pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne Tasakaalutee/vestibulaartee: Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullarises ja maculas. 1. Neuron: ganglion vestibulare, meatus acusticus internuse põhjas. 2. Neuron (lõpevad tsentraalsed jätked): n
innervatsioon – nuclei intermediolaterales—radix ventrales n.spinales—ramus communicans albus—truncus symphaticus—nn.et plexus splanchicus major—ganglion coeliacum —plexus et n.gastricus-- gaster d) kusepõie parasümp. Innervatsioon - ristluusegmendidànucl. Parasympatici sacrales à n.spinalis àn. splanchicus pelvinus à plexus hypogastricus inferior à plexus vesicalis à terminaalganglionid à kusepõis a) Sümpaatiline põie innervatsioon nimmesegmendid —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> r.communicans albus —> truncus symphaticus —> plexus hypogastricus inferior —> plexus vesicalis —> kusepõis c) Sümpaatiline neeru innervatsioon alumine rinnasegment —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> ramus communicans albus —> truncus symphaticus —> n. splanchicus maj/min —> plexus coeliacus
cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf Nucl oculomotorius accessoriusradix parasymphaticaümberlülitus ganglion ciliaresnervus ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6 Nucl abducentism rectus lateralis 4. N. Hypoglossus 12 Nucl n hypoglossi:
fossa läbib sinus ramus superior: Tuumad asuvad mesencephalon'i interpeduncularis cavernosus'e m levator palpebrae superioris tegmentumis: lateraalse seina, läbi m rectus superior nucl. n oculomotorii fissura orbitalis ramus inferior: (somatomotoorne tuum) superior'i m rectus inferior nucl. oculomotorius accessorius III N oculomotorius
3. Laskuvad allapoole läbi ajutüve ventraalosade. 4. Jõuavad kraniaalnärvi tuumadeni, kas samapoolsena (homolateraalselt) või ristudes vastaspoolele (kontralateraalselt). 5. Alumise perifeerse motoneuroni keha ‒ kraniaalnärvi motoorsetes tuumades: a) bilateraalselt ‒ ristunud ja samapoolseid kiude saavad: nucleus nervi oculomotorii´s (III) ‒ silma lihased; nucl. motorius n. trigemini (V) ‒ mälumislihased; nucl. n. facialis (VII, alumine osa) ‒ näo ülemise osa miimilised lihased; nucl. ambiguus (IX, X) ‒ neelu, pehmesuulae lihased, kõri lihased. b) kontralateraalselt ‒ ainult vastaspoolseid kiude: nucleus n. abducentis (VI), nucleus n. facialis (VII, ülemine osa) ‒ näo alumise osa miimilised lihased; nucleus n
Vegetatiivne närvisüsteem Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toim...
Peaaju koor on aju kõige uuem osa. Taalamuse kahjustuse korral tekivad tundlikkuse häired. Taalamuse f-n on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse f-nid: 1) Neurosekretoorne f-n. Taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele produtseerivad ka hormoone. Osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarisse ehk neurohüpofüüsi. Hüpotaalamuses need tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi sagarisse, on nucl. Paraventricularis ja n. supraopticus. nucl. paraventricularis + n. supraopticus = Anti D hormoon ja oksüdotsiin. Teine osa neurosekretoorsetest hüpotaalamuse tuumadest produktseerivad hormoone, mida nim. liberniidideks ja statiinid. Need närvirakud paiknevad hüpotaalamuse nn hüpofüsiotroopses pk-s ja liberniidid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket. Statiinid takistavad. Eessagar e näärme- ehk adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid
tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses
(põhikogus gl. parotisest, hüdrolüüsib -1,4-glükosiidsidemeid). Lisaks on süljes veel makromolekule: glükoproteiinid, mukopolüsahhariidid, lüsosüüm, IgA ja veregrupi substantsid. 5.2. süljenäärmete talitluse regulatsioon Impulsid süljenäärmetele lähtuvad piklikaju sekretoorsetest keskustest (nucl. salivatorius sup => n. facialis => harud süljenäärmetele va. gl. parotis et gll. buccales. Nucl. salivatorius inf => n. glossopharyngeus => harud gl. parotis'ele ja gll. buccales'le), aferentsed signaalid tulevad suust ja suulaelt (maitse, puutumine) ning ninast (lõhn) ja kõrgematest keskustest (ettekujutus). Puhkeolekus sekreteerib gl. submandibularis 71% (limajas sülg), gl. parotis 25% (vedel sülg) ja gl. sublingualis 4% sekreteeritud süljest, pärast stimulatsiooni suureneb gl. parotis'e osatähtsus (34%).
Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
