rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algav emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega, kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavas tegevuses. Emotsioonide liigid: 1. Afekt- Lühiajaline tormiliselt kulgev väljapoole (teistele) nähtav emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Jaguneb kaheks: 1)positiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina rõõmu, heameele, õnnestumise väljendumine, 2)negatiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina viha, kurbuse, ärevuse väljendumine. Afektiivse reaktsiooni häired: · apaatia - emotsionaalsed reaktsioonid puuduvad. · hüpopaatia - emotsionaalne reaktsioon on tuimenenud. · afektlabiilsus - reaktsioon pole stiimuliga kooskõlas, emotsionaalne reaktsioon vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti.
Need reaktsioonid on iseloomulikud üldisele valmisolekuseisundile ega olene sellest, millise tundmusega on tegu. Afekti vaadeldakse kas emotsiooni erijuhuna või eristatakse kui lühiajalisemat, tugevamat ja vähem keerukat. Varem on afektiks nimetatud ainult patoloogilisi seisundeid. Afekt ei pruugi olla kooskõlas isiku kirjeldusega oma tundmuse kohta. Afektiivne reaktsioon võib olla erineva iseloomuga: positiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks rõõmu väljendumine negatiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks viha, kurbuse, ärevuse, hirmu, ehmatuse väljendumine Kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; 6 Stress-on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul
pärast psühhootilist episoodi (vt. skisofreenne järeldepressioon, F20.4). Osal patsientidest esinevad korduvad skisoafektiivsed episoodid, mis võivad olla kas maniakaalsed, depressiivsed või segatüüpi. Teistel on üks või kaks skisoafektiivset episoodi, mis paigutuvad tüüpiliste maniakaalsete või depressiivsete episoodide vahele. Esimesel juhul on skisoafektiivse seisundi diagnoos õigustatud. Teisel juhul ei muuda juhuslik skisoafektiivne episood kehtetuks bipolaarse afektiivse haiguse või rekurrentse depressiivse seisundi diagnoosi, kui kliiniline pilt on muus osas tüüpiline. Kirjanduses toodud sümptomid Kuigi spetsiifilisi sümptomeid ei ole, peetakse otstarbekaks jaotada ülalesitatud sümptomid rühmadesse, millel on eriline tähendus diagnoosi püstitamisel ja mis tihti esinevad koos: · mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; · luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või
(c) kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed "Teise järgu" sümptomid (e) ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid, kui nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; (f) mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; (g) katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või
suur vastuvõtlikus sisendusele. Hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse. 14. Sensoorne deprivatsioon • Seisund, mille korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Sellises olukorras aktualiseerub inimesel vajadus aistingute afektiivse informatsiooni järele. Selle seisundini jõutakse meditatsiooni abil, kuid samasugune efekt võib ilmneda ka mõningate ametite puhul-lenduritel pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad • Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule
Subjektiivselt tunneb haige sellist mälestuspiltide tormilist voolamist koormavana ja häirivana. eriti häirib see, et mälestuspiltide lakkamatu vool ei kuuletu haige tahtele, vaid kulgeb stiihiliselt. Haige sihipärane mõtlemistegevus ja kujutluste suunamine on raskendatud. (3, lk 129) Liigmälu üks erivorm on sundmälestus, mille puhul kindel mälestuskujund, kas visuaalne, akustiline või kompleksne, ikka ja jälle teadvusesse kerkib kõikide detailidega ja koos vastava afektiivse tooniga. Reprodutseerimine toimub vastu haige soovi ja tahet, hoolimata tema püüdest seda mälestust vältida. Oma sagedusega ja vastutahtelise lülitumisega mõtete sihipärasesse voogu on sundmälestus inimesele subjektiivselt häiriv. Tunduvalt sagedamini esineb mitmesuguste psüühiliste haiguste puhul mälufunktsioonide alatalituse ilminguid. (3, lk 129) 3.3 Vaegmälu ehk hüpomneesia
Võiks, tahaks, oleks ebakindlad väljendid , inimene ei tea mida täpselt tahab. Sõimusõnade kasutamine ,,jobu" puudub eesti keele sõnavaras järelikult tähenduseta. TEMPERAMENT Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Kuigi temperament on osa inimese isiksusestruktuurist ning suuremal või vähemal määral stabiilne ning kestev afektiivse käitumise süsteem (ja mõningate arvamuste kohaselt temperament ja isiksus kattuvad), sisaldab isiksus siiski rohkem tunnuseid kui temperament. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal
Kepikõnni harrastajaid on praegu kõige rohkem Soomes, Saksamaal, Norras, Austrias ja Sveitsis. Kepikõnni harrastamise algus on laias plaanis väga paljus sarnane mistahes maailmanurgas pärast esmast hämmeldust ja isegi häbenemist on üsna pea teedel, parkides, mererannas või kus iganes näha igas vanuses ja suuruses innukaid naerusuiseid kepikõndijaid. Jubva esimesed sammus ja kepitõuked annavad kõndijale kohese ja afektiivse tagasiside. Tervisespordi- ja kehakultuurialana ongi kepikõnd praegu maailmas üks kõige kiiremini levivaid spordialasid. Kepikõnni oskusteabe levitamiseks maailmas asutati 2000. Aastal Soomes selle tervisespordiala katusorganisatsioon International Nordic Walking Association (INWA). INWA edastas üsna lühikese aja jooksul ja väga edukalt teavet kepikõnnikohta terves maailmas. Praegu on kepikõnni harrastajaid kogu maailmas üle kuue miljoni inimese.
emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( attitude) suhteliselt püsiv õpitud eelsoodumus toimida teatud kindlal viisil objekti suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit. isikute, sündmuste, nähtuste) olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. See hinnang väljendub tavaliselt tunnetusliku (kognitiivse), emotsionaalse (afektiivse) või käitumusliku (konatiivse) reageeringuna. Need on ka ühtlasi kolm hoiakute mõõdet. Tunnetuslik (kirjeldav) uskumused, ideed Afektiivne (hinnanguline) emotsionaalsed reaktsioonid objekti suhtes Käitumuslik kuidas tegutseb objekti suhtes Kui uskumused on suhteliselt neutraalsed objekti suhtes ( vaid väide), siis emotsionaalsed hoiakud on hinnangulised (näitavad tundeid objekt.) Emotsionaalsus kirjeldustest keel on HOIAKU VÕTMENÄITAJAKS
Kepikõnni harrastajaid on praegu kõige rohkem Soomes, Saksamaal, Norras, Austrias ja Sveitsis. Kepikõnni harrastamise algus on laias plaanis väga paljus sarnane mistahes maailmanurgas pärast esmast hämmeldust ja isegi häbenemist on üsna pea teedel, parkides, mererannas või kus iganes näha igas vanuses ja suuruses innukaid naerusuiseid kepikõndijaid. Jubva esimesed sammus ja kepitõuked annavad kõndijale kohese ja afektiivse tagasiside. Tervisespordi- ja kehakultuurialana ongi kepikõnd praegu maailmas üks kõige kiiremini levivaid spordialasid. Kepikõnni oskusteabe levitamiseks maailmas asutati 2000. Aastal Soomes selle tervisespordiala katusorganisatsioon International Nordic Walking Association (INWA). INWA edastas üsna lühikese aja jooksul ja väga edukalt teavet kepikõnnikohta terves maailmas. Praegu on kepikõnni harrastajaid kogu maailmas üle kuue miljoni inimese.
- sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse mustri aktsepteerimine - teadlik teise inimese mentaalse seisundi mõjustamine läbi kommunikatsiooni, mille korral mõjutataval on vaba valik Hoiakud - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus 3 komponendiline mudel: kognitiivne afektiivne käitumuslik Hoiakud on: õpitud, kestvad, afektiivse komponendiga, käitumuslik predispositisioon Funktsioonid: - informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine - praktilisus (nt. hüved, karistused) - sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega) - ego-kaitse - - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjutamine L. Festinger, kognitiivne dissonants - Muutumine/kujunemine - - suhtlemine - - rollid - - käitumine
1980, 27) Emotsionaalsete nähtuste funktsiooniks on ka tähelepanu. Emotsionaalse elamuse objekt hõivab kohe subjekti tähelepanu, s. t. muutub kõige selgema taju objektiks, figuuriks tajuväljas; kõik muu on tema suhtes fööniks.Väga tugevate afektide korral teadvus aheneb (Lunge, 1980, 27) Üks emotsionaalsete nähtuste funktsioon avaldub mälus. Kunagi kuuldud sõna või fraas võib tagasi esile tuua varem läbielatud afekti, kui see sõna või fraas on olnud afektiivse olukorra detailiks või mingil muul viisil meenutab seda afekti (Lunge, 1980, 27). Emotsiooniteooriad James-Lange teooria (1884, 1885) Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Jamesi järgi on madalamatel emotsioonidel (nagu hirm, meeleheide, raev) orgaaniline päritolu.
väljumusbarjäärid (näiteks mobiilsideoperaatorite kaheaastased lepingud). Inertse 9 lojaalsususe puhul pole tarbija teadvustanud omale teisi atraktiivseid pakkumisi (näiteks Nokia mobiiltelefoni omanik pole uurinud paremaid Samsungi telefone). Funktsionaalse lojaalsuse puhul lähtub klient oma kuludest ja mugavusest ehk ta valib endale kõige otstarbekama toote või teenuse pakkuja (näiteks kõige lähim pood kodule). Afektiivse lojaalsuse puhul on kliendil tekkinud positiivsed tunded teenusepakkuja suhtes (näiteks inimene käib ainult ühes restoranis söömas, sest seal on suurepärane teenindus ja toit). Konatiivne lojaalsus on see, kui tarbijal on sisemine tung konkreetset toodet või teenust kasutada (näiteks Apple tooted). Aktiivse lojaalsuse puhul on kliendil sisemine tung teatud toodet kasutada ning on nõus selle nimel takistusi ületama, et seda toodet saada
4. Kool ilmutab kiusamise puhul null-tolerantsi 5. Õpilasi julgustatakse kiusamisjuhtumitest rääkima 6. Nõustaja/kooli psühholoog kasutab alati mitte-süüdistavat lähenemist 7. Perioodiliselt viiakse sisse ja rakendatakse ka teisi kiusamisvastaseid strateegiaid. Turvaline kool tagab aktiivse ja tegutseva õpikeskkonna. Selline kool tunnustab ja toetab mitmekesisust nii õpetajaskonna kui õpilaste hulgas ning püüdleb kultuuripõhise afektiivse intelligentsi kasvatamise poole, intellektuaalse aktiivsuse ning koostöö ja vastastikuse austuse poole. Sellises keskkonnas saab toimuda nii sotsiaalselt kui ka akadeemiliselt edukas õppimine. Kokkuvõte Kiusamine on koolides järjest enam tähelepanu koguv nähtus. Viimase paarikümne aasta jooksul on seda järjest rohkem uurima hakatud ning avastatud väga palju negatiivseid tagajärgi, mis jäävad kiusamisega seotud inimeste hinge ja ellu väga pikaks ajaks.
kauplus asub kliendile väga soodsas kohas, siis on klient tihti nõus ignoreerima hinnataseme või teeninduskvaliteedi puudujääke ja jätkab käimist samas kaupluses. Tal on mugav ja kasulik valida selle kaupluse tooteid või teenuseid. Tal on välja valitud mõned lemmiktooted, mille pärast ta külastab ka selle keti teisi poode, mis juhuslikult jäävad tema teele tegemist on afektiivse lojaalsusega, kus kliendil on konkreetse toote või brändi suhtes tekkinud positiivsed tunded eelkõige seetõttu, et ta on tootega rahul ja see rahuldab ta vajadusi. Samas võib see lojaalsus kohe kaduda, kui peaks tekkima mingi rahulolematus. Talle väga meeldib, et kõigis selle keti poodides on sama süsteem ja alati on võimalik leida otsitav kiiresti üles tegemist on nii harjumuslojaalsusega kui ka
Mõju avaldamine emotsioonidele,teadmistele ja käitumisele. Teadvustus mõjutamisel; mõjustatav,mõjustaja. Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine. Erinevaid mõju avaldamise viise. Hoiakud, veenmine. Veenmine – sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine. Hoiakud – motivatsiooniline nähtus. ● Õpitud ● Kestvad ● Afektiivse komponendiga – emotsionaalne komponent ● Käitumuslik predispositsioon Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik. Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjustamine; L.Festinger,kognitiivne dissonants. Funktsioonid: ● Informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine ● Praktilisus (nt hüved, karistuste vältimine) ● Sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega (significant others))
Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat silmkontakti. McCrae&Costa 1996..Viie faktori teooria Berne Minateadvus Golemann Emotsionaalne intelligentsus Schachter Kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse. -- Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid tundeid.Selle pakkus välja 1957 Leon Festinger. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal. Solomon Ashci katsed (1951)
ekstravertsuseintrovertsuse äraseletamisel. 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P
Õppimist on protsess, mis kestab kogu elu ega piirdu ainult klassiruumiga. Igaüks on nii õpetaja kui ka igavene õpilane. Õppimine on seotud kõigi inimlike vajadustega. See tähendab mitte ainult uute teadmiste omandamist, vaid ka individuaalse, pidevalt muutuva ettekujutuse omandamist enesest, oma tunnetest, käitumisest ja suhetest ümbritseva keskkonnaga ehk 7 holistilist reintegratsiooni. Humanistlik lähenemine õpetamisse, nn afektiivse õpetamise kontseptsioon peab oluliseks õpetamise mitteintellektuaalset külge: emotsioone, tundeid, huvisid, väärtusi, iseloomu. Humanistliku õpetamise eripäraks on: Vastutus oma identiteedi tundmaõppimise ja arendamise eest; Armastusevajaduse toetamine ja tunnustamine ning iseenda väärtuslikkuse tunnetamine; Õppejõud kui struktureeriv agent avatud õpperuumis; Õppimise käigus eakaaslaste grupi kasutamine. Humanistlik eetika
. Sa ütlesid, et.... See tähendab siis, et ... Ütle iseendale uuesti, mida klient sulle ütles, leia sõnumi sisu osa, leia oma parafraasile hea algus, mis sobiks hästi ka kliendi sensoorsete väljendustega, tõlgi kliendi poolt öeldu oma keelde, verbaliseeri see parafraasina kliendile. 6.3. Peegeldamine kliendi tunnete või tema sõnumi afektiivse osa kordamine. Teate saaja aeg-ajalt verbaliseerib rääkija emotsioone. Emotsionaalne empaatia ( näitamine , et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida in tuuneb). Nt mulle näib, et sa oled vihane? sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? jms Kuula nii verbaalset kui mitteverbaalset kommunikatsiooni, kasuta
samuti loomuliku arutluseni, mis aitab leida lahendusi. Näiteks: kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et...; Sa ütlesid, et .....; See tähendab siis, et .... jms ·ütle iseendale uuesti, midaklient sinule ütles, ·leia sõnumi sisu osa ·leia oma parafraasile hea algus, mis sobiks hästi ka kliendi sensoorsete väljendustega ·tõlgi kliendi poolt öeldu oma keelde ·verbaliseeri see parafraasina kliendile Peegeldamine on kliendi tunnete või tema sõnumi afektiivse osa kordamine. Teate saaja aeg-ajalt verbaliseerib rääkija emotsioone. See ei ole kerge, sest loomupärasem on meile reageerida teise tunnetele emotsioonide pinnal (tegelikult on ka see üks peegeldamise vorme-näitame, et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida teine tunneb). Näiteks: mulle näib, et sa oled vihane?; sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? Jms.
(Sügisball). Kõrvutades teda maailmakirjanduse suurkujudega, leiame ühisjooni Remarque'i kirjutamisviisiga - meeltemuljed ning alateadvuslikud tungid on segatud labaste ning igapäevaste stseenidega. Just meeleline maailm on see, mis viib tema teoseid edasi, väline sündmustik on tihti absurdne või parodeeriv (agathachristie'lik Mõrv hotellis, thomasmann'ilik Via regia). "Via regia tervikuna on Undi isikliku afektiivse struktuuri esitus... kus erisugused tegelased esindavad "ise" eri poolusi, impulsse või võimalusi," väidab Maire Jaanus nimetatud teost analüüsides (Jaanus, 1997). Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust
Aukuutne stress on lühiajaline, Stressreaktsioon kaob stressori lakkamisel. Avaldab organisimile positiivset mõju, organism tugevneb. Krooniline stress tähistab jätkuvat olukorda. Jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Unehäired, ebamäärased valuaistingud. Bioloogilised teooriad 1 Võitle ja põgene Cannon, W Homoöstaasi peal on teema, püütaks eoragnismi tasakaalu saavutada. Püüab muuta organismi sisemiselt (hormonaalne )või väiliselt (käitumuslik) . Lisab afektiivse komponendi. Organismil kaks võimalust, kas võitleb, või põgeneb. Ta ei räägi kestvusest ja määrast. Sumpaatiline ja Parasümpaatiline H. Selye (1956) Hüpo- madal ja hüperstress- liiga kõrge. Stress on mittespetsiifiline keha vastus igasugusele välismõjule. Toob sisse kestvuse ja määra teooria. Räägib ka süpaatilisest (süljeeritus vähenenud, seedeelundkond ei ole töös, südame töö tõuseb, lihase töö suureneb) organism on
arengut. Täiskasvanute seotuse kujunemine (Zeifman, Hazan): -Eel-seotus (pre-attachment) - meeldimine ja flirt. -Kujunemisjärgus seotus (attachment-in-the-making) - armumine. -Selgestiväljenduv seotus (clear-cut attachment) - armastamine. -Eesmärgipärane partnerlussuhe (coal-corrected partnership) - pühendumus. 3. Vanemlik käitumine Laste ja vanemate suhete mõju laste sotsiaalsele kompetentsusele -Vahendatud mõju: vanemate- lapse interaktsiooni stiil ja afektiivse suhte kvaliteet -Otsene mõju: vanemate poolne juhendamine, koostegevused, nõuanded, eeskuju jms Vahendatud mõju: näiteid -Kompetentsemate laste vanemad on reageerivamad, soojad (Attili, 1990; Hinde & Tamplin, 1983; Putallaz, 1987) -Vaenulikkust ja liigset kontrolli väljendavate vanemate lapsed omavad eakaaslastega enam konflikte (Barth & Parke, 1993; McDonald & Parke 1984) - Kõrge positiivne sünkroonsus (fookus positiivsetel emotsioonidel ja nad on vastavad- vanemad
b luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, teatud mõtteid, tegevusi või aistinguid, luululine tajumine c kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt haige käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid. d muud püsivad veidrad luulumõtted e püsivad üle 1 kuu hallukad, millega kaasnevad kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted f neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigs, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena g katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism ja stuupor h negatiivsed sümptomid: hüpo/apaatia, kõnevaegus , emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või inadekvaatsus, tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sots. Aktiivsuse
) Pavlov, I). Operantne tingimine tegevus-stiimul seosed. Käitumist saab muuta, kui käitumise tulemusega manipuleerida Organism opereerib keskkonnaga, käitumine on operant, vahend kinnituste saamiseks. Mõjutamiseks töötada välja tasude-karistuse süsteem. Kasutada igale inimesele sobivaimaid tasusid (Skinner, B.F). Reklaamid loovad assotsiatsioone brändi/toote ja kindlate tähenduste või üldise afektiivse seisundi vahele. Hoiakut parandab ka pelk kokkupuude. Tingiv reklaam on tõhus võrdsete brändide, selgete kvaliteedivahedeta ja madala süvenemisega turgudel. Tingitus reklaamis võib olla ka nn vikaarne tingitus. Toimub ülekanne reklaamis kujutatud tegelastelt reklaami vaatajale: kui on näha, et reklaamteates kujutatud inimestel kutsub mingi toode esile meeldiva elamuse, siis kandub see elamus üle ka vaatajale, kes samastab ennast alateadlikult reklaamteate tegelastega.
Meissneri kehakesed karvadega katmata piirkondades (nt sõrmeotstel ja huultel) karvafolliikulisensor karvadega kaetud piirkonnas PC-sensor Vateri-Pacini kehakesed 14. Temperatuurimeel Esineb kaks kvaliteeti külmameel ja soojameel. Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid. Temperatuuritundlikkus osaleb lisaks temperatuuritajule ka kehatemperatuuri teadvustamatult kulgevas reguleerimises. Termiline ärritamine, kaasa arvatud nendega kaasnevad vegetatiivsed Reaktsioonid, on afektiivse mõjuga nad võivad olla meeldiva või ebameeldiva varjundiga. 15. Lihasmeel Lihasmeele sensorid mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta on lihase kääv ja kolgi kõõluseorgan ehk kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraltiilsete kiudude vahel ja on ühendtud nendega paralleelselt. Kolgikõõluseorgan asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal ning on ühendatud lihase ekstrafusaalsete kiududega järjestikku
omandama teadmisi ja n.e.) Õppimine ja õpetamine Maslow arvas,et õppimine on protsess, mis on seotud kõige inimlike vaadustega. See on mitte ainult teadmiste omandamine, aga samuti individuaalse ettekujutuse omandamist enesest, oma tunnetest, käitumisest ja suhetest ümbritseva keskkonnaga. Eneseteadvuse ärkamine, spontaansus ja isiksuse kasv on Maslowi arvates, võtmeteemad. Humanistlik lähenemine õpetamisse, nn afektiivse õpetamise kontseptsioon peab oluliseks õpetamise mitteintellektuaalset külge- emotsioone, tundeid, iseloomu. Ei tohi kasutusele võtta mingisuguseid strateegiaid, kuni õpilased ja õppejõud pole selleks valmis. Humanistlik õpetamine -vastutus oma identiteedi tundmaõppimise ja arendamise eest - armastusevajaduse toetamine ja tunnustamine, iseenda väärtuslik tunnetamine - õppejõud kui struktureeriv agent avatud õpperuumis - õppimine grupides
Kalevipoeg areneb primitiivsest, küllap kohtlasestki jõumehest mõtlevaks ja juurdlevaks indiviidiks, kes õpib ennast ja maailma kriitiliselt hindama ning oma tegusid tahtekindlalt juhtima, immoraalsuse seisundist jõutakse Läbi katsumuste kõlbla teadvuse ja vastutustunde ärkamiseni. Tema kujus summeeruvad mitmed Vetemaa varasemate teoste tegelaste iseloomujooned. Oma eksirännakutes elab Kalevipoeg läbi Jaani lapsepõlve imperaatorlikud unistused, saadab korda Aarne mõtlematu ja afektiivse tapateo, teeb läbi Ruuben Iilime kompromissid ja .süümepiinad, elab oma «kannatava kuninga» perioodi valuliselt üle, kuid tuleb kõigest välja tugevana ja mehistununa. 10 Toore jõu ülistamisest jõuab ta elu lihtsate tõdede -- töö, looduse ja askeesi juurde. Ekskuningana valib ta
Psühholoogid on vaielnud pikalt selle üle, mis on primaarne , kas tunnetus või emotsioonid. Kujunes kaks vastandlikku seisukohta. Näiteks kinnitas Robert Zajonc oma katsetega, et tundeseisundid eelnevad kognitiivsetele hinnangutele. Ta osutas, et seoses afektiivsete reaktsioonide evolutsioonilise päritoluga on neil ellujäämist kindlustav väärtus: nad on sõltumatud tähelepanu teadlikust kontrollist, kiire toimega ja täidavad afektiivse diskrimineerimise funktsiooni. Zajonci seisukohale oponeeris raevukalt Richard Lazarus. Ta tegi katseliselt kindlaks, et inimeste emotsionaalne kaasaelamine teiste kannatustele oleneb seletustest toimuvale. Tegelikult on nii Zajoncil kui ka Lazarusel õigus. Buck näitas, et vaidlus sellest, mis on primaarne ja mis sekundaarne, laheneb hõlpsasti, kui käsitleda tunnetust mitmekihilise või -etapilisena
tegutsemise tehnikad (1962) - hoiakud on õpitud eelsoodumused reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündumuse sihtes (1975) Hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. Väljendub tavaliselt tunnetusliku (kognitiivse), emotsionaalse Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 (afektiivse) või käitumusliku (konatiivse) reageeringuna. See ei rõhuta otseselt et hoiak on eelsoodumus reageerimaks püsivalt või hoiakud on kestvad hinnangusüsteemid. Hoiakud on muutuvad ja seda tehakse pidevalt. Hoiak ei sisalda 3 mõõdet, vaid rõhutab et hoiak väljendab neid. Nad esinevad tunnetusliku, emotsionaalse või käitumusliku reageeringuna. Hoiakud võivad olla soosivad või mittesoosivad (neg v pos) ja neutraalsed.
amnesic patients. Nature, 217, 972-974. Eesti psühholooge 11 Lisa 1 Eesti psühholooge Jaak panksepp J. Panksepa peamiseks panuseks psühholoogiateaduses on aju opioidsete süsteemide osa selgitamine sotsiaalse käitumise arengus ja säilitamises, uute andmete tootmine autismi tekkepõhjuste seletamiseks, emotsioonide psühhobioloogilise originaalse teooria loomine, afektiivse neuroteaduse kui teadusdistsipliini arendamine, teadvuse ja emotsioonide vahekorra uurimine, psühhobioloogilise seletuse andmine lõbu- (sh naeru) ja mängunähtustele, hüperaktiivse sündroomi seletamine mängulist ja uurivat käitumist pärssivate kasvutingimustega, müramiskäitumise olemuse selgitamine jpm. Uurimismeetoditest on kasutanud peaaegu kõike- vaatlust, käitumuslikku eksperimenti, aju
Samuti on selgeks saanud, et motivatsiooni ei saa adekvaatselt kirjeldada ilma isiksuslikke ega sotsiaalseid faktoreid arvestamata. Viimase ajal ongi üha enam hakatud pöörama tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis, sh motivatsiooni tahtelistele aspektidele. Kõik see on aidanud mõista, et inimmotivatsioon on keeruline ilming ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad sisemised motiivid. 2.Hoiakute ja tõekspidamiste kijunemine D.Krathwohli afektiivse taksonoomia näitel. Põhikategooriad on Märkamine; Reageerimine; Väärtustamine; Väärtuste, Isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine. Väärtuste omistamine meid ümbritseva maailma objektidele, sündmustele ja nähtustele algab nende märkamisest. Üksikväärtused kujunevad märkamis-, reageerimis- ja väärtustamisetapi läbimisel. Üksikväärtuste üldistumise ja grupeerumise tulemusena kujunevad õpilastel kindlad käitumissuundumused, hoiakud ja üldine
tõenaosusega oletada teiste sellele lähedaste omaduste esinemist. Isiksuse tüpoloogiaid Igapäevaelus räägitakse näitekst tuned ja mõistuseinimestest, unistajaist ja teoinimestest. Kolm tüüpi inimesi: 1. Sensitiivseil ehk kaemus- ja tundeinimestel on kom alaliiki: a. need, kellel on vähe tahet ja vähe mõistust- impulsiivsed, pidurdamatud ehk anakiitsed isikud. b. Need, kellel on tugev tahe, kuid vähe mõistust- vägivaldsed, afektiivse, pahatihti kriminaalsed isikud. c. Arenenud mõistuse,kuid nõrga tahtega isikud – tunnevad sügavalt maailma nähtusi, ent ei vii oma kavatsusi täide. 2. Tahtelised: a. vähese mõistuse ja madala sensitiivusega- tõrksad ja kandekaelsed b. tunlikud, kuid mitte kuigi targad- äkilised ja ägedad, aga suhteliselt ohutud c. madala tundlikkuse ja terava mõistusega- külmalt kalkuleerivad natuurid. 3. Mõistuseinimesed: a. abstraktselt arutlevad isikud b. kujudlikult mõtlevad
Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tegemist on tundmuse konkreetse vormiga. Tundmustest eksisteerib rohkem negatiivseid tundmusi, sest emotsioonide esmane bioloogiline roll on signaalne, printsiibil ohutu-ohtlik, meeldiv-ebameeldiv. Emotsioonis peegeldub ärritajate ja olukordade tähtsus ja tähendus indiviidile. Kui tajud jms on kognitiivsed, siis emotsioonid ei ole mitte mõtlemise ja arusaamisega seotud vaid tunnetega (tegemist afektiivse neuroteaduse hulka kuuluva valdkonnaga). Selline reageerimisviis on kiire võimalus aru saada, kas inimest ohustab miski või mitte – kas on miskit olulist või ei. Kui asi on seotud ohuga, või vastupidi, mis on seotud üliheade asjadega, siis on hea, kui ollaksegi kiiresti valmis reageerima. Emotsioon on protsess, mille käivitab sündmus, isik või hinnang, mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtuseid. Emotsiooni sügavam alus on lähtuv vajadustest
osutamiseks? Neobiheivioristlik 22. Millise õppimisteooria erijuhuna on käsitletav õppimine jäljendamise teel? Operantse tingimise 23. Kui operantse tingimise põhimõtete järgi eeldab S–R seose kujunemine harjutamist, siis mallõppe puhul kujuneb S–R seos jälgitava käitumise ja vaatleja tunnetuslik-afektiivse seisundi vahel. Sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad 1. Mis on põhiliseks õppimise ajendiks sotsialkognitiivse õppimise teooria järgi? Sotsiaalkognitiivse õppimisteooria rõhutab ootuse rolli õppimise ajendina. Ootust võib pidada tasustuseks või ka negatiivseks tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheivioristliku õppimise seletusega, kuid selle erinevusega, et seos reageeringu ja tasustuse
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Emotsiooniteooriad: James-Lange- tunneme kurbust, kuna nutame, oleme vihased, kuna lööme., s.t. motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid on põhjuseks, subjektiivsed emotsioonid on tagajärjeks. Schachter- kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse. TUNDMUS- inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Steenilised tundmused- annavad jõudu ja energiat Asteenilised tundmused- vähendavad jõudu Tundmuste ambivalentsus- ühel ja samal ajal on võimalik ka vastupidiseid tundmusi läbi elada. Tundmusi (emotsioone) jaotatakse: 1 .Emotsionaalsed seisundid: 1. meeleolu- pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund. Annab
tasustamist pealt vaadates. Näiteks, Jüri nägi, et Maril läheb kontrolltööde sooritamine palju paremini, siis sai ta innustust Mari edust ja astus samme, et ka ise sellest osa saada. Jäljendamist ajendavate märguannete tähenduses - Mallõppe puhul … (1) tekib sageli justkui silmapilkne assotsiatsioon (seos) jälgitava käitumise ja vaatleja tunnetuslik-afektiivse seisundi vahel. (2) Käitumist pealtnäinu mällu jääb kas kujund mudeliks oleva isiku olukorra tajust, tema emotsionaalsest seisundist või üldistus nähtud käitumisest. Võimalik, et tekib ka seos jälgitava käitumisviisi ja üldistatud sündmusteahela või skeemi vahel. Tagajärgede toime tähenduses – Mängib olulist rolli meie käitumise kujunemisel – näiteks oodatud karistuse ära
väärtust (lifetime value, ingl k). Kuna see on üha tähtsamaks muutuv otsustusinstrument, suunatakse ressursid valesse kohta. 6. Kui konkurendi kliente peetakse lojaalseteks, annavad firmad potentsiaalselt väärtuslikud turud võitluseta käest. Viimasel ajal on lojaalsuse määratlusse ilmunud uusi tõekspidamisi, mis näitavad lojaalsust teisest küljest suhtes rahuloluga. Oliveri lojaalsuse kujunemise kognitiivse afektiivse kavatsuslikku - inertse mudeli selgitus: - Kognitiivne reaalsus. See on esimene faas lojaalsuse kujunemisel ja tekib tarbijal saadava informatsiooni põhjal toote kohta. Selle järgi võib ta öelda, et eelistab antud toodet konkurentide omale. Antud lojaalsus on habras, see võib baseeruda varasematel teadmistel või hiljutisel kogemuslikul informatsioonil. - Afektiivne lojaalsus. Antud faasis on kujunenud tarbijal juba meeldivus brändi
liigutusi, teatud mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinatsioonid mis kommenteerivad pidevalt haige käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad veidrad luulumõtted (antud kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed) Teise järgu sümptomid: e) igasuguse modaalsusega püsivad (>1 kuu) hallutsinatsioonid, millega kaasnevad kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted; (f) neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigus, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena; (g) katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism ja stuupor; (h) negatiivsed sümptomid: hüpo-/apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või
paljudele psühhiaatrilistele emotsioonidega seotud häiretele. Baastasandi emotsiooniringed: tekitavad käitumismustreid, aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt, aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist - loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre
• Luria (73)-2.ül.:– hinnata inimese vanust + riietust; jälgiti silmade liikumist- FS patol.-ei generaliseeruda, hoojärgne parees vaadanud pead/keha suunatult nagu terved. Visuaalsel otsing korral vajalik sisemisel infol • Supplementaarsed SMA motoorsed hoodasümmeetrilised toonilised, eelneva kiheluse põhinev silmade suunamine. tuimuse, pingul-tundega, sageli afektiivse iseloomuga- vokalisatsioon-nutt, naer • Eesmised F hood: sundmõtted, silmade-pea liigutused, aksiaalsed kloonilised tõmblused, FS ja mälu kukkumised • PFK kahjustus-katse ahvidega, kus toit oli 25.ukse taga 1x päevas (Passingham) kahjustus Frontaal-epilepsia põhjused lastel:
Kognitiivse komponendi muutmisel tuleb püüda luua tootest uus uskumus (näiteks reklaamides pitsat kui kõige tervislikumat kiirtoitu), varieerida üksikute omaduste rõhuasetust (näiteks tuues esile toorpiima kõrge vitamiinisisalduse ja jättes märkimata halvema säilivuse) või lisada omaduste kohta uusi uskumusi (näiteks rõhutades, et peale kõikide teiste positiivsete omaduste annab reklaamitav pesupulber pesule ka värske sidrunilõhna). Afektiivse komponendi muutmine eeldab üldise positiivse hinnangu stimuleerimist (pitsa täidab kõhtu ja ei tee seejuures paksuks) või eelneva positiivse hinnangu suurendamist (näiteks reklaamilause “Meie juurest saate alati maitsva pitsa ja kui soovite, toome selle ka koju” laialdane kasutamine tekitab tunde, et klienti ollakse kogu aeg valmis teenindama). Konatiivse komponendi muutmiseks tuleb tarbija panna toodet proovima, pakkudes talle
mineviku ainelisele, emotsionaalsele ja afektiivsele mõõtmele, kehalistele praktikatele, loodusele ja keskkonnale, jne. Kultuuriajalugu peab suutma suhestuda uute suundadega ajalooteaduses, rikastama oma ,,küsimustikku" probleemidega, mis on sõnastatud uutes ajalooharudes Kultuuriajalugu peab võtma arvesse tehtud kriitikat ja lõimima loovalt oma uurimisplatvormi mineviku ainelise, afektiivse, kehalise jne mõõtme. Kultuuriajalugu peab otsima uusi teoreetilisi dialoogipartnereid, et rikastada oma ,,kontseptuaalset tööriistakasti" sõnastada uusi /või unustatud vanu küsimusi ja pakkuda uusi mõisteid. Selleks ei uuesti mõtestada oma esialgseid eesmärke ja mitte loobuda aluspõhimõtetest.
Need reaktsioonid on iseloomulikud üldisele valmisolekuseisundile ega olene sellest, millise tundmusega on tegu. Afekti vaadeldakse kas emotsiooni erijuhuna või eristatakse kui lühiajalisemat, tugevamat ja vähem keerukat. Varem on afektiks nimetatud ainult patoloogilisi seisundeid. Afekt ei pruugi olla kooskõlas isiku kirjeldusega oma tundmuse kohta. Afektiivne reaktsioon võib olla erineva iseloomuga: * positiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks rõõmu väljendumine * negatiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks viha, kurbuse, ärevuse, hirmu, ehmatuse väljendumine Afektid on tugevad tundeelamused, mida inimene kasutab siis, kui ta on juba loobunud enese maksmapanemise muudest võimalustest või kui ta ei usu teistesse võimalustesse oma soovi realiseerimisel. Sisuliselt on afektide näol tegu tugevdatud
- Mõtlemise sisulised aspektid - Meeleolu ja afektiivsus - Tajumishäirete olemasolu - Tahteaktiivsuse hindamine - Kognitiivne funktsioon ja intellekt: orienteeritus, tähelepanu, töömälu, keele kasutus, mälu, teadmiste tase, abstraktne mõtlemine, arvutamine, struktuuriline võimekus - Haigusteadvus Psühhoosi definitsioon - Tähistab sündroomi mis baseerub sümptomite kogumile mis kirjeldavad tegelikkuse tunnetamise häireid, isiku afektiivse reageerimise omapära, võimekust suhelda kaasinimestega ja suhestuda ümbritsevaga. - Tegelikkuse tunnetuse häirituse aluseks on eeskätt häirunud tajumine ja häirunud mõttetegevus Psühhootiliste häirete psühhopatoloogia Tajumishäired - Tajumine – protsess mille käigus saadakse teadlikuks informatsioonist mida vahendavad sensoorsed organid - Pseudoillusioonid – objektide häirunud tajumine mis ilmneb kui üldine sensoorne stimulatsioon on alanenud
Osaleb ka mujal- positiivsete intensiivsete suhete 21 puhul. Toimingute pidurdamises. Multimodaalne- nii nähtavatele, kuuldavatele, kombitavatele mõjudele reageerib. Mida kõrgemad emotsioonid, seda suurel roll ajukoore alusel tegevusel. Mingid baasemotsioonid? Mida ei saa madalamateks lahutada? Ühest vastust pole. Isikupärast sõltub, liikidest, uurimistest, keeltest jne. Afektiivse neuroteaduse ala proff- Jaak Panksepp. baasemotsioonid ja ajuringed. Tema arvates on olemas baasemotsioonid, aluseks kindlad ringed ajusüsteemides, biokeemilised ained määravad emotsiooni tüübi- neid on 4. edasi arenevad muud nende baasil. Huvi, seotus, viha ja hirm! Huvi- emotsioon, mille pinnal arenevad välja uudistav käitumine, otsing, püüd luua otsida uut, eksploratiivne. Ekspansiivsus ja eksploratiivsus sõltub indiviidist, geneetikast.
nkn et ülesanne võib ebaõnnestuda ja sellest pole hullu - Laiem tähelepanu, kuid suurem vastuvõtlikkus segajatele - - Loovamad lahendused EMOTSIOONID Kumb on enne, emotsioon või kognitsioon? - Emotsioon ja tunnetus on osaliselt sõltumatud, afektiivne töötlus varasem ja kiirem - Igasugusele afektile eelneb hinnangu andmine, mis võib olla teadvustamata - Praimimine – - Afektiivse esmasuse hüpotees – stiimulite luhtsad afektiivsed omadused kodeeritakse kiiresti, teadvustamata Hinnangute andmine emotsioonile - Esmane hindamine - kas sündmus on heaolule soodne, stresitekitav või neutraalne? Hilisem täpsustus: motivatsiooniline relevantsus ja kongruentsus; nt viha, süü, ärevus, kurbus kui relevantsus kõrge aga kongruentsus madal - Teisene hindamine – millised ressursid situatsioonis hakkamasaamiseks? Hilisem
ja isiksuse psühholoogiline eripära. Vaatamata paljudele kliiniliselt väljakujunemata vormidele, varajases eas alanud ja kauaaegse intsesti korral, kannatanutel tekivad iseloomulikud teatud dünaamikaga psüühilised häired, mis mahuvad isiksuse omapäraste psühhogeensete ja patokarakteroloogiliste arengute raamidesse. Psühhogeensete arengute aluseks on distress, mis kasvab üle depressiooniks afektiivse kurnatusega, millega käib kaasas isiksuse ja psühhoseksuaalsete häirete kujunemine. 49 Sootak J., Pikamäe P. (2002). Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, lk 300. 50 . ., . . (1980). . : , lk 9-34. 23 Oluline on ka see fakt, et intsesti korral seksuaalvägivald lähtub lähedastelt inimestelt, kelle
Samuti on selgeks saanud, et motivatsiooni ei saa adekvaatselt kirjeldada ilma isiksuslikke ega sotsiaalseid faktoreid arvestamata. Viimase ajal ongi üha enam hakatud pöörama tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis, sh motivatsiooni tahtelistele aspektidele. Kõik see on aidanud mõista, et inimmotivatsioon on keeruline ilming ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad sisemised motiivid. Hoiakute ja tõekspidamiste kujunemine D. KRATHWOHLI afektiivse taksonoomia alusena. Põhikategooriad on Märkamine (tajumine, tolerantsus, selektiivne taju); Reageerimine (nõusolek reageerida, soov reageerida, rahulolu reageerimisest); Väärtustamine (väärtuste aktsepteerimine, väärtuste eelistamine, sisemine andumus väärtustele); Väärtuste organiseerimine (väärtuste üldistamine ja süstematiseerimine); Isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine (isiksuslike väärtusorientatsioonide ja elufilosoofia kujunemine).
annaabi.ee 
