d) nimetada sümpaatilise närvisüsteemi keskused - segmendid, tuumad ! ! ! ! ! ! ! Juhtetee ! Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt ! a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucleus spinalis n. trigemini), kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) c) koorepiirkond - gyrus postcentralis d) perifeerne närv - n. trigeminus ! Valutundlikkus alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee) ! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus
depolarisatsioon, määravad ära südame löögisageduse ehk rütmi. Südamelööki vallandav impulss lähtub tavaliselt sinuatriaalsõlmest, mis algatab rütmi sagedusega 60 kuni 100 minutis. Sinuatriaalsõlm paikneb paremas kojas ülemise õõnesveeni ühinemis kohas. Normaalne löögisagedus puhkeolekus on 70 lööki minutis. Erutus levib sinuatriaalsõlmelt radiaalselt kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile ning erutuse üleminekuks vatsakestele on ainult üks juhtetee. See juhtetee hõlmab atrioventriulaarsõlme, His`i kimpu, paremat ja vasakut säärt ning purkyne kiude. Erutuse levimisel toimub esmalt atrioventrikulaarsõlmes (AV-sõlmes) aeglustus. Aeglustus võimaldab kodade tühjenemist enne, kui impulss jõuab vatsakestesse. Järgnevates juhtetee osades on erutuse levik kiire, haarates vatsakeste erinevaid piirkondi kiiresti üksteise järel. Purkyne kiudude lõppharudelt kandub erutus üle vatsakeste muskulatuurile. Vastavalt erutuse leviku järjekorrale toimub ka
Nägemine on eluks vajalik ja et näha, on meil vaja silmi. Nägemiselundiks on silm. Silm võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb ela...
(närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv alumine põikilihas, ülalautõstur
Eksami testi küsimusi: (60tk)… umbes, täpselt ei mäleta küsimuste sõnastust… Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sa...
Valguslaine amplituu = heledus 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) Kõigil meeltel ühine: Meeleelundite talitluse (деятельность) üldpõhimõtted: Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor → aferentne juhtetee → kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Sensoorne kodeerimine Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või
aminovõihape, interneuronid ja mitmed projektsioonineuronid); 3. modulatoorsed (serotoniin ja neuropeptiidid). Perifeersed närvid innerveerivad närvisüsteemist väljaspool asuvaid sitkudesid (motoneuronid, sensoorsed neuronid ja autonoomsed neuronid). Kesknärvisüsteemi (peaaju + seljaaju) sees innerveerivad neuronid teisi neuroneid.Kesknärvisüsteemis on neuronite kehad koondunud kihtideks või tuumadeks; aksonid kulgevad tihti kimpudena, mis moodustavad ajus juhteteid. Aksonite juhtetee ajus.Rubrospinaalne juhtetee: pealine lateraalne juhtetee, mis alustab punasest nukleusist. Kiud, mis tuleb punasest nukleusist ja läheb mööda vastaslateraalselt ajutüvi. See juhtetee mõjub koolutatud lihasele, Testospinaal juhtetee: algab kollikulusis ja läheb mööda teiste ajutüvi osa, kus annab effekti kuklaspinaal segmentile, kus kidu teevad sünapsi interneurtronidega. Ajuvatsakesed ja seljaaju keskkanal: ruumid ajus, täidetud liikvoriga. Nende
Nägemine Ümbritsevast keskkonnast saab inimene suurema osa informatsioonist nägemismeele abil. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks
(Tänapäeval ei pooldata enam nime autonoomne, sest kogu närvisüsteem on siiski üks tervik ja somaatilise närvisüsteemi tegevus mõjustab tugevalt ka vegetatiivsete protsesside kulgu) b Vegetatiivne NS : Nagu somaatiline NS, nii jaguneb ka VNS kaheks pooleks – tunde- e. aferentne ja motoorne e. eferentne osa. VNS-i tundeosa sarnaneb SNS-i tundeosaga (sama skeem: retseptor – tundeneuron neuronikehaga tundeganglionis – tundetuum KNS-is – juhtetee kõrgematesse keskustesse). VNS-i motoorne osa jaguneb kaheks: a. Sümpaatiline osa e. “sümpaatikus” (pars symphatica); b. Parasümpaatiline osa e. “parasümpaatikus” (pars parasymphatica) NB! VNS-i kõrgeimad keskused on hüpotaalamuses, need “lülitavad sisse” kas a. või b. VNS-i sümpaatiline osa: Keskused: seljaaju torakolumbaalsegmentide (C8, TH1-12; L1-3) külgsarvedes; Ganglionid: seljaaju lähedal – osa koondunud kahel pool lülisammast sümpaatiliseks
Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olemasolu, Kus valmib munarakk? Munasarjas Jood stimuleerib millise hormooni produktsiooni? türoksiin ja trijoodtüroniin Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Hormoonid Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? Aksonid Suus olevad ensüümid? Amülaas Aferentne juhtetee? Retseptroitelt kesknärvisüsteemi Need olid statsidelt saadud ja vastused on vast enam vähem kuid konrtollige ikka üle Edasi need mis mul omal meeles on CO2 % välja hingatavas õhus? 4% Mis ei ole sisesegrement.. / hormoone eristav / seedeelund… Maks Milliseid vereliblesid – osasid on veres kõige rohkem? Punalibled ehk erütrotsüüdid (punaliblede tõttu on veri punane) Mis hormooni toodetakse neerusäsis? Adrenaliin
3 Nägemine Nägemine, valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks.
27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. Refleks on organismi sihipärane automaatne kohastumusreaktsioon, mis toimub kesknärvisüsteemi vahendusel, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele ärritajatele. Refleks avaldub mingi elundi või kogu organismi talitluse muutuses. Refleksi toestumise anatoomiliseks substraadiks on reflekskaar, mille moodustavad sensor (retseptor), aferentne juhtetee (sensoorne neuron), refleksikeskus (kesknärvisüsteem), eferentne juhtetee (efektor). Refleks avaldub üksteisele järgnevate sündmustena. Ärritaja e stiimul põhjustab sensoris erutuse tekke, mis levib aferents juhteteed pidi refleksikeskusesse kesknärvisüsteemis ja sealt eferentse juhtetee kaudu efektorelundile (lihasele või näärmele), mille tegevusaktiivsus muutub. Refleksi juurde kuulub ka saavutatud tulemuste kontroll, nn tagasiside tegevuse tulemuse kohta.
Joonis 1. Poolringkanalite süsteem sisekõrvas Joonis2. Poolringkanali ehitus Vertigo Vertigo ehk peapööritus on kindlat tüüpi peapööritustunne, mille peamine väljund on tasakaalu häirumine. Vertigo kahjustused on tavaliselt leebed, esineb kas iiveldustunne või oksendamist, raskematel juhtudel võib olla raskusi seismise ja käimisega. Vertigo võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, ka kõrgusekartusest aga peamiselt seostatakse seda vestibulaaraparaadi juhtetee häirumises, kas siis sisekõrvas tekkivate kahjustustega, mida käsitletakse kui perifeerset vertigot või tasakaalu elundite häiretest ajust, mida käsitletakse kui tsentraalset vertigot. Peamine põhjus perifeerse vertigo tekkimisel on healoomuline asendivertigo, harvem on põhjus meniere haiguses või sisekõrva põletikus ehk labürintiidis. Healoomuline asendipeapööritus Esinemine Asendivertigo on kõige tavalisem vertigo põhjus, eriti vanemaealistel. Umbes 30% 70
Ülenevate ehk aferentsete juhteteede kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Need närvikiud on spinaalganglionide neuronite või seljaaju hallaine tagasammaste neuronite neuriidid. Tähtsamad ülenevad juhteteed on õrnkimp, talbkimp, tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee ning spinotalaamiline juhtetee. 162. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom: Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Alanevate ehk eferentsete juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse - lihastesse ja teistesse elunditesse
aktiivsus väheneb, REM une ajal puudub. Histamiin – soodustab ärkvelolekut (antihistamiinsed ravimid põhjustavad unistust); histamiinergiliste neuronite vigastamine posterioorses hüpotaalamuses suurendab magamist; Adenosiin – soodustab und ( kofeiin on A2- adenosiiniretsepotorite antagonist). Ajutüve koliinergilistest tuumadest alguse saav dorsaalne juhtetee soodustab närviülekannet taalamusest ajukoorde. Teine, ventraalne juhtetee, mis saab alguse ajutüve monoamiinergilistet rakugruppidest, suurendab kortikaalsete neuronite reaktiivsust taalamusest tulevatele stiimulitele. Koos moodustavad need juhteteed üleneva ärgastussüsteemi. REM UNI REM uni ajal aktiivsus suureneb ajusillas, limbilises süsteemis, kiiru ja oimusagaras. Aktiivsus väheneb primaarses nägemisalas, prefrontaalkoores ning motoorses alas.
moodustavad võrkkestal eseme ümberpööratud kujutise. 6. Silma abielundite hulka kuulub 7 skeletilihaskoelist silmalihast, neist 6 tagab silmamuna liikumise igas suunas, seitsmes talitleb ülalautõsturina. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi. Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt k...
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
*Püramiidsüsteemi juhteteed ristuvad piklikajus, mille tulemusena antakse motoorsed impulsid keha vasaku poole lihastesse paremast suuraju poolkerast ja vastupidi. *Assotsiatsiooniväljad on ajukoore alad, millel pole domineerivalt sensoorset või motoorset funktsiooni. *Limbiline süsteem avaldab reguleerivat toimet siseelundite talitlusele, aitab tagada organismi homöostaasi ning kontrollib inimese emotsionaalset käitumist. *Kortikospinaalkulgla on alanev juhtetee, mille moodustavad suurajukoore sügavamates kihtides paiknevate suurte püramiidjate rakkude pikad jätked. 138.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *V-XII p eaajunärvi tuumad paiknevad rombaugus. *Väikeaju ülesanne on liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. *Hüpotalamuse ülesanne on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu- ja näljatunde, emotsioonide ja tundeelu regulatsioon. ,
Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi. Halvatus, tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne
suuraju poolkeradesse ning jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa. (Alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 2) Talbkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru alumisse ossa. (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 3) Tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee – närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju. (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest – > automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel). 4) Spinotalaamiline juhtetee - kulgevad valgeaine külgmiste väätide välimistes osades. (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused). 2) Alanevad juhteteed Motoorsed. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja
Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. 1) ÕRNKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi
Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. 1) ÕRNKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas – tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas – tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas – nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi
Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. 1) ÕRNKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi
· sünoviaalpaunade sisepindu · sünoviaaltuppede sisepindu PEAAJU JA KRANIAALNÄRVID Ajuvatsakesed õõnsused, mis on täidetud ajuvedelikuga. Piklikaju Kõik ülenevad (sensoorsed) ja alanevad (motoorsed) juhteteed. Keskused: südametegevus, hingamine, oksendamine, neelamine, aevastamine, köhimine, luksumine. Püramiid piklikaju eespinnal nähtav kortikospinaalaltrakt (motoorsest koorest seljaajju kulgev juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv.
raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida. Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes - Oskas taastada fakte oma leu kohta nt sünnipäev, lapsepõlve aadress, koolide nimed jne
- Kognitiivsed sümptomid – mõttekäiguhäired, mis seotud omapärase keelekasutusega, verbaalse voolavuse vähenemine, mõttekäigu seoslikkuse häire - Agressiivsed sümptomid – agressiivsus ja vaenlikkus, impulsikontrolli vähenemine, enesevigastamine jne - Afektiivsed sümptomid – depressiivsed ja ärevuse sümptomid, ärrituvus, pingetunne, süütunne Dopamiini juhteteed ajus - Nigrostriataalne juhtetee – ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed - Mesolimbiline juhtetee – positiivsed sümptomid - Mesokortikaalne juhtetee – negatiivsed sümptomid - Tuberoinfundiburaalne juhtete – prolaktiini taseme tõus - Talaamiline juhtetee Skisofreenia patofüsioloogia Neurotransmitterite süsteemid: - Dopamiini hüpotees – dopamiini liigne aktiivsus mesolimbilises juhtetees, dopamiini alatalitus meskortikaalses juhtetes - Serotoniini roll – moduleerib dopamiini vabanemist
painutajaid), vestibulospinaal- (aktiv. sirutajaid), retikulospinaal- (lihastoonus, kehaasendi püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.). 4. Meeleelundid meeled - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond. valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat
säär ja jala lihased, 6. selle piirkonna nahk v.a sääre mediaalse pinna nahk 36. nimeta 4 peamist närvi ristluupõimiku koosseisus! 1. Ülemine ja alumine tuharanärv 2. Istmikunärv 3. Sääreluunärv 4. Ühispindluunärv NS slaid 90; anat lk 218-219 37. nimeta 2 peamist ülenevat juhteteed ja kuhu ning millistest keha piirkondadest nad informatsiooni 1. Õrnkimp ja talbkimp 2. Tagumine ja eesmine spinotsereberllaarne juhtetee NS slaid 61; anat lk 208 edastavad? 1. Piklikaju 2. tagaaju (sild ja väikeaju) 3. keskaju (ajuvarred, keskajukatus) 4. vaheaju (talamus, 38. millistest osadest koosneb peaaju? NS slaid 3; anat lk 192-193
lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid. põlverefleks 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju. Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum.( · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega.) 3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka
lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid. põlverefleks 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju. Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum.( projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega.) 3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka
15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi.
Sünapsite teke – pikaajaline protsess, algab lootel aga enamasti toimub päast sündi. Esimesed sünapsid on juhuslikud ja nendest järk-järgult loobutakse teiste kasuks. Neid peab häälestama, et oleksid efektiivsed ja seda arengu käigus ka tehakse. Sensoorse info vastu võtmiseks, õppimiseks, kogemuste omandamiseks. Müeliniseerumine – kui rakud on ühenduses, siis toimub nende vahel müeliinkihi moodustamine. Koosneb gliiarakkudest, isoleerib juhtetee ära. Signaal liigub tänu sellele aksionis kiiremini. (sellepärast ei ole võimalik 3 nädalasel lapsel kõndida – müeliniseerumist ei ole toimunud) Juhteteede areng – projektsioonikiud, assotsiatsioonikiud, talamokortikaalsed kiud Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalne areng: - Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui seda pole siis arenevad ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid
toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. (2.6.2) Nägemine - valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, eristab valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Nägemisanalüsaator – silmamuna, selle abielundid, nägemisnärvist ja nägemisteest mood juhtetee, aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub NÄGEMISAISTINGUKS.
b) Õlapõimik õlavööde ja ülajäse C5-C8 c) Nimmepõimik kõhu lihased, reie eesmined lihased d) Ristluupõimik lahkliha, vaagna ja reie tagakülje lihased, alajäse ja suguelundid 19. Ülajäset innerveerivad närvid paiknevad õlapõimkus Alajäset innerveerivad närvid aga nimme-ja ristluupõimikud 20. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv - ishiaadikusnärv 21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g 22. Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhtetee varal Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju 23. Piklikus ajus on hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused 24. Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal¸lihastoonus ja koordinatsioon 25. Keskaju funktsiooniks on kuulmine, nägemine ja mälumise-neelamise koordinatsioon 26. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest 27. Hüpotaalamuses paiknevad vegetataiivse NS kõrgemaid keskused 28
6. Silma abielundite hulka kuulub 7 skeletilihaskoelist silmalihast, neist 6 tagab silmamuna liikumise igas suunas, seitsmes talitleb ülalautõsturina. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi
Lateraalne pidurdus – naabrusneuroni pidurdav mõju David H. Hubel & Elie Wiesel (1979) Värvirvitöötlus – Lueck et al., 1989 – PET uurimus V4 verevoolust, Aktomatopsia – värvitaju puudumine, liikumise ja kuju taju normaalne Liikumise töötlus – Anderson et al, 1996 – MEG ja MRI uurimused V5. Akinetopsia – liikumistaju puudumine, statsionaarsete objektide taju normaalne. P - ventraalne juhtetee; M – dorsaalne juhtetee Tajuline organisatsioon Gestaltpsühholoogia: Koffka, Köhler & Wertheimer: 1. Prägnantz- paljudest geomeetriliselt võimalikest organisatsioonidest võetakse tajus aluseks see, millel on parim, lihtsaim ja stabiilseim kuju. Läheduse-, Sarnasuse-, Hea jätkuvuse – ja Suletuse printsiip 2. Kujundi-tausta organisatsioon – kujund tausta ees taju täpsus – tajutava objekti ja tajukujutuse kattuvus Nägemisillusioonid: - on moonutatud, ebaõige taju
kraniaalnärvide motoorsed tuumad ajutüves) ja tsentraalsest (pretsentraalkääru(motoorika)motoneuronid). Külgmine kortikospinaaltrakt e. lateraaltrakt ristub piklikaju ja seljaaju piiril, tegeleb jäsemete innervatsiooniga. Eesmine kortikospinaaltrakt - ei ristu, tegeleb kehatüve innervatsiooniga. Kortikobulbaartrakt (kraniaalnärvid) - osa kiude ristub, kahepoolne innervatsioon, v.a. XII ja VII n. alumine osa. Motoorne juhtetee: Ajukoore (tsentraalne ajutüvi. seljaaju eessarv (perifeerne motoneuron ) (1 motoneuron ) (2 motoneuron) motoneuron) sisekihn motoorne närvijuur keskaju ajujalakesed närvipõimik
Need võnked kantakse edasi kuulmeluukesteahela ja esikuakna kaudu edasi trummiastriku perilümfile. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaaraparaadis, mis kanduvad üle spiraalelundile ja tingivad retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise vastu nende kohal olevat kattelestet. Need karvrakkude mehhaanilised ärritused transformeeritakse närviimpulsiks. Spiraalelundist antakse närviimpulsid teonärvi ja akustilise juhtetee kaudu suuraju poolkerade koorde, kus tekivad, kuulmisaistingud. Koostanud M. Kolga 8 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk http://www.biologyreference.com/images/biol_02_img0218.jpg HAISTMISELUND on arenenud väljasopisena peaaju algmest. Haisteelund kujutab enesest ninaõõne limaskesta
võrkkesta fotoretseptoritel. Närvisüsteemis edastatakse sama sõnum mitme närvi kaudu- saavutatakse redundants, mis kompenseerib kodeerimise häired sensoris. 40) Meele- ehk sensoorsete süsteemide vahendusel toimuva infoülekande üldised seaduspärasused ja põhietapid. J. Mülleri „meeleelundite spetsiifilise energia seadus“. Sensoorsetes süsteemides ülekantavad infohulgad. Meelesüsteemi osad on SENSOR JUHTETEE KESKUS KESKNÄRVISÜSTEEMIS Meelesüsteem on võimeline infot vastu võtma infot töötlema infot edastama Kuigi meelesüsteemid on spetsiifilised, kuid ülekande põhimõtted on sarnased. Infoülekande põhietapid: Kõigepealt sensor saab stiimuli. Närvi aferentse otsa rakkude membraanide läbilaskvus ioonidele muutub, tulemusena närvi lõpposa membraanipotentsiaal muutub (TRANSDUKTSIOON!), genereeritakse aktsioonipotentsiaalid
2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Refleks on organismi sihipärane kohatumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Refleksikaare moodustab sensor e retseptor, aferentne juhtetee (sensoorne neuron) refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund. Nii aferentses kui eferentses refleksikaare osas võivad olla vahele lülitatud ka sisesekretoorsed näärmed, sellisel juhul jõuavad esmase ärritaja mõjul tekkinud impulsid refleksikeskusesse ja refleksikeskusest välja saadetud impulsid efektorelundini ühe või mitme hormooni vahendusel. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem ja regulaator. Andur mõõdab
Koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks, inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. ★ Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ! Ajukoorest ja koorealustest moodustistest suunduvad seljaajusse IMPULSID, mis tagavad inimese liigutuse ja asendi, mööda kahte eferentset teed: 1) PÜRAMIDAALNE SÜSTEEM ● Püramidaaltrakt - otsene juhtetee koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. ● Põhitee inimeste tahteliste liigutuste juhtimises! ● Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. - selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd - parema poolkera rakud aga vasasku kehapoole liigutusi Püramidaaltrakti funktsioon: selle kaudu antakse edasi kiired impulsid, mis kindlustavad keha ja kehaosade kiire
· Platsenta ei hoia kinni alkoholi, nikotiini ja mõningaid viirusi nagu punetised ja HIV · Platsentas on rohkem haigusi, kui siiani arvatud."Tavapäraste" infarktide ja põletike kõrval esinevad platsentas küpsemishäired, loote veresoonte haigused jt. patoloogiad, mille avastamine pole üldse lihtne. · Platsenta väljub pärast lapse sündimist Nabaväät e. nabanöör · ühendab loodet ja platsentat. · On nagu kõhrelise koostisega juhtetee, milles kulgevad veresooned (kaks arterit ja üks veen). · Ajalise lapse nabaväädi pikkus on 5060 cm. · Üks olulisemaid patoloogiaid on ühe nabaarteri alaareng, mille korral esineb 25 50 % loodetest kaasasündinud sisemisi väärarenguid (just neerude ja kuseteedega). Lootekest · loode paikneb emakas veel nagu koti (õhupalli) sees, mis on täidetud looteveega. · Lootekest toodab ka vedelikke ja vooderdab emakaõõnt seestpoolt. Lootevesi
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära.
Magno- ja parvotsellulaarsed juhteteed … viivad erinevatesse ajupiirkondadesse. Segregeerumine: - V1/V2: primaarne nägemisala. Nägemisinfo esmane töötlus (nii värv, vorm kui liikumine). Kahjustus -> inimene on pime. - V3: objektide (eriti liikuvate objektide) kuju/vorm, 3D-lisus - V4: värv, joonte asetus, vorm - V5: liikumine Juhteteed ei tööta isoleeritult vaid suhtlevad omavahel. 2 juhtetee süsteemi: - Tegutsemise tee – tuleb suurtest magnorakkudest ja läheb esmaste nägemisväljade kaudu parietaalpiirkondadesse mis sisaldavad liikumispiirkondi - Tajumise tee – kõhtmine tee – algab ganglion ja parvorakkudest ja läheb esmaste piirkondade kaudu värvi aladele ja inferotemporaalsesse koorde. Liikumise teema. - Dorsaalne tee sisaldab ka egotsentrilisust – tean kus ise selle asja suhtes olen. Kuju ja objekti identiteedi teema.
Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm) Mis on kõigil meeltel ühist? - 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 2. Sensoorne kodeerimine (sh transduktsioon) 2. Sensoorne adaptatsioon. 1. Meelelundite talitlus Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentne juhtetee kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks.
suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis
Aktsioonipotensiaal levi kiirus tagab vatsakeste seina kokkutõmbe tervenisti peaaegu üheaegselt. (1) Kui sinuatriaalsõlm ei käivita erutusimpulsse, täidab seda ülesannet muu erutusjuhtesüsteemi osa, mis aeglustab südame rütmi seda enam, mida kaugemal on uus erutustekke kolle.Atrioventrikulaarsete impulsside korral on südame löögisagedus u. 60 korda minutis (erutuse levimiskiirus 0,02-0,05 m/s), Hisi kimbu ülaosast lähtuvate impulsside korral u. 50 ja vatsakeste seines olevast juhtetee osast lähtuvate impulsside puhul u. 30 * minutis (levimiskiirus u 1m/s kodades ja erutusjuhtesüsteemis 2...4m/s). Aeglane rütm on müokardis vaid eriolukorras, näiteks intensiivsel venistamisel. (3) Südametsüklis korduvad reeglipäraselt faasid: süstol ja puhkefas diastol. Süstol on nn. Absoluutse refraktaarsuse period, mil südamelihas ei vasta ärritajatele uue erutuse tekkega. Südametsükli kestus on u 1...0,85 s, siis absoluutne refraktaarsus kestab 0,20 sekundit,
suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
