50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tiina Liiv
Õppematerjali autor
jadal ikka „lagi“ ees. L-Dopaga saab mööda hiilida, mida tehaksegi nt Parkinsoni tõve puhul. Neuropeptiidid (suured molekulid): opioidid (enkefaliin, dünorfiin), vasopressiin, oksütotsiin, kasvuhormooni vabastavad faktorid, insuliin, koletsüstokiniin Transmitter-gaasid (üliväikesed ja lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata, lühike eluiga, difundeeruvad): NO – lämmastikoksiid, aitab ka baktereid tappa CO – süsinik mono-oksiid Loeng 2 Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt.
Korteks saab kõik sensoorsed sisendid läbi alumiste ajuosade kas otse taalamusest või kaudselt läbi keskaju struktuuride. Korteksi alumiste ajuosade vaheline suhtlus on kahepoolne. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. - Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivemad, aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. II LOENG Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid - Evoutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Ajuga koos kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks ja ülesehituselt laminaarsemaks (kihilisemaks) Tingivad tegurid - Looduslik valik – oskuste või omaduste areng mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise
Dopamiinenergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee - Normaalse motoorika säilitamine - Tegutsemiseks hea, õppimishimu, rõõmus meel jne - Liiga palju on halb Adrenergiline süsteem NA/NE - Emotsionaalse toonihoidja, oluline stressireaktsioonis - Kui liiga vähe siis on inimene uimane, kui liiga palju siis mania (hüperaktiivsus) Serotonegiline süsteem, 5-HT - Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine - Madal aktiivsus – depressioon - Siin oluline une regulatsioon II LOENG – ARENG Evolutsiooniline areng Üldpõhimõtted - Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Aju suhtelise suuruse kasvuga kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks struktuurilt ja funktsioonilt - Aju suurenemise evolutsioonis on pikenenud ka kasvamise periood, id erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud
Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkonda taalamusest otse ajukoorde? Lihas, liiges, nägemine, maitse, lõhn, kuulmine.. .LÕHN enda ümber. (nt sõjaolukord, abuse jne selles asjas elamine tekitav ajuatroofiat). Seega on 2. LOENG tähtis, et olete positiivne, rõõmus, pole pidevat valu jne. 2 meeleolurikkujat on depressioon Kuulmine, nägemine, lõhn, maitse, lihas-liigestundlikkus – neist lõhn EI läbi taalamust. Ta ja malaaria. Malaarial on tekkinud päris resistentsed vormid. Kui lähed ohtlikkusse läheb otse ajukoorde
Ravi – oluline on kiire diagnoos; kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda (anglograafia), ravi (operatiivne – aneurüsmi klipseerimine, koilimine), lamamisrežiim, valuvaigistid, rahustid, enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht Tekkepõhjus on eri insuldiliikidel erinev. Kõige sagedasem on ajuinfarkt, see tähendab olukorda, kus insuldi põhjuseks on ahenemine või verehüüve mingis aju toitvas veresoones. Teine võimalus on hemorraagia, see on verejooks ajukoesse veresoone lõhkemisest. Ajuinfarkti kliiniline pilt ja ravi. Ajutüve infarkt – pearinglus, ataksia, okulomotoorsed häired (silmaliigutajad), hemianopsia (vaateväljade häire), motoorne ja sensoorne defitsiit näol, peavalu, oksendamine, düsfaagia (neelamishäire), düsfoonia (häälehäire), teadvusehäire. Insuldi ravi – patsiendi üldseisundi stabiliseerimine ja ravi; spetsiifiline ravi –
on toimetu. Informatsiooni edastamine retseptorrakult aferentsele närvilõpmele 8 toimub retseptoripotentsiaali kaudu mingi transmitteri kaasabil, mida siiani veel ei teata. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju
a) kuulmisinfoga heliallikate paiknemise kohta ruumis b) lihastoonust koordineeriva süsteemiga c) asendimotoorikat koordineeriva süsteemiga d) silmaliigutusi koordineeriva süsteemiga 8)Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest a) on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid b) On palju liigeseid c) sama eesmärgi saavutamine on võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades d) sama liigutusmuster voib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. TOOMELA TEINE KT: 1 keel ja kõne- kuna täpseid küsimusi ma ei tea.. siis otustasin kopeerida väikese konspekti siia ( võite ka ära kustutada :) ) Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärgi kasutamisel. Keel on tüüpiliselt inimlik nähtus, mis on välja kujunenud inimühiskonnaga. Kultuuris fikseeritud mõtlemismallid ja vilumused antakse kõne (keele suuline kasutamine) abil ja vanemate ning õpetajate vahendusel edasi lastele
Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugifunktsioon, kohaletoimetamine. - tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes, juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid