24. Millised tunnused on iseloomulikud alaaliale: häälepuue häälduspuue lausestruktuuride primitiivsus agrammatism sõnavara vaesus ja kasutamise ebatäpsus 25. Kogeluse ilminguteks on sõnaühendite kordused häälikute venitused kogeleja poolt tahtlikult tekitatud blokid silpide kordused 26. Düsfoonia avaldub järgmiselt: hääl võib olla ebastabiilne ja muutlik hääl on liiga valju või vaikne hääl on liiga kõrge või madal hääl on kähe 27. Düsartria põhjuseks on vale kõne harjumus kõnekeskustes orgaaniline kahjustus ajukoores kõnelihaste puudulik innervatsioon liialt lühike keelekida 28. Hääle põhitooni kvaliteet sõltub eelkõige häälepaelte sulguse tihedusest häälekurdude võngete sümmeetrilisusest häälekurdude sulguse kiirusest ja tugevusest häälekurdude lainete ebaühtlusest 29. Millised tööülesanded eelnevad kõneteraapia kavandamisele kõneteraapia läbiviimine
tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED: afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus afaasia – kõnekaotus 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED düsleksia ehk lugemispuue düsgraafia ehk kirjutamispuue Enamlevinud kõnepuuded: 1
Samuti on probleem kätevärisemisega, mis süveneb sooviga sooritada võimalikult täpseid liigutusi. Niivõrd laialt pole levinud pole ka atetootiline vorm, millele on iseloomulik tahtmatud liigutused ehk düslektiline vorm, mis esineb 20% juhtumitest. Liigutused võivad esineda jalgades või kätes, aga samas mõnikord ka kehatüves. Stressirohked olukorrad võivad liigutusi sagendada, millega võimendub ka puudega kaasnev düsartria. Tahtmatud liigutused kaovad une ajal sootuks. Spastiline vorm esineb 70%-l PCI diagnoosiga inimestest. Haigusest võivad olla mõjutatud käed, jalad või mõlema jäsemed, mille funktsioneerimine võib olenevalt tahates muutuda. Samuti on jäsemed jäigad ning samaaegselt nõrgad, mille liikuvus on häiritud ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontaktuurid ehk liikumatud jäsemed. Sellele vormile on ka
Sünnieelseteks põhjusteks on hüpoksia ehk hapnikunälgus, ema alkoholitarbimine, nakkushaigused ( herpes, punetised, HIV). Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks on sünnitrauma (vaakumsünnitus, tangsünnitus); loote hapnikunälgus (asfüksia); meningoentsefaliit; vastsündinu hüpoglükeemia (madal veresuhkur) Sümptomid mille kaudu tserbraalparalüüs avaldub: · Spastiline - lihastoonuse tõusuga, kahjustunud ajukoor, liikumatud liigesed, düsartria, logopeediline ravi · Atetootiline tahtmatute liigutuste, eriti stressi ajal, düsartria · Ataktiline - häiritud lihaste koostöö, täpsete liigutuste tegemise raskus (tugev kätevärin) · Segavorm kõige enam levinud, võivad kaasneda krambid, kuulmis- ning/või nägemislangus, intellektipuue · Hemipleegia haaratud on üks kehapool, hakkavad väga kiiresti ühte kätt eelistama,
Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest. Afaasia puhul on häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine. Mida tähendab düsgraafia? Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga. Mida tähendab düsartria? Düsartria on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest. Sellest tulenevalt on halvatud kõnelihaste töö ning inimene pole võimeline korrektselt kõnelema. Düsartria korral on kahjustatud hääldamine, hääl, hingamine (sh kõnehingamine), dünaamika, kõne kiirus, rütm ja aktsent. Mida tähendab amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Ulatuse järgi eristatakse:
Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid. Kergematel juhtudel võib käte või jalgade funktsiooni häire olla märgatav vaid mingi kindla tegevuse juures (näiteks jooksmisel). Mõnikord võivad olla haaratud ka suu, keele ja kurgulae lihased, siis avaldub see düsartria ehk segase, raskendatud kõnelemisena. Intellekt ja vaimne areng on normaalsed. Atetoidne ( atoonilis - astaatine) Atetootiline ehk düskineetiline ehk tahtmatute liigutustega vorm esineb 20%-l PCI-lastest. Tahtmatud liigutused võivad esineda kätes ja/või jalgades, aga ka kehatüves. Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal. Selle vormiga kaasneb sageli düsartria. Ataktiline Ataktilist ehk lihaste koostööhäirega vormi esineb harvem - umbes 10 %
b. Häälekurdude võngete sümmeetrilisusest c. Häälekurdude lainete ebaühtlusest d. Häälekurdude sulguse kiirusest ja tugevusest 25. Afoonia on a. Hääletus / hääle kaotus b. Hääle kähedus c. Hääle kõrguse puue d. Hääle katkendlikkus 26. Käitumuslikke häälepuuete põhjuseks võivad olla: a. Traumad b. Hääle vale kasutus c. Halb psüühiline seisund d. Kasvajad e. Häälepaelte põletik ● Düsartria puhul ei ole kõnehingamine enamasti peamine probleem. Esmalt siiski hääldus ja hääl/prosoodia. Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetest: kuulmispuue 1. Kuulmislanguse korral on raskesti tajutavad kõrgetel sagedustel hääldatavad häälikud. Enim probleeme põhjustavad häälikud on: a. S b. I c. U d. M 2. Kuulmislanguse korral on kõne seisukohalt sekundaarselt kahjustatud: a
Kõneliigutuste juhtimise neuroloogilised tasandid (alt üles) - kõne realiseerub liigutustena, vaja teada kuidas aju igasuguseid tegevusi juhib. 1. (A) Ajutüve tasand + ajuke, ekstrapüramidaal(juhteteed): lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine. Lihase hüpotoonus väljendub selle kahjustusest, lihas on nõrk, ei saa töötada nii nagu vaja, nt halvatud kõneorganid, nt üks häälepael halvatud (hääl vaikne) või keele lõtvus. Kõnepuue düsartria (tekivad 2/5st düsartriast bulbaarne ja ajukese düsartria) + tasakaaluprobleemid + inimene liigutab nt keelt liiga palju või liiga vähe 2. (B) Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand: liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus, sujuvus. Ekstrapüramidaalne düsartria kaasliigutused(nt tõstab kätt ja silm tõmbleb vms- tikid). Selle kahjustuse puhul tekib kogelus (tekib kramp, kordus, sujuvuse kahjustus) 3
Paraku esinevad kõne ja keele häired aga keskmiselt ühel lapsel 20-st, s.o viiel protsendil. Need häired esinevad peaaegu sõltumata perekonnast, rassist, kognitiivse arengu astmest või muudest näitajatest. Kõnehäiretel on potensiaalne laastav mõju nii personaalses, sotsiaalses kui ka akadeemilises plaanis. See fakt teeb kõneprobleemide vältimise ja korrektsiooni üheks hariduse tähtsamaks väljakutseks. Kõige levinumad kõnehäired on afaasia, kogelus, ebaselge rääkimine, düsartria, düslaalia, häälehäired ja äärmise vaikimise vorm mutism. Afaasia tähendab võimetust rääkida või kõnest aru saada, kuigi kuulmine, nägemine, tajumine ja kõnemoodustuseks tarvilikud lihased ning närvid on korras. Häire võib hõlmata nii kõne moodustamist kui ka kõnest arusaamist, sensoorset kõnet. Afaasia sümptomid on väga erinevad, sest ainult harva on tegemist ainuüksi kõne moodustamise häirega
koostöö(huulte asetus), realiseerimisele eelneb programmeerimine, operatsioonide järgnevus ajas, kõne FS iseeneset ei lagune. ¤ Kõneliigutuste neuroloogilise juhtimise tasandid: nende funktsioonid ja nende kahjustusel ilmnev kõnepatoloogia. 1. Ajutüve tasand (A)-lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine(nt düsartia; liikumishäired) 2. Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand (B): liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus.(nt ekstrapüramidaalne düsartria- sundliigutused või teatud liigutuse tegemisel tekib kaasliigutus- tikid) 3. Ruumitasand (C): liigutuste sihipärasuse reguleerimine.(ruumitaju, tähtede-numbrite õppimine on ka selle tasandiga seotud, see tasand vastutab koos- ja järelkõne eest) 4. Toimingute tasand (D): eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine).(seotud nimetamisega 5. Sümboolsete koordinatsioonide tasand (E): intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine
Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid ehk liikumatud liigesed. Kergematel juhtudel võib käte või jalgade funktsiooni häire olla märgatav vaid mingi kindla tegevuse juures (näiteks jooksmisel). Mõnikord võivad olla haaratud ka suu, keele ja kurgulae lihased, siis avaldub see düsartria ehk segase, raskendatud kõnelemisena. Intellekt ja vaimne areng on normaalsed. Spastiline hemiparees: hemisfääri kahjustus. Põhjus – insult intrauteriitselt või sündimise ajal, intratserebraalne hemorraagia. Kliiniliselt – käsi > jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, hemiparees, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, astereognoos, spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired.
luul) *paranoiline luul (paranoid, persecutory) - tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatusluul, tagakiusamisluul, kahjustusluul, mürgistusluul, mõjustusluul, instseneeringuluul, intermetamorfoosiluul, teisikuluul, kiivusluul, erootiline luul) luulu ulatus: 1) olmeluul 2) laiahaardeline luul 3) kosmiline luul luulu süstematiseeritus: 1) isoleeritud luulumõte 2) fragmentaarne luul 3) süstematiseeritud luul Kõnehäired (disturbances of speech) *düsartria (dysarthria) *kogelemine (stuttering) *düsprosoodia (dysprosody) - kõnele normaalselt omase meloodia kadumine; *motoorne afaasia (motor aphasia) - säilib sõnadest arusaamisvõime, kuid kõne on sügavalt häiritud (Broca afaasia, ekspressiivne afaasia) 6 *sensoorne afaasia (sensory aphasia) - aju orgaanilisest kahjustusest tingitud sõnadest arusaamise võime kadumine
Mulitsüsteemne sündroom: häiritud koostöö visuaalse, vestibulaarse ja somatosensoorse süsteemi vahel . Põhjuseks : * tsentraalne- ajutüvi, * perifeerne-vestibulaarsüsteem. Sümptomid: 22 *veriigo-ruumiorientatsiooni häire *nüstagmid *ataksia *iiveldus ja oksendamine. Tsentraalne vertiigo. Tekib ajutüve kahjustusel, episoodiline/pikaajaline vertiigo. Kaasuda vüivad diplopia, düsartria. Kuulmin ok. Põhjused. Sclerosis multiplex, arnold chari malfarmatsioon Perifeerne vertiigo: vestibulaarnärvi või sisekõrva häire. Peapööritus nagu karusell. Vestibulaarnv kahjustuse põhjused: meningiit jt. Sisekõrva kahjustuse põhjused: menieri tõbi, infektsioon,. Sclerosis multiplex Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Mille korral
3. Antropoloogiliselt: neandertaallased ei suutnud tekitada kõiki helisid keelelise töötlusega seotud ajupiirkondi ja aktivatsioonivõrgustikke Dorsaalne info liikumise tee - süntaktilise töötluse protsessid ja lausungite valik. Ventraalne info liikumise tee - semantiline töötlus. ’ kuulamise, rääkimise ja lugemisega seotud kõnemudeleid Wernicke-Gerschwindi kõnemudel keelelise töötluse häireid (afaasiad, düsartria, düsleksia), nende iseloomulikke tunnuseid ja kahjustuspiirkondi ajus Afaasia Keele ja kõne kasutamise häire ajukahjustuse tagajärjel. Vaja eristada kõne kasutamise häirest, mis johtuvad intellektuaalsest defitsiidist, sensoorsetest häiretest, suu või käte lihaste paralüüsi *parafraasiad: valed sõnad/silbid/fraasid kõnelemisel (1) Voolav (fluent, sensoorne) afaasia - kõne tekitamine pole häiritud, kuid häiritud kõne mõistmine → kahjustus
Haigusest haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu häirub ka liigeste liikuvus ning raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid ehk liikumatud liigesed. Kergema kuluga haiguse puhul võib käte või jalgade funktsiooni häire olla märgatav vaid mingi kindla tegevuse juures (näiteks jooksmisel). Mõnikord võivad olla PCI-st haaratud ka suu, keele ja kurgulae lihased, mis avaldub düsartria ehk segase, raskendatud kõnelemisena. Intellekt ja vaimne areng on neil lastel normaalsed (Haigused ja... 2007). Suuremal osal enneaegsetel või väga väikese sünnikaaluga lastel esineb PCI-d siiski harva. Sagedasemad on kerged motoorsed häired jäme- ja peenmotoorses koordinatsioonis, visuaal- motoorsetes oskustes, neuromtoorsetes võimetes ja psühhomotoorses arengus. Häired avalduvad kohmakuses ja arengulistes koordinatsioonihäiretes, mis võivad siiski mõjutada
e. Pilgu inertsus – simultaanagnoosia – Poppelreiteri pildid. 9. Visuaalruumilised võimed – häire tegevuste järjestamises, planeerimises, eriti uudsetes olukordades. Nt osa eristamine tervikust, joonistamine. 10. Keel ja kõne a. Broca (motoorne eferentne) afaasia b. Dünaamiline afaasia c. Mutism, hüpo- või afoonia. SMA (kogu motoorse aktiivsuse alustamine?); äge Broca prk kahjustus (diastsiis?). d. Düsartria – lõtv, spastiline, ataktiline (väikeaju), hüpokineetiline (parkinsonism), hüperkineesid (Tourette sündroom). 11. Mälu – Tähelepanuga seos „unustab meelde tuletada“. Suureneb interferentsi mõju. 12. Kognitsioon tervikuna a. Üks ja sama närvirakk võib osaleda mitmes erinevas funktsioonis. b. Kui kõik aktiveeritud ajus (neuronid) – kas siis on inimene teadvusel? – EI. c
Kõne mõsitmise pool. KÕNE 3 OLULIST KOMPONENTI. KÕNE LATERALISATSIOON - Anatoomiline iseärasus, vasakul lanum temporale 65% Ajukoort on vaja, mis kõnelihaseid kontrollib, frontaalsagaras. See ka, et saame rääkida, inimestel. mida vaja on, planeerime, mida tahame öelda, artikulatsioon, düsartria kõned ei tule välja, kõne moodustamine oleks korras, pudikeel – häälikud vahetatakse ära. Kogu lihaskond nõrk PENFIELDI KÕNEPIIRKONNA KAARDISTAMINE või osaliselt mõrk, halvatud, ei saa kiiresti formuleerida õigeid häälikuid. Esmalt lasta lõuga Epilepsia haigetel, elektroodid ajju, meditsiinilise näidustusega in, stimuleeritakse liigutada
- Energeetiliselt on kasulikum vokaliseerida kui žestikuleerida. Keelelise töötlusega seotud ajupiirkondi ja aktivatsioonivõrgustikke - Dorsaalne tee – süntaktilise töötluse protsessid ja lausungite valik - Ventraalne tee – semantiline töötlus - Broca ja Wenicke piirkond – kontrollivad kõnet - Wernicke – Geschwindi kõnemudel - Kuulamise, rääkimise ja lugemisega seotud kõnemudeleid Keelelise töötluse häireid (afaasiad, düsartria, düsleksia), nende iseloomulikke tunnuseid ja kahjustuspiirkondi ajus Afaasia – keele ja kõne kasutamise häire ajukahjustuse tagajärjel. Vaja eristada kõne kasutamist häirest mis juhtuvad IQ defitsiidist, sensoorsetest häiretest, suu paralüüsist. Jaguneb: - Voolav e sensoorne – kõne tekitamine korras, häiritud mõistmine. Kahjsutus posterioorses piirkondades, ülemine temporaalkäär - Mittevoolav e motoorne – raskused artikuleerimistel, hea arusaamine
perisiatsiini 2,5-5 mg, haloperidooli 0,5-1 mg). Ekstrapüramidaalsed kõrvalnähud on tavalised, seetõttu kasutada võimalikult väikesi annuseid. Pidevat ravi üritatakse vältida. Uinutitest tingitud öine ärkamine ja segasus Üks vanurite öise ärkamise ja segasuse põhjuseks on lühitoimeliste uinutite kasutamine. Juba üksainus 0,25-0,5 mg-ne doos triatsolaami või 15 mg midatsolaami võib harjumatul patsiendil esile kutsuda sellise reaktsiooni. Segasusega võib liituda düsartria, kahelinägemine ja teisi neurootilisi nähte (ka 2-5 tundi kestev amneesia). Selline hoog võib tekitada suuri diagnostilisi raskusi. Hommikuune peletajaks on harilikult triatsolaam ent ka teised bensodiasepiinid, kõnelemata barbituraatidest ei ole süütud. Unerohu järk-järguline vähendamine tavaliselt lahendab selle probleemi. Ei ole õige lisada neile neuroleptikume. Nõdrameelsus Nõdrameelse ehk dementse patsiendi uni on sageli halb. Ööpäevane rütm võib olla koguni vastupidine
Suulises kõnes väga tõsiseid probleeme ei pruugi olla. Kõnepuuded Kõik on tehnilist laadi. Laps teab, mida tahab ähelda, aga ei õnnestu. - Häälduspuuded o düslaalia (ühe või enama hääliku vaeghääldus), kõne kahjustus tehnilist laadi o rinolaalia (häälikute moodustamine on häiritud, kuna õhk väljub/ei välju nina kaudu tavapäraselt), suulaelõhega lapsed, osade häälikute väljaütlemine on häiritud, kõne kahjustus tehnilist laadi o düsartria (ei õnnestu välja öelda häälikuid), anartria(ei ole üldse võimalik välja öelda häälikuid) - ajukahjustusest tulenevad kõnelihaste probleemid, kuni selleni välja, et kõneliigutuste tekitamine on võimatu, liiga pingul või lõtv lihas, kõne kahjustus tehnilist laadi - Kõne rütmi ja tempo puuded: o Kogelus -häälikute ja silpide või sõnade kordused, kõne takerdumine o Kiirenenud või aeglustunud kõne - Häälepuuded:
2. Tasand В ehk subkortikaalne ehk sünergia (koostoime) tasand. Tasandi ülesandeks on koordineerida liigutusi mingi liigutuskompleksi sooritamisel, reguleerida keha asendit ja miimikat, kindlustada liigutuste ajaline järgnevus ja rütm. Patoloogia puhul ilmneb miimika puudulikkus, liigutuste "vaesus" ja stereotüüpsus (hüpofunktsioon) või erilaadsed sundliigutused (hüperfunktsioon). Kõnes avaldub ekstrapüramidaalne (koorealune) düsartria: artikulatsiooniaparaat on püsimatu, hääletugevus muutlik, esinevad tahtmatud karjatused ja samas hääl kaob, kõnet saadavad kaas liigutused. 3. Tasand С ehk ruumivälja tasand. Selle tasandi ajukeskused on juba otseselt seotud analüsaatoritega: töödeldakse meeleorganite kaudu saadud informatsiooni. N. Bernšteini järgi moodustavad selle tasandi kukla-, kiiru- ja oimusagarate perifeeria ning püramidaalsed närviteed. Reguleeritavad liigutused on
(apraksia),ȱvaeglugemineȱ(düsleksia))ȱ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱȱ Raskusedȱlauseteȱmoodustamisegaȱȱ Suutmatusȱrääkidaȱhooldajaȱkeeltȱ Raskusedȱsõnadeȱmoodustamisegaȱ Suutmatusȱkasutadaȱkehakeeltȱ (ntȱhäälekaduȱ(afoonia),ȱvaeghäälȬ Suutmatusȱkasutadaȱmiimikatȱ dusȱ(düslaalia),ȱkõneȬȱjaȱhääldamisȬ Sobimatuȱsõnastamineȱȱ puueȱ(düsartria))ȱȱ Osalineȱnägemisvaegusȱ Raskusedȱtavapäraseȱsuhtlemisviisiȱ Lalisemineȱ mõistmisegaȱ Räägibȱraskustegaȱȱ Raskusedȱtavapäraseȱsuhtlemisviisiȱ Kogelemineȱȱ säilitamisegaȱ Nägemisvõimetusȱȱ Raskusedȱvalikuliseȱosalemisegaȱ Sõnastabȱraskustegaȱȱ
annaabi.ee 
