· http://www.youtube.com/watch?v=g6KpIrKCDwg&feature=related Somaatiline närvisüsteem Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju Piirdenärvisüsteem: pea- ja seljaaju närvid · Peaaju Piirdenärvisüsteem · seljaaju · selgroolülid Peaaju ehitus Suuraju Taalamus Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Väikeaju Ajuripats Piklikaju Ajusild Väikeaju, piklikaju, ajusild · Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild · Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju
ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad
kere ja jäsemed pidevalt värisevad) 17. Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul 18. Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) 19. Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks 20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber
põhimaitsega. Põhimaitsete ,,muster", mis pannakse kokku erinevate retseptoritega kokkupuutes oelvate närvikiududes, eristab erinevaid maitseiod täpsemalt. Kolm võimalust, kuidas maitseinfo kopeeritakse: 1, Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (see variant praegu kõige tõenäolisem); 2. Kõik retseptorid reageerivad erinevatele maitsetele; 3. Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega. 1.Taalamus (Taalamus on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv närvirakkude kogum. See asub ajukoore ja vaheaju vahel. Taalamus saadab sensoorset infot ja motoorseid signaale ajukoorele, samuti reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. Taalamus ümbritseb kolmandat vatsakest. Inimestel on taalamus umbes 5.7 cm pikkune. Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. Arvatakse, et taalamus on "ülekanne", mis ainult edastab signaale ajukoorele. Uuemad
juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi. Haistmiselundeid on kaks - ninaõõne limaskest ja ninaõõnes paiknev nn Jacobsoni elund. Jacobi organ, mis asub suulaes ja kujutab endast kaht lohukest. Kõigi roomajate keel on kaheharuline ja sellega nad justkui maitsevad õhku. vibutab veidi aega keelt ja surub selle seejärel vastu Jacobi organit, et keelele jäänud lõhnasid analüüsida. Vaheajus paiknevad käbinääre ja põhiline liigutusi suunav keskus taalamus. Puudub kaladel esinev soonkott. Keskaju peamise osa moodustavad nägemissagarad. Nägemine on suhteliselt hea. Silmadel on tekkinud laud ja pisaranäärmed. Tagaaju olulisim osa on üsna vähearenenud väikeaju. Väikeaju ja seljaaju vahel paikneb piklikaju, millest lähtub 10 paari kraniaalnärve. Seljaajus on tekkinud kaelapaisumus ja nimmepaisumus, kust saavad alguse jäsemetesse kulgevad närvid. Kahepaiksete kuulmiselundid on maismaaselgroogsete hulgas primitiivseimad
(globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs, mitmeid funktsioone. 4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi. Keskaju: Suhteliselt väike ajuosa; selle sees kulgeb keskaju veejuha e
Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Naha tundlikkust juhitakse vastavates seljaaju segmentides. Selle järgi saab kindlaks teha kahjustatud piirkonna (tundlikkuse kontrollimise kaudu) Peaaju seljaajuga vahetus kontaktis, osad piklikaju (medulla oblongata), sild (pons), mis koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi
Ataksia võib ka sümptom koordinatsioonihäired seotud nakkuste. Mis on astaasia ja miks ta tekib? Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (nt. Pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad). Tekib väikeaju kahjustusel. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse langus. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Vaheaju koosneb: TAALAMUS (nägemiskühmud) ja HÜPOTAALAMUS (kühmudealune piirkond) Taalamuse funktsioonid: On kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Võtab osa aistingute moodustamisest on kõrgeimaks valutundlikuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? AJUKOORE SENSOORSED VÄLJAD SEKUNDAARSED SENSOORSED VÄLJAD (asuvad sensoorsete väljade ümber) MOTOORSED VÄLJAD
Paikn vaheajus). Keskaju kahjustu sirutaja-ja painutajalihase vastastikkuse toonuse häiredm toimub, kui punatuumalt ja mustainelt saadav info ei saa allapoole levida, sirutajalih toonus on ülekaalus (katkeb ühendus punatuuma ja mustaine ja alumiste lihaste vahel) detserebratsiooni rigiidsus. Kui kahjustatud on peaajunärvi tuumad häired silmamuna pööramises akommodatsioonis. Vaheaju piirneb alt keskajuga, ülalt otsajuga. Selle osad on nägemiskühmud (taalamus thalamus opticus) ja hüpotalamus. Hüpotalamus on ühenduses ajuripatsi e hüpofüüsiga. Taalamuses paiknevad kõik tundlikkust vastuvõtvate ja juhtivate süsteemide kolmandad neuronid (v.a haistmistundlikkus ajukoore eri piirkondades laiali). Esimesed neuronid on spinaalganglionis, 2.seljaaju tagumistes sarvedes või piklajus või keskajus). Sealt lähevad jätked peaajukoorde eri piirkondadesse. Vaheaju on tundlikkuse koorealune keskus (subkortikaalne)
hulljulged teod igapäevased ning suremuse protsent kordades kõrgem. Vastikus- Kaasasündinud emotsioon , mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse. Iga emotsiooni komponent valmistab meid erinevalt emotsiooni tundmiseks ette. 7. Olulisemad ajupiirkonnad emotsioonide kogemisel taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor. Emotsioonide lateralisatsioon: Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Vasakpoolne frontaalsagar on seotud positiivsete emotsioonidega, parem negatiivsetega. 8. Damasio Tal oli patsient mandelkeha ehk amügtala kahjustusega, aga kõik muud oli korras. Ta ei suutnud ära tunda hirmu, ei endal ega teistel. See näitab, et inimene ei saa
Keskaju -automaatsed liigutused(kõndimine) -sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine -temperatuuri regulatsioon ja valu talumine -koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine -basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel) Vaheaju -kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus -virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus -kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus
Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitlust; Produtseerib endokriinnäärmete talitlust stimuleerivaid aineid; osaleb tagasisides; Põhjustab rütmilisi muutusi
Teo sees on membraan mille erinevad kohad reageerivad erinevale võnkesagedusele. Trummikile vibreerib – võimendatakse alasite ja haamritega võngeteks. Tigu saab lainepikkusega heli kätte ja karvakesed reageerivad membraani osas ja sellest läheb närviimpulss edasi primaarsesse kuulmiskoorde. - Kuulmist saab mõnikord päästa tänu kuulmisaparaadile kui basillaarmembraani karvakesed ei toimi ja elektriimpulssi edasi ei anna. Auditoorsed närviteed: - Meelte puhul on alati taalamus sensoorse info vahejaam!!! Auditoorsed närviteed: 1) ühe kõrva helisignaalid jõuavad mõlemasse ajupoolkerra, samas on signaal vastaspoolkeral tugevam 2) algul vastaspoolkerra, aga taalamuses kolib osa signaalist jälle samale poolele et ikka mõlemad poolkerad infot saaksid 3) Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised koliikulid talamus auditoorne koos ja sealt edasi erinevatesse korteksi osadesse. Kaks somatosensoorset närviteed.
· Sündmus põhjustab emotsiooni, kodeerimine, milline see emotsioon on, reageerimine. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsioonis. Emotsioonide kujunemisel on oluline osa ka ajukoorel. Olulisemad piirkonnad: taalamus, hüpotaalamus, ajukoor, amügdala, limbiline süsteem. Ajupoolkerade vahelised erinevused: · Vasak ajupoolkera meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon. · Parem ajupoolkera on seotud negatiivsete emotsioonidega; aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt, siis vasak näopool on natuke rohkem hõivatud ka emotsioonide väljendamisega. 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit
toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja liigeste retseptoritelt. ● Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. ● Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid. Keemilise sünaps ja selle talitlus, mediaatorid ehk ~neurotransmitterid
Ajusilla ja piklikaju kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlulitamine. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel Eesaju - koosneb vaheajust ja otsaajust. Vaheajus asuvad taalamus ja hüpotaalamus. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on peaajust väljuvad närvid. Spinaalnärvid on seljaajust väljuvad närvid. Somaatilist närvisüsteemi kontrollib KNS läbi kraniaal- (osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente) ja spinaalnärvide (iga seljaaju segment saab
Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis. Olulisemad piirkonnad taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt ja vice versa, siis vasak näopool on natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide väljendamises On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon vasakus ajupoolkeras ja negatiivste emotsioonidega on seotud parem ajupoolkera 8. Kirjeldage A
Idiopaatiliste düstooniate patoloogia on teadmata. Sekundaarsete düstooniate põhjuseks võivad olla: toksiinid, ajutuumor, ajutrauma, ravimid, metaboolse põhjused (Wilsoni tõbi).. 39. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Asteenia on psüühilise, kehalise ja emotsionaalse energia vaegus (väsimus, jõuetus) 40. Vaheaju koosneb: taalamus (nägemiskühmud) ja hypotaalamus (kühmudealune piirkond. +metataalamus (2 paari põlvikkehasid) 41. Taalamuse funktsioonid · Ta on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. · Saadab sensoorset (meeleelunditest tulevat) infot ja motoorseid signaale ajukoorde. · Reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. · Ta võtab osa aistingute moodustamisest · On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks
lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja · liigeste retseptoritelt. · Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. · Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. Aju tüveosas asuvad · Retikulaarformatsioon (võrkmoodustis), koosneb närvirakkudest ja tuumadest, on seotud teiste aju osadega
ümberlülitamine,temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie,koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine, kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu. Väikeaju-asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid,Liigutuste täpsus. Vaheaju-kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija.Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus- kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem -Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise.
Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu,; Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e
temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
ravimi mõjuga. IV LOENG Sensoorse info kodeerimine ajus, kodeeritud infol pole mingit füüsilist sarnasust stiimuliga. Kui meeled on ära kodeerinud, signaal saadetakse ajju teistsugusel kujul e neuronitevaheline suhtlus, närviimpulsid mööda aksonit edasi sünapsite kaudu infovahetus. - Kuidas pilt teadvusesse jõuab? Valguse langemisest läbi pupilli reetinale, fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni. Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust. Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala >
Piklik aju kontrollib eluliselt olulisi reflekse nt. Hingamine ja südame löögisagedus. Ajusild raphe tuumad, kontrollib ajukoore aktiivust, ärkvelolekut,und ja tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus.
erinavaid maitseid täpsemalt. Kolm võimalust, kuidas maitseinfo kodeeritakse: 1. Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (see variant praegu kõige tõenäolisem) 2. Kõik retseptorid reageerivad erinevatele maitsetele 3. Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega Sissejuhatus psühholoogiasse 41 Maitseteed taalamus peaaju parietaalsagarasse piirkonda, mille lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri- informatsioon Sissejuhatus psühholoogiasse 42 Lõhnaorgani ehitus ja lõhnateed ~ 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles ~ 6-10 miljonit retseptorit (nt.koeral ~10-20 korda rohkem lõhnaepiteeli ja retseptoreid)
põhimaitsetega. Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt. Kolm võimalust maitseinfo kodeerimiseks: 1. Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (praegu kõige tõenäolisem variant) 2. Kõik retseptorid reageerivad eri maitsetele 3.Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega Maitseteed: Kraniaalnärvid (3) ganglionid taalamus peaaju parietaalsagara piirkonda, mille lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri-informatsioon Lõhnaorgani ehitus ~ lõhnaepiteeliga 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas, milles ~ 6-10 miljonit (7-) 400-450?? eriliigilist retseptorit (millega suudame eristada >1012 lõhna; nt. koeral ~ 2x rohkem eri liike ja 10- 20x rohkem lõhnaretseptoreid) Lõhnateed: Retseptor, primaarsed lõhna- kvaliteedid haistmissibul (olfactory
võtab üle. Fantoomvalud - Amputeeritud kehaosa valu tundmine - Ajukoores amputeeritud jäseme osas puudub info sissevool > latente pidurdus väheneb > sellele piirkonnale levib naaberala erutus > põhjustab fantoomvalu Agnoosia – sensoorsete ärritajate tajumise häire - Tundlikkus pole kadunud - Pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust - Pole kõnehäired - Enamasti visuaalne Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltes saadud info – taalamus Neuro-proteesimine - Levinuim kohleaalne implantaat. Inimesed saavad imekombel liikuma Plastiline homunkulus …….. Liigutuste kategooriad korteksis - Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid - Kahe näpuga haaramine 3 kuuselt, 12 saab hakkama, 4a oskuslik - Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustad saanud, kaob ka kahe näpuga haaramine mis asnendub kogu käe haaramisega - Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust… Peegelneuronid
reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). VAHEAJU diencephalon Vaheaju asetseb suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest. * Taalamused ehk tundekühmud on vaheaju suurimad paarilised moodustised. Taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus. Sealt lähevad erutused edasi suuraju poolkerade koorde (teadvus), basaaltuumadesse ja hüpotaalamusse. Taalamuse piirkond on ka seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. * Põlvikkehad paiknevad taalamuste taga ja on koorealusteks nägemis- ja kuulmiskeskusteks. Neisse kanduvad erutused nägemis- ja kuulmiselunditelt, suundudes sealt edasi suuraju koorde.
erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt. 85 Kolm võimalust maitseinfo kodeerimiseks: 1. Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (praegu kõige tõenäolisem variant) 2. Kõik retseptorid reageerivad eri maitsetele 3. Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega 86 Maitseteed: taalamus peaaju parietaalsagara piirkonda, mille lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri- informatsioon 87 Lõhnaorgani ehitus ~ 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles ~ 6-10 miljonit retseptorit (nt.koeral ~10-20 korda rohkem lõhnaepiteeli ja retseptoreid) 88 Lõhnateed: Retseptor, primaarsed maitse- kvaliteedid (arv pole teada, pakutud vahemikku 7-350 eri tüüpi retseptorit
Ajutüvi. Staatilised. Staatilis-geneetilised. Retikulaarformatsioon. Eri suurus, eri tüüpi närvirakud. Loovad erinevaid nk omavahel. Säilib pidevalt toonus. Une ajal ajutegevus toimib, on pidurdunud. Kui tekib kahjustusse, vajub inimene koomasse. Mõjutab lihasetoonust. Väikeaju. Mõjutab organismi toonust, muutust. Kahjustuste korral häirub tahtlikud liigutused. Astaasia-pere, kere hakkavd värisema. Asteenia- väikeaju funktsioonid häiruvad. Vaheaju , koorealused tuumad. Taalamus-aistingute moodustamise paik. Valgustundlikuse keskus. Taalamuse tuumad jag. Spetsiifilised ja mittespetsiifilised. Ühed võtavad reaalset informats vastu, teised saadavad edasi. Peaaju suurte poolkerade koor-reguleerivad kõikide tööd.
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära.
nägemiskühmud ehk taalamused/talamused. Taalamuse alumine pk on hüpotaalamus. Hüpotaalamus on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga, mis jääb ka vaheajju. Vaheajju kuulub ka veel kolmas ajuvatsake. Ajuvatsakesed tühjad, seal pole närve. Ajuvatsakesed on seljaaju kanaliga ühenduses. Ajuripats. Nägemiskühmude ehk taalamuse f-n on tundlikkuse juhtimine peaaju poolt. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikkust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad, v.a haistmistundlikkus. Taalamus koorealune tundlikkuse juhtimise jaam. Peaaju koor on aju kõige uuem osa. Taalamuse kahjustuse korral tekivad tundlikkuse häired. Taalamuse f-n on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse f-nid: 1) Neurosekretoorne f-n. Taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele produtseerivad ka hormoone. Osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarisse ehk neurohüpofüüsi. Hüpotaalamuses need tuumad,
inimene saab abi enda uneprobleemidele. 1.1 Mis on uni? Varem võis une ülesandeid pelgalt oletada, kuid nüüdseks on meil sellest teada ka üht- teist kindlat. Inimene magab umbes kolmandiku oma elust. Paljude arvates on uni vastupidine seisund ärkvelolekule aju on passiivne. Tegelikult on unigi omamoodi aktiivne protsess, mida juhivad teatud ajupiirkonnad. Me uinume, kuna aju laubapiirkond, taalamus ja hüpotaalamus aktiviseeruvad. Inimese ööpäevast unetsüklit juhib nn kontrollkell, mis asub aju osas, mille nimi on suprachiasmatic nucleus (lad. k). Viimane saab vajalikke impulsse valguselt, mistõttu pimeduse ja valguse vaheldumine ööpäeva jooksul on vältimatu elutingimus. (Uni... 2001: lk 4) See ei tähenda aga, et kui inimene ööpäeva jooksul ei viibi pimedas keskkonnas (näiteks polaarpäev), et siis nihkub tsükkel kohe paigast. Põhjus on selles, et
★ lihastoonuse reguatsioon ★ mittetahtlikud autonoomsed liigutused VAHEAJU DIENCEPHALON ● asetseb suuraju pookeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. ● koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest Taalamused THALAMUS ● tundekühmud - vaheaju suurimad paarilised moodustised - peamiselt hallollusest (tuumadest) ● taalamuste vahel asub III ajuvatsake ● taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus ● siit lähevad erutused edasi: - suuraju poolkerade koorde - TEADVUS - basaaltuumadesse ja - hüpotaalamusse ★ taalamuse piirkond on seotud ka mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega - Mihkel Raua ja Igor Gräzini näoliigutused ★ kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Põlvikkeha ● taalamuse kummalgi küljel
Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid. · PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel. Sünapsites 5-HT. Alanev kontrollmehhanism. Valutajuga seotud ajukoore & koorealused alad. Primaarne & sekundaarne somatosensoorne koor (S1, S2,) vöökääru eesmine osa (ACC), insula, taalamus & prefrontaalne koor (PF). Teised regioonid: primaarne- & lisa motoorne koor (M1, SMA), tagumine kiirukoor (PPC), vöökääru tagumine osa (PCC), basaalganglionid (BG), hüpotaalamus (HT), mandelkeha (AMYG), parabrahhiaaltuumad (PB) & PAG. Alanevad supraspinaalsed teed, mis moduleerivad valuülekannet seljaajus40 . Valuvaigistid: · opiaadid · mittesteroidsed põletikuvastased ühendid · paiksed tuimastid · muud: mõned antidepressandid, ergotamiin, kannabinoidid
– koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Keskaju kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu. Väikeaju – asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine – basaalganglionid Liigutuste täpsus. Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon)
KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Aju struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Korteksi peamised osad: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar Ajutüvi: (ülalt alla) taalamus, keskaju, sild, piklikaju, seljaaju Limbiline süsteem: Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal „kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot.
aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist - loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre. Amügdalas tekib impulss, prefront korteks kontrollib ja surub alla.
Pärast pöörlemist kestab nüstagm veel mõnda aega, kuid ta suund muutub pöörlemiseelsega vastupidiseks. Peale nüstagmi täheldatakse pöörlemise ajal ja pärast seda lihaste toonuse muutusi. Seetõttu ei suuda inimene pärast pöörlemist liikuda sirgjoont mööda, vaid kaldub sellele küljele, kus lihaste toonust on vähenenud). 59. Vaheaju funktsioonid. Vaheaju on osa eesajust. Vaheaju moodustavad: - nägemiskühmud e. taalamus (on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde; võtab osa aistingute moodustamisest; kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks). - Nägemiskühmude alune piiirkond e. hypotaalamus. Taalamuse tuumad jagunevad: 1. Spetsiifilised tuumad, mis jaotatakse: - Releetuumad: Lateraalne põlvikkeha nägemissignaalide releetuum;
Tahteprotsesside psühhofüsioloogia Tahte neurofüsioloogilised apõhialused: -Aju suurte poolkerade otsmikusagarad- piirkond, kus asuvad infotöötlusmoodulid, loovad eelduse tulevikus toimimiseks, olulised tahtelises tegevuses. Tahte järkjärgulise kujunemise teooria- laps kuuleb sõnu, lapsevanemad suunavad neid sõna abil- suunad väljaspoolt, kõne mõistetakse, hakatakse toimima. Lisaks planeerivale osale on vaja ka, et oleks ajend, mis käivitavad protsesse, aktiveerivad- seetõttu ka taalamus oluline jms. Käivitavad vajadusi. Kuna tahte tulemusena toimub midagi reaalses maailmas meie toimingute kaudu- peame rääkima motoorsetest keskustest- nende aktiveerumisega hakkab kõik tööle. Kõrgemad ajukeskused pidurdavad madalamate ajukeskuste aktiivsust ja ohjavad neid. Kui kõrgemaid keskusi ergutame, siis peaks inimene end paremini kontrollima. Teadvusel on võimalik veto toimingule peale panna, mis on aju poolt juba algatatud. USALDUSVÄÄRSUSE PROBLEEM
Millised KNS osad on vajalikud? Väikeaju Suuraju koor Seljaaju juhteteed Informatsioon: Lihaste ja kõõluste venitusretseptorid (proprioretseptorid) Tasakaaluelund Nägemisaistingud Lihaste ja kõõluste venitusretseptoritelt lähtuv info liigub väikeajju ja suuraju koorde mööda seljaaju ülenevaid juhteteid; Suuraju koorest ja väikeajust tulevad signaalid jõuavad lihastesse mööda seljaaju alanevaid juhteteid 92) Taalamuse ja hüpotaalamuse (vaheaju) talitlus. Vaheaju Taalamus - kõigi aferentsete impulsside koondumispaik (v.a. haistmisimpulsid), saadetakse edasi ajukoorele, hüpotaalamusele, kesk- ja tagaajju jne. - Emotsioonide teke ja vastav miimika - põlvikkehade kaudu kulgevad ajukoorde nägemis- ja kuulmisretseptoritelt tulevad impulsid. Hüpotaalamus - vegetatiivsete keskuste asukoht, reguleerivad vee, mineraalainete, süsivesikute, rasva ainevahetust, soojuse produktsiooni, higistamist ja vasomotoorseid reaktsioone
Millised KNS osad on vajalikud? Väikeaju Suuraju koor Seljaaju juhteteed Informatsioon: Lihaste ja kõõluste venitusretseptorid (proprioretseptorid) Tasakaaluelund Nägemisaistingud Lihaste ja kõõluste venitusretseptoritelt lähtuv info liigub väikeajju ja suuraju koorde mööda seljaaju ülenevaid juhteteid; Suuraju koorest ja väikeajust tulevad signaalid jõuavad lihastesse mööda seljaaju alanevaid juhteteid 92) Taalamuse ja hüpotaalamuse (vaheaju) talitlus. Vaheaju Taalamus - kõigi aferentsete impulsside koondumispaik (v.a. haistmisimpulsid), saadetakse edasi ajukoorele, hüpotaalamusele, kesk- ja tagaajju jne. - Emotsioonide teke ja vastav miimika - põlvikkehade kaudu kulgevad ajukoorde nägemis- ja kuulmisretseptoritelt tulevad impulsid. Hüpotaalamus - vegetatiivsete keskuste asukoht, reguleerivad vee, mineraalainete, süsivesikute, rasva ainevahetust, soojuse produktsiooni, higistamist ja vasomotoorseid reaktsioone
väljenduvad välistes tunnustes. Enim uuritud sh inimeste miimikat. Nägu ei olemuidugi ainus väljendusvahend. Lisaks sellele on veel inimese motoorika ja kehaasendid, autonoomsed signaalid jms. Levinuimad teooriad emotsioonidest James-Lange teooria – Motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid põhjustavad emotsioonide teket. Ehk oleme nukrad seepärast, et nutame Cannon- Brandi teooria – Taalamuse tähtsusest. Kui taalamus saadab ajukoorde oma aktiveeritud impulsi, tekib meil emotsioon. Vastasel korral mitte. Pavel Simonovi teooria – atributsiooni-idee ehk omistamise teooria. Inimene omistab oma elamustele mingi afektiivse kategooria, sõltuvalt olukordade tõlgendamisest. Emotsioonide väljendumisest füüsises Põhiküsimused selle teema all on: „Millised on objektiivselt registreeritavad tunnused inimese välimuses
- 8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju 4. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: taalamuse ja hüpotaalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Tema osad on: nägemiskühmud ehk taalamus - on selleks peaaju koore aluseks keskuseks, kuhu koonduvad kõik tundlikkuse liigid (va haistmine) enne peaaju koorde jõudmist. Tundlikkust juhtivad juhteteed on kolmeneuronilised ja nendest kolmanda neuroni keha paikneb taalamuses. Taalamuse kahjustusel võivad esineda ülitugevad peavalud e. Talaamilised valud. nägemikühmu alune piirkond ehk hüpotaalamus, mis on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga. Hüpotaalamuses on:
Hilisem täpsustus: kontrollitavus, probleemiksksed, emotsioonikesksed, tulevikkuvaatavad ressursid - Ümberhindamine – kahe esimese jälgimine ja modifitseerimine, vajadusel ümberhindamine - Efektiivsed strateegiad näiteks eitamine, ratsionaliseerimine, kõrvalejuhtimine Seosed kognitiivse (dorsaalne) ja emotsionaalse (ventraalne) süsteemi vahel Emotsioonidega seotud protsesside piirkonnad ajus - Kiire - taalamus-amügdala - Aeglane – taalams-ajukoor-amügdala, sensoose info detailne tötlus - Emotsionaalne kogemus on mitmetahuline nähtus Afektiivne tähelepanu - Sündmusega seotud ajupotentsiaalid, ERP-id (event related potentials), võimaldavad ms-kaupa aju neuronaalseid vastuseid jälgida - Tähelepanu ümberlülitamine võtab u 100 ms - Tähelepanu efektid modaalsuspetsiifilistelt aladelt - Afektiivne töötlus on automaatne
8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju. D. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: talamuse ja hüpotalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Vaheaju osad on: nägemiskühmud ehk taalamus - on selleks peaaju koore aluseks keskuseks, kuhu koonduvad kõik tundlikkuse liigid (va haistmine) enne peaaju koorde jõudmist. Tundlikkust juhtivad juhteteed on kolmeneuronilised ja nendest kolmanda neuroni keha paikneb taalamuses. Taalamuse kahjustusel võivad esineda ülitugevad peavalud e. Talaamilised valud. nägemikühmu alune piirkond ehk hüpotaalamus, mis on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga. Hüpotaalamuses on:
neuropooriks ja posterioorseks neuropooriks 65. Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm laienenud ajupõiekest: eesaju (Prosencephalon), keskaju (Mesencephalon) ja rombaju (Rhombencephalon). Hilisemas arengus jaguneb eesaju otsajuks (Telencephalon; suuraju, hippokampus, haistesagarad) ja vaheajuks (Diencephalon; silma vesiikulid, hüpotaalamus, taalamus). Rombaju omakorda tagaajuks (Metencephalon; väikeaju, ajusild ) ja piklikajuks (Myelencephalon) Dorsaalne-ventraalne polarisatsioon 36 Ventraalne osa on mõjutatud seljakeeliku mesodermis (notokordis) sekreteeritud signaalmolekulidest (nt Sonic hedgehog -SHH) ning dorsaalne osa epidermisest pärinevatest TGF-β perekonna valkudest SHH indutseerib neuraaltoru ventraalseid rakke moodustuma
ajusisene asi, vaid limbiline süsteem käivitab protsessid ka vegetatiivses närvisüsteemis ja sisenõrenäärmetes, kus vastavalt emotsiooni sisule eritatakse rohkem kas adrenaliini või noradrenaliini. Endokriinsüsteemi + emots. Kolmandaks elukuuks kujunevad välja ebameeldivus ja lõbu, järg 3 kuud viha,põlgus/vastikus,hirm, aastasel lapsel armastus/kiindumus, tiivustatus/ülevus. Emotsiooni teooriad: 1)james/lang oleme vihased,kuna lööme; 2)cannon/bard taalamus saadav aktiveerivad impulsid ajukoorde, isik elab läbi emotsioone; 3)pavel simonov emotsioone kutsuvad esile teadmatus ning rahuldamata vajadused.emotsioon on max minimaalselt rahuldatud vajaduse ja max määratlemata olukorra puhul; 4)kognitiivsed atributsiooni idee, afektiivne kategooria, emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse koondprodukt Emotsionaalsed seisundid: meeleolu,ärevus,stress,frustratsioon,afekt,kirg
Vaheaju (diencephalon) Suuraju istub nagu seenekübar arengulooliselt palju vanema vaheaju peal. Vaheaju koordineerib kõiki alateadlikke elutoiminguid. Mitmesugustelt retseptoritelt saabuvate signaalide põhjal tekivad siin reaktsioonid, mille ülesandeks on tagada organismile püsiv keskkond. Näiteks võib tuua termoretseptorid, mis vastutavad kehatemperatuuri eest; osmoretseptorid, mis tekitavad janu; ja glükoosiretseptorid, mis tekitavad näljatunde. Vaheaju juurde kuuluvad muu hulgas taalamus, hüpotaalamus koos ajuripatsiga (hüpofüüsiga) ning käbinääre (epifüüs). 41 Taalamust ühendavad suurajuga sensoorsed (aferentsed) närviteed. Kogu teave, mis saabub seljaajust ja alumistest ajuosadest, juhitakse esmalt taalamusse. See organ mängib filtri osa, juhtides ainult tähtsad signaalid edasi suurajju, et seal ei tekiks infouputust. Käbinääre toodab melatoniini nimelist hormooni, mis juhib organismi päeva ja öö vaheldumisrütmi.
taas erinevatesse aju osadesse, et siis hiljem uuesti koonduda antud punkti. Seega ajus liikuvad impulsid hajuvad ja koonduvad ning siis jälle hajuvad ja koonduvad jne jne. See tähendab seda, et ajus liiguvad impulsid ,,ringi-ratast". Näiteks suur osa sensoorsetest signaalidest ( ehk impulsid ) läbivad taalamuse piirkonna. Edasi hakkavad neid signaale töötlema aju kõrgemad keskused ( näiteks ajukoor ). Taalamus on seega kontrollkeskus ja võimalik sõlmimisala ( impulsside koondumise piirkond ). Kuid taalamusse tulevad impulsid ajukoorest tagasi ( tagasi-sidestatud süsteem ). Selle kaudu töödeltakse inimese tunnetusprtosesse ja käitumist. See muidugi sõltub inimese seisundist, tähelepanust, huvidest ja eesmärkidest. Kui aga taalamuse intralaminaarsete tuumade ühendused ajukoorega on kahjustada saanud, kaotab inimene enamasti teadvuse.
annaabi.ee 
