häälitsusi ega vastuseks teiste inimeste juttu Lalisemine · 6. 7. elukuul lalin muutub, tekib häälemäng · Laps laliseb, kuna talle pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine · Hiljem hakkavad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem · Hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Keelelised erinevused Kajakõne ehk ehholaalia · Algab umbes 9. elukuul · Laps imiteerib täiskasvanu kõnet kuigi jutu sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi · Õpivad keele kõlalisi mustreid (nagu täiskasvanu võõras keelekeskkonnas) · 11 12 kuu vanuselt lalisevad tihti pseudolausetes kasutavad jutustavate, küsi- ja hüüdlausete intonatsioonimustreid Ühesõnaliste lausungite periood · Esimene sõna kõige sagedamini 10. elukuul (suured individuaalsed erinevused)
· (Auto)agressiivsus, tujukus, hammustamine (33%) 716% autistidest esineb Fra X 26%l ei esine käitumishäireid ! Intelligentsus FraX meestel · Sügav (IQ <20): 8% · Raske (IQ 2034): 3847% · Mõõdukas (IQ 3549): 32% · Kerge (IQ 5070): 19% · Piiripealne (IQ 7085): 2% · Normaalne (IQ >85): 1% Teised tunnused · Epilepsia · Alajäsemete hüperrefleksia · Günekomastia · Kõne: Kõne arengu peetus Ehholaalia FraX naised · VAM 35% 25% IQ <70 28% IQ 7084 Keskmine IQ 80 · Õppimise probleemid Matemaatika Kõne ja keeleprobleemid FraX naised fenotüüp · Suured kõrvad · Pikk ja kitsas nägu · Ülipainduvad sõrmede liigesed · Lampjalgsus · Pre ja postnataalne liig kasv (<97) · Makrotsefaalia(?) · Suurenenud ovaariumid FraX naised käitumine · Tähelepanu probleemid 31% · Arglikkus
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlik...
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
-15% katses osalenud lastest Kasvatusstiil on oluline Kui laps teab mida ei tohi teha siis ta ei tea mida tohib teha Prudentsiaalsed reeglid: ei jookse pliiats käes, ei kasuta autosõidu ajal pinsetti Personaalsed reeglid: pärast 6te ei söö Üksimäng-pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) Laps tuleb hästi/kergemini välja traumadest. 3.kuu algul on koogamine 4.kuul lalisemine 6. tunneb mõne sõna, 8.kuul ütleb mõnda sõna 9.kuu ehholaalia periood (häälitseb nagu inimene räägib, sama häälekõla) 9.kuu asju nimetada 9-18.kuu holofrastiline-ühe lauseline periood 1.5 aastane-20-50 sõna 24.kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist. Kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus. Murdeiga on 200 aasta vanune. (muutused füüsilises kasvus, seksuaalses küpsuses,
kümnenda elukuu vahel muutub lalin järjest rohkem emakeelseks. 8- kuused Jaapani lapsed ei erista enam L ja R häälikuid, sest jaapani keeles neid foneeme ei eristata Aastase soomlase aju, nagu täiskasvanu omagi, ei erista Õ häälikut Juba enne rääkima õppimist omandab laps selle foneetilise süsteemi, mida iga päev kuuleb o Kajakõne ehk ehholaalia periood- 9. elukuu; laps imiteerib täiskasvanu kõnet; 9.-12. kuul hakkab lalin meenutama täiskasvanu lausungite mustreid o Sõna- tavaliselt 10. elukuul; ÜHESÕNALISTE LAUSUNGITE PERIOOD; 1,5a- kahesõnaliste lausungite periood- lapsräägib telegraafstiilis o Keerulisemad lausungid- 2-2,5a o Ülereguleerimine- laps teeb vigu, mida varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel
maailma vahel · Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust. · Eelkooliealised lapsed usuvad, et iga nähtus, millel pole ühtegi silmnähtavat füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud. Tegevust peetakse elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub · Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget' arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist Kõne areng 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid AGRESSIIVSUS Suhted eakaaslastega Sõbrad: kaldutakse sõbrustama omasugustega (Haselager et al.,1998) ja võimendama üksteist, eriti tõrjutud agressiivsed (Dishon, 1990 jt) Vaenlased: vastastikune antipaatia. Vaenlaste vahel on erinevused
- Algklassides: ühised huvid, lähedus, lojaalsus - Murdeea eel: üksteise eest hoolitsemine, üksteise aitamine, tunnete jagamine Lapse kõne ja suhtlemise areng - Uuritakse et teada saada kas keele omandamise hilinemine on märk arenguprobleemist Kõne arengu perioodid - 3. kuu algul koogamine - 4. kuul lalisemine - 6. kuul tunneb mõne sõna ära, 8. kuu mõnda ütleb - 9. kuu ehholaalia periood (jäljendab teisi, küsib, jutustab), asju nimetama - 9-18 kuu holofrastiline kõne kogu lauset ühe sõnaga väljendav Telegraafiline kõne - 1.5 a 20-50 sõna - 2 a u 250 sõna - 18-24 kuu enesest kui tegijast rääkima - 30. kuu u 500 sõna, kolmesõnalised lausungid - 3-4 aastastel lastel erandsõnade ülereguleerimine: ,,Kevad tulevad, palju palju." Lapsevanemale: - 1 aastaselt esimesed sõnad
kuu otsib kontakti väliskeskkonnaga, 3-6 kuu võimeline ootama ja ettenägema, 7-9 kuu osaleb suhtlemismängudes ja eristuvad põhiemotsioonid, 9-12 kuu ilmneb võõristamine ja intensiivne vastastikune suhtlus, 12-18 kuu tekib eneseusaldus ning toetus Kõne areng – Algul täishäälikud, 4.kuust lalisemine ehk silbid, 6-7 kus tekib häälemäng lalin muutub rohkem emakeeleks, 1a tekib ehholaalia e kajakõne – ühesõnalised laused Emotsionaalne areng – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus, uhkus Kriitilised keskkonna mõjud : Vanema-deprivatsioon – lahutus, surm, pikaajaline haiglas viibimine Perevägivald – vanemate ja lapse isiksus, perekonnaprotsessi, kultuurinormid 12. Väikelapseiga Arenguülesanded: Füüsiline-motoorne – koordinatsioon areneb, laps omandab uusi tegevusi,
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4
Elavas suhtluses asendavad, rõhutavad või täiendavad sõnu sageli zestid ja miimika. Mõnikord avab öeldu sügavama tähenduse üksnes hääletoon või pilgu keel. Üksikul repliikidel võib olla dialoogis järgmisi tähendusi: toetamine, lubamine, sund, andekspalumine, kahetsemine, heakskiit, meelitamine, ähvardamine, ahvatlamine. Dialoogiline kõne on valdavalt reaktiivne, spontaanselt teiste kõnelejate ütlustele reageeriv, sageli leiab kasutamist ehholaalia ja öeldu muudetud sõnastuses ülekordamine. Tihti kasutatakse täitesõnu ja väljenduskliseesid. Dialoogi repliigid voolavad otsekui iseendast. Dialoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus, ärgas või pinev õhkkond ning vastastikune loominguline stimulatsioon. 3) Sisekõneks - Midagi kavatsedes, otsust kaaludes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusesse
Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem? Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele. · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Lapse kõne ja suhtlemise areng · 3. kuu algul koogamine , 4. kuul lalisemine , 9. kuu ehholaalia periood (e. kajakõne: sõnade ja fraaside kasutamine mitteadekvaatselt valedes situatsioonides) , 9. kuu asju nimetama , 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood , 1.5aastaselt 20-50 sõna, 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid , 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid · Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani.Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees poissid eelistavad selliseid mänge,
o Primaarselt progresseeruv afaasia bvFTD - käitumisvariant (50%) – Behavioural variant Frontotemporal Degeneration Juhtivalt käitumishäired o Varajane haiguskriitika puudumine o Varajane tagasilangus sotsiaalsetes funktsioonides o Emotsionaalne nüristumine Lisaks o Hügieeni probleemid o Hüperoraalsus, söömishäired o Kontsentratsioonivõime langus Ehholaalia ehk kajakõne, spontaanse kõne kadumine Võib olla parkinsonistlik Inkontinents – Kusepõiehäired ja uriinipidamatus NB! Dementsus ilma mäluhäireteta KLIINILISELT Parem peaaju poolkera o Eufooria o Hüperoraalsus o Söömisharjumuste muutumine Söövad lõputult Pole ülekaalulised verbaaselt “Kõht täis” Apaatia Rahutus + Mälu
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
Mõtlemine tegelikkuse abstraktne ning üldistatud tunnetamine Mõtlemises peegelduvad tegelikkuse objektide ja nähtuste sisemine olemus ning nende omavahelised seosed. Mõtlemishäired vormilised, sisulised Mõtlemise vormilised karakteristikud mõtete hulk, mõtlemise kiirus, sihipärasus, seostatus. Vormilised mõtlemishäired: mõttepuudus, mõtetetulv, mõttepaus, mõttemaru, mõttetakistused, laialivalguv, rigiidne, perseveratsioonid, ehholaalia, kaudsed lõdvad seosed, sõnasalat, kõlalised assotsiatsioonid, neologismid. Sisulised mõtlemishäired: luulumõtted, sundmõttes, ülekaalukad mõtted, foobiad. Luulumõte haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Ratsionaalsete argumentidega ei ole võimalik luulumõtet kummutada. 1)primaarsed luulumõtted mõtete sisendamine, mõtete levimine, maailmalõpuveendumused 2)sekundaarsed luulumõtted Alagrupid:
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus- mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria- sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria- inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus- inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus- keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Pikt...
(vanus haigestumisel <60, alla 60-70av levimus ~50%). Progresseerub. Juhtivalt käitumismuutused. Varajane emotsionaalne tuimus ja haiguskriitika puudumine. Jaguneb frontotemporaalne degeneratsioon käitumusvariant; primaarselt progresseeruv afaasia. Juhtivalt käitumishäired: varajane haiguskriitika puudumine. Varajane tagasilangus sotsiaalsetes funktsioonides. Emotsionaalne nüristumine. Lisaks: hügieeni probleemid. Hüperoraalsus, söömishäired. Kontsentratsioonivõime langus. Ehholaalia, spontaanse kõne kadumine. Võib olla parkinsonistlik. Inkontinents. Kliiniliselt: parem peaaju poolkera (eufooria; hüperoraalsus; söömisharjumuste muutmine söövad lõputult, pole ülekaalulised verbaalselt, ,,kõht täis"; apaatia; rahutus; + mälu). Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) mitte-voolav, agrammatiline (25%): peamised kliinilised sümptomid mitte voolav kõne, anoomia, foneemilised parafaasiad. Alguses sotsiaalsed oskused säiluvad. Näo apraksia
suheldakse, kuid alates 2-eluaastast on järjest olulisem see palju lapsega suheldakse. Keskkonna mõju tuleb selgesti välja. Keele areng on kui võimaluste kaotamine, kui laps sünnib on ta võimeline õppima ära emakeele moodi mistahes keele, arengu käigus hakkab valima neid häälikuid, mis on tema emakeeles olemas ja ei erista enam nii hästi teisi keeli, häälikuid. Neljandast eluaastast alates võib jääda aktsent ja sellest alates on raskem uut keelt ära õppida. 9. kuu ehholaalia periood. Lapsed hakkavad nautima rohkem oma häälitsusi ja järele ütlema, mida teised ees ütlevad. Kõlab suure inimese jutu moodi, omandavad rääkimisviisi enne kui sõnad. 9-24. kuul ühesõnaliste lausungite perood, kuigi laps mõtleb nendega üsna palju. Tähendus sõltub situatsioonist ja tähendab tavaliselt rohkem kui üks sõna. Esimesed sõnad kümnendal kuul. Sage variant. 1,5 aastaselt - laps oskab juba umbes 20-50 sõna
3) Häälemäng – tekib 6-7 elukuul. Laps kordab pikalt silpe ma ma ma ma ma ma. On ilmne et lapsed lalisevad sellepärast, et neile meeldib oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängida. 9-12 elukuul lalisevad nad järjest rohkem. Nad saavad aru, et nii on võimalik teiste tähelepanu võita. 5 kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnd häälikut imiteerima. Selles vanuses laps võib omandada mistahes keele. 4) Kajakõne – 9 elukuul algab ehholaalia periood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet. Lapsed õpivad keele kõlalisi mustreid enne, kui nad hakkavad sellest aru saama. Laspel tekib kõne sarnane „jutt“ mille sisust ei ole võimalik aru saada. 5) Ühesõnaliste lausungite periood – Esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10 elukuul. Ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile. Ei ole vaja muretseda et laps ei saa aru. Arusaamine käib keeleloomest ees.
mida lapsele ja noorele osutatakse nii kodus, lasteasutuses kui koolis. Vaimupuue ei ole haigus. Mõtlemisele on iseloomulik konkreetsus ja situatiivsus, suuri raskusi on üldistuste ja järelduste tegemisega ja põhjus-tagajärg seoste mõistmisega. Oluline mahajäämus on ka kõnearengus. Nad mõistavad halvasti neile suunatud kõnet, iseseisev kõne võib puududa. Sageli esineb ka ehholaalia - laps kordab talle esitatud fraasi või küsimust, selle tähendust mõistmata. Pidurdunud on tunde- ja tahteelu areng. 2. Vaimupuude põhjused: Vaimupuuetel on teada ligi 300 võimalikku põhjust, mida toimeaja järgi jaotatakse sünnieelseteks, -aegseteks või –järgseteks. Vaimupuude põhjuseks võivad olla sünnieelsed mõjurid (50%), sünnituse käigus tekkinud kahjustused (10%) või lapseea haigused ja õnnetusjuhtumid (10%)
ulatuses, kas valdaval tmotoorne, retseptiivne või haarab. WERNICKE JA BROCA, lisa Sundlus geneetiline, elame kollektiivis. Tuleb kõne järk-järgult. 10 kuuselt keskmiselt premotoorsed piirkonnad, vaja sisekõne jaoks, reagerida teise kõnele. Selle düsfunktisooni öelakse 4 sõna, norm on, et 1 aastaselt peaks olema 5 sõna, 1.3 peaks kõndima. 2 aastaselt korral ehholaalia ehk järgikordamine. Teatud perioodis laps kordab ja õpib, kui 3 a laps ja tulevad laused. Eesti lastel sõna lamp tuleb kiirelt. Kõneareng peegeldab sõnavara vaimse tekkinud automatselt et ütleb küsitud, autistidel samamoodi, ehholaalia on järgikordamine. arengu potentsiaali. 2 a vanuseks närvirakud õiges kohas. Müeliin. 6 eluaastat on kõige Näo muskulatur. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad aju sillas, tüves, tagasiside sensoorsetets olulsem kõne periood
emakeeles ja need arenevad rohkem, seega teiste keelte häälikuid raskem õppida kõne areng (kuud võivad erineda olenevalt allikast): ◦ 3. kuu – koogamine, tavaliselt üks kaashäälik, reageerimaks teiste jutule, ei sõltu sellest, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ 4.kuu – lalisemine, silbid, ei sõltu, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ alates 6.kuust hakkab areng sõltuma sellest, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ 9.kuu – ehholaalia periood – imiteerimine, kõla sarnane, kuid sõnad mitte ◦ 9.kuu – asjade nimetamine, esimesed sõnad ▪ kõige populaarsemad esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm, anna, issi ◦ kuni teise aastani – ühesõnalised lausungid – üks sõna võib tähendada mitut eri asjad, nt „emme“ võib tähendada „emme tuli“ või „emme, anna“ ◦ 1,5- aastaselt 20-50 sõna
44. Mis on keele omandamise kriitiline periood? Keele omandamisel on kriitiline periood - ajavahemik, mille jooksul ajus paiknev keeleorgan on vastuvõtlik keele omandamise (alustamise) suhtes. Kui laps ei kuule ajavahemikus aasta- poolteisest kuni puberteedieani teisi inimesi rääkimas, siis ei ole tema puhul keele täielik omandamine enam võimalik 45. Millised kolm oskust eelnevad esimeste sõnade ja ühesõnaliste lausete ütlemisele? Koogamine, lalisemine, kajakõne ehk ehholaalia periood. 46. Millal algab lapse keele arengus kahesõnaliste lausete ütlemise periood? Pooleteise aastaselt algab lapse kõnes kahesõnaliste lausete periood, kus laps räägib nagu telegraafistiilis kasutades vaid kõige informatiivsemaid sõnu (nagu täiskasvanu väljenduks telegrammis) nt emme juua, tädi papu vms 47. Mitut sõna valdab 6-aastane laps? 6 aastane aga juba umbes 15 000 sõna 48. Mis on teadvus?
* Lapse keel häälitsused on süünist saati. * Etapid: -) 3 elukuu: laps hakkab kogelema ehk inimese jutule vastu häälitsema või häältega tähelepanu püüdma. Tavaliselt tulevad täishäälikud. -) 4 elukuu: lalisemine ehk kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid. Kõik lapsed teevad samu hääli. -) 6-7 elukuu: tekib häälemäng, kus laps kordab lõbu pärast silpe, kuulates oma häält ja valides häälikuid, mida on emakeeles kuulda. -) 9 elukuu: ehholaalia priood ehk kaja, kus laps jäljendab täiskasvanu kõnet ning õpib keelemustreid, intonatsiooni, aga tähendust ei ole. -) 10 elukuu: ühesõnaliste lausete periood ehk esimesed sõnad. -) 1,5 eluaasta: paarisõnaliste lausete periood ehk telegrammstiil. -) 2-2,5 eluaasta: keerulisemad laused ja kes-kus küsimustele vastamine. -) 3-4 eluaasta: laps kasutab õigeid reegleid, aga erandeid ei arvesta. * Etapid on individuaalsed, kuid 4-5 eluaastaks on erinevused kadunud.
liigutusi ei suudeta alla suruda (düskineesiad). • Huntingtoni tõbi – harv geneetiline haigus (1 juhtum 1,6 milj kohta), mis hävitab putameni rakke; algus 30-50-aastaselt; surm 12 a pärast IQ langus, isiksuse muutused, ärevus, apaatia, düskineesiad, ca aasta pärast haiguse algust esimesed tahtmatud liigutused, progresseerub • Touretti sündroom, samuti putameni kahjustus; 1-360; algus 2-15- aastaselt • Algul tikid, siis koos tikkidega tahtmatud häälitsused • Lõpuks lisanduvad ehholaalia ja korpolaalia Mõlema puhul parandavad toimetulekut antipsühhootikumid ja muud ravimid, sh antidepressandid, aga „päris“ ravi pole. Hüpokineetilised häired: liigutusi vähe ja need on aeglased BG terved, kuid sisenditega midagi lahti - BG signaal on liiga tugev → signaal taalamusest korteksisse on pärsitud → tahtlikke liigutusi on raske algatada. • Parkinsonism: dopamiini neuronite kadu mustolluses → signaal BG seesmisesse globus pallidusesse nõrk
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
tajumise häired Tajuhäired illusioon, hallutsinatsioon Mõtlemishäired: 1) ülekaalukas mõte ebarealistlik, aga vaidlustatav 2) luul segane, valedel alustel põhinev; pole võimalik vaidlustada 3) Folie a deux väljaarenenud luulu ideed võivad üle kanduda lähedastele 4) kiirenemine mõtteid palju 5) pidurdus mõte on, aga see ei tule välja 6) mõttekäigu häirumine mõte on hüplik 7) mõtete blokeerimine või äravõtmine Kõne- ja keelhäired: 1) ehholaalia teatud sõnade kordamine 2) neologismid enda sõnade, terminite väljamõtlemine 3) mutism rääkimisvõimet justkui pole; ei suudeta tugevate emotsioonide tõttu midagi öelda Enesekonseptisoon: 1) kehatunnetus(nt söömishäired) 2) olemasolu nt depersonalisatsioon 3) Doppelgänger enda kõrvalt vaatamine 4) isiksuse mitmesus (dissotsiatiivne identiteedihäire) ei mäletata teist poolt üldse (võib olla eneseteadmata 2 pere) 5) dissotsiatiivne konversioon
tajumise häired Tajuhäired – illusioon, hallutsinatsioon Mõtlemishäired: 1) ülekaalukas mõte – ebarealistlik, aga vaidlustatav 2) luul – segane, valedel alustel põhinev; pole võimalik vaidlustada 3) Folie a deux – väljaarenenud luulu ideed võivad üle kanduda lähedastele 4) kiirenemine – mõtteid palju 5) pidurdus – mõte on, aga see ei tule välja 6) mõttekäigu häirumine – mõte on hüplik 7) mõtete blokeerimine või äravõtmine Kõne- ja keelhäired: 1) ehholaalia – teatud sõnade kordamine 2) neologismid – enda sõnade, terminite väljamõtlemine 3) mutism – rääkimisvõimet justkui pole; ei suudeta tugevate emotsioonide tõttu midagi öelda Enesekonseptisoon: 1) kehatunnetus(nt söömishäired) 2) olemasolu – nt depersonalisatsioon 3) Doppelgänger – enda kõrvalt vaatamine 4) isiksuse mitmesus (dissotsiatiivne identiteedihäire) – ei mäletata teist poolt üldse (võib olla eneseteadmata 2 pere) 5) dissotsiatiivne konversioon
Taalamus on alati sensoorse närvitee osa enne ajukoorde sisenemist. Basaalganglionid on alati motoorse närite osa. - Tourette – algus 2-15 aastaselt. Viga basaalganglionidega, putameniga, kuigi anomaaliaid ei tuvastata. Ravi antidopaminergiliste ravimitega. Anomaalia parema jupoolkera visuaal-ruumilises töötluses – halvad joonistuste kopeerimises, ei mäleta asjade asukohti, tikid, tahtmatud häälitsused, ehholaalia ja korpolaalia. - Huntingtoni tõbi – hävitab putameni rakke, algus 30-50 aastaselt, 12 aasta pärast surm. IQ langus, isiksuse muutused, ärevus, apaatia, düskineesiad, tahtmatud liigutused. Arsetüülkoliini ja GABA neuronid surevad, dopamiinneuronid vabanevad GABA pidurdusmõjust ja muutuvad hüperaktiivseks. - Parkinsonism – liigutusi vähe, need on aeglased, raske algatada. Basaalganglionid terved, sisenditega midagi lahti – BG
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
