Ärritus- e lihtne kontaktdermatiit (dermatitis irritans ex contactu) Jaak Timberg Ärritus e lihtne kontaktdermatiit on naha normaalne füsioloogiline reaktsioon vastusena keemiliste, füüsikaliste, mehhaaniliste ja bioloogiliste tegurite toimele. Nõrgad ärritajad: seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi, taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru); toiduained (kalad, krevetilised, liha) Nõrgad ärritajad seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru) toiduained (kalad, krevetilised, liha) Füüsikalised ja mehhaanilised tegurid (kuumus, külm, vähene või suur niiskus, kleepplaastrid, hõõrdumine, tööstuses metallitol, klaasvatt, puidutolm, tsement jm) Nõrgad ärritajad kutsuvad nahapõletikku esile siis, kuid toimivad nahale korduvalt või pika aja jooksul. Tugevad e absoluutsed ärritajad Kontsentreeritud happed ja alused
· Psühholoogiliselt on autojuhtimise skeem järgmine : Juht saab informatsiooni aistingute kaudu :(nägemine 70%;vibratsioon-vestibulaaraparatuuriga 20%; kuulmine 8%;temperatuur; lõhn 2%). Informatsioonile väliskeskkonnast lisanduvad mälu arvelt varem omandatud teadmised ja kogemused. Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ; meeleolu) Stressi tekitajad : müra ; aja puudus ; tülid ja vaidlused,pinged jne. Juhile vajaminevad võimed : Oluline on kaasliikleja usaldamine. Primaarseks ehk tähtsaks tuleb arvestada ohutusnõudeid . Korra allikaks ei ole keelud ega käsud vaid kultuur. Liikluskultuur = liiklejate omavaheline suhtlemine + liiklus järelvalve tegevus + liiklus korraldus . Olukorra hindamise võime . Ø Väldi ohtlikke olukordi.
muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad 3
Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust. (lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele.
16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit. 17. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: 1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Ainevahetus kiireneb 3. Suureneb soojuse produktsioon Spetsiifilised muutused: 1. Lihaskontraktsioonid 2. Erinevate ainete eritumine näärmetes 18. Kuidas jagunevad ärritajad? Kuidas need jagunevad tugevuse järgi? Ärritajad jagunevad üldised ja spetsiifilised. Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: 1. Läviärritus 2. Alalävine ärritus 3. Ülelävine ärritus 19. Pidurdus Pidurdus takistab erutuse levikut ja ka teket. Ei lase organismil üle erutuda. 20. Pidurduse liigid 1. Pessimaalne pidurdus tekib väsimuse tulemusena 2. Otsene toimub sünapsite kaudu i. Postsünaptiline
· Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel 22. Ärritajad, ärritus, erutuvus. Ärritajad jagunevad: · Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) · Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) Tugevuse järgi: · Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. · Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad.
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Püreksia palavik Hüperpüreksia väga kõrge palavik Hüpotermia kõrgenenud kehatemperatuur. Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast
valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik millist energia liiki, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Üldised kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud
kontrolltöö I variant 1) Soojuse äraandmise teed organismis: a) ........ b) ......... c) ......... 2) Nimeta organismi erituselundid ja nende ülesanded. 3) Neerupealised jagunevad a) ......... b) ........ 4) Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib ...... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....., tema ülesanded:
näidusta reagee eesmärg tud? rimisek iks Kohane s. keskkon misvaja na dus, mõjuta ärritajad mine . positiivs Eristatak es se suunas, kolmesu mis guseid võimald
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist
1. Mis on aju ja psüühika peamine funktsioon? Aju funktsiooniks on informatsiooni töötlemine. Informatsiooniks on kõikvõimalikud ärritajad, impulsid, tajud, jne. väliskeskonnast või kehasisesesed. Informatsiooni jõudmine ajju toimub meeleelundite toel, olgu selleks kuulmine, haistmine, füüsiline tunnetamine, jne. Informatsiooni edasiliikumine ajju saab jõuda tänu keerukatele närvisüsteemi rakkudele. Psüühika funktsioonide nagu mõtlemise, mäletamise, intellektuaalsuse, instiktide, jne. aitab teadvustada väliskeskonna teguritest ja ohtudest kui ka sisekeskonnast tulenevaid muutusi. Psüühika on otseselt seotud käitumise regulatsiooniga. 2. Mis on mentaalne ja mis neuraalne representatsioon? Mentaalse representatsioonina mõistame neid märke või sõnu, millede nägemine kutsub meis esile äratundmise. St. kui pildil on kujutatud nuga ja seda näidatada indiviidile, kelle alateadvuses on see sinna juba varasemalt tekitatud, siis ta...
Ärritajad on välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone, jaotatakse energeetilise olemuse alusel ( füüsikalised temp valgus heli elekter, keemilised hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioon ärritajale avaldub nõrga lokaalse vastusena, läviärritus minimaalne vastureaktsioon, mille puhul avaldub funktsionaalne efekt, üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus.
paremad. Teine tähtis asi selles eas on mäng. Mäng muutub keerulisemaks, tekib rollimäng ja koosmäng. Lapsed on suutelised iseseisvalt mängima. Laps mitte ainult ei omanda, vaid omandab loominguliselt, ta loob uusi sõnu. Toimub üleminek liigutuslikult mõtlemiselt kujundilisele. Laps suudab üldistada, leida seoseid, klassifitseerida kindla tunnuse alusel, kuigi tema mõtlemise loogika on küllaltki omapärane. On olemas hea ja halb. 6a- Laps ei suuda juhtida oma tähelepanu, välised ärritajad (muljed) mõjutavad tp. Laps väsib ruttu, tp lülitub ümber, raskused on kontsentreerumisega ühele konkretsele objektile kuna tegevus vaheldub kiiresti. Kergelt jääb meelde huvitav kuid unustamine toimub kiiresti. Ilmnevad individuaalsed erinevused: ühtedel on enam arenenud nägemismälu jne. Juhttegevus jätkuvalt on rollimäng, mille käigus arenevad kujutlused. Peenmotoorika arengut võib pidada
1. Üldised muutused: Tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 24. KUIDAS JAGUNEVAD ÄRRITAJAD: 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 25. ÄRRITAJATE JAGUNEMINE TEGEVUSE JÄRGI: 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. 3
4. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse nägemismeele abil 5. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil 6. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil 7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Mitteadekvaatne ärritaja ei põhjusta reaktsiooni tekkimist (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14. Põhimaitsed Magus, hapu, mõru, soolane 15. Põhimaitsete saamiseks kasutatavad keemilised ühendid 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) 18
20. Stimulandid stimuleerivad KNS, parandades tähelepanuvõimet, kuid aeglustades reaktsioone. Hallutsinogeenid muudavad taju ja tekitavad hallutsinatsioone, võivad põhjustada ka paanikat, psühhoose ja õudustunnet. 21. Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi (värvus, suurus, maitse, siledus). Taju - peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest kuid pole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised suhted 22. Aistingud liigitatakse: välisaistingud (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) ja siseaistingud (tasakaal, valu). Taju liigitatakse: ümbritsevate objektide taju, liikumistaju, ajataju ja ruumitaju 23. Võrkkestas asuvaid kepikesi on vaja hämaras nägemiseks, kolvikesi värvuste nägemiseks. 24. Kuulmisaistingu tekkimine: Helilained panevad võnkuma trummikile, kust edasi liiguvad lained kuulmeluukestele
refraktaarsus. 2. Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on sinuatriaalsõlm e Keith-Flacki sõlm, atrioventrikulaarsõlm e Aschoff- Tawara sõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkyné kiud. 3. Südame vatsakese töömuskulatuuri absoluutse refraktaarperioodi kestus on u 0,20 sekundit. Absoluutse refraktaarsuse ajal on erutuvus väga madal ning isegi väga tugevad ärritajad ei põhjusta uue erutuse teket. Suhtelise rafraktaarperioodi pikkus on 0,02-0,05 sekundit. Sel ajal saab erutust esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Refraktaarsusega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja tagatakse südame töö rütmilisus. 4. Normaalselt tekib esmane erutus sinuatriaalsõlmes. Maksimaalse diastoolse potentsiaali tasemelt algab repolarisatsioonifaasi möödumise järel aeglane
Kui närvirakku saabub teatud ajaühiksus mitu erutussignaali, toimub protsess, mida nim sünaptiliseks summatsiooniks: kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad koos suurema postsünaptilise potentsiaali. Erutus ja pidurdusprotsesside kulgemises ahjus taheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: Erutuse tase ja irradiatiivsus - väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas
ühetaotline. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside.Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid,mis vahendavad abstrakseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus.Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadela. 2.Erutuse kontsentratsioon.Ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke pirkonnas. 3.Närviprotsesside vastastlikune induktsioon.Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess-pidurdus.See suhe on pöördvõrdeline. Ajukoore töö süsteemsus ja tüpoloogilised erisused
Liiklusest Eestis Tere, olen oma kõne teemaks valinud liikluse olukorra tänapäeva Eestis. Tean, et see teema viimasel ajal palju kajastamist saanud, kuid arvan, et veel üks arvamus ei tee paha. Valisin selle teema, kuna olen ise paar aastat tihedalt liiklusega seotud olnud, küll mitte autojuhina aga kõrvalistujana ja jalakäijana ning aasta tagasi olin sunnitud kaardilugeja ametit proovima. Liiklus huvitab mind juba sellel põhjusel, et juba lähitulevikus soovin ka mina autojuhiks saada. Loomulikult heaks autojuhiks. Seega tekkiski küsimus: Kuidas olla hea autojuht? Mõnes mõttes on vastus lihtne: järgi liikluseeskirju! Loogliline ju! Arvan, et tegelikult see nii lihtne polegi. Pole ju kõik must-valge. Ma ei väida seda, et liikluseeskirju oleks raske järgida või, et seda ei peaks tegema, aga on olukordi kus liikluseeskirjade punkt- punktilt järgimine ei ole kõige parem variant. Tooksin sellise näite: Tall...
Õige doos eristab ravimi mürgist" . Seega pani Paracelsus aluse toksikoloogia peamisele põhimõttele, doossõltuvuse kõverale. Toksikoloogia "isa" Paracelsus (1493-1541), Ärritavad (limaskesti) Ammoniaak Aluselised tolmud, udu Dietüül/dimetüülsulfaat Halogeenid Vesinikkloriid Vesinikfluoriid Lämmastikdioksiid Osoon Fosgeen Ärritavad (sissehingamisel) Äädikhape Akroleiin Formaldehüüd Sipelghape Jood Vääveldioksiid Väävelhape Teisased ärritajad, limaskestade kaudu imendumisel Alkoholid Aromaatsed süsivesinikud Lämmatavad ained – kudede hapnikuvaegus Halogeenitud süsivesinikud Vesiniksulfiid Lämmatavad, asendavad hapniku Süsinikdioksiid Heelium Lämmastik Argoon Lämmatavad, kaob kudede võime siduda, transportida või kasutada hapnikku Toime väga madalate sisalduste juures, mõned ppm: Süsinikoksiid Tsüaniidid Vesiniksulfiid
· ebamugavustunne rinnus on põhjustatud hüperventilatsioonist ja hüpokapniast CO 2 madal tase veres e. Respiratoorne alkaloos Diagnoosimine 1. hingamismahtu mõõdetakse 2. vabatahtlik eukapniline hüperventilatsioon 3. provokatsioonitestid metakoliini, mannitooli ja 4,5%-lise NaCl Häälepaelte düsfunktsioon häälepaelte paradoksaalne adduktsioon sissehingamisel 80% naised, 80% saanud GK ravi Vali hingamine sümptomiks Peamine vallandaja füüsiline koormus 21 a, ärritajad [teravad lõhnad, vürtsid] 21 a Ravi hingamistehnika, kõneteraapia Dgn larüngoskoopia Pingutusastma ravi: Mittefarmakoloogilised vahendid · hinga läbi nina · ,,eelsoojendus ja mahajahtumine" · Väldi külma, kuiva õhku Ravimid Astma ja allergilise põletiku ravi inhaleeritavate glükokotikoidiga, lühitoimelised ja pikatoimelised -agonistid, leukotrieenide antagonistid Antihistamiinikumid efektita Võistlustel EI tohi kasutada efedriini ja metüülefedriini
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksik...
– keemiline sünaps – närvirakkude jätkete vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulss ei saa vahetult edasi kanduda, vaid ülekanne toimub spetsiaalsete vaheainete e mediaatorite abil. Keemiline sünaps võimaldab infot töödelda: 1) tagab impulsside ühesuunalise liikumise 2) võimendab signaali sünaptilise summatsiooni põhimõttel 3) filtreerib välja liiga madala toimega ärritajad 4) liiga tugeva ärrituse korral impulsse edasi ei kanna – Väited: – 1. Sensoorne mälu kestab 1s. – 2. Õpitud infost tekib ajus mälujälg. – 3. Uni on vajalik eelkõige vaimsest pingutusest taastumiseks. – 4. Vananedes mälu maht kahaneb. – 5. Sünapsid võimaldavad liikuda signaalidel ühest neuronist teise. – 6. Paljud mürgid ja ravimid mõjutavad sünapsides toimuvat signaali ülekannet. – 7
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.1. Isikutaju erisused....................................................................................................3 1.2. Isikutaju näo äratundmisel......................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Viidatud allikad..................................................................................................................7 Lisad..................................................................................................................................7 SISSEJUHATUS Isikutaju erineb teiste suuresti nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist tõlgendam...
Autonoomse närvisüsteemi talitlus. Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. Nahk kui meie keha suurim meeleelund. Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes. 2 Närvisüsteemi talitlus 1 Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. (2.1.1) KNS : pea- ja seljaaju. NS-i peamised funktsioonid on: •Org erinevate osade talitluse kordineerimine ja liitmine üheks tervikuks
Siin kattuvad zooloogide, psühholoogide, füsioloogide, neurobioloogide huvid (1) Käitumine on mõjutatud väliskeskkonna ärritajatest, millest informeerivad loomi meeleelundid. Käitumise mõistmiseks oluline tunda nende funktsioneerimist, looma tajumisvõimet (2) Käitumine on mõjutatud organismi sisekeskkonna seisundi muutustest. On vaja tunda selle seisundi erinevaid tahke (veresuhkru tase, hormoonide tase jne) (3) Välis- ja sisekeskkonna ärritajad kutsuvad käitumise esile närvisüsteemi vahendusel. On vaja tunda neutraalseid mehhanisme 12. Käitumise vallandumise uurimise põhimeetodid, selle suuna arengujooned. Uurimismeetodeid on kaks: neurobioloogiline (konkreetsete närvitee ja füsioloogiliste mehhanismide uurimine) ja musta kasti meetod (looma uuritakse kui musta kasti, mille sisu ei teata/ uuritakse kuidas ärritused avalduvad looma käitumisest, ilma protsesside põhjust teadmata). Varased etoloogid
väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata 26. Õppimise neurofüsioloogiline aluseks on seoste loomine suurajukoores ja mälu. 27. Dünaamiline stereotüüp on tingitud reflekside jada, kus iga eelnev refleks on
väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata · Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani.
kraniaalnärvide tuumad: 12-st väljuvad 10 ajust ajutüve kaudu) ja ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanalitega. Ajutüve väiksemgi kahjustus põhjustab surma. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. ??? Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud paljudest erinevatest piirkondadest. RF peamised ülesanded: *reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid; *visuaalsed, akustilised ärritajad, vaimne tegevus stimuleerivad RF-ni, hoiab meid erksana, soodustab TP konsentratsiooni (signaali monotoonsus soodustab suikumist. RF reguleerib alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, veget. elundite talitlust. Ülenevate juhteteede kaudu kontrollib talamus suurajusse suunatavat infot (teeb valiku). RF- st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu
detailse lugemise ja otsinguülesanded. Nad tulevad hästi toime üldlugemise ja üldkuulamise ülesannetega. Seda tüüpi õppijatele võivad kerged olla ka vaba kirjutise ülesanded, mis ei nõua konkreetse keelematerjali kasutust VERBALISEERIJA Info põhjal kujunevad neil peamiselt sõnalised assotsiatsioonid. Nad saavad enam infot kätte tekstidest ja suusõnalistest juhistest. Verbaalse mõtlemisega inimesed on aktiivsed, neid mõjutavad enam välised ärritajad, mistõttu nad eelistavad stimuleerivat keskkonda. Keeleõppes tuleks selle tüübi õppijatele pakkuda suhtlusülesandeid, infolüngaga ülesandeid. Teretulnud on tegevuste vaheldumine. Nende jaoks on sobiv mitmesugustel tugisignaalidel (märgid, pildid, skeemid) põhinev tekstiloome. KUJUTLEJA Info põhjal kujunevad neil põhiliselt pildilised assotsiatsioonid. Nad jätavad kergemini meelde pilte, jooniseid, diagramme, graafikuid, demonstratsioone. Visuaalse mõtlemisega
Tähelepanu koondamine - mõeldakse tähelepanu keskendumist ühele objektile/tegevusele. Tähelepanu püsivus vastuseis tähelepanu hajumisele ja väsimusele, mida intesiivsem on tegevus, seda rohkem on püsivst vaja Tähelepanu ümberlülitatavus - me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt/tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele. TÄHELEPANU LIIGID Tahtmatu tähelepanu - tõmbavad tähelepanu ärritajad. tugevus - valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid; suurus - suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; kontrast - pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; liikumine - liikuvad reklaamid; kordumine - kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; uudsus - õpetaja uus soeng. Tahtlik tähelepanu - tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus.
Drenaazasendid Hingamisvõimlemine ASTMA Astma on krooniline bronhide põletikuline haigus. Bronhiaalastma avaldub õhupuudushoogudena. Astmat iseloomustavad: köha vilistav hingamine hingeldamine Saab alguse sageli lapseeas Astmat võib vallandada: a) koduloomade karvad b) kõrge välistemperatuur c) keemilised ja füüsikalised ärritajad d) puu ja kõrreliste õietolm f) hallitusseened h) aurud ja gaasid i) niiske ilm Astma põhjused. Astmat põhjustab bronhide seintes olevate silelihaste kokkutõmme ja bronhide limaskesta turse e ödeem ning ka õhuteede blokeerumine limakorkidega Astma. Iseloomulikud tunnused e süptomid Köha Vilistav hingamine Pingutustunne rinnus Mõnikord rögaeritus
Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele.
e seened, keemilised eksogeensed ja lastma Atoopiline võib olla krooniliste pneumoniae, tuberculosis venoosse süsteemi bronhiektaasiatõbi, k ja füüsikalised endogeensed tegurid päritav. Sageli haigustega stafülokokk, flebotromboos ulatuslik kopsukoe i ärritajad · Kroonili seotud: soolekepike, resektsioon, t ne · infektsio proteus, klamüüdia äärmuslik liigne
Need toidulisandid suurendavad süljeproduktsiooni (niisutavad kurku). Rahvameditsiin soovitab kuristada kurku soolveega, teha saialilletõmmist (kurgu loputamiseks) või lisada poolele klaasile soojale veel taruvaigutinktuuri. Samuti inhaleerida auru, mis leevendab põletikku. 19. Miks on köharefleks oluline ja kuidas köha jaotatakse? Kuidas köharefleks organismi tasemel on reguleeritud (kuidas, mille vahendusel inimene köhima hakkab)? Millised ärritajad võivad köharefleksi esile kutsuda? Köha on kaitserefleks, mille füsioloogiliseks ülesandeks on eemaldada hingamistedest liigset sekreeti, võõrkehasid. Köha jaotus: produktiivsuse alusel (ebaprduktiivne ja produktiivne köha); kestvuse alusel (äge köha <3 nädalat; krooniline köha >8 nädalat) Köharetseptorid paiknevad neelu tagaseinas, kõris, trahheas, bronhides, pleuras. Köhaärrituse korral liigb ingo KNS-i, kus tekib köharefleks.
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
Tajuorganisatsioon (gestaltfaktoritemõju) FiGUUR + reklaamielemendid = TERVIK Figuur – nim. Seda mis esile tungib ehk tähtsaim juhtiv üksus Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/näiv kontuur ja läheduse ja tervikluse mulje Fooni tunnused: Kauguse/tahaplaanile jäämise mulje Ebaterviklikkus ALALÄVINE MÕJU Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade on esitatud nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile) – siis on reklaam MÕJUTA/MITTETEADVUSTATAV Alalävistel mõjuritel on HARV MÕJU Alalävine mõjustus on võimalik vaid siis, kui mõjutatav isik on vastavas motivatsiooniseisundis (Nt jänune isik tahab ikka juua) VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS Tasakaal- visuaalse reklaami võtmetunnus
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestami...
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
põgenedaja loobuda. · Vastupanu faas Vastuseis stressori mõjule. · Kurnatuse faas Selleni jõutakse kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene loobub stressoriga võitlemast. Positiivne pinge ehk eustress Mõjub inimeselestimuleerivalt ja hõlbustab kohanemist. (ametikõrgendus, abielu,tunnustused jne). Negatiivne pinge ehk distress Põhjustajad: ebasoodsad sündmused; tugevad ärritajad, mis kurnavad kohanemismehhanisme. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb. Distress on see, mida inimesed tavaliselt stressi all silmas peavad. STRESSI PÕHJUSED Enamasti on stressi põhjusteks katastroofid, elusündmused ja töö. Kui katastroofi ajal toimub taluvuspiiri ületamine, kujuneb post-traumaatiline stress, mille sümptomiteks on: 1
(Horowitz, Lynn.J., & Röst, C. 2007 Potensiaalne oht Lähieesmärk: Leia lapsele huvipakkuvaid tegevusi (ringmängud, Laps on murega depressiooni Potensiaalne voolimine,joonistamine jms) pöördunud tekkeks mis on depressioonioht on Jälgi lapse seisundit (meeleolu, ärritajad ja nendele vanemate ja õe tingitud madalast viidud miimimumini reageerimine jms) poole enesehinnangust ja Loo lapsega usalduslik suhe ja kuula teda, anna lapsele avaldub meeleolu Kaugeesmärk: kindlustunnet, et kui tal on mure siis ta ei ole sellega üksi Depressiooni ei ole langusena Depressiooni ei teki vaid võib alati pöörduda personali poole
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline. Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse tootele, mille põhitooraine* on 100%-liselt eestimaise päritoluga ja on edukalt läbinud sensoorse ja laboratoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Retseptoritel on võime vastu võtta ainult kindlaid impulsse. Iga retseptori liigi jaoks on oma spetsiifiline ärritaja, mille suhtes vastavatel retseptoritel on eriti madal ärrituslävi, s.o. kõrge tundlikkus. Näiteks maitsmisretseptorite ärritamise teatud keemiliste ainetega tekib maitsmisaisting (soolane, hapu, magus, mõru). Ärritajad võib jagada adekvaatseks ja mitteadekvaatseks. Mitteadekvaatse ärritaja tagajärjel ei teki reaktsiooni (aistingut). 11
toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel ja selle juhtimisel. Tuntud on Vene teadlase Ivan Palvlovi (1849 1936, Nobeli preemia 1904) katsed loomade reflekside uurimisel. · Tingimatud refleksid on kaasasündinud ja kujunevad vastuseks mingile kindlale ärritajale (üks refleks, üks ärritaja), näiteks imemis-, põlve- ja silmaavarefleks. · Tingitud refleksid kujunevad eluajal ning neid võivad esile kutsuda mitmed erinevad ärritajad (üks refleks, mitu ärritajat), näiteks süljenõristuse põhjustab nii toidu paiknemine suus (tingimatu refleks) kui lõhn või mõte toidust (tingitud refleks). Tingitud refleksid on seotud õppimise ja kogemusega. Tingitud refleksid kujunevad tingimatute reflekside baasil. Näiteks uuris Pavlov koera sülje- ja maomahlanõristust eriliste uuriste (vastavate juhade väljasopistised kehapinnale) abil: nii täheldas ta
Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi. Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad sündmuse, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemismehhanisme ja põhjustavad seega negatiivset pinget. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohandumisvõime alaneb. Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmuslikel juhtudel surm. 6. Väärtused, nende kujunemine ja mõju elule ja suhetele. Muutuste loogiline kolmnurk. Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma
- Südamekeskuse talitlust mõjutavad faktorid: - vesiniku, süsihappegaasi ja hapniku sisaldus veres - venoosne tagasivool südamesse ja südamelihase venitatuse aste - emotsionaalne seisund. 3. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid: RF ajutüves hajutatult asuvad närvirakkude kogumid · Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Visuaalsed, akustilised ärritajad, samuti vaimne tegevus stimuleerivad retikulaarformatsiooni. See hoiab meid erksana, soodustab tähelepanu kontsentratsiooni. Visuaalsete - akustiliste ärritajate vaegus, aga ka akustiliste signaalide monotoonsus (näit sisult igavavõitu ja lektori poolt halvasti näitlikustatud loeng) soodustab suikumist. · Retikulaarformatsioonistst lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on inimese motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega
ulatuselt väga kiiresti, mis tähendas teadusliku analüüsi ülekandumist introspektiivsele psühholoogiale, mida filosoofia haruna oli pikka aega harrastatud. 1960 aastateni psühholoogias valitsenud biheivioristlik suund püüdles loodusteadusliku objektiivsuse poole, mille järgi peab psühholoogia piirduma väliselt täheldatava käitumise, erititi käitumise mõõdetavate vastuste uurimisega, mida inimeses tekitavad eri ärritajad. 7 Biheivioristid eitavad aga selliste mõistete teaduslikkust, kus ei saa teha sõltumatuid uuringuid teadvus. Biheiviorismile vastupidist mõtlemisviisi esindab humanistlik psühholoogia, vastavalt millele ei tohi tegevust seletada üksnes välise käitumise vaatluse põhjal, vaid lisaks sellele peab psühholoogia püüdma inimest ,mõista tema enese subjektiivsete kogemuste taustal. Selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
