Neuroloogia (0)

Vastutav õppejõud: Pille Taba
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
NEUROLOOGIA
(ARNR 01.032)
Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps.
Närvisüsteemi areng ( ontogenees ) ja arenguhäired .
Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1. eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed . 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild , moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.-2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud. Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine , jätkete e dendriitide kasv.
Düsontogenees (arenguhäire) põhjused:
•Geneetilised tegurid
–näit. 21. kromosoomi trisoomia (Downitõbi)
•Loote nakkus
–süüfilis
– tuberkuloos
– algloomad ( toksoplasmoos )
–Viirusinfektsioonid(sh HIV)
•Fütotoksilised tegurid
– ravimid (uinutid, rahustid jms.)
–narkootilised ained
– alkohol
– suitsetamine
Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk- ja perifeerne närvisüsteem, nende osad.
NS – KNS (peaaju + seljaaju) ja perifeerne ns (perifeersed närvid – kraniaalnärvid / spinaalnärvid - ja ganglionid. 10% närvirakke e neuroneid = hallaine ( 1011 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud= valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest ). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini.
KNS –
Peaaju osad – Eesaju (vahe- ja otsaju ), Keskaju, Tagaaju – piklikaju, ajusild, väikeaju.
Seljaaju – viis rühma segmente – 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1õndrasegment.
Perifeerne ns -
Perifeerne närvisüsteem jaguneb:

• aferentne ehk sensoorne osa,
  
• eferentne  ehk motoorne osa.
  

1. somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 
2. autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks:

• sümpaatiliseks närvisüsteemiks
  
• parasümpaatiliseks närvisüsteemiks
  

Perifeerse närvisüsteemi peamised ülesanded on varustada kesknärvisüsteemi infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada kesknärvisüsteemi “käsud” efektororganitele.
Perifeerse närvisüsteemi  sensoorse osa peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine potentsiaalide näol retseptoritelt kesknärvisüsteemi.
Eristatakse kolme põhilist tüüpi retseptoreid:

eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast

interoretseptorid  võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast

proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid.
Sensoorsete neuronite kehad paiknevad ganglionites, mis on seljaaju ja peaajunärvide lähtekoha läheduses.
Perifeerse närvisüsteemi   motoorse osa peamiseks ülesandeks on potentsiaalide juhtimine kesknärvisüsteemist skeletilihastele. Vastavate neuronite kehad paiknevad kesknärvisüsteemis, aksonid aga ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Perifeerse närvisüsteemi motoorse osa autonoomne närvisüsteem suunab potentsiaale kesknärvisüsteemist silelihastele, südamelihasele, näärmetele.
Autonoomse närvisüsteemi osa sümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiselttroofilist mõju st. reguleerib nende ainevahetusprotsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit .Funktsionaalset mõju (st. talitlust esilekutsuvat toimet) avaldab ta vaid veresoonte silelihastele.
Sümpaatilise närvisüsteemi talitluse aktiivsuse suurenemise tulemuseks on: südame kokkutõmmete sagenemine ja tugevnemine, bronhide laienemine, südame veresoonte laienemine, kopsude veresoonte laienemine, siseelundite (kõhuõõnes) ja naha veresoonte ahenemine . Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks.
Autonoomse närvisüsteemi osa parasümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiseltfunktsionaalset mõju: stimuleerib seedenäärmete talitlust, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastust. Parasümpaatilise närvisüsteemi toime veresoonte lihastele , bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule.
Neuron , sünapsid .
10% närvirakke e neuroneid=hallaine (1011 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. Sünapsid e neuronite ühendused – neuronid ühenduses sünapsi kaudu, närviimpulss ei vähene edasi kandudes, impulsi ülekanne keemiline,neurotransmitteri abil. Transmitteri süntees toimub presünaptiliselt. Presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahel on sünaptiline pilu , transmitteri toime – postsünaptilise membraani retseptorile.
Ajukestad ja meningeaalsündroom.
Meningeaalsündroom - Peavalu, iiveldamine, oksendus, valguskartus, kuulmise ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus(opistotoonus), Kernigi sümptom (ülestõstetud jalga ei saa põlvest sirutada reie tagumise rühma lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid , ajusisene verevalum , subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon( ajupõrutus ), kasvajad (intrakraniaalne rõhu tõus).
Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia .
Motoorsed juhteteed , püramidaaltrakti kahjustussündroomid.
2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud ( eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves)
Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt . Motoorne juhtetee II.
Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi.
Halvatus , tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne
Spastiline ja lõtv halvatus.
Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid- Babinski refleks +; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud .spastilise põhjused – insult , kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps , motoneuroni haigus
Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid (liigutushäired).
Aktiveerib, vastutab ka rahuloleku eest. Moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust: reflektoorne e spastiline toonus (lähtetoonus), kehahoiak , poosid, kaasliigutused; liigutuste sujuvus. Kahjustussündroomid – a) akineetilis-rigiidsed: liiga vähe liigutusi, parkinsonistlikud sündroomid b) hüperkineetilis- hüpotoonilised : liiga palju liigutusi, vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused:düstooniad, korea, ballism jt, treemor
Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid.
Liigid: nahatundlikkus(eksterotseptiivne) – valu, temperatuur, puutetundlikkus; protopaatiline – vähediferentseeritud, epikriitiline – täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus – asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus – diskriminatsioon, stereognoos.
Tundlikkuse juhteteed I – I neuroni keha (spinaalganglionis, seljaaju segment , tagumine juur , närvipõimik, perifeerne närv). Tundlikkuse juhteteed II – vt slaidi külgväät, eesmine väät, tagumine väät(seljaaju, piklikaju). Tundlikkuse juhteteed III – ajukoor , sisekihn, talamus , ajusild. Kahjustussündroomid – perifeerse närvi kahjustus (koos tundehäirega motoorikahäire, sageli kaasnevad valud , tundehäire süveneb distaalselt, üksiku närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia v anesteesia vastaval innervatsioonialal, valud, kompressioonisündroomid, trauma). Närvijuure kahjustus(tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kõik tundlikkuse liigid, valu, radikulopaatia , herpes zoster). Seljaaju tagaservade kahjustus (dissotsieeritud tundlikkusehäire-temperatuuri ja valutundlikkus, tundlikkusehäire samal kehapoolel kahjustusega, säilib süvatundlikkus, segmentaarset tüüpi). Seljaaju külgväätide kahjustus
Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid.
I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia , hüposmia, hüperosmia , parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd , basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta kahjustused.
II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud ( kepikesed ja kolvikesed) (nägemisnärv) – ristumine koljupõhimikul – primaarsed nägemiskeskused – kortikaalsed keskused. Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (insult, kasvaja ), optilised hallutsinatsioonid ( epilepsia ), psüühiline pimedus (ei identifitseeri, kuigi näeb), hüsteeriline pimedus.
III silmaliigutajanärv (n.oculomotorius) – erinevad ülesanded – üles-alla, nina poole, üles-välja, alla-nina poole, pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon , eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus – häired tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivas süsteemis (sisekõrv, poolringkanalid, väikeaju, suuraju otsmikusagar, väikeaju kasvajad, Menieri sündroom , SM)
V kolmiknärv (n.trigeminus) – sensoorne osa; motoorne osa (mälumislihaste innervatsioon ); sekretoorne osa (seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga). Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste lõtv halvatus (poliomüeliit, kasvajad koljupõhimikul), mälumislihaste spastiline halvatus (tüveinfarkt), tundlikkusehäire.
VII näonärv (n.facialis) – motoorne osa- näo miimilised lihased (ülemine näopool- kahepoolne innervatsioon; alumine näopool-ühepoolne innervatsioon). Sensoorne osa – maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3. Sekretoorne osa – pehme suulae ja nina limaskesta näärmed , pisaranääre, süljenäärmed . Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu ), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia.
VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine , tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit , koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad)
IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa ( neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed.
X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid , trahhea, bronhid , söögitoru, magu , peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas. Nende kahe kahjustus – bulbaarparalüüs (düsartia, düsfaagia e neelamishalvatus, keele atroofia , kurgurefleksi ei vallandu. Pseudobulbaarparalüüs – kliiniliselt sarane, keele atroofiat ei ole, kurgurefleks säilinud.
XII keelealune närv (n.hypoglossus) – motoorne (kõik keelelihased, ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon). Kahjustus – perifeerne - keelelihaste halvatus, keel atroofiline, fastikulatsioonid. Tsentraalne – keelelihaste halvatus, ühepoolsel kahjustusel keel viltu, atroofiat ei ole.
IV plokinärv (n.trochlearis) – perifeerne närv ristub! Pöörab silma alla-välja. K- silmamuna pööratud üles-nina suunas, diplopia – kahelinägemine.
VI eemaldajanärv (n.abducens) – pöörab silma väljapoole. Silmamuna pööratud sisse nina suunas, diplopia.
XI lisanärv (n.accessorius) – motoorne, õlgade tõstmine, pea keeramine vastassuunas.
Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused. ???
9.Keeleneelunärv. Kiud on eferentsed (motoorsed ja parasümpaatilised), aferentsed. Tuumad asuvad piklikajus . Innerveerivad neelamislihaseid, parasümpaatilised innerveerivad kõrvasüljenääret. Aferentsed juhivad tundlikkust keele tagumiselt kolmandikult ning trummiõõnest.
10.Uitnärv. Kiud on eferentsed ja aferentsed. Tuumad asuvad piklikaljus. Eferentsed kiud innerveerivad kõri ja neelu vöötlihaseid ning rindkere - ja kõhuõõne silelihaseid ja näärmeid. Aferentsed kiud juhivad tundlikkust rindkere- ja kõhuõõne sensoritelt.
Väikeaju, tasakaal ja koordinatsioon .
Liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus. Väikeaju kahjustusega inimesel on raskusi tähelepanu suunamisega kuulmis - ja nägemisstiimulite vahel, ka sensoorse ajataju ja rtmi tabamisega. Väikeaju fnkts häire sümptomiks on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi. Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“
Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused).
Temporaal e oimusagar , frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar , oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad. Ajukoor – paksus 3-4 mm, pindala 2000cm2, 6 rakukihti, 4 erinevat kihtide tüüpi, piirkonna fnkt-st oleneb milline kiht on ülekaalus. Ajukoore fnkts-d fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas; assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral. Plastilisus e teatud alade võime muuta funktsiooni. Dominantne – vasak poolkera, k.a 2/3 vasakukäelistel. Ajukoore funktsioonid – tunnetus, koordineeritud mõttekas tegevus, mälu, kõne.
Ajusagarad , nende funktsioonid ja kahjustussündroomid.
Frontaal- e otsmikusagar. Kahjustussündroomid.
Motoorne koor – vastaskehapoole liikumine. Broca piirkond – ekspressiivse kõne keskus. Väli 8 pea ja silmade iikumine vastaspoolele. Prefrontaalne koor – initsiatiiv, otsustusvõime , isiksus, mõtlemine, planeerimine , käitumine. Urineerimise ja defektsiooni kortikaalne kontroll. Kahjustus – põie ja pärasoole pidamatus . Prefrontaalne kahjustus- käitumise vabanemine kontrolli alt (emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus , rahutus, impulsiivsus , eufooria, vulgaarsus . Frontobasaalne kahjustus – apaatia. Letargia , initsiatiivitus, ükskõiksus , pseudodepressioon. Mediaalne fr kahj – akineetilisus, uriini pidamatus, sõnalise väljendumise häire. Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud. Haarderefleks, imemisrefleks, kõnnakuhäire, asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, ehhopraksia(liigutuste imiteerimine), ehholaalia (sõnade ja lausete kordamine). Frontaalne käitumishäire, kõnnaku apraksia
Parietaal- e kiirusagar.
Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis jainfo integratsioon . Tunnetus – tajude süntees ja analüüs. Domineeriv poolkera – arvutamine. Mittedomineeriv poolkera – kehaskeem, ettekujutus väliskeskkonnast. Kahjustus – vastaskehapoole tundlikusehäire; vormi, pinna, kaalu analüüsi häire; Wernicke afaasia (neologismid, mittesõnad, sõnasalat); agnoosia , apraksia, neglekt e ignoreerimissündroom ( nt ei joonista pildilt poolt maha). Mittedomineeriva poolkera kahjustus – autotopoagnoosia (kehaskeemi häired), anosognoosia (ei tunneta kehaosasid), riietumise apraksia, geograafiline agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire).
Temporaal- e oimusagar .
Kuulmiskoor (domineerivas poolkeras kõne ja keele kuulmine, äratundmine ja sõnade moodustamine; mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid , afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood.
Oktsipitaalsagar e kuklasagar.
Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne . Kahjustus – kortikaalne pimedus (pupillide rkts valgusele normis, teadlik nägemine puudub); visuaalsed hallutsinatsioonid („oktsipitaalsed“ formeerumata sakid, sähvatused, mustrid; „temporaalsed“ formeerunud komplekssed täitavad vaatevälja; „ illusioonid “ mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused).
Teadvuse- ja psüühikahäired .
Teadvuse selguse häired.
Kvantitatiivsed (somnolentsus, soopor , kooma ); kvalitatiivsed ( deliirium , psühhoosid)
Kooma, selle põhjused ja hindamine.
Hinnatakse Glasgow koomaskaala järgi, võimalik saada 3-15 punkti. Ülepiiriline kooma e ajusurm (täielik ja püsiv teadvusetus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, ebastabiilne hemodünaamika, ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine ). Põhjused – trauma, infektsioon , vaskulaarsed haigused, epilepsia, tuumor .
Ajusurm.
Apnoetest, EEG, angiograafia , TCD – transkraniaalne Doppler, hapnikutarbimine.
jusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Paljude eluohtlikus seisundis viibivate haigete ravi võimalused avardusid tänu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad spetsiaalse toru viimine hingetorusse (intubatsioon) ja kestev kunstlik hingamine . Siiski selgus peatselt, et peaaju rasketest kahjustustest tingitud haigusseisundid on ka intensiivravi rakendamisel sageli pöördumatud . Mõnikord kujuneb nende võtete rakendamisel olukord, kus aju sureb , kuid keha teised elundid ja koed jätkavad talitlust seni, kuni saavad piisavalt hapnikku ja ainevahetuseks vajalikke ühendeid. Nii kujunes ajusurma mõiste ja aktsepteeriti seisukoht: kui aju on surnud, on ka inimene surnud, vaatamata sellele, et ta süda veel töötab. Seetõttu lepiti 1960.–70. aastail kokku ajusurma diagnoosimise kriteeriumid. Neist olulisimad on iseseisva hingamise puudumine, elektroentsefalograafial kindlakstehtav peaaju bioelektrilise aktiivsuse täielik lakkamine ja ajuverevoolu seiskumine. Nagu mujal, nii on ka Eestis ajusurma diagnoosimine ja sellest tulenev elundite doonorlus õiguslikult reguleeritud.
Et raskete ajukahjustustega haigete intensiivravi ei anna tihti soovitud tulemust (haige isiksus ei taastu), tekitab see mitmeid meditsiinilis-õiguslikke probleeme. 1972. aastal võeti kasutusele püsiva vegetatiivse seisundi mõiste. Hiljem on püütud eristada püsivat ja pöördumatut vegetatiivset seisundit, mis on nende patsientide ravi ja hoolduse jätkamise seisukohalt esmatähtis. Püsivas vegetatiivses seisundis haigel taastub une ja ärkveloleku vaheldumine . Ärkvkust annab märku silmade avamine , lihasetoonuse tõus, suuümbruse lihaskonna tahttud liigutused (automatismid) ja muud välised avaldused , kuid puuduvad sihipärliigutused, ning mis kõige olulisem, iggune mõistuslik tegevus. Praeguseks on saavutatud konsensus, et pöördumatus vetiivses seisundis viibiva isiku toitmise võib lõpetada, kui selle põhjuseks olnud ajutrmast on möödunud 12 kuud, mõne muu põhjuse korral.
Deliirium.
Teadvuseseisundi kvalitatiivne muutus, mentaalsete fnkts-de äge, ajutine halvenemine, teadvuse tase kõigub: ärevus -uni; une-ja ärkveloleku rütmi häired, tajumishäired (illusioonid, hallutsinatsioonid, pettekujutlused), ei suuda ümbrust jälgida, hirm, jälitusluul, hiljem amneesia . Põhjused – aju orgaanilised haigused (KNSi infektsioonid /entsefaliit, meningiit, ajuabtsess/; hematoom ; peaaju kasvajad; epileptiline staatus; hüdrotseefalus; vaskulaarsed haigused); somaatilised haigused (hepatiit, maksapuudulikkus,; ureemia, neerupuudulikkus ; kilpnäärme talitluse häired; diabeet ; neerupealiste talitlushäired; sepsis; palavik ; vähkkasvaja intoksikatsioon); ravimid ja mürgid ; elektrolüütide tasakaalu häired; atsidoos , alkaloos; hüpotermia , hüpertermia; metaboolsed häired.
Dementsus , selle põhjused.
Krooniline või progresseeruv sündroom; häiritud mitu kortikaalset funktsiooni, häirib igapäevaseid toiminguid , diagnoos kui üle 6 kuu; ei esine kvantitatiivset teadvuse häiret, mäluhäire , intellektuaalsete võimete langus, käitumishäired , isiksuse muutused, 5-10% üle 65 a on dementsed. Dementsussündroom – Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, hüdrotsefaalia , intrakraniaalne tuumor, muud haigused (ravimimürgitus, traumajärgne, parkinsoni tõbi, epilepsia, entsefaliit, maksakahjustus, hüpo -ja hüpertüreidism.
Alzheimeri tõbi.
Alzheimeri tõbi – pooltel dementsetel üle 65 a alzheimeri tõbi, aastane haigestumus 2% (üle 65 a), risk haigestuda suurneb vanusega, naised=mehed (naised veidi rohkem), riski suurendab madal haridustase ja ajutraumad anamneesis. Muutused ajus vananemisel – aju kaalu langus, metabolismi ja verevoolu aeglustumine, mediaatorite muutused, neuronite degeneratsioon jne
Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired: afaasia, amneesia, apraksia, agnoosia.
Afaasia – oskamatus kasutada või aru saada kõnest. Afaasiaga patsientidel on raskusi enese arusaadavaks tegemisega ja nad ei suuda teile öelda, mida nad soovivad või vajavad. Tagajärjeks võib olla nende ärritatud ja häiritud olek. Neil on raskusi vestluse jälgimisega ning nad jäävad sellest kõrvale. Sellistel patsientidel on raskusi ka õige suhtlemislaadi tajumisega ning nad ei tundu suhtlusvalmitena.
Ajukahjustuse tagajärjel tekkinud häire võimes interpreteerida ja formuleerida keele sümboleid. Tavapäraste tähendust omavate lingvistiliste elementide (morfeemide ja suuremate süntaktiliste ühendite) dekodeerimise- ja kodeerimisvõime tõhususe multimodaalne kaotus või vähenemine. Kahjustus mitteproportsionaalselt suurem teiste intellektuaalsete funktsioonide häirest. Ei ole seletatav dementsuse, segadusseisundi, sensoorsele või motoorsele defitsiidiga. Väljendub vähenenud sõnavaras, vähenenud oskuses kasutada süntaktilisi reegleid, vähenenud kuuldud info meelespidamise maht ning kahjustatud sisend - ja väljundkanali valimise tõhusus. Motoorne (Broca) afaasia – agrammatism, telegraafistiil;säästlik kõnekasutus (vähe verbe ja sidesõnu); parafraasiad: literaalsed> verbaalsed ; lugedes võib olla probleeme süntaksiga; kirjutamisel vead (+ düsgraafia ). Sensoorne (Wernicke) afaasia – sisutühi sõnasalat; parafraasiad: verbaalsed>literaalsed; neologismid ja parafraasiad; nimetamise vead; kõnest arusaamine häiritud (teiste ja enda); foneemide vastuvõtt häiritud; järelekordamine häiritud; loetust arusaamine häiritud; oluline düsgraafia (+paragraafiad). Konduktsiooni afaasia – silmatorkav järelekordamine; spontaanne kõne suhteliselt normaalne (literaalsed parafraasiad ja eneseparandamine); nimetamine võib olla häiritud; kuuldust arusaamine normaalne;
Anatoomiline afaasia – (amnestilien afaasia), kahjustatud nimetamine (ligipääs sisemisele sõnaraamatule); spontaanne kõne normaalne, kuid esinevad ümbersõnastamised ja „sõnakeerutused“, paljusõnalisus; kirjutades sõnaleidmisraskused. Transkortikaalsed afaasiad – järelekordamine normaalne; semantiline afaasia – raskused loogilis-grammitilistest lausetest arusaamisel .
Amneesia – mälu mitteloomulik halvenemine. Amneesiaga patsiendid võivad kaotada asju ja süüdistada teisi nende tagant varastamises. Nad unustavad, mida neile on öeldud ning küsivad korduvalt samu küsimusi .
Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Mäluhäireid (amneesiaid) on mitut liiki: anterograadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida. Selle korral mäletab inimene hästi vanu asju ( sünniaeg , kool jne) kuid ei suuda hetkeolukorras midagi meelde jätta ja varasemate teadmistega siduda.
Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille korral ei mäletata juhtunut ( ajutrauma , ajurabandus).
Hüsteeriline amneesia on väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne). Sel juhul on alati tegemist psüühilikahäirega. Sagedasemad põhjused – Ajutraumad, Insult, Ajukasvajad, Ajuoperatsioonid, Anesteesia operatsioonide korral, Alkohoolne ajukahjustus , Ajuarterite ateroskleroos , Krambid , Entsefaliit, Vanadus, Hapnikuvaegus .
Apraksia - võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu. Apraksiaga patsientidel on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad kohmakas. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega. Mõninkord võib olla ka probleeme kõndimise, mälumise ja isegi neelamisega. Sellelaadsed probleemid viivad kukkumistele ja ka teistele erakorralise meditsiini valdkonda kuuluvatele situatsioonidele.
Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. Nad võivad tahta minna koju, kui ise tegelikult kodus viibivadki. Need patsiendid võivad mitte ära tunda enda ees asuvaid asju ning seetõttu komistavad mööblile või pistavad suhu söömise eesmärgil selleks kõlbmatuid esemeid.
Närvisüsteemi uurimismeetodid.
Neurofüsioloogia: elektro-entsefalograafia (EEG) ja neuromüograafia (ENMG) põhimõtted.
EEG - peanahalt, 10 elektroodi, kõik sagarad mõlemalt poolt, epilepsia!
ENMG e elektroneuromüograafia (perifeerse Nsi uurimine : EMG e müograafia e lihaste biovoolude reg, ENG e neurograafia e motoorsete ja sensoorsete närvide juhtekiiruste registr); esilekutsutud potentsiaalide registreerimine.
Neuroradioloogia (visualiseerimimeetodid): tomograafia , nukleearmeetodid, funktsionaalsed uuringud, ultraheli .
Kompuutertomograafia (KT) – röntgenkiir läbib kehakihte (kasvajad, hematoom, aneurüsm, ajuinfarkt ); magnetresonantstomograafia MRT - magntväljaga uurimine (SM jm valgeaine haigused, tuumorid, entsefaliidid); positronemissioontomograafia (PET – aju ainevahetuse ja verevoolu uurimine radioisotoopmeetodiga, parkinsoni tõbi, SPECT - parkinsoni tõbi, dementsused, depressioonimarkerid); sonograafia (UH); röntgenograafia (kraniogrammid - kolju , spondülogrammid - lülisammas). Enam ei kasutata pneumoentsefalograafia PEG ega müelograafia MG.
Ajuvereringe haigused.
Insult, selle liigid, põhjused ja riskifaktorid.
Invaliidsuse peamisi põhjusi, 2-3. surmapõhjus eestis.
Riskifaktorid:

• mittemõjutatavad – vanus, sugu, rass, pärilikkus , perekondlik anamnees .
  
• mõjutatavad – kõrge vererõhk , südamehaigused, suitsetamine, hüperkolesteroleemia, suhkurtõbi , alkohol , rasvumine .
  

Äge insult – infarkt 85% (aterotrombootiline, kardiogeensed, vaskuliidid), hemorraagia 15% (ajuhemorraagia, subarahnoidaalne hemorraagia).
Intratserebraalne – peamine põhjus arteriaalne hüpertensioon; peavalu, oksendamine ; teadvusehäire, koldenähud sõltuvalt lokalisatsioonist. Subarahnoidaalne – põhjused: 50-80% aneurüsmi ruptuur, arterivenoossed malformatsioonid, hemofiilia , antikoagulantravi, arterite amüloidoos. Peavalu, meningism, koldeleid (pareesid, tundlikkusehäired, kõnehäired), teadvusehäired. Ravi – oluline on kiire diagnoos; kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda (anglograafia), ravi ( operatiivne – aneurüsmi klipseerimine, koilimine), lamamisrežiim, valuvaigistid , rahustid, enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht
Tekkepõhjus on eri insuldiliikidel erinev. Kõige sagedasem on ajuinfarkt, see tähendab olukorda, kus insuldi põhjuseks on ahenemine või verehüüve mingis aju toitvas veresoones. Teine võimalus on hemorraagia, see on verejooks ajukoesse veresoone lõhkemisest.
Ajuinfarkti kliiniline pilt ja ravi.
Ajutüve infarkt – pearinglus, ataksia, okulomotoorsed häired (silmaliigutajad), hemianopsia (vaateväljade häire), motoorne ja sensoorne defitsiit näol, peavalu, oksendamine, düsfaagia (neelamishäire), düsfoonia (häälehäire), teadvusehäire. Insuldi ravi – patsiendi üldseisundi stabiliseerimine ja ravi; spetsiifiline ravi – trombolüüs (kuni 4,5 t pärast sümptomite algust); neuroloogiliste ja üldmeditsiiniliste komplikatsioonide vältimine ja ravi, rehabilitatsioon , sekundaarne preventsioon.
Rehabilitatsioon ja sekundaarne profülaktika .
Sekundaarne profülaktika – muudatused elustiilis (suitsetamisest loobumine, muudatused dieedis, kehaline koormus); medikamentoosne riskifaktorite mõjustamine (vererõhk, verepildid, suhkurtõbi); Spetsiifiline ravi antitrombootiline, antikoagulantravi, karotiidne endarterektoomia). Insuldi jääknähud – afaasia, ei kõnni, depressioon , hemiparees , kõrvalabist sõltuvus . 1 a hiljem – 33% surnud.
Ajuverevalandus, selle ravi.
Oluline kiire diagnoos! Kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda – angiograafia.
Ravi –
* operatiivne ravi – aneürismi klipseerimine, koilimine.
* lamamisrežiim
* valuvaigistid
* rahustid
*spasmi profülaktika
Enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht!
Neuroinfektsioonid.
Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi.
Meningiit – ajukelmepõletik (aseptilised viiruslik, purulentsed e bakteriaalsed, sroossed – tuberkuloosne, borrelia ). Meningiidi patogenees – võimalikud infektsiooniallikad (keskkõrvapõletik, mastoidiit, sinusiit, nasofarüngiit, nahainfektsioon jne), algus kiire, palavik, peavalu,kuklakangestus, teadvusehäire, kooma,kramp oksendamine, uimasus, kaelavalu, seljavalu, neuroloogiline koldeleid.
Ülemised hingamisteed → vereringe →ajukelme kapillaarid →hemato-entsefaalne barjäär→kesknärvissteem.
Põlvekõverdamistest, pea tõstmine ( põlved kõverad-sirged).
Diagnoosimine - Vereproovist määratakse põletiku olemasolu teatud vererakkude hulga põhjal.
Verekülvi abil määratakse teatud juhtudel haigustekitaja esinemist.
Lumbaalpunktsioonil saadud liikvori ehk seljaajuvedeliku uuringuga määratakse selle valgusisaldust ja teatud juhtudel ka tõenäolise haigustekitaja esinemist.
Ravi - Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega.
Puugiga edasikanduvad nakkused.
puukentsefaliit , borrelioos, ehrlihhioos, babesioos, tulareemia . Puugid säilitavad haigusekitajaid.
Puukentsefaliit – inkubatsiooniperiood kuni 2 nädalat,

• 1.faasis (3-6 p) palavik, iiveldus , oksendamine, müalgia , harva meningeaalsündroom. Vaheaeg u 7 päeva.
  
• 2.faas – palavikuline, meningiitiline vorm, poliomüeliitiline vorm (lõtv parees , atroofiad). Vaktsineerimine .
  

Puukborrelioos – multisüsteemne haigus, inkubatsiooniperiood 3-32 p.

• 1.staadium – varane lokaliseeritud, hammustuskohal ringjas lööve, peavalu, iiveldus, tem tõus, paresteesiad, sügelus, lihas ja liigesvalud.
  
• 2.staadium – neuroloogilised sümptomid, artriit . 3.staadium – krooniline vorm, atroofiline dermatiit, entsefalopaatia (ärrituvus, depressioon), artriit. Ravi – AB
  

Peavalu.
Migreen , selle ravipõhimõtted.
Aasta jooksul esineb peavalu 51% täiskasvanutest, sh migreen 14%, krooniline 4%. Migreen auraga, aurata, krooniline. Valu 4-72 t, enamasti ühepoolne, võib minna kahepoolseks, iiveldamine, oksendamine, valgusekartus, võib üle minna pingepeavaluks, algab vanuses 12-40, tsüklilisus kogu elu, vanema eas hood kergemad, harvemini. Auraga: skotoom, näo ja käe paresteesiad, düsfaasia ; aura tekib 5-20 minutiga, kestab u 1 t, aura taandub täielikult, komplitseeritud migreen-pikaleveninud aura. Aurata: eelnähud külmatunne, väsimus , unisus , erutus ; harva jääb ühepoolseks, seos sotsiaalsete ja bioloogiliste tsüklitega. Ravi – hoo ravi: mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, jm ravimid. Preventiivne ravi – vt slaide
Pingepeavalu .
Kõige sagedamini esinev peavalu (30-80%). N:M = 3:1, vanus 15.-50. a
Jaotus: * episoodiline – seotud perifeersete mehhanismidega: suurenenud notsitseptsioon lihaspingest. *krooniline – tekib tsentraalsete mehhanismide kaudu. *ei täida esimest kahte kriteeriumi. Valu iseloom: rõhuv, pigistav, „pael ümber pea“. Valu kupeerimine – raske ülesanne. * MSPV, *lihasrelaksandid. Valu „profülaktika“. Antidepressandid . Mittefarmakoloogiline ravi: relaksatsioon, kognitiiv-käitumuslik teraapia.
Sümptomaatilise peavalu põhjused.
Kerge peavalu või uimasus võib tekkida praktiliselt tervel inimesel, kes on selja taha jätnud unetu öö, töötanud liigväsimuseni, kaua viibinud halvasti tuulutatud, näiteks sigaretisuitsuses ruumis jms. Niisugune peavalu möödub puhkamise või värskes õhus viibimise toimel.
Tugevat peavalu võivad põhjustada paljud üldhaigused (nakkused, ainevahetushäired) ja pea piirkonnas esinevad tervisehäired (ajukesta või nina kõrvalurgete põletik, silmahaigused , kasvajad) ja vigastused. Peavalu põhjuseks võib olla mitme ravimi üheaegne kestev tarvitamine, rohke suitsetamine ja muidugi alkoholi liigpruukimine.
Ravis kasutada eespool nimetatud valuvaigisteid, ravida põhihaigust.
Kroonilised neuroloogilised haigused.
Epilepsia põhjused, klassifikatsioon , ravi.
Krooniline haigus, polüetioloogiline, korduvad eptilised hood, hood tavaliselt mitteprovotseeritud, kliinilise manifestatsiooni põhjus – patoloogilised elektrilised laengud ajus, Epilepsia – kaks või enam provotseerimata hoogu.
Põhjused: primaarne (krüptogeenne, essentsiaalne), ajutuumor, infektsioonid, trauma, vaskulaarne, ainevahetushäired. Juhuslikud hood. Haigestumus: 40-70/100 tuh/ aastas, mehed rohkem kui naised, vastsündinud, 10 esimest ea-d, vanuritel sagedamini.
Klassifikatsioon: partsiaalsed e osalised hood: generaliseerunud hood, mitteklassifitseeritavad epileptilised hood.
Ravi: medikamentoosne – kui on esinenud 2 epileptilist hoogu, pidev,kindel reziim, võimalusel monoteraapiana (ühe ravimiga), kui täielik kontroll ja hoogusid enam pole, ravi jätkub 2-5 aastat. Kirurgiline ravi.
Sclerosis multiplex, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi.
Pea ja seljaaju mitmekoldeline demüeliniseeruv haigus, etioloogia pole teada, patogenees- demüelinisatsioon pea ja seljaaju valgeaines, muutuvad aksonite juhtivusomadused. Suur geograafiline varieeruvus. Naised haigestuvad varem, sagedamini kui mehed. Vallandavad: trauma, emotsionaalne stress , rasedus, sünnitus . Sümptomid: Nägemishäired (diplopia), tundlikkusehäired, püramidaalkahjusutus spastiline paraparees, põiehäired), ajutüve ja väiketüve sümptomid (charcot triaad-ataksia, treemor, nüstagmid , skandeeriv kõne), eufooria, depressioon, hiljem dementsus, väsimus. Kulg ägenemiste ja remissioonidega. Ravi – etioloogilist ravi pole, ägenemiste ravi, haiguse kulgu mõjustav ravi, sümptomaatiline ravi.
Parkinsoni tõbi, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi.
Basaalganglionid. Levimus eestis 178/100 tuh. Neuronite degeneratsioon. Etioloogia – geneetika (pole kindel), endogeensed toksiinid, eksogeensed toksiinid. Keskmine vanus – 71 a. Motoorsed sümptomid – hüpo ja bradükineesia, rahutreemor, rigiidsus, posturaalne ebastabiilsus , stardiraskus, tardumine, kaasliigutuste kadumine, tippiv kõnnak, hüpomiimia, mikrograafia, düsfaagia. Mitte-motoorsed sümptomid – psühhiaatrilised (depressioon, psühhoos, kognitiivsed häired, dementsus, bradükardia, unehäired ) ja vegetatiivsed (ortostaas, sfinkterite häired, kõhukinnisus). Ravi – medikamentoosne, kirurgiline, füsioteraapia, tegevusteraapia , kõneravi, psühholoogiline abi, dieet , grupitoetus, haridus .
Perifeerse närvisüsteemi haigused.
Perifeerse närvisüsteemi ehitus: kraniaalnärvid ja spinaalnärvid, närvijuured, põimikud ja perifeersed närvid.
Perifeerne ns jaguneb somaatiliseks (tundlikkus/sensoorsed närvid ja ganglionid/ ja motoorika /motoneuronid ja aksonid/) ja autonoomseks (sümpaatiline/vastus stressile/ ja parasümpaatiline/organismi reservide ja homeostaasi säilitamine/) kraniaalnärvid 12 paari (v.a n.opticus mis on aju osa), spinaalnärvid 31 paari. Igast seljaaju segmendist algavad närvijuured. Nimme ja ristluunärvide pikad juured – hobusesaba. 31 paari – 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi, 1 õndranärv. Kaelapõimik lülisamba kõrval, õlapõimik rangluupiirkonnas ja kaenlaõõnes, nimmepõimik väikevaagnas.
Haistmisnärv. Nägemisnärv.
I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd, basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta kahjustused.
II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud (kepikesed ja kolvikesed) (nägemisnärv) – ristumine koljupõhimikul – primaarsed nägemiskeskused – kortikaalsed keskused. Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (insult, kasvaja), optilised hallutsinatsioonid (epilepsia), psüühiline pimedus (ei identifitseeri, kuigi näeb), hüsteeriline pimedus.
Silmaliigutajad. Kahjustussündroomid. Nüstagm.
III silmaliigutajanärv (n.oculomotorius) – erinevad ülesanded – üles-alla, nina poole, üles-välja, alla-nina poole, pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus – häired tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivas süsteemis (sisekõrv, poolringkanalid, väikeaju, suuraju otsmikusagar, väikeaju kasvajad, Menieri sündroom, SM)
Kolmiknärv. Näonärv.
V kolmiknärv (n.trigeminus) – sensoorne osa; motoorne osa (mälumislihaste innervatsioon); sekretoorne osa (seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga). Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste lõtv halvatus (poliomüeliit, kasvajad koljupõhimikul), mälumislihaste spastiline halvatus (tüveinfarkt), tundlikkusehäire.
VII näonärv (n.facialis) – motoorne osa- näo miimilised lihased (ülemine näopool-kahepoolne innervatsioon; alumine näopool-ühepoolne innervatsioon). Sensoorne osa – maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3. Sekretoorne osa – pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia.
Teonärv ja esikunärv.
VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad)
Keeleneelunärv, uitnärv ja keelealune närv. Bulbaarsündroom.
IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed.
X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid, trahhea, bronhid, söögitoru, magu, peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas. Nende kahe kahjustus – bulbaarparalüüs (düsartia, düsfaagia e neelamishalvatus, keele atroofia, kurgurefleksi ei vallandu. Pseudobulbaarparalüüs – kliiniliselt sarane, keele atroofiat ei ole, kurgurefleks säilinud.
XII keelealune närv (n.hypoglossus) – motoorne (kõik keelelihased, ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon). Kahjustus – perifeerne - keelelihaste halvatus, keel atroofiline, fastikulatsioonid. Tsentraalne – keelelihaste halvatus, ühepoolsel kahjustusel keel viltu, atroofiat ei ole.
IV plokinärv (n.trochlearis) – perifeerne närv ristub! Pöörab silma alla-välja. K- silmamuna pööratud üles-nina suunas, diplopia – kahelinägemine.
VI eemaldajanärv (n.abducens) – pöörab silma väljapoole. Silmamuna pööratud sisse nina suunas, diplopia.
XI lisanärv (n.accessorius) – motoorne, õlgade tõstmine, pea keeramine vastassuunas.
Polüneuropaatia .
Polüneuropaatia – paljude närvide üheaegne kahjustus, aksoni kahjsutus v müeliini kahjustus, valud, hõõgumistunne, „jalad on võõrad“, tundlikkusehäire kinda ja sokikujuliselt, motoorikahäire: atroofiad, reflekside kustumine. Etioloogia – haiguste tüsistus, toksiline .
Radikulopaatia, diagnoosimine ja ravi.
Radikulopaatia – diski prolaps. Enamasti paraneb kirurgilise ravita , erakorraline kirurgline ravi – süvenv motoorne defitsiit, erandkorral medikamentoosselt mittekontrollitav valu. Plaaniline kirurgia – vaevused püsinud u 1,5 kuud, konservatiivse raviga poe taastunud, objektiivne ja radioloogiline leid on vastavuses.
90% paraneb, kirurgilise ravi vajalikkus 10-20%. Kliiniliselt: selja „ära tõstmine“, külmetamine; äge kiirguv valu; valu süveneb painutamisel, köhimisel; Lasegue positiivne, refleksid ↓
Neurokirurgilised haigused.
Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus .
Kinnised/ lahtised vigastused (aju kõvakelme vigastus , infektsioossed tüsistused).
Ajukommotsioon – ajuvapustus (peavalu, uimasus, iiveldus, oksendus, lühiajaline teadvusekaotus).
Ajukontusioon – peapõrutus (teadvusekaotus, raktuur e murd, neuroloogiline koldeleid, ajuturse). Kompressioon .
Kerge ajutrauma – 14-15 p Glasgow järgi, sage, teadvusehäire kuni 30 min, retrograadne amneesia, peavalu, uimasus, iiveldus, oksendamine, neuroloogilist leidu pole, spetsiaalset ravi ei vaja, jälgimine.
Mõõdukas (9-13 p) ja raske (3-8p) – rebenevad kestade veresooned, ajukoes verevalumid, teadvusehäire, mis taastub, mis taastub aeglaselt; mäluhäired, psüühikahäired; meningeaalsündroom, neuroloogiline koldeleid; luumurrud, mõnikord lahtine vigastus, tüsistused. Ravi – vabad hingamisteed, kiire transport haiglasse, kirurgiline ravi, jääknähud – pareesid, kõnehäire , psüühikahäired, epilepsia, spetsiaalne ja meditsiiniline rehabilitatsioon
Ajukasvajad, nende diagoosimise ja ravipõhimõtted.
Sümptomid – hemiparees, kraniaalnärvide kahjustused, psüühikahäired (frontaalne kasvaja), tundlikkusehäire, afaasia, epileptilised hood (suuraju), ataksia (tagumine koljuauk). Üldsümptomid – peavalu, koljusisese rõhu tõus, epileptilised hood, vahel haiguse äkiline algus. Kulg võib olla pikaldane, diferentseerimisaste erinev, peale oppi sageli jääknähud, võimalik retsidiiv . Ravi – operatiivne, keemiaravi, kiirituseravi, kombinatsiooniteraapia, võivad esineda retsidiivid.
Lasteneuroloogia.
Laste tserebraalparalüüs (PCI), selle kliinilised vormid ja käsitlus.
Paralysis cerebralis infantilis. Mitteprogresseeruv motoorne häire, neuroloogilised sümptomid varasest lapseeast, kliinilised variandid:
* spastiline hemiparees (- pleegia ) – hemisfääri kahjustus, käsi rohkem kui jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, spastilisus kujuneb 1-2 eluaastal , krambid, käitumishäired.
* spastiline diparees (-pleegia) – spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti nrmaalsed.
*spastiline tetrapleegia (-parees) – raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus, ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom (kõnehäire, düsfaagia), krambid.
* hüpotooniline PCI - lihased lõdvad, refleksid säilivad, võib olla vaimne mahajäämus, difuusne ajukahjustus.
* düskineetiline PCI – ebanormaalsed vastutahtelised liigutused, hüpotoonia, käte kasutamine häiritud, osadel juhtudel vaimne mahajäämus, kuulmise langus, põhjus – neonataalne hüperbilirubism (nt veregruppide sobimatusest), raske anoksia (hapnikuvaegus).
* ataktiline PCI – kõige harvemini esinev PCI vorm, väikeaju arenguhäire, kehatüve ja kõnnakuataksia häirivad enam kui jäsemete ataksia, skandeeriv kõne.
Kaasasündinud arengulised häired: atsefaalia, mikrotsefaalia, kraniostenoos, neuraaltoru defektid.
Neuraaltoru sulgumise häired – anecephalia – aju pole. Spina bifida – lülisamba defekt . Suur osa loodetest aborteeruvad, kaasnevad anomaaliad – südamerike, diafragaa defekt, ösofageaalne atresia, ravi kirurgiline.
Kraniostenoos –

• Kolju luustumishäire(kolju on kitsas )
  

•Õmbluste liiga kiire luustumine
•Väline tunnus -pea ei kasva
•Vaimse arengu mahajäämus hiljem
•Vahel võimalik operatiivne ravi
Mikrotsefaalia - Aju väike; vaimse arengu mahajäämus
•Põhjuseks võib olla
–geneetiline defekt
–infektsioonhaigus
– ioniseeriv kiirgus enne 16. Fetaalnädalat
Anentsefaalia - Suuraju struktuuride arenematus
•Neuraaltoru häire 4. fetaalnädalal
•Eluga kokkusobimatu
•Esinemissagedus Atsefaalia – pea kaasasündinud puudumine
11