poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismi veekasutuses üks olulisemaid protsesse. Osmoosi teel rakkudsesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamuse reaktsioon sellele- stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem.
pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme Kuidas on seotud hüpotaalamus neerude tööga? (2) - hüpotaalamuse rakud registreerivad verekoostise muutuse. - Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veehulga vähenemise ja tekib janutunde Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor? Mitu dsauli on 1kcal? - 4200J
Osmoreg - kehavedelikus lahstunud ainete sisalduse kontroll Eritamine on an´inevahetusjääkide eemaldamine(neerud, nahk, kopsud, soolestik) NH4- uurea kujul, K, Na, Cl. Soolasisalduse suurenemine , reg osmoretseptorid hüpotalaalmuses, hakatakse tootma antidiareetilist hormooni: 1. Ajuripats annab neerudele edasi inf, et hoiavad vett kokku. Hakkavad eritama kontsentreeritud uriini.2. suurajupoolkera anna edasi inf JUUA. Termoregulatsioon vere temperatuuri muutsusele reag termoretseptorid hüpotaalamuse: 1. Suuraju poolkerad riietumine 2. Nahk higistamine veresoonte laienemine. Ahenemine. Neuron on jätketega närvirakk
80 ml. verejooks. menstruaaltsükli teisel poolel. P Hüpotaalamus, Noorematel Primaarsed ja Orgaaniline viga Emaka Esineb vaid Munasarjade õ hüpofüüsi ja hüpotaalamuse- sekundaarsed. emakas, patoloogia, ovulatoorsete tsükliline talitlus. h munasarjade hüpofüüsi kõrvalsuguelundit põletikud, tsüklite korral. Östrogeenide j vaheline täpselt tasandil, es või allpool üldhaigused või Põhjuseks on liigproduktsioon,
Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. - Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn
rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid
rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid
Pärnu 2015 Sisukord 1 Tiitelleht 1 Sisukord 2 Ajutsimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma 3 Heleda, tumeda juukselised 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Ajustimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma 2 Teadlased on laias laastus teadnud juba aastaid, millised ajupiirkonnad mängivad keha vedeliku tasakaalu reguleerimisel keskset rolli. Hüpotaalamuse ruumisäästlikkuse ja kompaktsuse tõttu oli aga võimatu öelda, millised neuronivõrgustikud sellega täpselt tegelevad. Närvirakkude elektroodidega stimuleerimisest polnud kasu – elektriline stimulatsioon mõjutab reeglina liiga laia ajupiirkonda. Charles Zuker Columbia ülikoolist ja toona veel tema juhendamisel doktoritööd kirjutav Yuki Oka otsis abi optogeneetikast. Meetod hõlmab endas huvipakkuvate rakkude genoomi
PALAVIK Mare Tupits 2013 Palavik— kehatemperatuuri kõrgenemine • Palavik on mööduv ning hästi kontrollitud hüpotaalamuse poolt nii soojuse tootmise ja kaotuse osas ning temperatuur ei tõuse üle 42 °C. Lapse normaalne kehatemperatuur • Vanus Temperatuur (° Celsius) • 3-kuune 37,5 • 6-kuune 37,5 • 1-aastane 37,7 • 3-aastane 37,2 • 5-aastane 37,0 • 7-aastane 36,8 • 9-aastane 36,7 • 11-aastane 36,7 • 13-aastane 36,6 • Haiguse kulu raskust ja surma ei põhjusta palavik
4 Kokkuvõte Inimese käitumine on keerukas, erinevate protsesside integreeritud seos. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem. Inimese psüühiline tegevus on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist. Psüühiline tegevus on sõltuv ka sisesekretsiooni ehk endokriinnnäärmete ( ajuripats e hüpofüüs, kilpnääre, neerupealised, käbikeha jt) talitlusest. Sisesekretsiooninäärmed on omakorda seotud aju kindla piirkonna - hüpotaalamuse talitlusega. 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/761/anatoomia_massaaz.htm 2. Biloogia alused - A.M. Winchester 3. http://www.annaabi.com/materjal-39617-k%C3%A4itumise-bioloogilised- alused-%C3%B5ppimine 4. koolipsyh.weebly.com/.../lisamaterjal.kitumise_bioloogilised_alused_1.doc 6
osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb
Ajuvatsakesed tühjad, seal pole närve. Ajuvatsakesed on seljaaju kanaliga ühenduses. Ajuripats. Nägemiskühmude ehk taalamuse f-n on tundlikkuse juhtimine peaaju poolt. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikkust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad, v.a haistmistundlikkus. Taalamus koorealune tundlikkuse juhtimise jaam. Peaaju koor on aju kõige uuem osa. Taalamuse kahjustuse korral tekivad tundlikkuse häired. Taalamuse f-n on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse f-nid: 1) Neurosekretoorne f-n. Taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele produtseerivad ka hormoone. Osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarisse ehk neurohüpofüüsi. Hüpotaalamuses need tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi sagarisse, on nucl. Paraventricularis ja n. supraopticus. nucl. paraventricularis + n. supraopticus = Anti D hormoon ja oksüdotsiin. Teine osa
vit D3 maksas ja neerudes aktiivseks kaltsitriooliks, mille mõjul suureneb Ca imendumine peensoolest verre. Efektide summana normaliseerub kaltsiumitase veres. Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine: Kasvuhormooni liigproduktsioon- kui toimub kasvueas, tekib hiidkasv ehk gigantism. Kui liigprodukts. toimub PÄRAST lõplikku luustumist, tekib akromegaalia – ebaproportsionaalsed kehaosad ehk akronid (nina,lõug,labakäed ja -jalad, huuled) Varane suguküpsus (hüpotaalamuse ja hüpofüüsi vaheline mõju on liiga tugevalt väljendunud) Kilpnäärme ületalitlus Kasvu ja luustumisprotsesse aeglustavad Kilpnäärme alatalitlus lapseeas. Põhjustab kretinismi – kääbuskasv, vaimne alaareng Hüpofüüsi eessagara alatalitlus (kasvuhormooni puudulik produkts.) Sugunäärmete alatalitlus –pidurdub luustumisprotsess, kasv jätkub Puudulik toitumine –vit-de, min.ainete, valkude vaegus
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk Käitumismehhanismid · Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, ...
retseptor; tuuma retseptorid) Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon Hüpofunktsioon - näärme alatalitlus, kus siis nääret produtseeritakse vähe või üldse mitte. Hüperfunktsioon - nääre produtseerib hormoodi liiga palju. Siis on selle hormooni toime ülemäära palju väljendunud. Hüpotaalamo hüpofüsiaalsüsteem · hüpotaalamus ja hüpofüüs - need on seotud hüpofüüsi varre kaudu. sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: 1) hüpotaalamuse hüpofüsiotroopne (soodustav) ala. Seda ala ja hüpofüüsi eessagar ehk näärmehüpofüüs. Seal paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub nende närviraku kehas. Hormoon laskub pikki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas olevate veresoonte põimikuni. Need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutavad
Koos moodustavad need juhteteed üleneva ärgastussüsteemi. REM UNI REM uni ajal aktiivsus suureneb ajusillas, limbilises süsteemis, kiiru ja oimusagaras. Aktiivsus väheneb primaarses nägemisalas, prefrontaalkoores ning motoorses alas. PGO- lained : kindla mustriga kõrge amplituudiga elektilised potentsiaalid, mis detekteeritavad kõigepealt ajusillas (pons), kulgevad edasi hüpotaalamuse lateraalsesse põlvkehasse (corpus geniculatum) ja kuklakoorde (occipital cortex). REM deprivatsioonile järgneva une ajal oluliselt suurem PGO lainete sagedus. Lihastoonia : ajusillast alanevad signaalid seljaajju, mis pärsivad skeletilihaseid kontrollivaid motoneuroneid. Kiired silmaliigutused – ajusillas osa necleus reticularis pontis oralis rakkude aktiivsuse tõttu. NREM – iseloomulikud EEG-spindlid ja aeglased lained, mida põhjustavad sünkroniseeritud sünaptilised
Insuliini eraldub palju ja veresuhkrutase langeb väga madalale ja ta võib paari tunni pärast ennast halvasti tunda. 6.Meri Ahven armastab väga soolast kala süüa. Mis toimub tema organismis pärast 5 soolakala söömist? Kas osmoregulatsioon töötab negatiivsel või positiivsel tagasisidel? Soolakalade söömise järgselt imendub sool seedetraktist verre. Suureneb vere soolasisaldus. Neerud eritavad liigset soola ja võtavad kaasa vett. Tekib veevaegus organismis. Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veevaeguse, tekib janu. Meri Ahven job vett ja mõne aja pärast on vesi imendunud seedetraktist verre ja kaob janutunne. Negatiivsel. 7.Perekonnas Aed on kaksikud tütred Lille ja Kirsi. Nende emal on mure: tüdrukud olid varem äravahetamiseni sarnased, nüüd aga mutuuvad järjest erinevamaks. Kirsi läheb paksuks, ometi on Lille see, kes pidevalt sööb. Lille käib igal õhtul trennis või lihtsalt jooksmas, Kirsi aga küpsetab kodus kooki
näärmerakku hormoonidega sarnanevate mediaatorite abil - kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku vahel organismi eri paikadesse (kehavedelikega seotud) - mõju algab aeglasemalt ja kestab kauem kui neuraalse korral ★ Need regulatsioonisüsteemid on omavahel koostöös! ★ NS regeerib hormoonide toimele, kuid eritab neid ka ise! ★ Humoraalse ja neuraalse süsteemi vaheline seos on eriti selge hüpotaalamuse ja hüpofüüsi talitluses! ★ Neerupealisesäsi, mis eritab hormoone, kuulub nii embrüonaalse arengu kui ka talitluse põhjal sümpaatilisse NS-i! KOEHORMOONID ● kui eritava raku signaalaine mõjutab koevedeliku kaudu otseselt naaberrakke ● so PARAKRIINNE ERITUS ● koehormoone, mis reguleerivad rakkude kasvu ja diferentseerumist, nim KASVUFAKTORITEKS. ● ained, mis moodustavad efektorelundi vahetus läheduses ja difundeeruvad sellesse ilma
nägemiskühmud e. taalamused (vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake (seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid-
Mille poolest erinevad/ sarnanevad neurotransmitterid ja hormoonid? Üks ja sama neurotransmitter olenevalt sellest kus toimetab võib olla neurotransmitter kui hormoon. - Neurotransmitterid tavaliselt väiksema molekuli ja kiirema mõjuga aga on aeglasemad - Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, pankreas, neerud, munandid Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni
Väikeaju katab koor, mis koosneb hallainest. Sügavamal paikneva valgeolluse keskkohas leidub mitu tuuma. Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja nelikküngastikuga. 3).vaheaju (diencephalon) asetseb keskajust eespool, mille põhiliseks osaks on nägemiskühm (thalamus).Vaheaju reg. ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse (hypothalamus) nägemiskühmualuse piirkonnaga. 4).keskaju(mesencephalon) edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. toonuse säilimise eest, koosneb kahest ajusäärest (pedunculi cerebri), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (lamina quadrigemina s. tectum mesencephali). 5). Piklikaju (medulla oblongata) ühendab peaaju seljaajuga , reg. elundite tegevust hingamine
kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule). Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest imendub tagasi valikuliselt distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. Järele jääb 20 % e umbes 20-25 liitrit. Tagasiimendumine sõltub osmoosest rõhust, vastavalt osmoosele rõhule produtseeritakse hüpotaalamuse ja hüpofüüsi tagasagara poolt antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH'd rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20 liitrist võib tagasi imenduda 18 liitrit, siis lõplikku uriini tekibki ainult 2 liitrit. Magediabeet mageda diabeedi tekkepõhjuseks on puudulik ADH produktsioon.
palava kesksuvise päikese eest aga poevad peitu. Püsisoojased loomad säilitavad konstantse kehatemperatuuri ainevahetuse ja vereringe regulatsiooni abil. Külmas aitavad kehatemperatuuri säilitada ka karvkate ja nahaalune rasvakiht. Termoregulatsioon Termoretseptoreid leidub kehapinnal, limaskestadel, seljaajus, suurte veenide ümbruses ja alakõhus. Termoregulatsiooni keskused paiknevad hüpotaalamuse piirkonnas ja need erutuvad läbivoolava vere temperatuuri kõrvalekallete korral. Kiire vastus keha kuumenemisele on veresoonte laienemine nahas ja higi eritumine. Naha jahtumisele järgnevad kiired refleksid higistamise lakkamise, värisemise, veresoonte ahenemise, piloerektsiooni ja ainevahetuse intensiivistumise näol. Hüpotermia Perifeersetes piirkondades ei tagata ulatusliku vasokonstriktsiooni tõttu kudede toitumist, nekroos areneb, kui temperatuur langeb alla 4°C
Koljuluude vahel on ka avaused esimesel eluaastal ( lahtiseid osi nim. Lõge). Olulised on suur lõge ja väike lõge. Suur lõge on kojulae piirkonnas (kutsutakse ka eesmiseks lõgemeks), see sulgub 2 eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub 3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollivad arstid, et hinnata ega pole luuhaigust. Mis mõjutab luude kasvamise protsessi? Mõjutavad järgmised faktorid. 1. Kasvuhormoon ( lühend STH). Seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagara poolt. Hüpotaalamuse hormoon somatu lideriini mõjul. 2. Kilpnäärme hormoon 3. Toitumine 4. Suguhormoonid 5. Pärilikkus 6. Vitamiin D3 hormoon 7. PTH PTH toime: 1. PTH aktiveerib luudes osteklastide tegevuse. 2. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimelndumine verre ja samuti kaltsiumitase veres normaliseeritakse. 3. Seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nimelt muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin D3 hormooniks e
ennast päikese käes, palava kesksuvise päikese eest aga poevad peitu. Püsisoojased loomad säilitavad konstantse kehatemperatuuri ainevahetuse ja vereringe regulatsiooni abil. Külmas aitavad kehatemperatuuri säilitada ka karvkate ja nahaalune rasvakiht. Termoregulatsioon Termoretseptoreid leidub kehapinnal, limaskestadel, seljaajus, suurte veenide ümbruses ja alakõhus. Termoregulatsiooni keskused paiknevad hüpotaalamuse piirkonnas ja need erutuvad läbivoolava vere temperatuuri kõrvalekallete korral. Kiire vastus keha kuumenemisele on veresoonte laienemine nahas ja higi eritumine. Naha jahtumisele järgnevad kiired refleksid higistamise lakkamise, värisemise, veresoonte ahenemise, piloerektsiooni ja ainevahetuse intensiivistumise näol. Hüpotermia Perifeersetes piirkondades ei tagata ulatusliku vasokonstriktsiooni tõttu kudede toitumist, nekroos areneb, kui temperatuur langeb alla 4°C
Vestibulaarne süsteem – tasakaal Kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes: - Oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes - Närviühendused ajutüve eri osadega sh väikeaju Maitsemeel - Iga maitsenäsa sisaldab sadu maitsepungasid - Magus, soolane, hapu, mõru, umami Üks signaal läheb läbi taalamuse. Teine signaal läheb läbi hüpotaalamuse (hormoonid, eluliselt oluline info) ja amügdala (ohuhindamine) Lõhnataju - Töötab koos maitsemeelega aga ei ole reegel, et kui puudub lõhnataju siis puudub ka maitsemeel. - Närvirakke tekib juurde Lõhnameele närviteed - Haistesibul koosneb paludest kihtidest analoogselt reetinaga - Teised meeled saadavad retseptoritelt signaali primaarsesse töötlusalasse alati läbi taalamuse, lõhnasignaal läheb taalamusse alles pärast primaarset töötlust. - Taju
Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes. Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil: 1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust. 2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH). (antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus. · Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol
alus Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Hormoonide toime käitumisele { Aju kontrollib käitumist peale otsese närvitegevuse ka hormoonide vahendusel { Käitumise hormonaalseks juhtimiseks on organismis nn. hüpotaalamuse-ajuripatsi- sihtorgani teljed { Tuntuim neist on stressile reageerimisega seotud hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telg (HPA telg) ja stressi tingimustes vabanevad neerupealiste hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin { Hormoonid on põhimõtteliselt ka virgatsained, aga kanduvad sihtorganini vereringe vahendusel
(Kendre jt 2013: 272) MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON Menstruaaltsükkel see on bioloogiline protsess naise organismis. Toimuvad tsüklilised muutused reproduktiivsüsteemis ja samuti teistes organsüsteemides (kardiovalskulaar süsteemis, närvisüsteemis, endokriinsüstemis). (Slovjanova 2010: 37). Menstruaaltsükkel kujuneb kindlaks pärast meharche ehk esimest menstruatsiooni ja säilitatakse reproduktiivse perioodi vältel. (Breusenko 2012: 36). Hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem viitab keerulist vastastikmõju hüpotalamuse, ajuripatsi ning munasarjade vahel, mis reguleerivad paljunemistsüklit. Selle süsteemi koostöö põhineb vabanevate hormoonide: gonadotropiini vabastava hormooni (GnRH), gonadotropiinide folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) ja munasarjade steroidsete suguhormoonide, östrogeeni ning progesterooni koosmõjul. Läbi
leitakse Harris-Benedicti tabelis (ÕISis tabel). See tabel on koostatud suure hulga inimeste PAV näitajate põhjal ja seal on võetud arvesse katsealuste sugu, vanus, pikkus, kaal. Tabel on statistiline keskmine vastava pikkuse, kaalu, vanuse ja sooga isikul. Nt 200 ühesuguste näitajatega inimest,leitud nende keskmine. Normaalseks loetakse erinevust PAV standardist +/- 15 %. · PAV on kiirenenud kilpnäärme ületalitluse, hüpotaalamuse ja hüpofüüsi ainevahetust mõjutavate hormoonide liigproduktsiooni korral. · PAV on aeglustunud nende näärmete alatalitluse korral. · PAV määramine on väga levinud analüüs, ei ole inimestele ebameeldiv (lamab, mask näo ees või huulik suus). · PAV standard, saab ka välja arvutada erinevate tegevuste kaudu, palju mingi tegevus energiat võtab. Kehalise aktiivsuse koefitsient üliõpilasel KAK on 1,7.
Neisse kanduvad erutused nägemis- ja kuulmiselunditelt, suundudes sealt edasi suuraju koorde. * Hüpotaalamus asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist jm. Nende reaktsioonide ja siin piirkonnas asuvate osmootse rõhu suhtes tundlike retseptorite vahendusel reguleeritakse organismi sisekeskkonna püsivust. Hüpotaalamuse olulise koha homoöstaasi säilitamisel määrab see, et ta on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud ühe oluliseima sisesekretoorse näärme hüpofüüsiga. Hüpotaalamust võib vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse süsteemi vahejaama. Hüpotaalamuste vegetatiivsete keskuste funktsioon on tihedalt seotud ka tundeelu ja emotsioonidega. Koostanud M. Kolga 10 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. NB! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid. Teratogeensed ained – põhjustavad arenguhäireid (amfetamiin, LSD, talidomiid, liitium). 2. endokriinorgan – sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust, soodustavad loote kasvu, stimuleerivad piimanäärmete arengut, abistavad sünnitusel. Platsenta hormoonid Progesteroon – vähendab müomeetriumi toonust, takistab kontraktsioone, inhibeerib hüpotaalamuse GnRH vabastamist, valmistab ette piimanääret Emis vajab kogu tiinusaja ka kollakeha PG-d, utel piisab platsentaarsest PG-st alates 50-ndast, märal 70-ndast tiinuspäevast, lehmal alates 6-8 tiinuskuust Märal kaovad kollakehad 150-180 tiinuspäevaks. Relaksiin – pehmendab sidekude, võimaldab emakal venida ja kohaneda loote kasvuga, laiendab vaagnat, kontsentratsioon tõuseb enne sünnitust. Märal toodab platsenta. Lehmal ja emisel toodab kollakeha.
CRH kortikoliberiin; kortikotropiin-riliising hormoon GRH somatoliberiin, somatotropiin-riliising hormoon GnRH gonadotropiin-riliising hormoon PRH, PRF prolaktiin-riliising hormoon/faktor TRH türoliberiin; türeotropiin-riliising hormoon Statiinid Pärsivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (inhibeeriv hormoon; inhibiting hormone IH) GIH, GHIH somatostatiin GnRIH gonadotropiini vabanemist inhibeerivm hormoon PIF, PRIH prolaktiini inhibeeriv hormoon Hüpotaalamuse mõningaid teisi peptiidhormoone sünteesitakse inimkehas ka mujal (neurohumoraalse regulatsiooni integreeritus!). Nende nimistu täieneb pidevalt ja ammendava loetelu andmine pole võimalik. Seetõttu loetletakse vaid neid hormoone, mida on uuritud ka inimorganismi tasemel ja mille vastu on senini suurim sisuline kliiniline huvi angiotensiin I ja II, neurotensiin jpt. HÜPOFÜÜSI HORMOONID Hüpofüüs reguleerib paljusid endokriinseid näärmeid, peale selle avaldavad hüpofüüsi
Suguhormoonide kõrgenenud tase hommikuses uriinis on puberteedi märk. Naistel viib neuroendokriin-/reproduktiivtelgede areng menstruatsiooni alguseni, millele järgnevad regulaarsed menstruaaltsüklid. HPA telg – Hüpotalamus, hüpofüüs, stressitelg, on seotud androgeeni tootmisega. Varajases puberteedieas algab adrenaalsete androgeenide sekretsioon, mis on HPA-telje kontrolli all. Androgeenid vastutavad karvakasvu eest häbemepiirkonnas ning sensibiliseerivad hüpotaalamuse ja hüpofüüsi androgeeni retseptoreid, mis mängivad rolli puberteedi saabumises ja suguküpsuse saavutamises. Häired HPG ja HPA radades võivad mõjutada puberteedi algamist. J.Bowlby – Kiindumusteooria. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm. Lapsed arendavad ootused oma hooldajate kättesaadavusest. NÄIDE I: Olen väärtuslik ja teised on armastavad olevused.
- koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus: siia tulevad kuulmis- ja nägemiserutused, siit edasi suuraju poolkerade koorde Hüpotaalamus ● NEURAALSE JA HORMONAALSE SÜSTEEMI VAHEJAAM ● asub taalamustest allpool - sisaldab juhteteid ja palju väikesi tuumi ★ VEGETATIIVSETE FUNKTSIOONIDE KÕRGEIMAKS KESKUSEKS! - siin on vegetatiivse NS keskused (32 paari tuumi) - ainevahetuse, kehatemperatuuri, südametegevuse, janu- ja näljatunde regulatsioon - hüpotaalamuse vegetataiivsete keskuste funktsioon on tihedalt seotud ka tundeelu ja emotsioonidega ★ HOMÖSTAASI ja ENDOKRIINSÜSTEEMI kontrolli peamine keskus - nende reaktsioonide ja siin piirkonnas asuvate osmootse rõhu suhtes tundlike retseptorite vahendusel reguleeritakse organismi sisekeskkonna püsivust e HOMOÖSTAASI!!! - hüpotaalamuse olulise koha homöostaasi säilitamisel määrab:
Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade rikete ja emotsionaalsete häirete korrelatsiooni ning elektroodtehnikas läbiviidud katsete tulemuse alusel jõuti järelduseni, et emotsionaalse informatsiooni peamine koondaja on hüpotaalamus. Hüpotaalamus asub nägemisnärvide ristumiskohal, organismi peanäärmel hüpofüüsil (Pinn, 1975, 11). Teadlased laiendasid uurimisala ning avastati, et hüpotaalamuse kõrval on emotsioonidega seotud mõned teisedki vanad ajuformatsioonid. Tehti kindlaks selliste struktuuride nagu hüpokampuse ja mandeltuuma osavõtt emotsionaalsetest reaktsioonidest (Lunge, 1980, 53). Mandelkeha on emotsionaalsete küsimuste spetsialist. Kui mandelkeha ülejäänud ajust eraldada, on tulemuseks jahmatav suutmatus hinnata sündmuste emotsionaalset tähtsust, seisund, mida mõnikord nimetatakse ''tundepimeduseks''. Üks noormees, kelle mandeltuum oli karmide
ööpäevased rütmid Umbes 24-tunnise intervalliga toimuvad rütmid · ladina keeles- Circa - "umbes", diem - "päev" Kõige rohkem seotud öö ja päeva vaheldumisega Nt. ainevahetuse muutumine, aktiivsus, toitumine, uni, hormoonide taseme muutused, aju aktiivsuse muutumine 35. Tsirkadiaanseid rütme mõjutavad tegurid Valgus · Kehatemperatuur · Sotsiaalsed kontaktid · Söömis- ja joomiskäitumine · Õhurõhk · Pineaalnääre Melatoniini tootmine toimub pineaalnäärmes hüpotaalamuse ja suprakiasmilise tuuma mõjutusel Suprakiasmiline tuum asub nägemisnärvi lähedal ja saab niimoodi infot valguse intensiivsuse kohta · Ravimid Kofeiin, liitium, kokaiin · Lennuväsimus v ajavahe (jet lag) Väsimus, unetus, orientatsioonikaotus 36. Kuurütmid Kuu- e. lunaarrütmid sõltuvad kuufaasist ja tõusust ning mõõnast 24,8 päeva pikkused Nt. reguleerib rannikul elavate loomade ja lindude elutegevust 37. Uni (REM ja SWS iseloomulikud tunnused), une funktsioon
hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas. Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon. Tekkepõhjused: Infektsioon, põletikulised reaktsioonid, võõrvalgud, keemilised ained, neurogeenne palavik. Palaviku tekke aluseks on pürogeenid, mille ülesandeks on soojusregulatsiooni ümber kujundada nii, et kehatemp tõuseks. Pürogeenid on nt bakterid, viirused ja nende laguproduktid. Peamiseks tekkepõhjuseks on leukotsüütide vabanev bioaine- endogeennepürogeen.
Elimineerivad aeglasem. - Eritumine neerude kaudu. · Farmakodünaamika - Palaviku, põletiku ja valu vähendamine. - Põletiku korral vähendavad eksudatsiooni, turset, fagotsütoosi, eriti mitteinfektsioossete põletike korral. - Antipüreetiline toime ei ilmne normaalse kehatemperatuuri korral. Kõrgenenud temperatuuri korral vabanevad leukotsüütidest endogeensed pürogeenid, mis toimivad otseselt hüpotaalamuse termoregulatsiooni keskusesse ja tõstavad kehatemperatuuri. Seetõttu ei toimi NSAID-id kuumarabanduse korral. - Analgeetiline toime avaldub kõige paremini somaatiliste, endogeense päritoluga valude korral (reumaatilised valud, liigesevalud, müokardiit) - Toime tugevus sõltub preparaadist ja doosist. - NSAID-id takistavad ka vere hüübimist. · Toksilisus ja kõrvaltoimed Sagedamini esinevad kõrvaltoimed okesndamine,
osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb
Täiendava vahendina seedetrakti diagnostiliste uuringute ettevalmistamiseks. Pesuvahendite eksliku sissevõtmise järgselt abistava vahendina vahu vähendamiseks seedetraktis. 6. Tüsedusvastased ravimid. Kasutamist piiravad tegurid, vastunäidustused ja efektiivsus • Amfenidoon – keemiline ja toimesarnasus amfetamiiniga • kloorfentermiin (adrenomimeetikum), masindool – tsentraalne toime nõrgem, anoreksigeensus tugevam – toime hüpotaalamuse isukeskusesse – hüperglükeemia (adrenomimeetiline toime) – AC stimuleerimine (intensiivistub lipo- ja glükolüüs) Toksilisus: psühhostimuleeriv toime, adrenomimeetilised kt-d (arteriaalse rõhu tõus, tahhükardia), ravimisõltuvus, teratogeenne toime. Kasutamine: alimentaarne rasvumine (koos kalorivaese dieediga), manustatakse enne lõunat 6.1. Serotoniini, noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor (sibutramiin), toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine.
Stressireaktsiooni füsioloogia Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine läbi sümpaatilis- adrenomedullarse telje- A, NA Iseloomulikud: suurenenud südamelöögi sagedus, hingamise kiirenemind, vererõhu tõus, suukuivus, lihaspinge, külmatunne kätes ja jalgades. A ja NA ülemäärane hulk organismis surub maha immuunsuse, soodustab ateroskleroosi, tõstab vererõhku, kiirendab südametegevust. Hüpotaalamuse- ajuripatsi-neerupealiste (HPA) telg käivitub kortikotropiini vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja
nägemiskühmud e. taalamused(vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake( seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid
aktiivsusega · Süsteemne- enamik veresooni innerveeritud sümp ns poolt, toob kaasa arterioolide ahenemise ja sellega nende takistuse kasvu, NA ja -adrenoretseptorid. Veenid tõmbuvad kokku, suunab rohkem verd aktiivsesse vereringesse. Loode saab verd nabaveeni kaudu. Suured lümfisooned liituvad paremaks lümfijuhaks ja rinna-lümfijuhaks, mis kogub lümfi üle keha. Seedimine Reguleerivad hüpotaalamuse tuumad keskajus (toitekeskus). Peamisteks regulaatoraineteks on insuliin ja leptiin, mis mõlemad vähendavad toitekäitumist. Insuliini toodetakse pankreases vastusena veresuhkru tõusule (peale sööki). Leptiini toodavad rasvarakud insuliini mõjul. Motoorseid funktsioone juhivad peamiselt piklikaju tuumad. AP levikut soodustavad lihasrakkude membraani depolariseerivad faktorid: seedetrakti seina (lihasrakkude) venitus, Ach, parasümp innervatsioon (Ach kaudu), gastrointestinaalsed hormoonid
Kasvuhormooni teket aga stimuleerib somatoliberiin e kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH). Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on kasvuhormoon ja prolaktiin. Miks neid efektoorseteks kutsutakse? Nemad ei mõjuta teiste sisesekretoorse näärmete talitlust. Prolaktiin - mõjutab piima teket rinnanäärmetes ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kasvuhormoon produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras, hüpotaalamuse somatoliberiini kontrolli all, mis stimuleerib selle teket. Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult
Selline tundlikkus soodustab piima väljutus ehk sõõrdumisrefleksi vallandumist. Lüpsil asendavad looduslikke ärritajaid udara ettevalmistus, lüpsiga kaasnevad heli ja nägemisaistingud. Lehma erutavad puuteaistingud kanduvad udara närviretseptoritelt piki närve ja seljaaju ajju, kuhu jõuavad ka kuulmis, haistmis ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse. Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse 27
Kasvuhormooni teket aga stimuleerib somatoliberiin e kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH). Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on kasvuhormoon ja prolaktiin. Miks neid efektoorseteks kutsutakse? Nemad ei mõjuta teiste sisesekretoorse näärmete talitlust. Prolaktiin - mõjutab piima teket rinnanäärmetes ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kasvuhormoon produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras, hüpotaalamuse somatoliberiini kontrolli all, mis stimuleerib selle teket. Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult kasvuhormoon
2. Mehe viljakust mõjutavad tegurid. Mehe viljakust võivad mõjutada nii pre-testikulaarsed, testikulaarsed, kui ka post-testikulaarsed tegurid. Spermatogeneesi efektiivsust vähendavad kemo- ja radioteraapia, mõningad ravimid, kõrge temperatuur ning keskkonna saastatus. Samuti vähendavad viljakust ebaterved eluviisid (vähene kehaline koormus, suitsetamine ja alkohol) ja stress. Pre-testikulaarsed tegurid – hüpotaalamuse ja hüpofüüsi haigused. Testikulaarsed tegurid – kaasasündinud munandite väärarengud; omandatud faktorid nagu nt trauma, kasvaja, operatsioon; spermatogeneesi peatumine; munandipõletik; süsteemsed haigused nagu nt neerupuudulikkus ja maksahaigused; munandi veenilaiendid; ravimid, radiatsioon jne. Post-testikulaarsed tegurid – sperma transpordi häired, spermatosoidide liikuvuse või funktsiooni häired või
Esmasuriinist imatakse e. reabsorbeeritakse. Imatakse tagasi vesi ja kõik organismile vajalikud ained. Lisatakse ained, mis vajavad eemaldamist. Nii eemaldatakse valikuliselt vett ja selles lahustunud aineid, tagades vee ja selles lahustunud ainete sisalduse stabiilsuse. Osmootne kontsentratsioon see on kehavedelikes lahustunud ainete kontsentratsioon. Osmoregulatsioon on kehavedelikes lahustund ainete reguleerimine.Neerud reguleerivad lahustunud soolade ja vee hulka veres. Teevad seda hüpotaalamuse kontrolli all ultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotaalamus on vegetatiivse e autonoomse närvisüsteemi kõige kõrgem regulatsioonikeskus. Sealt reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamuses asuvad osmoretseptorid, mis reageerivad osmootse kontsentratsiooni muutustele. Kui osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis see näitab, et org. veekadu on olnud suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib 2 viisil. 1. Stimuleerib janukeskust 2
prox Ärkvel-une tsükli regulatsioon – toitu haarati kogu käega, • Nucl.suprachiasmaticuses nn.”kella geen” moduleerib Ä-U biorütme – raske oli lahti lasta.. • Ajutüve amiinergilistel neuronitel + hüpotaalamuse peptiididel tähtis roll (eriti 5HT KV: PT-juhib jäsemete ja sõrmede täpseid liigutusi neuronitel) – Ä-U tsükkel hakkab tööle pärast sündi Loomkatsed 2. – Tsirkadiaanrütmid arenevad 4.k. II gr: ventromediaalse süsteemi kahjustus
annaabi.ee 
