Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Neuroloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Vastutav õppejõud: Pille Taba
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
NEUROLOOGIA
(ARNR 01.032)
Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps.
Närvisüsteemi areng ( ontogenees ) ja arenguhäired .
Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1. eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed . 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild , moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.-2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud. Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine , jätkete e dendriitide kasv.
Düsontogenees (arenguhäire) põhjused:
•Geneetilised tegurid
–näit. 21. kromosoomi trisoomia (Downitõbi)
•Loote nakkus
–süüfilis
tuberkuloos
algloomad ( toksoplasmoos )
–Viirusinfektsioonid(sh HIV)
•Fütotoksilised tegurid
ravimid (uinutid, rahustid jms.)
–narkootilised ained
alkohol
suitsetamine
Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk- ja perifeerne närvisüsteem, nende osad.
NS – KNS (peaaju + seljaaju) ja perifeerne ns (perifeersed närvidkraniaalnärvid / spinaalnärvid - ja ganglionid. 10% närvirakke e neuroneid = hallaine ( 1011 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud= valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest ). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini.
KNS –
Peaaju osad Eesaju (vahe- ja otsaju ), Keskaju, Tagaaju – piklikaju, ajusild, väikeaju.
Seljaaju – viis rühma segmente – 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1õndrasegment.
Perifeerne ns -
Perifeerne närvisüsteem jaguneb:
1. somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 
2. autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks:
  • sümpaatiliseks närvisüsteemiks
  • parasümpaatiliseks närvisüsteemiks
Perifeerse närvisüsteemi peamised ülesanded on varustada kesknärvisüsteemi infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada kesknärvisüsteemi “käsud” efektororganitele.
Perifeerse närvisüsteemi  sensoorse osa peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine potentsiaalide näol retseptoritelt kesknärvisüsteemi.
Eristatakse kolme põhilist tüüpi retseptoreid:
  • eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast
  • interoretseptorid  võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast
  • proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid.
    Sensoorsete neuronite kehad paiknevad ganglionites, mis on seljaaju ja peaajunärvide lähtekoha läheduses.
    Perifeerse närvisüsteemi   motoorse osa peamiseks ülesandeks on potentsiaalide juhtimine kesknärvisüsteemist skeletilihastele. Vastavate neuronite kehad paiknevad kesknärvisüsteemis, aksonid aga ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Perifeerse närvisüsteemi motoorse osa autonoomne närvisüsteem suunab potentsiaale kesknärvisüsteemist silelihastele, südamelihasele, näärmetele.
    Autonoomse närvisüsteemi osa sümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiselttroofilist mõju st. reguleerib nende ainevahetusprotsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit .Funktsionaalset mõju (st. talitlust esilekutsuvat toimet) avaldab ta vaid veresoonte silelihastele.
    Sümpaatilise närvisüsteemi talitluse aktiivsuse suurenemise tulemuseks on: südame kokkutõmmete sagenemine ja tugevnemine, bronhide laienemine, südame veresoonte laienemine, kopsude veresoonte laienemine, siseelundite (kõhuõõnes) ja naha veresoonte ahenemine . Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks.
    Autonoomse närvisüsteemi osa parasümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiseltfunktsionaalset mõju: stimuleerib seedenäärmete talitlust, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastust. Parasümpaatilise närvisüsteemi toime veresoonte lihastele , bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule.
    Neuron , sünapsid .
    10% närvirakke e neuroneid=hallaine (1011 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. Sünapsid e neuronite ühendused – neuronid ühenduses sünapsi kaudu, närviimpulss ei vähene edasi kandudes, impulsi ülekanne keemiline,neurotransmitteri abil. Transmitteri süntees toimub presünaptiliselt. Presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahel on sünaptiline pilu , transmitteri toime – postsünaptilise membraani retseptorile.
    Ajukestad ja meningeaalsündroom.
    Meningeaalsündroom - Peavalu, iiveldamine, oksendus, valguskartus, kuulmise ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus(opistotoonus), Kernigi sümptom (ülestõstetud jalga ei saa põlvest sirutada reie tagumise rühma lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjusedneuroinfektsioonid , ajusisene verevalum , subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon( ajupõrutus ), kasvajad (intrakraniaalne rõhu tõus).
    Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia .
    Motoorsed juhteteed , püramidaaltrakti kahjustussündroomid.
    2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud ( eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves)
    Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt . Motoorne juhtetee II.
    Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi.
    Halvatus , tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne
    Spastiline ja lõtv halvatus.
    Spastilinetoonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid- Babinski refleks +; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud .spastilise põhjused – insult , kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps , motoneuroni haigus
    Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid (liigutushäired).
    Aktiveerib, vastutab ka rahuloleku eest. Moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust: reflektoorne e spastiline toonus (lähtetoonus), kehahoiak , poosid, kaasliigutused; liigutuste sujuvus. Kahjustussündroomid – a) akineetilis-rigiidsed: liiga vähe liigutusi, parkinsonistlikud sündroomid b) hüperkineetilis- hüpotoonilised : liiga palju liigutusi, vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused:düstooniad, korea, ballism jt, treemor
    Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid.
    Liigid: nahatundlikkus(eksterotseptiivne) – valu, temperatuur, puutetundlikkus; protopaatiline – vähediferentseeritud, epikriitiline – täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus – asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus – diskriminatsioon, stereognoos.
    Tundlikkuse juhteteed I – I neuroni keha (spinaalganglionis, seljaaju segment , tagumine juur , närvipõimik, perifeerne närv). Tundlikkuse juhteteed II – vt slaidi külgväät, eesmine väät, tagumine väät(seljaaju, piklikaju). Tundlikkuse juhteteed III – ajukoor , sisekihn, talamus , ajusild. Kahjustussündroomid – perifeerse närvi kahjustus (koos tundehäirega motoorikahäire, sageli kaasnevad valud , tundehäire süveneb distaalselt, üksiku närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia v anesteesia vastaval innervatsioonialal, valud, kompressioonisündroomid, trauma). Närvijuure kahjustus(tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kõik tundlikkuse liigid, valu, radikulopaatia , herpes zoster). Seljaaju tagaservade kahjustus (dissotsieeritud tundlikkusehäire-temperatuuri ja valutundlikkus, tundlikkusehäire samal kehapoolel kahjustusega, säilib süvatundlikkus, segmentaarset tüüpi). Seljaaju külgväätide kahjustus
    Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid.
    I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia , hüposmia, hüperosmia , parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd , basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Neuroloogia #1 Neuroloogia #2 Neuroloogia #3 Neuroloogia #4 Neuroloogia #5 Neuroloogia #6 Neuroloogia #7 Neuroloogia #8 Neuroloogia #9 Neuroloogia #10 Neuroloogia #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ere Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eripedagoogika bakaeksami kordamisküsimused, -vastused.

    Märksõnad


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    33
    doc
    NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
    148
    docx
    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    88
    doc
    1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    30
    docx
    KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA
    18
    doc
    Patoloogia
    98
    docx
    Kordamine füsioloogia eksamiks
    29
    doc
    Füsioloogia





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun