poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismi veekasutuses üks olulisemaid protsesse. Osmoosi teel rakkudsesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamuse reaktsioon sellele- stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem.
pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme Kuidas on seotud hüpotaalamus neerude tööga? (2) - hüpotaalamuse rakud registreerivad verekoostise muutuse. - Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veehulga vähenemise ja tekib janutunde Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor? Mitu dsauli on 1kcal? - 4200J
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
Primaarne Sekundaarne Menorraagia Metrorraagia Menometrorraa Düsmenorröa PMS amenorröa amenorröa gia M Menstruatsiooni Menstruatsioonid Normaalse Tsükliväline või Vererohke (üle 80 Valulikud Psüühilised ja õ pole kunagi olnud e puudumine üle kestvusega menopausijärgne ml) ja kauakestev menstrutsioonid. somaatilised is kuue kuu verejooks, mille veritsus. ( üle 7 päeva) ja sümptoomid, mis t korral kaotatud ebaregulaarse esinevad fertiilses e verehulk ületab intervalliga eas naistel ...
Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. - Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn
rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid
rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid
Pärnu 2015 Sisukord 1 Tiitelleht 1 Sisukord 2 Ajutsimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma 3 Heleda, tumeda juukselised 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Ajustimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma 2 Teadlased on laias laastus teadnud juba aastaid, millised ajupiirkonnad mängivad keha vedeliku tasakaalu reguleerimisel keskset rolli. Hüpotaalamuse ruumisäästlikkuse ja kompaktsuse tõttu oli aga võimatu öelda, millised neuronivõrgustikud sellega täpselt tegelevad. Närvirakkude elektroodidega stimuleerimisest polnud kasu – elektriline stimulatsioon mõjutab reeglina liiga laia ajupiirkonda. Charles Zuker Columbia ülikoolist ja toona veel tema juhendamisel doktoritööd kirjutav Yuki Oka otsis abi optogeneetikast. Meetod hõlmab endas huvipakkuvate rakkude genoomi
PALAVIK Mare Tupits 2013 Palavik— kehatemperatuuri kõrgenemine • Palavik on mööduv ning hästi kontrollitud hüpotaalamuse poolt nii soojuse tootmise ja kaotuse osas ning temperatuur ei tõuse üle 42 °C. Lapse normaalne kehatemperatuur • Vanus Temperatuur (° Celsius) • 3-kuune 37,5 • 6-kuune 37,5 • 1-aastane 37,7 • 3-aastane 37,2 • 5-aastane 37,0 • 7-aastane 36,8 • 9-aastane 36,7 • 11-aastane 36,7 • 13-aastane 36,6 • Haiguse kulu raskust ja surma ei põhjusta palavik
4 Kokkuvõte Inimese käitumine on keerukas, erinevate protsesside integreeritud seos. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem. Inimese psüühiline tegevus on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist. Psüühiline tegevus on sõltuv ka sisesekretsiooni ehk endokriinnnäärmete ( ajuripats e hüpofüüs, kilpnääre, neerupealised, käbikeha jt) talitlusest. Sisesekretsiooninäärmed on omakorda seotud aju kindla piirkonna - hüpotaalamuse talitlusega. 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/761/anatoomia_massaaz.htm 2. Biloogia alused - A.M. Winchester 3. http://www.annaabi.com/materjal-39617-k%C3%A4itumise-bioloogilised- alused-%C3%B5ppimine 4. koolipsyh.weebly.com/.../lisamaterjal.kitumise_bioloogilised_alused_1.doc 6
osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb
Hüpotaalamuse f-nid: 1) Neurosekretoorne f-n. Taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele produtseerivad ka hormoone. Osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarisse ehk neurohüpofüüsi. Hüpotaalamuses need tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi sagarisse, on nucl. Paraventricularis ja n. supraopticus. nucl. paraventricularis + n. supraopticus = Anti D hormoon ja oksüdotsiin. Teine osa neurosekretoorsetest hüpotaalamuse tuumadest produktseerivad hormoone, mida nim. liberniidideks ja statiinid. Need närvirakud paiknevad hüpotaalamuse nn hüpofüsiotroopses pk-s ja liberniidid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket. Statiinid takistavad. Eessagar e näärme- ehk adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses, eessagara hormoonid tekivad eessadaras endas, aga liberiinide ja statiinide kontrolli all. Kuidas teket mõjutavad
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, ...
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk Käitumismehhanismid · Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, ...
retseptor; tuuma retseptorid) Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon Hüpofunktsioon - näärme alatalitlus, kus siis nääret produtseeritakse vähe või üldse mitte. Hüperfunktsioon - nääre produtseerib hormoodi liiga palju. Siis on selle hormooni toime ülemäära palju väljendunud. Hüpotaalamo hüpofüsiaalsüsteem · hüpotaalamus ja hüpofüüs - need on seotud hüpofüüsi varre kaudu. sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: 1) hüpotaalamuse hüpofüsiotroopne (soodustav) ala. Seda ala ja hüpofüüsi eessagar ehk näärmehüpofüüs. Seal paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub nende närviraku kehas. Hormoon laskub pikki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas olevate veresoonte põimikuni. Need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutavad
Koos moodustavad need juhteteed üleneva ärgastussüsteemi. REM UNI REM uni ajal aktiivsus suureneb ajusillas, limbilises süsteemis, kiiru ja oimusagaras. Aktiivsus väheneb primaarses nägemisalas, prefrontaalkoores ning motoorses alas. PGO- lained : kindla mustriga kõrge amplituudiga elektilised potentsiaalid, mis detekteeritavad kõigepealt ajusillas (pons), kulgevad edasi hüpotaalamuse lateraalsesse põlvkehasse (corpus geniculatum) ja kuklakoorde (occipital cortex). REM deprivatsioonile järgneva une ajal oluliselt suurem PGO lainete sagedus. Lihastoonia : ajusillast alanevad signaalid seljaajju, mis pärsivad skeletilihaseid kontrollivaid motoneuroneid. Kiired silmaliigutused – ajusillas osa necleus reticularis pontis oralis rakkude aktiivsuse tõttu. NREM – iseloomulikud EEG-spindlid ja aeglased lained, mida põhjustavad sünkroniseeritud sünaptilised
Insuliini eraldub palju ja veresuhkrutase langeb väga madalale ja ta võib paari tunni pärast ennast halvasti tunda. 6.Meri Ahven armastab väga soolast kala süüa. Mis toimub tema organismis pärast 5 soolakala söömist? Kas osmoregulatsioon töötab negatiivsel või positiivsel tagasisidel? Soolakalade söömise järgselt imendub sool seedetraktist verre. Suureneb vere soolasisaldus. Neerud eritavad liigset soola ja võtavad kaasa vett. Tekib veevaegus organismis. Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veevaeguse, tekib janu. Meri Ahven job vett ja mõne aja pärast on vesi imendunud seedetraktist verre ja kaob janutunne. Negatiivsel. 7.Perekonnas Aed on kaksikud tütred Lille ja Kirsi. Nende emal on mure: tüdrukud olid varem äravahetamiseni sarnased, nüüd aga mutuuvad järjest erinevamaks. Kirsi läheb paksuks, ometi on Lille see, kes pidevalt sööb. Lille käib igal õhtul trennis või lihtsalt jooksmas, Kirsi aga küpsetab kodus kooki
rõhk, veresuhkrupeegel) ● ainevahetuse ja energeetilise tasakaalu regulatsioon ● Erandlikud toimemehhanismid: steroidhormoonid (algaineks kolesterool), D-vitamiin, kilpnäärmehormoonid Hormoonid jaotus toime alusel: ● H mis toimivad vahetult efektorelundile (nt suguhormoonid) ● H mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist, so GLANDOTROOPSED hormoonid (nt türeotroopne hormoon) ● H mis moodustuvad hüpotaalamuse väikstes närvirakkudes, reguleerivad adenohüpofüüsi (ajuripatsi tagasagara) tööd. - VABASTAJAD e LIBERIINID (realising): rguleerivad troopsete hormoonide sekretsiooni ja vabastamist - STATIINID, mis pärsivad adenohüpofüüsi troopsete hormoonide tööd. ★ endokriinse süsteemi vahetu sida NS-ga! Hormoonide tootmise regulatsioon: ● Hormooni enda hulk veres reguleerib hormooni tootmist
Osaleb ka anti . Hüpotaalamuses on osmootse rõhu suhtes tundlikud retseptorid. 3.1 Osmootse rõhu ja janutunde regulatsioon. Angiotensiin II on kõige tugevam janutunde tekitaja. 4. Nälja ja küllastustunde regulatsioon e. toitekäitumise regul. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat kaks alakeskust, Nälja ja küllastuskeskus, mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses. Küllastuskeskuse neuronid asuvad suuremalt jaolt hüpotaalamuse mediaalses piirkonnas e sisepoolses piirkonnas, aga näljatunnet reguleeriv keskus hüpotaalamuse külgmisemas e. lateraalsemas piirkonnas. Need kaks keskust saavad erin. Keskustest pidevat infot, mis neid mõjutab. Osa infost tuleb seedekulglast, hormoonide vahendusel või uitnärvi tundlikkust juhtivate kiudude kaudu. Uitnärvi juhtivad kiud saavad alguse mao 3
Mille poolest erinevad/ sarnanevad neurotransmitterid ja hormoonid? Üks ja sama neurotransmitter olenevalt sellest kus toimetab võib olla neurotransmitter kui hormoon. - Neurotransmitterid tavaliselt väiksema molekuli ja kiirema mõjuga aga on aeglasemad - Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, pankreas, neerud, munandid Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni
Väikeaju katab koor, mis koosneb hallainest. Sügavamal paikneva valgeolluse keskkohas leidub mitu tuuma. Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja nelikküngastikuga. 3).vaheaju (diencephalon) asetseb keskajust eespool, mille põhiliseks osaks on nägemiskühm (thalamus).Vaheaju reg. ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse (hypothalamus) nägemiskühmualuse piirkonnaga. 4).keskaju(mesencephalon) edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. toonuse säilimise eest, koosneb kahest ajusäärest (pedunculi cerebri), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (lamina quadrigemina s. tectum mesencephali). 5). Piklikaju (medulla oblongata) ühendab peaaju seljaajuga , reg. elundite tegevust hingamine
kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule). Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest imendub tagasi valikuliselt distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. Järele jääb 20 % e umbes 20-25 liitrit. Tagasiimendumine sõltub osmoosest rõhust, vastavalt osmoosele rõhule produtseeritakse hüpotaalamuse ja hüpofüüsi tagasagara poolt antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH'd rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20 liitrist võib tagasi imenduda 18 liitrit, siis lõplikku uriini tekibki ainult 2 liitrit. Magediabeet mageda diabeedi tekkepõhjuseks on puudulik ADH produktsioon.
palava kesksuvise päikese eest aga poevad peitu. Püsisoojased loomad säilitavad konstantse kehatemperatuuri ainevahetuse ja vereringe regulatsiooni abil. Külmas aitavad kehatemperatuuri säilitada ka karvkate ja nahaalune rasvakiht. Termoregulatsioon Termoretseptoreid leidub kehapinnal, limaskestadel, seljaajus, suurte veenide ümbruses ja alakõhus. Termoregulatsiooni keskused paiknevad hüpotaalamuse piirkonnas ja need erutuvad läbivoolava vere temperatuuri kõrvalekallete korral. Kiire vastus keha kuumenemisele on veresoonte laienemine nahas ja higi eritumine. Naha jahtumisele järgnevad kiired refleksid higistamise lakkamise, värisemise, veresoonte ahenemise, piloerektsiooni ja ainevahetuse intensiivistumise näol. Hüpotermia Perifeersetes piirkondades ei tagata ulatusliku vasokonstriktsiooni tõttu kudede toitumist, nekroos areneb, kui temperatuur langeb alla 4°C
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoon...
ennast päikese käes, palava kesksuvise päikese eest aga poevad peitu. Püsisoojased loomad säilitavad konstantse kehatemperatuuri ainevahetuse ja vereringe regulatsiooni abil. Külmas aitavad kehatemperatuuri säilitada ka karvkate ja nahaalune rasvakiht. Termoregulatsioon Termoretseptoreid leidub kehapinnal, limaskestadel, seljaajus, suurte veenide ümbruses ja alakõhus. Termoregulatsiooni keskused paiknevad hüpotaalamuse piirkonnas ja need erutuvad läbivoolava vere temperatuuri kõrvalekallete korral. Kiire vastus keha kuumenemisele on veresoonte laienemine nahas ja higi eritumine. Naha jahtumisele järgnevad kiired refleksid higistamise lakkamise, värisemise, veresoonte ahenemise, piloerektsiooni ja ainevahetuse intensiivistumise näol. Hüpotermia Perifeersetes piirkondades ei tagata ulatusliku vasokonstriktsiooni tõttu kudede toitumist, nekroos areneb, kui temperatuur langeb alla 4°C
Vestibulaarne süsteem – tasakaal Kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes: - Oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes - Närviühendused ajutüve eri osadega sh väikeaju Maitsemeel - Iga maitsenäsa sisaldab sadu maitsepungasid - Magus, soolane, hapu, mõru, umami Üks signaal läheb läbi taalamuse. Teine signaal läheb läbi hüpotaalamuse (hormoonid, eluliselt oluline info) ja amügdala (ohuhindamine) Lõhnataju - Töötab koos maitsemeelega aga ei ole reegel, et kui puudub lõhnataju siis puudub ka maitsemeel. - Närvirakke tekib juurde Lõhnameele närviteed - Haistesibul koosneb paludest kihtidest analoogselt reetinaga - Teised meeled saadavad retseptoritelt signaali primaarsesse töötlusalasse alati läbi taalamuse, lõhnasignaal läheb taalamusse alles pärast primaarset töötlust. - Taju
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool Ä4 Olesja Stepanjuk MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL Kursusetöö Tallinn 2014 KOKKUVÕTE Olesja Stepanjuk (2015). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanduse õppetool. ´´menstruaaltsükli regulatsioon ja puberteet tütarlapsel´´. Kursusetöö ... leheküljel, kirjandusallikad on .... Kursusetöö eesmärgiks on kirjeldada menstruaaltsükli regulatsiooni ja puberteediga kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid. UURUMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS Puberteet, see on eluperiood, kus toimuvad ...
leitakse Harris-Benedicti tabelis (ÕISis tabel). See tabel on koostatud suure hulga inimeste PAV näitajate põhjal ja seal on võetud arvesse katsealuste sugu, vanus, pikkus, kaal. Tabel on statistiline keskmine vastava pikkuse, kaalu, vanuse ja sooga isikul. Nt 200 ühesuguste näitajatega inimest,leitud nende keskmine. Normaalseks loetakse erinevust PAV standardist +/- 15 %. · PAV on kiirenenud kilpnäärme ületalitluse, hüpotaalamuse ja hüpofüüsi ainevahetust mõjutavate hormoonide liigproduktsiooni korral. · PAV on aeglustunud nende näärmete alatalitluse korral. · PAV määramine on väga levinud analüüs, ei ole inimestele ebameeldiv (lamab, mask näo ees või huulik suus). · PAV standard, saab ka välja arvutada erinevate tegevuste kaudu, palju mingi tegevus energiat võtab. Kehalise aktiivsuse koefitsient üliõpilasel KAK on 1,7.
Neisse kanduvad erutused nägemis- ja kuulmiselunditelt, suundudes sealt edasi suuraju koorde. * Hüpotaalamus asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist jm. Nende reaktsioonide ja siin piirkonnas asuvate osmootse rõhu suhtes tundlike retseptorite vahendusel reguleeritakse organismi sisekeskkonna püsivust. Hüpotaalamuse olulise koha homoöstaasi säilitamisel määrab see, et ta on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud ühe oluliseima sisesekretoorse näärme hüpofüüsiga. Hüpotaalamust võib vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse süsteemi vahejaama. Hüpotaalamuste vegetatiivsete keskuste funktsioon on tihedalt seotud ka tundeelu ja emotsioonidega. Koostanud M. Kolga 10 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. NB! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid. Teratogeensed ained – põhjustavad arenguhäireid (amfetamiin, LSD, talidomiid, liitium). 2. endokriinorgan – sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust, soodustavad loote kasvu, stimuleerivad piimanäärmete arengut, abistavad sünnitusel. Platsenta hormoonid Progesteroon – vähendab müomeetriumi toonust, takistab kontraktsioone, inhibeerib hüpotaalamuse GnRH vabastamist, valmistab ette piimanääret Emis vajab kogu tiinusaja ka kollakeha PG-d, utel piisab platsentaarsest PG-st alates 50-ndast, märal 70-ndast tiinuspäevast, lehmal alates 6-8 tiinuskuust Märal kaovad kollakehad 150-180 tiinuspäevaks. Relaksiin – pehmendab sidekude, võimaldab emakal venida ja kohaneda loote kasvuga, laiendab vaagnat, kontsentratsioon tõuseb enne sünnitust. Märal toodab platsenta. Lehmal ja emisel toodab kollakeha.
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...
Suguhormoonide kõrgenenud tase hommikuses uriinis on puberteedi märk. Naistel viib neuroendokriin-/reproduktiivtelgede areng menstruatsiooni alguseni, millele järgnevad regulaarsed menstruaaltsüklid. HPA telg – Hüpotalamus, hüpofüüs, stressitelg, on seotud androgeeni tootmisega. Varajases puberteedieas algab adrenaalsete androgeenide sekretsioon, mis on HPA-telje kontrolli all. Androgeenid vastutavad karvakasvu eest häbemepiirkonnas ning sensibiliseerivad hüpotaalamuse ja hüpofüüsi androgeeni retseptoreid, mis mängivad rolli puberteedi saabumises ja suguküpsuse saavutamises. Häired HPG ja HPA radades võivad mõjutada puberteedi algamist. J.Bowlby – Kiindumusteooria. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm. Lapsed arendavad ootused oma hooldajate kättesaadavusest. NÄIDE I: Olen väärtuslik ja teised on armastavad olevused.
- koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus: siia tulevad kuulmis- ja nägemiserutused, siit edasi suuraju poolkerade koorde Hüpotaalamus ● NEURAALSE JA HORMONAALSE SÜSTEEMI VAHEJAAM ● asub taalamustest allpool - sisaldab juhteteid ja palju väikesi tuumi ★ VEGETATIIVSETE FUNKTSIOONIDE KÕRGEIMAKS KESKUSEKS! - siin on vegetatiivse NS keskused (32 paari tuumi) - ainevahetuse, kehatemperatuuri, südametegevuse, janu- ja näljatunde regulatsioon - hüpotaalamuse vegetataiivsete keskuste funktsioon on tihedalt seotud ka tundeelu ja emotsioonidega ★ HOMÖSTAASI ja ENDOKRIINSÜSTEEMI kontrolli peamine keskus - nende reaktsioonide ja siin piirkonnas asuvate osmootse rõhu suhtes tundlike retseptorite vahendusel reguleeritakse organismi sisekeskkonna püsivust e HOMOÖSTAASI!!! - hüpotaalamuse olulise koha homöostaasi säilitamisel määrab:
Käitumisteaduste õppetool Estonian Business School EMOTSIONIDE VÄLJENDAMINE Kursusetöö LK Beb-1 Õppejõud: Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Lugedes Ota Kraus ja Erich Kulka ''Surmavabrikut'' või siis Raimod Kaugvere ''Kirjad laagrist'' tundsin ma viha, ärevustunnet, pettumust, kurbust ja ängistust ning kõiki neid tundeid veel üheaegselt. Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmu...
ööpäevased rütmid Umbes 24-tunnise intervalliga toimuvad rütmid · ladina keeles- Circa - "umbes", diem - "päev" Kõige rohkem seotud öö ja päeva vaheldumisega Nt. ainevahetuse muutumine, aktiivsus, toitumine, uni, hormoonide taseme muutused, aju aktiivsuse muutumine 35. Tsirkadiaanseid rütme mõjutavad tegurid Valgus · Kehatemperatuur · Sotsiaalsed kontaktid · Söömis- ja joomiskäitumine · Õhurõhk · Pineaalnääre Melatoniini tootmine toimub pineaalnäärmes hüpotaalamuse ja suprakiasmilise tuuma mõjutusel Suprakiasmiline tuum asub nägemisnärvi lähedal ja saab niimoodi infot valguse intensiivsuse kohta · Ravimid Kofeiin, liitium, kokaiin · Lennuväsimus v ajavahe (jet lag) Väsimus, unetus, orientatsioonikaotus 36. Kuurütmid Kuu- e. lunaarrütmid sõltuvad kuufaasist ja tõusust ning mõõnast 24,8 päeva pikkused Nt. reguleerib rannikul elavate loomade ja lindude elutegevust 37. Uni (REM ja SWS iseloomulikud tunnused), une funktsioon
hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas. Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon. Tekkepõhjused: Infektsioon, põletikulised reaktsioonid, võõrvalgud, keemilised ained, neurogeenne palavik. Palaviku tekke aluseks on pürogeenid, mille ülesandeks on soojusregulatsiooni ümber kujundada nii, et kehatemp tõuseks. Pürogeenid on nt bakterid, viirused ja nende laguproduktid. Peamiseks tekkepõhjuseks on leukotsüütide vabanev bioaine- endogeennepürogeen.
Elimineerivad aeglasem. - Eritumine neerude kaudu. · Farmakodünaamika - Palaviku, põletiku ja valu vähendamine. - Põletiku korral vähendavad eksudatsiooni, turset, fagotsütoosi, eriti mitteinfektsioossete põletike korral. - Antipüreetiline toime ei ilmne normaalse kehatemperatuuri korral. Kõrgenenud temperatuuri korral vabanevad leukotsüütidest endogeensed pürogeenid, mis toimivad otseselt hüpotaalamuse termoregulatsiooni keskusesse ja tõstavad kehatemperatuuri. Seetõttu ei toimi NSAID-id kuumarabanduse korral. - Analgeetiline toime avaldub kõige paremini somaatiliste, endogeense päritoluga valude korral (reumaatilised valud, liigesevalud, müokardiit) - Toime tugevus sõltub preparaadist ja doosist. - NSAID-id takistavad ka vere hüübimist. · Toksilisus ja kõrvaltoimed Sagedamini esinevad kõrvaltoimed okesndamine,
osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb
Täiendava vahendina seedetrakti diagnostiliste uuringute ettevalmistamiseks. Pesuvahendite eksliku sissevõtmise järgselt abistava vahendina vahu vähendamiseks seedetraktis. 6. Tüsedusvastased ravimid. Kasutamist piiravad tegurid, vastunäidustused ja efektiivsus • Amfenidoon – keemiline ja toimesarnasus amfetamiiniga • kloorfentermiin (adrenomimeetikum), masindool – tsentraalne toime nõrgem, anoreksigeensus tugevam – toime hüpotaalamuse isukeskusesse – hüperglükeemia (adrenomimeetiline toime) – AC stimuleerimine (intensiivistub lipo- ja glükolüüs) Toksilisus: psühhostimuleeriv toime, adrenomimeetilised kt-d (arteriaalse rõhu tõus, tahhükardia), ravimisõltuvus, teratogeenne toime. Kasutamine: alimentaarne rasvumine (koos kalorivaese dieediga), manustatakse enne lõunat 6.1. Serotoniini, noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor (sibutramiin), toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine.
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu välja...
nägemiskühmud e. taalamused(vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake( seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid
aktiivsusega · Süsteemne- enamik veresooni innerveeritud sümp ns poolt, toob kaasa arterioolide ahenemise ja sellega nende takistuse kasvu, NA ja -adrenoretseptorid. Veenid tõmbuvad kokku, suunab rohkem verd aktiivsesse vereringesse. Loode saab verd nabaveeni kaudu. Suured lümfisooned liituvad paremaks lümfijuhaks ja rinna-lümfijuhaks, mis kogub lümfi üle keha. Seedimine Reguleerivad hüpotaalamuse tuumad keskajus (toitekeskus). Peamisteks regulaatoraineteks on insuliin ja leptiin, mis mõlemad vähendavad toitekäitumist. Insuliini toodetakse pankreases vastusena veresuhkru tõusule (peale sööki). Leptiini toodavad rasvarakud insuliini mõjul. Motoorseid funktsioone juhivad peamiselt piklikaju tuumad. AP levikut soodustavad lihasrakkude membraani depolariseerivad faktorid: seedetrakti seina (lihasrakkude) venitus, Ach, parasümp innervatsioon (Ach kaudu), gastrointestinaalsed hormoonid
Kasvuhormooni teket aga stimuleerib somatoliberiin e kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH). Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on kasvuhormoon ja prolaktiin. Miks neid efektoorseteks kutsutakse? Nemad ei mõjuta teiste sisesekretoorse näärmete talitlust. Prolaktiin - mõjutab piima teket rinnanäärmetes ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kasvuhormoon produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras, hüpotaalamuse somatoliberiini kontrolli all, mis stimuleerib selle teket. Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult
Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele häst...
Kasvuhormooni teket aga stimuleerib somatoliberiin e kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH). Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on kasvuhormoon ja prolaktiin. Miks neid efektoorseteks kutsutakse? Nemad ei mõjuta teiste sisesekretoorse näärmete talitlust. Prolaktiin - mõjutab piima teket rinnanäärmetes ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kasvuhormoon produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras, hüpotaalamuse somatoliberiini kontrolli all, mis stimuleerib selle teket. Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid omakorda stimuleerivad kõhrerakkude e kontrotsüütide paljunemist luudes. Kontrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekib järk-järgult luukude ja luud pikenevad. Ainevahetuslikult kasvuhormoon
spermi pea on ovaalse kujuga, saba pikkus 50-60 µm. 2. Mehe viljakust mõjutavad tegurid. Mehe viljakust võivad mõjutada nii pre-testikulaarsed, testikulaarsed, kui ka post-testikulaarsed tegurid. Spermatogeneesi efektiivsust vähendavad kemo- ja radioteraapia, mõningad ravimid, kõrge temperatuur ning keskkonna saastatus. Samuti vähendavad viljakust ebaterved eluviisid (vähene kehaline koormus, suitsetamine ja alkohol) ja stress. Pre-testikulaarsed tegurid – hüpotaalamuse ja hüpofüüsi haigused. Testikulaarsed tegurid – kaasasündinud munandite väärarengud; omandatud faktorid nagu nt trauma, kasvaja, operatsioon; spermatogeneesi peatumine; munandipõletik; süsteemsed haigused nagu nt neerupuudulikkus ja maksahaigused; munandi veenilaiendid; ravimid, radiatsioon jne. Post-testikulaarsed tegurid – sperma transpordi häired, spermatosoidide liikuvuse või funktsiooni häired või
Esmasuriinist imatakse e. reabsorbeeritakse. Imatakse tagasi vesi ja kõik organismile vajalikud ained. Lisatakse ained, mis vajavad eemaldamist. Nii eemaldatakse valikuliselt vett ja selles lahustunud aineid, tagades vee ja selles lahustunud ainete sisalduse stabiilsuse. Osmootne kontsentratsioon see on kehavedelikes lahustunud ainete kontsentratsioon. Osmoregulatsioon on kehavedelikes lahustund ainete reguleerimine.Neerud reguleerivad lahustunud soolade ja vee hulka veres. Teevad seda hüpotaalamuse kontrolli all ultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotaalamus on vegetatiivse e autonoomse närvisüsteemi kõige kõrgem regulatsioonikeskus. Sealt reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamuses asuvad osmoretseptorid, mis reageerivad osmootse kontsentratsiooni muutustele. Kui osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis see näitab, et org. veekadu on olnud suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib 2 viisil. 1. Stimuleerib janukeskust 2
prox Ärkvel-une tsükli regulatsioon – toitu haarati kogu käega, • Nucl.suprachiasmaticuses nn.”kella geen” moduleerib Ä-U biorütme – raske oli lahti lasta.. • Ajutüve amiinergilistel neuronitel + hüpotaalamuse peptiididel tähtis roll (eriti 5HT KV: PT-juhib jäsemete ja sõrmede täpseid liigutusi neuronitel) – Ä-U tsükkel hakkab tööle pärast sündi Loomkatsed 2. – Tsirkadiaanrütmid arenevad 4.k. II gr: ventromediaalse süsteemi kahjustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
