keskpunkti vahet. https://sites.google.com/a/macalester.edu/hemispatial-neglect/_/rsrc/1336439923729/home/how- to-measure-neglect/linecan.jpg?height=304&width=400 Kopeerimisülesandes on patsiendile antud ette mingi pilt ja nad peavad võimalikult täpselt sellest koopia joonistama. Testi tulemusi hinnates võrreldakse kahte pilti ning vaadatakse kui kattuvad kaks pilti on. Juhul kui pildilt on täielikult puudu näiteks vasak osa, on suur tõenäosus, et patsiendil võib olla neglekt. http://jnnp.bmj.com/content/jnnp/63/1/23/F1.large.jpg https://sites.google.com/a/macalester.edu/hemispatial-neglect/home/how-to-measure-neglect Kirjeldatud on mitmeid erinevaid mooduseid kuidas sündroomi ravida. Üks viis kuidas sündroomi ravile lähenetakse on tema julgustamine kaasata ja tähelepanna oma keha vasakut poolt. Kasutatakse näiteks vahendeid mis võivad anda miskit sorti signaali, et patsiendile tuleks meelde olla tähelepanelik kahjustatud poolest.
2 Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda.Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.Sensoorne-;Interneuron-
Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.) 12. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. närvirakk ehk neuron- Jan E. Purkinje 1837 jagun: Motoorne, Sensoorne, Interneuron . Närviraku ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on
Hindab ja reageerib keskkondlikele stiimulitele bottom-up töötluse põhimõttel. Siia koondub mitut tüüpi tajuinfot (somatosensoorne, nägemistaju). Orienteerumiseks vastava tajumodaalsuse “kaardid”. Nägemisinfo töötlemise dorsaalne tee kulgeb kiirusagaratesse objektide asukoht, KUS tee keha liigutuste suunamine ruumis objektide suhtes, KUIDAS tee -kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia) Neglekt Tähelepanu töötluse häire, mille korral vasakut poolt maailmast ignoreeritakse /ei märgata. Neglekti korral kogu tähelepanu fookus on nihkunud, mõjutab nii nägemistaju, kuulmist, puutetundlikkust. Sageli pd-did eitavad, et nendega midagi viga oleks. Enamus pt-dest paraneb sellest, vähemalt suuremas osas. Sensoorse taju häired – sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti
Kuidas tähelepanu olulisele stiimulile suunata. Eestalb – teadvus, keha liikumine ruumis, episoodiline mälu, eneseteadlikkus Intraparientaalvagu – tähelepanu suunamine ohustiimulitele, objektiinfo töötlus – silmade positsioon pea ja keha suhtes, objektide olulisuse üle otsustamine Alumine parientaalsagarik – mälu ja äratundmine, oskuste omandamine, keeleline töötlus Kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia) Sensoorse taju häired - Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem – ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi, ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel - Häiritud asenditaju - Aferentne parees – käte ja sõrmede liigutused on kohmakad sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta - Astereognoosia – ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi
afaasia. Haige ei pruugi mõista räägitavat või ei suuda ise ennast kõnes väljendada. Kõnekeskused paiknevad vasakus suurajupoolkeras kahe tsoonina. Broca tsoon- motoorne kõneregioon ja Wernicke tsoon on vajalik kuuldud ja nähtud kõne ja kirjapildi mõistmiseks, sensoorne kõneregioon. Vasaku kehapoole halvatuse korral võib olla häiritud keha keskjoonest vasaku poole jääva ruumi adekvaatne tajumine. Neglekt. Erinevatel insuldi vormidel on erinevad tekkepõhjused: Isheemiline insult(infarkt)80% - Transtoorne e. mööduv isheemiline atakk(TIA) miniinsult alla 24 tunni, ühe kehapoole nõrkus Ajutromboos –ajuarterid on ummistunud ja ahenenud Ajuemboolia-rütmihäired,klapirikked, kõrgevererõhk jne Hemoraagia 20%(verevalandus ajus) HEMORRAAGIA(VEREVALANDUS AJUS) Intratserebraalne hemorraagia(ICH)15%- Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks
Et kui opereerid kahvliga, siis pole piiratud tp sümptomite kogum – tuleneb mõlemapoolsest kiirusagara kahjusustes (siiiski selle värvi vaja teada, vaid kuju. Aga kui on oma kohvitasse kätte saada, siis vaja just seda parem veidi rohkem kahjus). värvi/mustrit vaja teada. Tõenäoliselst kaardid eristavad sensoorseid erinevusi. Aga loogiline Kontralateraalne neglekt – maailma ignomine ühelt poolelt. Ja sellelt poolelt mis on ... 1 h. nt on, et sellelkes, et ajsadega opereedia, peab olema vaatlejakekskne kaart – ehk et vaateljale kui vasak jalad ja käed jäeti kinnasta ja sokkideta ja ka hügieen vasakult on halvem. Ehkmida paistavad asjad reaalselt peegeldatuna ajju. Nt kui on laud eriobjektidega. Ehk need
Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis jainfo integratsioon. Tunnetus – tajude süntees ja analüüs. Domineeriv poolkera – arvutamine. Mittedomineeriv poolkera – kehaskeem, ettekujutus väliskeskkonnast. Kahjustus – vastaskehapoole tundlikusehäire; vormi, pinna, kaalu analüüsi häire; Wernicke afaasia (neologismid, mittesõnad, sõnasalat); agnoosia, apraksia, neglekt e ignoreerimissündroom ( nt ei joonista pildilt poolt maha). Mittedomineeriva poolkera kahjustus – autotopoagnoosia (kehaskeemi häired), anosognoosia (ei tunneta kehaosasid), riietumise apraksia, geograafiline agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire). Temporaal- e oimusagar .
! - Kognitiivsed defitsiidid seotud suurema agressiivsusega - Ath seotud suurema agressiivse käitumisega noortel - Geneetilised tegurid – monoamiinoksüdaas; uuringud kaksikutega - UK kinnipeetavate seas veerand intellektipuudega ja piirialase intellektiga inimesi - Aastatel 1990-1998 intellektipuudega kinnipeetavate retsidiivsusrisk 68% Keskkondlikud tegurid Perekond - Laste agressiivsus seotud vanemate agressiivsusega - Ebastabiilne distsplin, neglekt, füüsiline karistamine seotud lapse suurema agressiivsusega Suhted kaaslastega - Agressiivsed lapsed pigem tõrjutud, agressiivsus suureneb - Kiusajatel vähenenud empaatiavõime Perevägivald - Seda on hakanud üha enam kriminaliseerima - Mida enam taunitakse seda suurem surve on juristidel ja politseil Kultuurikeskkond – osades kultuurides agressiivsus enam aktsepteeritud, näiteks Massimeedia - Vägivaldne meedia stimuleerib agressiivsust laste seas, muutes käitumisstsenaariume ja
kuulmine ja nägemine. Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda. • Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. A.Luria funktsionaalsed blokid Aleksandr Luria oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia koolkonna rajaja. 10 11 Avaldanud palju artikleid ja raamatuid afaasiast ja ajukahjustustest
annaabi.ee 
