AHVI JA INIMESE ERINEVUSED INIMENE AHV Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil. Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale. Inimese aju on umbes 3 korda suurem kui suurimal Ahvide aju on väiksem. ahvil gorillal. Inimese keha ei ole üldjuhul tervenisti karvadega Ahvid on karvased. kaetud. "Paljas ahv" Inimese nina on teravam ja tavaliselt on ninaots. Ahvidel on lame nina. Inimese käed on lühemad kui jalad. Ahvi esijäsemed on ripuvad ja on tagajäsemetest pikemad; ahvid kasutavad neid peamiselt liikumiseks ja turnimiseks. Inimese varvastel puudub nn pöial. Jalad on Ahvidel on pöial nii esi kui ka tagajäsemetel ja seda kujunenud kõndimiseks mitte ronimiseks. kasutatakse ronmiseks.
Mina valisin Kaputsiinahvi sellepärast ,et mulle meeldivad väikesed ja nunnud loomad nagu Kaputsiin ahv. Lisaks olen ma ahvide suur sõber nende targa aju pärast ehk ahvidel on loomade kohta suur IQ. Kaputsiinahv on väike sihvaka keha ja koheva haardsabaga loomake. Ta nina on lai,suured sõõrmed asetsevad teineteistest eemal.Kaputsiinahv on väga kartlik ja peidab end tihedasse puuvõrasse,kus ta äärmiselt vilkalt ringi liigub. Tänu harali suurvarbale,pikkadele sõrmadele ja sabale ,mis spiraalselt umber oksa keerdub,saab ta puhata oksa küljes rippudes.Kuigi kaputsiinahv on puiseluine ,võib ted aka maapinnal näha,mõnikord läheb ta koguni avamaale seiklema.Kaputsiinahv elab kuni paarikümnelises rühmas. Tema intelligentsus on võrreldav simpansi omega.Kaputsiinahv on huudishimulik ja käelises tegevuses osav. Ta on kogenud uurija,kes ei väsi proovimast kõikvõimalikke taimi ja puuvilju.et välja selgitada nende tarbimisomadusi. ...
inimene simpans Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil. Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale. Inimese käed on lühemad kui jalad. Ahvi esijäsemed on ripuvad ja on tagajäsemetest pikemad; ahvid kasutavad neid peamiselt liikumiseks ja turnimiseks. Inimese varvastel puudub nn. pöial. Jalad on Ahvidel on pöial nii esi kui ka tagajäsemetel ja kujunenud kõndimiseks mitte ronimiseks. seda kasutatakse ronimiseks. inimese pöial on pikem ja pöialt on võimalik Ahvidel on pöial lühem. asetada vastamisi teiste näppudega. Inimese pea asetseb õlgade kohal. Ahvidel on pea kallutatud õlgadest ettepoole. Koljud 10 Pilt 5: koljud 11 Algelised tööriistad
EBOLA VIIRUS Lugupeetud kuulajad: kaasõpilased ja õpetaja. Mina olen 8.a klassi õpilane Kelli Hinn ja mina räägin täna teemal Ebola Viirus. Mis on Ebola Viirus? Ebola viirus on Aafrika mandril esinev viirus, mis põhjustab inimestel ja primaatidel (ahvidel, gorilladel, šimpansitel) sageli surmaga lõppevat rasket haigust. Arvatakse, et viiruskandjateks on Aafrikas elavad loomad ning nakatutakse kokkupuutel haige loomaga. Haige inimene levitab viirust vere ja bioloogiliste vedelikega. Nakatuda võib ka saastunud meditsiinivahendite kaudu. Peiteperiood on 2–21 päeva. Haigus algab järsku nõrkuse, palaviku, pea-, liigese-, lihase- ja kurguvaluga, millele järgnevad kõhulahtisus ja oksendamine. Mõnel inimesel tekib kehale lööve, esinevad sisemised ja välised verejooksud, mis võivad põhjustada surma. Haiguse diagnoosimiseks võetakse vereproov. Spetsiaalset ravi ja vaktsiini ei ole. Kuid mida teha kui spetsiaalset ...
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi...
Broca). *Mõõdeti koljuindeksit ja näokallet, millega üritati näidata kuhugile gruppi kuulumist. *Intellektuaalsete võimete poolest meenutab täiskasvanud neeger last, naist ja seniilset valget meest (Carl Vogt). *Oli arusaam, et naised on vähem intelligentsed kui mehed. Kehade mõõtmine *Cesare Lombroso väitis, et kurjategijad tunneb ära ahvi nina järgi ja nad ei oska sageli punastada. *Prostituutide jalad on tihti haardevõimelised nagu ahvidel (suur varvas asetseb teistest eemal). *Tätoveerimine on märk sünnipärasest kriminaalsusest. *Sageli sünnitakse kurjategijateks. IQ pärilikkuse teooria *IQ testi kasutati valedel eesmärkidel(inimesi ei saa lineaarselt IQ alusel reastada), mitte Binet kirja pandud põhimõtete alusel, mille sihtgrupp oli puuduliku õppimisvõimega lapsed. *Goddardi seisukoht oli see, et kõik "debiilikud" tuleb paigutada eraldi asutusse, sest
Inimesele iseloomulikud tunnused?(8) 1) Suur aju- inimesel ligikaudu 1400 cm3, ahvidel 3x väiksem. 2) Kahel jalal liikumine 3) Aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. 4) Kõigesööja, toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5) Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. 6) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas.
ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas
o Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. o Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarseks nii struktuurilt kui funktsioonilt. o Aju suurenemine evolutsioonis => pikenenud kasvuperiood,... laminaarne kihiline Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel Leiud: Taungi laps 1924 Lõuna-A. Proua Ples 1947 L-A. Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis - kehaehitus ei erine oluliselt eelmistest - elasid suuremate rühmadena koos, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad - ,,osav inimene" esimesed kivist tööriistad, ligi miljoni aasta jooksul ei muutnud tööriistu, polnud innovaatilised, ei uurinud ümbrust Leiud:
1)autobiograafiline mälu annab infot iseenda kohta, võimaldab ajas rännata ja unistada (minevikus, olevikus, tulevikus). 2)faktiline mälu info ümbritseva maailma kohta; teadmine asjadest, mis otseselt ise end ei puuduta (president). 3)protseduuriline mälu asjad, mis on kunagi õpitud, teostuvad automaatselt (rattasõit). 2.Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist 1)Suur ajumaht inimesega sama suurtel ahvidel on ajumaht 3 x väiksem. 2)Keha proportsioonid inimene on püstise kehahoiakuga ja liigub kahel jalal. 3)Areng inimese areng on aeglane ning erinevalt teistest imetajatest, ei ole seotud aastaaegadega. 4)Toit toit on mitmekesine; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda. 5)Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult. Suudab muuta käitumist vastavalt oludele kiiremini kui ükski teine loom (ajumaht).
mitte kummagile korralikult keskenduda. · Teatud loomaliikidel aga on avastatud märkismäärseid võimeid (nt tuvidel on erakordne võime noppida teri substraadist). UURINGUD MÄLU · Kategooriad, mis on välja töötatud eesmärgiga analüüsida inimeste mälu (lühiajalist mälu, pikaajalist mälu ning töö mälu), on kohaldatud uurimaks loomade mälu. · Mõned oskused ning omadused on avastatud ka loomadel, eriti ahvidel. KATSE · Ühendkuningriikide Lincolni ülikooli teadlane Kun Guo ja ta kolleegid tegid katse, uurimaks kuidas näevad koerad nägusid. · Kui te kohtate seni teile tundmatut inimest, siis heidate pilgu talle näkku. Ja ehkki te seda ise ei taju, kaldub see pilk eelistatult vasakule. · Keegi pole aga siiani suutnud selle ebasümmeetria põhjust seletada. · Teadlased näitasid 17-le koerale inimese, koera ja ahvi nägusid
Põhineb foneemidel( väikseim tähendust eristav keeleüksus) ja morfeemidel( väikseim tähendust kandeiv keeleüksus). o Lapse keele arengut soodustab keeleline ja emotsionaalne suhtlemine. 1, 5- aastane räägib 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna, 6-aastane 15 000. o Sapir-Whorfi hüpotees Kultuur mõjub inimesele psüühika kaudu. Keel kujundab inimesele maailmapildi. o Ahvidel takistab keele omandamist artikuleeritud( häälikuid moodustav) kõne mehhanism. 4
· Ahvi juuresolekul pandi kausi alla banaan ja viidi ahv seejärel teise tuppa. Mõne aja pärast toodi ahv tagasi esimesse tuppa, olles enne seda banaani asendanud lehtsalati peaga. Ahv leidis alati vastava kausi üles ja leides selle alt banaani asemel lehtsalati, väljendas ilmselt pettumust. · Uurija, kes käis Aafrika dzunglites, uuris ahvide häälitsemisviise.Ta jõudis arvamuseni, et vähenmalt ahvidel on olemas oma eriline ahvide keel rida "sõnu" , millest ühed käivad teatavate esemete ja tegevuste kohta, kuna teised väljandavad tundmusi. Loomade vajadused · Rottidele anti mõne aja kestel toitu, mis sisaldas liiga vähe vitamiini B. Seejärel asetati nende puuridesse ligi 12 nõu mitmesuguste toitudega, nende hulgas 1 , mis sisaldas B vitamiini lahust. Rotid leidsid selle kohe üles ja hakkasid sööma.
muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja või mõnetuhande aastaga. erinevate hominiidide (Australopithecus, H. habilis, H. erectus, H. neanderthalensis, H. floresiensis, H. naledi) iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopiteegid 1 Umbkaudu 4 1 mln a tagasi elanud hominiidid, A. africanus inimeste pärivusliinis - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest oluliselt väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel, mahu suurenemine peamiselt ajukoore kasvu arvelt - peamiselt taimestikutoidulised (juured, seemned, lehed), jahipidamisel polnud eriti edukad A. garhi valmistas lihtsamaid tööriistu. Australopiteegid 2 Peamised leiud: A. africanus: Taungi laps 1924 Lõuna-Aafrika Proua Ples 1947 Lõuna- Aafrika A. afarensis: Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis Kehaehituselt polnud väga erinevad australopiteekidest
- Aju suurenemise evolutsioonis on pikenenud ka kasvamise periood, id erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud - Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks (kihilisemaks) Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi: ….. Australopiteegid - U 4-1 miljonit aastat tagasi - Emased olid väiksemad - Suutsid püsti käia, aju oli ümaram, ajukoor oli enam välja kujunenud kui ahvidel - Taimetoidulised kuid sõid ka liha kui kätte said - Liikusid rühmiti ja püsti Homo habilis - Natuke suuremate rühmadena koos - Ei erinenud eriti australopiteekidest - Lühikesed, käed liiga pikad, nägu lame, koljumaht poole väiksem tänapäeva inimesest - Kasutasid tööriistu – homo habilis = osav inimene - Elasid miljon aastat väga rutiinset elu, ainukeseks tööriistaks oli ühelt poolt teravamaks tahutud kivi - Ei uurinud eriti ümbrust Homo erectus
eksib, kuna kõike ei saa ka teadus selgitada. Kuidas näiteks tõestada, et meie päikesesüsteem sai alguse just Suurest Paugust? Keegi ei ole seda näinud, Suure Paugu teooria on kõigest oletus, järelikult müüt üks paljudest planeedi Maa tekkelugudest. Evolutsiooniteooria väide, mida väga paljud kaasaegses maailmas usuvad, on tees, et inimene põlvneb ahvist, mis ei ole samuti kinnitust leidnud. Viimased uuringud näitavad hoopiski, et inimestel ja ahvidel oli ühine eellane, et seejärel on kumbki liik teineteisest sõltumatult arenenud ning et geneetiliselt on ahvid inimestest arenenud enamgi (võrreldes eellasega on geneetiline kood rohkem muutunud). Niisiis selgub, et ka inimese põlvnemine ahvist on kõigest müüt. Kuid kas see on kõik? Võibolla oleme paljuski eksiteel ning suur osa meie teadmistest kõigest müüdid? Võibolla vaatavad meie järglased tuhande aasta
Inimese evolutsioon Hominisatsioon - inimese evolutsiooniline areng Karl von Linne homo sapiens imetajate klass, esiklooaliste selts Liik: Homo sapiens 1. sugukond : Homidae inimlased 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased 3. sugukond: Selts: Primates-esikloomalised Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o ...
Kokku – ebaühtlane aju evolutsioon osutab, et funktsionaalsed süsteemid ehituvad ümber. Muidu peaks areng olema olnud „modulaarne“, st kvantitatiivne kasv ühtlaselt kõigis funktsioonides. Kalloskeha evolutsioon ja anatoomia 1. Evolutsioonis on kalloskega kasvanud ebaproportsionaalselt. 2. Keskkond ühendab peamiselt sekundaarseid ja tertsiaarseid ajukoore välju. Inimesel ja vana maailma ahvidel puuduvad ühendused primaarsete (nägemis)väljade vahel kogu ontogeneesi ajal; primitiivsematel loomadel, näiteks kassidel, on nad varases ontogeneesis veel olemas. 3. Keskkonna ühendused on suuremad sümmeetrilise funktsiooniga ajupiirkondade vahel. Siin pole vastuolu progresseeruva lateralisatsiooni ideega, keerulised piirkonnad on alajaotusega sümmeetriline – asümmeetriline funktsioon, primaarsetel
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
"Ecstasy" mõjud · Sensuaalne eufooria · Suhtlemisvõime tajutud paranemine · Kohmakus, koordinatsiooni halvenemine · Mälupuudulikkus · Ärevus- ja hirmuhood · Kehatemperatuuri tõus · Püsivad meeleolu- ja tunnetushäired Ecstasy - neurodegeneratsioon: mis on teada ja mis mitte · Akuutselt (kroonilise vastand, ehk siis ühekordne) pärast MDMA-d 5-HT tase taastub 24 tunniga · Neurodegeneratsiooni tekkimisel püsib 5-HT madalam tase rottidel kuid ja ahvidel aastaid · Rottidel ja primaatidel selektivne 5-HT-kahjustus, hiirtel nii 5-HT- kui ka DA-neuronite kahjustus · Kas rekreatsiooniline Ecstasy on neurotoksiline? Tegelikud annused teadmata Annuste vastavus inimestel ja loomkatsetes (skaleerimine - kaalude suhe astmes 0,7 korrutatud annusega loomale) Mitmete uimastite kasutamine Ecstasy nime all müüakse mitmeid farmakone. Ecstasy vähendab aju serotoniinisisaldust 5-HT-närviülekande nõrkuse korrelaadid:
Alzheimeriga seotud kognitiivsete võimete langusele kaasa. Kolinergilise süsteemi olulisus õppimisel ning mälu funktsioneerimisel tõusis päevakorda juba rohkem kui 30 aastat tagasi, kui leiti, et kolinergilise antagonistid täpsemalt antimuskariinsed ained halvendavad rottide mälu.5 Seda kinnitavad ka mitmed uuringud, kus mitte ainult muskariini vaid ka nikotiini antagonistid halvendavad mälu tulemuslikkust ahvidel ja inimestel. Samuti on leitud, et Alzheimeri tõve puhul mõjutavad kolinergilist aktiivsust suuremal määral presünaptilised kolinergilised struktuurid, kui postsünaptilised struktuurid. Seetõttu on ka peamine ravi meetod Alzheimeri tõve korral esineva kognitiivse funktsiooni kaotuse vastu olnud kolinergilise süsteemi mõjutamine. Enamus esimese põlvkonna ravimeid põhinevad kolinergilisel hüpoteesil ning nende toimemehhanismi eesmärk on säilitada atsetüülkoliini
Peegelneuronid – aktiveeruvad enda tegutsemine ja vaatlemise korral. Paiknevad premotoorses koores, eesmises insulas ja eesmise vöökääru keskosas. Oluline roll kavatsuste mõistmisel, vajalik uute oskuste omandamiseks, empaatiavõime aluseks. Eesmine vöökäär – dor. paiknevad kognitiivse, ventraalselt emotsionaalse info töötlusega seotud vöökääru piirkonnad. Palju alt-üles ja ülalt-alla neuronaalseid ühendusi. Ahvidel ACC suhteliselt väikese ulatusega kahjustuse korral ADHD, kärsitus, elus ja eluta obj segiajamine , tuimus. aktivatsiioon teise isiku kogetava valu puhul teadlik pingutus teadlikkus iseenda emotsioonidest empaatia enese jälgimine, oma tegevuse edukusele hinnangu andmine enesekohase info töötlus ja eneseregulatsioon. Depressioon ja kortikolimbiline interaktsioon
· Ööpäevaste rütmide kohanemise kiirendamine · Eraldatuse-hüperaktiivsuse vähendamine · Reserpiini toime antagoniseerimine · Varase klomipramiinimanustamise mõju antagoniseerimine · DRL-72 (käitumisimpulsi kontrolli suurendamine) : praegu (& tulevikus?) · Õpitud abituse test30 (depressioonimudel) · Sundujumise (Porsolti) test31 (antidepressantide seiremudel) · Sabasthoidmise (tail suspension) test · Varajane (early life) stress · Eraldatusdistress ahvidel · Haistesibulate eemaldamine · Krooniline mõõdukas/vahelduv stress · "Geneetilised" mudelid - tõugude eristamine (Maudsley, Flinders, HAB/LAB) · Kurnatuse- & tsütokiinidepressioon Depressiooni mudel (?): 6. loeng Tümostabilisaatorid32 & nootroopikumid33 Liitium34 : spetsiifiliselt psühhoaktiivne metall · Liitium on Mendelejevi tabelis 3., aatommass 7 · Imendub seedekulglast täielikult, max c 0,5-3 t, kusjuures seondumine valkudele minimaalne
1. Pärilikud haigused 1. Pärilike haiguste profülaktika 2. Pärilike haiguste ravi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused 3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene Inimese iseloomulikud tunnused suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem) hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind) püstine kehahoid, liikumine 2 jalal. mittesesoonne sigimine (puudub innaaeg) aeglane individuaalne areng võrreldes inimahvidega. Inimese aju areneb peamiselt sünnijärgsel ajal, tagab suurema õppimisvõime ja pikema eluea.(u. 2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA. inimkond on OMNIVOORID e. kõige sööjad inimesele on iseloomulik kultuuriline käitumine. Omab kõnevõimet=artikuleeritud
Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka. Peale selle on olemas kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kujundeid on võimalik erinevalt kombineerida ja saada täiesti uuelaadseid lahendusi. N: võib naelu ja kumme mitmeti kombineerides jõuda naelkummideni. Mõtlemisülesandeid lahendades võib otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike. Võime rääkida teoreetilisest ja praktilisest mõtlemisest, konkreetsest ja abstraktsest mõtlemisest jne. Mõtlemise tulemuse järgi saab vahet teha konvergentsel e koonduval ja divergentsel e hargneval mõtlemisel. Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks lahend matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid. Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju
märgid (mitusada erinevat)- märkide "produktiivsed" maagid ja töötlus (paindlikud) kombinatsioonid kuni 3-märgilised II. 7. antiik (Hellenistlik Kreeka, Rooma vabariik, ühendid- märkide kombinatsioonid on reeglipärased, Rooma impeeriumi sünd ~ 4-3 saj. e.m.a. 1. saj.) + "grammatilised", sealjuures ise "leiutatud" renessanss ... (al 14. saj.)* Tööstusrevolutsioon märgijärjekorra reeglid* Ahvidel pole täheldatud masinad, uued tehnoloogiad ja töö organisatsioon; kõnelist mõtlemist (Filosoofia ) TEADUS tehnoloogia arengu aluseks* KULTUURI TEKKIMINE JA ARENG põllumajanduses: suurmaapidamine, 4. Sünkreetsed keelemärgid 5. Asjamärgid 6. põllumajandusharude spetsialiseerumine, "teaduslik "Tavamõisted" ehk situatsioonimärgid 7
* ahvid mõistavad inimese kavatsusi (näitleja logistab videos ust, ahv osutab võtmega pildile) * õpivad keelt (märgid tahvlil või viipekeel) - üksikud märgid (mitusada erinevat) - märkide "produktiivsed" (paindlikud) kombinatsioonid kuni 3-märgilised ühendid - märkide kombinatsioonid on reeglipärased, "grammatilised", sealjuures ise "leiutatud" märgijärjekorra reeglid * Ahvidel pole täheldatud kõnelist mõtlemist KULTUURI TEKKIMINE JA ARENG 4. Sünkreetsed keelemärgid 5. Asjamärgid 6. "Tavamõisted" ehk situatsioonimärgid 7. "Teaduslikud" mõisted 8. Süsteemsed ehk "tõelised" mõisted * Kõige selgemad paralleelid visuaalse "kunsti" arengus * Tööriistade ja tehnoloogia areng II. 4. Kivist tööriistad ilmusid ~ 2.4 milj. a.t. Erinevalt ahvist:- peenem töötlus- "standardiseeritud"- töödeldi korduvalt, töötlusviisid
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, valku...
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, va...
Translokatsioon segment kromosoomist satub temaga mittehomoloogilisse kromosoomi Retsiprookne translokatsioon kui kaks mittehomoloogilist kromosoomi vahetavad võrdsel hulgal geneetilist materjali. Translokatsiooni tulemusena võib geen sattuda uude kohta, kus ta avaldub erinevalt. Translokatsioonid võivad põhjustada ka geneetilise materjali kaotsiminekut või lisandumist. Evolutsioonis tähtis inimesel 2. Kromosoom vastab ahvidel 2A ja 2B kromosoomidele. Liitkromosoomide teke: kromosoom ühineb oma homoloogiga või liituvad tütarkromatiidid, moodustades ühe geneetilise üksuse. Liitkromosoomid püsivad stabiilselt seni, kuni neil on üks tsentromeer. Liitkromosoomid võivad moodustuda ka homoloogiliste kromosoomide segmentide ühinemisel. Liitkromosoomide moodustumine erineb translokatsioonidest selle pooles, et liitkromosoomid
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representats...
selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda, luuakse taetavad süsteemid nt kategoriseerimine. Teiseks saab mõisteid paigutada hierarhiatesse. · Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kuid mõtlemisülesandeid lahendades võib ka otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike: · Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne · Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist
• parema TS kahjustus: ei tunne ära nägusid ega inimeste fotosid, (külgvaates), ei loo – apaatia, visuaalseid kujutlusi – oraalne käitumine, • ei suuda keerulist joonist kopeerida – hüperseksuaalsus, • ei taju suhtlemise nn. sotsiaalseid signaale – dementsus, afaasia, amneesia – STS pk. ahvidel tundlik teatud suundades liikumisele TS epilepsia • 8% temporal lobe epilepsy patientidel Valikuline taju/ tähelepanu "deja vu" , sagedamini kui N • Ei taju mitut stiimulit (auditoorset ega visuaalset) korraga võrdselt hästi → tähelepanu • samuti "jamais vu" (lack of a feeling of
Sel juhul moodustub pikkade õlgadega metatsentriline kromosoom ning lühikeste õlgadega, väike kromosoom (viimane läheb tihti kaotsi). · Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel tekib kahe tsentromeeriga struktuur. Kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Ilmselt on inimese 2. kromosoom just nii evolutsiooniliselt tekkinud, sest selle õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. Inimesel on teatavasti 46 kromosoomi, simpansil aga 48. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. · Samas kromosoomis paiknevad geenid paiknevad füüsiliselt samas üksuses ja järelikult päranduvad ka koos. · Teatavatel juhtudel ei jää geenid aheldatuks meioosis toimub homoloogilistel kromosoomidel kromatiidiosade vahetus ehk ristsiire. · Nt Bateson ja Punnett ristasid suhkruherneid, mis erinesid teineteisest õite värvuse ja
kiiresti, mõnesaja või mõnetuhande aastaga. erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus: Umbkaudu 4 – 1 mln a tagasi elanud hominiidid, A. africanus – inimeste pärivusliinis - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest oluliselt väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel, mahu suurenemine peamiselt ajukoore kasvu arvelt - peamiselt taimestikutoidulised (juured, seemned, lehed), jahipidamisel polnud eriti edukad A. garhi valmistas lihtsamaid tööriistu. H.Habilis: - kehaehituselt polnud erinevad australopiteekidest - elasid suuremate rühmadena, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad. “Osav inimene” – esimesed kivist tööriistad (Oldowan stiil). Lihtsalt ühelt poolt tervamaks tahutud kivid, kuid ei arendanud neid edasi
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 48 kohaselt säilitame infot oma püsimälus sõnaliselt (semantiliselt), protseduuriliselt, kujundlikult ning episoodidena. Info säilib seda paremini, mida enam on tal seoseid nende mälu eri modaalsuste vahel. 2.2. Õppimine ja taipamine Selleks et taipamise erilist rolli õppimisel märgata, tuli seda kõigepealt märgata ahvidel. Wolfgang Köhler (1925), Tallinnas sündinud gestaltpsühholoog uuris ahvide poolt probleemide lahendamist. Ahvidel rippus puuris lae all banaanikobar, mille kättesaamiseks tuli ilmutada leidlikkust. Leidlikkus seisnes kas puuris vedelevate kastide virna ladumises, puuris oleva kepi kasutamises, kepiga väljaspool puuri asuva pikema kepi puuri tõmbamises või eksperimentaatori õlale ronimises selleks, et ulatuda benaane kätte saama või lae alt maha lööma
ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn
omavahel paarduda, moodustades ristikujulisi struktuure, kus on 4 tsentromeeri. Homoloogiliste kromosoomide lahknemine on häiritud ja võivad tekkida aneuploidsed gameedid. LIITKROMOSOOMID – erineb translokatsioonist. Homoloogilise kromosoomide endi vahel toimuv liitumine. Evolutsioonis on kromosoomide liitumisi sageli toimunud. Inimese 2. kromosoom on metatsentriline, tema õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Aheldunud geenid – samas kromosoomis paiknevad geenid. Samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, sest nad on aheldunud, jäädes kokku ka pärast meioosi. Teatud juhtudel ei jää geenid aheldatuks: meioosis võib toimuda homoloogiliste kromosoomide kromatiidiosade vahetus e. ristsiire (crossing over). NÄIDE: Bateon ja Punnett ristasid kahe tunnuse poolest erinevaid lillherneid: punased/valged õied, piklikud/ümarad tolmuterad.
- Tänapäeva teooria: episoodiline spetsialiseerumine või liigitekkelised muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja/tuhande aastaga. Erinevate hominiidide (Australopithecus, H. habilis, H. erectus, H. neanderthalensis, H. floresiensis, H. naledi) iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopiteegid: - Emased väiksemad - Suutsid püsti käia ja liikusid rühmades - Aju oli ümaram ja ajukoor rohkem välja kujunenud kui ahvidel - Taimetoidulised aga sõid ka liha Homo habilis - Suuremad rühmad - Lühikesed, pikkade kätega, lameda näoga, koljumaht poole väiksem inimesest - Kasutasid tööriistu, homo habilis = osav inimene, aga oli ainult üks tööriist - Ei uurinud ümbrust Homo erectus - Elasid mitmel kontinendil - Püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam, naised suuremad kui enne - Rohkem arenenud tööriistad, kasutasid ka tuld kuid mitte toidu tegemiseks
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese
Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2. kromosoom on metatsentriline, tema õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. Teatavasti on inimesel 46 kromosoomi, shimpansil aga 48. Kromosoomides toimunud geneetilise materjali ümberkorraldustest tulenevad fenotüübilised muutused Homosügootses olekus on mitmeid geene haaravad deletsioonid peaaegu et alati letaalsed, sest ei toodeta mõnda organismi ellujäämiseks vajalikku geeniprodukti. Homosügootsete duplikatsioonide fenotüübiline efekt ei ole nii drastiline
Antimikroobne ravi on näidustatud kroonilise diarröa või süsteemse infektsiooni korral. Aeromonase liigid on penitsilliin-, tsefalosporiin- ja erütromütsiinresistentsed. Tsiprofloksatsiin toimib Euroopas ja Ameerikas, Aasias esineb resistentsust. Toimivad ka gentamütsiin, amikatsiin, TMP- SMX. Plesiomonas shigelloides. G- pulk Esineb troopika mudas, vees, mereloomadel, kaladel, aga ka veistel, kitsedel, sigadel, koduloomadel, konnadel, ahvidel. Infitseerib ilmselt saastunud joogi- või tarbevesi. 0,5…3,2% populatsioonist võib esineda kandlust. Infektsioosne doos on ilmselt suhteliselt suur. Esineb suvekuudel. Nakatumistõenäosus on suurem imikutel, vanuritel, kroonilistel haigetel. On seostatud gastroenteriidi, koliidi, septitseemia, meningiidi tekkega, kuid tõestatud pole. Gastroenteriit on reeglina kerge, iseparanev vesise diarröaga kulgev haigus. Tõsistel juhtudel võib väljaheites olla verd, vahtu. Üldiselt tervetel
Määrav võib olla lapse iseloom. Varane lahutamine esmasest hooldajast. John Bowlby ütleb, et ema ja lapse varase kiindumussuhte härimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel. Kui kiindumussuhe puudub. Harlow ja reesusahvid (katse). Isolatsiooni ja kokkupuute puudumine teistega, lühike aega sellises olukorras õpitakse hästi olukorrad ära. Kui ahv on sellises isolatsioonis 3 kuud, on ahvidel palju eriskummalisi käitumismustreid. Nt ei osata mängida (puuduvad mängulised oskused) ja ei osata enam mängimist õppida. Puudub oskus vastata agressioonile, on autoagressiivsed (hakkavad endale liiga tegema), ka stereotüüpiad. Sellise käitumismustri püsivus teismelise ja täiskasvanueas (võimetus järglasti soetada). Inimestele lisandub sellisel juhul kognitiivne mahajäämus: mõistus ja taiplikus ei saa arenenda. Kas varase deprivatsiooni mõju saab muuta
kergesti kaotsi. Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2. kromosoom on metatsentriline, tema õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. Teatavasti on inimesel 46 kromosoomi, shimpansil aga 48. 38 Kromosoomides toimunud geneetilise materjali ümberkorraldustest tulenevad fenotüübilised muutused Homosügootses olekus on mitmeid geene haaravad deletsioonid peaaegu et alati letaalsed, sest ei toodeta mõnda organismile elutähtsat valku. Homosügootsete duplikatsioonide fenotüübiline efekt ei ole nii drastiline
kergesti kaotsi. Evolutsiooni käigus on selliseid kromosoomide liitumisi toimunud üsna sageli. Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel, mille tulemusena moodustub kahe tsentromeeriga struktuur. Juhul, kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Selline liitumine on ilmselt toimunud ka meie endi liigi evolutsiooni käigus. Inimese 2. kromosoom on metatsentriline, tema õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. Teatavasti on inimesel 46 kromosoomi, shimpansil aga 48. Kromosoomides toimunud geneetilise materjali ümberkorraldustest tulenevad fenotüübilised muutused Homosügootses olekus on mitmeid geene haaravad deletsioonid peaaegu et alati letaalsed, sest ei toodeta mõnda organismile elutähtsat valku. Homosügootsete duplikatsioonide fenotüübiline efekt ei ole nii drastiline. Heterosügootses olekus mõjutavad nii deletsioonid kui ka duplikatsioonid fenotüüpi sel viisil, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
