Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Normaalne erekteerumine Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine Erektsioonihäire põhjused.................................................................................................................4 Neurogeenne põhjus Vaskulaarne põhjus Hormonaalne põhjus Põletikuline põhjus Psühhogeenne põhjus Ravimitest tingitud põhjused Diureetikumid Antidepressandid ja uinutid Digoksiin Alkohol Suitsetamine Traumad Arstlik tegevus Diagnoosimine.....................................................................................................................................8 Milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravimeetodid.............
nõrgestatud ja vananevaid kudesid, tapab rakke kiiresti ensüümide ja toksiinide abil, sisenemiseks õhulõhed ja vigastused. Kandeseente tunnused? Vaheseintega hüüfid, osadel liikidel osade vaheseinte kohal pannalühendused(nõgi-ja roosteseentel puudub, mittesugulised eosed väga varieeruvad. Biotroofid- jahukaste, ebajahukaste, nõgi-ja rooste, viirused, fütoplasmad, Nekrotroofid- lahelaiksused, ja mädanikud, juure- ja viljamädanik, vaskulaarne närbumine, vähk seeneniidistik e. mütseel- seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistrukstuur seentel. Kasvab ja toitub substraadis, kus seen eluneb. Seeneniit e. hüüf- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel. Võib-olla üherakuline vaheseinteta(tsönotsüütne) või hulkrakne. Diam. 3-4-30 mikromeetrit. HETEROTROOF- saab elutegevuseks vajaliku energia valmis org. ainest. BIOTROOF E.
Samal perioodil alustasid taimed ja seened (viimased sümbiondid) sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, mis nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks vahalaadseid aineid, said nad võimaluse asustada sisemaa kuivemaid piirkondi. Sammaldel puudub toitainete transpordiks vajalik soonte süsteem ja see limiteerib nende suurust. Vaskulaarsed taimed arenesid sammaldest- esimene teadaolev vaskulaarne taim Coosonia, oli lehtedeta, ogadega ja harunenud tüvega. Varsti selle järel hakkasid maismaale tungima ka esimesed loomad- sajajalgsete laadsed organismid. Selgroogsed Tulid maismaale Devoni ajastul, 380 miljonit aastat tagasi. Esimene teadaolev selgroogne, Icthyosesta oli kahepaikne. Selle fossiile on leitud Gröönimaalt. Need amfiibid evolutsioneerusid vihtuimsetest kaladest (Rhipidistian). Amfiibidest tekkisid omakorda reptiilid, kel tekkisid soomused, mis takistasid vee aurumist
puhul on nahakahjustused, vähk, arengutoksilisus, neurotoksilisus, südame-veresoonkonna haigused, glükoosi metabolismi häired ja diabeet. Neurotoksilisust on raporteeritud peamiselt ägeda kokkupuute korral tahtliku mürgistuse või enesetapu ja kõrge arseenikontsentratsiooniga joogivee puhul. Tõestusmaterjal pole täielik südame- veresoonkonna haiguste (gangreen, perifeerne vaskulaarne haigus, müokardi infarkt ja insult) ja diabeedi esinemise kohta nendes piirkondades, kus on suhteliselt vähene kokkupuude anorgaanilise arseeniga. Arseeni päevane soovituslik doos Suukaudne lubatav päevadoos on määratud 1 μg / kg-le kehakaalu kohta päevas. Arseen on väga mürgine ja 15 g arseeni manustamine korraga võib lõppeda letaalselt. Samas on organismi võimalik harjutada arseeniga, süstides iga päev väga väike kogus arseeni siis
AKEI: veresoonte perifeerne resistentsus langeb, RR langeb. ARB: Blokeerivad selektiivselt RAASi angiotensiin II retseptoreid. Ca-kanalite blokaatorid (KKB): Vaba Ca sisalduse tõus põhjustab müokardi ja veresoonte silelihaste kontraktsiooni tugevnemise. Ca on oluline ka erutuse tekkes ja levikus südames. Toimed on seotud Ca-kanlite blokeerimisega veresoontes ja müokardis. Tiadsiid-diureetikumid: Vähendavad vereplasma mahtu ja Na sisaldust. Langeb veresoonte toonus ja perifeerne vaskulaarne resistentsus. Beeta-adrenoblokaatorid (BB): Kasutatakse enamasti kaasuva kardiovaskulaarhaiguse esinemisel, mis nõuab BB-i kasutamist (südame isheemiatõbi, rütmihäired). 13. Kuidas vähendada vererõhuravimite poolt põhjustatavat ortostaatilist hüpotensiooni? Kui ortostaatiline hüpotensioon on põhjustatud ravimist, siis tuleb see ravim tavaliselt eemaldada raviskeemist ning püüda asendada mõne alternatiivse ravimiga. Peatsi tõstmine magamise ajaks
isoproterenoolile, selle järel adrenaliinile ja noradrenaliinile. Erutuse ülekannet närvilõpmetes on võimalik teatud ainetega blokeerida. Sõltuvalt sellest, kas need ained takistavad sümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut, on tegemist kas adreno- või kolinoblokaatoritega e adreno- või kolinolüütiliste ainetega. Soole närvisüsteem Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse kontroll ja koordinatsioon on soole enese närvisüsteemi, soolevälise parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalsete ja vagaalsete aferentide funktsioonideks. Mao- ja sooletrakti nn. soolevälise innervatsiooni (parasümpaatilise ja sümpaatilise) väljalülitamine ei mõjusta enamikku mao- ja sooletrakti elementaarsetest funktsioonidest
tärklisena. Samal perioodil alustasid taimed ja seened (viimased sümbiondid) sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, mis nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks vahalaadseid aineid, said nad võimaluse asustada sisemaa kuivemaid piirkondi. Sammaldel puudub toitainete transpordiks vajalik soonte süsteem ja see limiteerib nende suurust. Vaskulaarsed taimed arenesid sammaldest esimene teadaolev vaskulaarne taim Cooksonia, oli lehtedeta, ogadega ja harunenud tüvega. Varsti selle järel hakkasid maismaale tungima ka esimesed loomad - sajajalgsete laadsed organismid. Kasutatud materjal: "Evolutsioon. Inimese kujunemise lugu" Peter Andrews, Chris Stringer "Evolutsioon" Linda Gamlin www.loodus.ee evolutsioon.ut.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht www.miksike.ee
asendiimpulsse. IX Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi. X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest. Annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. XI Lisanärv XII Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt. Peaaju vaskulaarsed haigused. Ajusiseste veresoonte kahjustused (nt vaskulaarne parkinson, vaskulaarne dementsus…) Teadvusehäired. Dementsus. Teadvuse selguse häired: Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järgmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi
muutustes, ta võiks minna remissioonis ja saada oma normaalse vormi tagasi, enne järgmist retsidiivist. Ehk ta tuleb ja läheb ära, tihti ilma meditsiinilist sekkumist ja tavaliselt ei jätta pärast ennast haavad.(. . , 1980). · Mündikujuline ekseem (Eczema nummulare): loetakse kõige sage esinevaks ekseemi tüübiks. Esineb ainult ülejäsemes, peamiselt dorsum manus peale. Ta on sirgelt piiritletud vaskulaarne erüteem mis tõsiselt meenutab mündikujulised täpikesed umbes ühe krooni suurusel. Kõige sagedam eksogeene põhjus on külm õhk. Isegi pärast agressiivselt hormoon ravi pärast tihti retsidiiveerub talvel ajal. Aga sojal ajal allub väga hästi lipiid sisaldava kreemi ravile, nagu näiteks: Unguentum Physiogel, mis on võimalik ilma retseptita osta igas apteegis, ja mingi tolerantsus selle suhtes ei tekita,
Võimalikud tüsistused 9. Halvatud haige õenduse tähtsamad põhimõtted Patsiendikeskne tegevus Ühtne meeskond Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega Usladuslik vahekord Pikaaegne tegevus 10. TIA. Insult. Riskifaktorid Insult akuutselt tekkinud lokaalsete neuroloogiliste ärajäämanähtude või üldsümptomitega kulgev sündroom, mis kestab üle 24 tunni ja millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus. TIA transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul. Riskifaktorid: · Peaaju anatoomilised iseärasused · Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood
funktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowman- umljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt A. Vahtramäe 2012 2 arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Eriline on veresoonte läbimõõt päsmakeses nimelt on viimasoone läbimõõt vaid 1/5 toomasoone läbimõõdust Selline veresoonte diameetrite erinevus koos teiste mehhanismidega tagab päsmakese kapillaarides suhteliselt kõrge vererõhu 65 - 70 mmHg. See on vajalik püsivaks uriini tekkeks.
värvide vaheldumist, mis võib välja kasvada hallutsinatsiooniks. DOBi mõju on petlik: kuritarvitajale jääb algul mulje, et tegemist on n-ö uue ecstasyga. (MDMA). Alles mõni tund hiljem avastab ta, et aine põhjustab palju tugevamaid hallutsinatsioone ja rängemaid füüsilisi kõrvalmõjusid. Oma tugeva hallutsinogeense toime tõttu võib DOB vallandada psühhoose. DOB võib põhjustada tugevat veresoonte kokkutõmbumist (vaskulaarne spasm), eelkõige käsivartes ja jalgades. Seepärast on DOBi kuritarvitamine eriti ohtlik südame- ja veresoonkonna haigetele, kõrgvererõhutõbe ning maksa- ja neeruhaigusi põdevatele inimestele. Joonis 5. DOB tablettide kujul. Joonis 6. DOB kuivatuspaberi tükkidel. KOKKUVÕTE Hallutsinogeenide mõju on kompleksne ja seda on raske ette aimata. Hallutsinogeeni tugeva mõju all olevale inimesele võivad ümbritsev maailm ja omaenda keha tunduda teistsugused.
hüaliinsilindrid; tuubulusepiteelrakud. · Neerutorukeste kahjustus: - proteinuuria <2 g päevas; - tuubulusepiteelrakud ja silindrid uriinis. · Neeru sidekoe kahjustus: on seotud neeruhaiguse patogeneetilise taustaga: glomerulonefriit või neeru äratõuke sündroom. Immuun-mehhanismide osalust näitavad lümfotsüüdid. Püelonefriit algab granulotsüütide ilmumisega, hiljem lisanduvad lümfotsüüdid. · Vaskulaarne kahjustus (ateroskleroos, äge tuubuluste nekroos): tuubulusepiteeli rakkude tükid uriinis, hemoglobiin-silindrid. 4. Uriini tsütoloogiline uurimine Kuseteede kasvajate puhul võib esineda hematuuria 6070% juhtudest (nendest 25%-l mikroskoopiliselt avastatav hematuuria). Kasvaja kahtlusel ja kui leitakse juhuslikus uriiniproovis atüüpilisi rakke, kogutakse uriin uuesti vastavalt tsütoloogilise proovi nõuetele ja värvitakse erimeetodil. III. Muu sademe leid: 1. Kristallid
Stenokardia ravis on kasutusel propranolooli ja nifedipiini kombinatsioon, aga sobib ka nitraatide ja kaltsiumikanalite blokaatorite kombinatsioonid. Kõrvaltoimena võib esineda tugev hüpotensioon. Preparaadid. Kik kaltsiumikanalite blokaatorid ei ole ühesuguse toimega erinevatesse kudedesse. Eristatakse valikuliselt veresoonkoda toimivaid ja valikuliselt südamesse toimivaid kaltsiumikanalite blokaatoreid. Uuemate preparaatide eelised on pikem toimeaeg, ja vaskulaarne selektiivsus, Teise põlvkonna preparaadid toimivad eelkõige perifeersetele arteritele, koronaar-,neeru- ja ajuarteritele ning ei mõjuta oluliselt südame kontraktiilsust. NB! Antihüpertensiivses ravis tuleb kindlasti eelistada pikatoimelisi dihüdropüridiine, kuna lühitoimeliste kasutamisel tekib järsust vasodilatatsioonist tingituna sümpatoadrenaalse süsteemi aktivatsioon. Selle väljenduseks on ka reflekstahhükardia, müokardi
ravimid ja mürgid; elektrolüütide tasakaalu häired; atsidoos, alkaloos; hüpotermia, hüpertermia; metaboolsed häired. Dementsus, selle põhjused. Krooniline või progresseeruv sündroom; häiritud mitu kortikaalset funktsiooni, häirib igapäevaseid toiminguid, diagnoos kui üle 6 kuu; ei esine kvantitatiivset teadvuse häiret, mäluhäire, intellektuaalsete võimete langus, käitumishäired, isiksuse muutused, 5-10% üle 65 a on dementsed. Dementsussündroom – Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, hüdrotsefaalia, intrakraniaalne tuumor, muud haigused (ravimimürgitus, traumajärgne, parkinsoni tõbi, epilepsia, entsefaliit, maksakahjustus, hüpo-ja hüpertüreidism. Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi – pooltel dementsetel üle 65 a alzheimeri tõbi, aastane haigestumus 2% (üle 65 a), risk haigestuda suurneb vanusega, naised=mehed (naised veidi rohkem), riski suurendab madal haridustase ja ajutraumad anamneesis
Primaarne: häire aluseks on peaajuhaigus või kahjustus Sekundaarne: sümptomaatiline, põhjuseks on süsteemne ajuväline haigus või kahjustus, peaaju haaratus on sekundaarne. Peaajuhaigus või süsteemne somaatiline haigus Ajaline seos põhihaiguse ja psühhosündroomi alguse vahel Põhjustava haiguse taandumine psüühikahäire paranemine Muude põhjuste puudumine(pärilik koormatus, eelnev stress) Põhjused: Epilepsia, entsefaliit, huntingtoni tõbi, peatrauma, peaajukasvaja, vaskulaarne tserebraalne haigus, väärarengud, kollageenhaigused, endokriinne haigus, ainevahetushäired, troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted)
Täiskasvanud isastel on kõht tumedamat värvi. Soomused puuduvad. Suu on otse, asetseb otse ninamiku lõpus. Pärakuuim ulatub ülekogu keha kuni saba tipuni. Eesmine kamber, mis on ühendatud sisekõrvaga väikeste luudega mis on pärit kaelalülidest nimetatakse Weberi aparaadiks, mis suuresti suurendab nende kuulmisvõimet. Tagumine kamber ulatub üle kogu terve keha ning seda kasuatakse ujuvuses. Electrophorus-sel on hästi arenenus kuulmine. Elektrianegerjatel on vaskulaarne respirator organ suuõõnes. Ta on kohustatud õhku hingama; umbes iga 10 minuti tagant , peab kala tulema vee pinnale tõusma ja neelama enda sisse hapniku enne kui ta põhja pöördub tagasi. Ligikaudu 80 % hapnikust mida elektriangerjas kasutab omastatakse sellisel viisil. ELUPAIK Elektriangerjad elavad magedaveelistes Amazonase ja Orinoco jõgikonnas, Lõuna-Ameerika üleujutatud aladel, soodes, ojades ja rannaäärsetel madalikel
ja neerupuudulikkusest, B12 ja B1vitamiini vaegusest. Mäluhäirete põhjuseks võivad olla ka kesknärvisüsteemi põletikulisedhaigused ning koljusisesed kasvajad ja verevalumid (Jaanson 1999: 4). 1.2 Teise suurema rühma Moodustavad progresseeruvad mäluhäired. Nende puhul on taustalmitmesugused aju kahjustavad haigused, kus toimub rakkude valikuline hävimine jaajustruktuuride muutus. Püsivaid muutusi ajus kutsuvad esile eelkõige järgmised haigused:Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, otsmikusagaradementsus, Creutzfeldt- Jakobi tõbi, Picki tõbi, Parkinsoni tõbi, Lewy kehakeste haigus (Jaanson 1999: 4). 5 1.3 Abi osutamise vajadus Haigus algab aeglaselt ja hiilivalt, tuttavas miljöös võib dementsus kulgeda väga varjatult ja toimetulek säilida veel kaua. Haigus tuleb tihti välja mõne muu haiguse või haiglasse
füsioloogilise mõjurite puhul endoteelirakkudes, püsiva tasemega sünoviaalvedelikus ja - Osaleb PG-prostoglandiini kondrotsüütides sünteesis, mis stimuleerivad - PG ja teised põletikumediaatorid lima (kaitse) sekretsiooni maos, (palavik, suurenenud laiendavad neeruveresooni, vaskulaarne permeaablus, suurendades tursed, punetus, valu) glomerulaarfiltratsiooni - Aktiveerub tugevalt tsütokiinide - Osaleb tromboksaani sünteesis toimel põletiku puhul trombotsüütides - LTB4 suurendab põletikueelsete - Aktiveeritakse füsioloogilise tsütokiinide produktsiooni mõjuri poolt, suhteliselt vähe põletiku puhul (läbi vabade
Kuidas lekuotsüüdid kudedesse migreeruvad ja toimub seal põletikureakstioon. Ka makrofaagid jne. Ei lähe lihtsalt läbi veresoone seina. Nii endoteeli kui läbivate rakkude vaheline interakstioon. Teatud kohad veresoontes kus see toimuda saab, veenulid. Protsessi alguses toimub raku pöörlev liikumine veresoone seinal, järjestikuline retseptorite seonumine. Retseptorid, mis interakteeruvad omavahel Selektiinid ja mutsiinid. Ja need teised Vaskulaarne endoteel-”teejuht” (Extravasation)- Ekstravasatsioon-rakkude minek läbi veresoone seina Rakkude adhesiooni molekulid –CAM(cell-adhesion molecules) selektiinid-glükoproteiinide perekond-seostuvad sialüleeritud mutsiinidega (L-leukotsüütidel,E –ja P- selektiin endoteeli rakkudel) mutsiinid-seriini ja treoniini rikkad ,väga, glükosüleeritud valgud (CD34,GlyCAM-1) integriinid - heterodimeersed valgud, esinevad nt lümfotsüütides
energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus; 3. Nõutus, segasus 4
kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowmanumljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini e. tubulaarseks pooluseks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks
kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowman-umljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende
Aparaadi abil saavutatakse tavaliseks suhtlemiseks vajalik kuulmine. Operatiivne ravi ehk stapedoplastika: stapes asendatakse proteesiga 17. Äkk-kurtuse põhjused Põhjused: Äkk-kurtus on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus ühes kõrvas, vähem kui 10% võib esineda mõlemas kõrvas. Täpset tekkemehhanismi ei teata. Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega (vaskulaarne oklusioon- sisekõrva verevarustuse tagab a. labyrinthi, kollateraalringe puudub), või on tekitajaks viirused- viiruslik kohleiit või labürintiit (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Sümptomaatika annavad ka perilümfi fistul, Meniere tõbi ja pontotserebellaarnurga tuumor (kuni 40% akustikusneurinoomi haigetel avaldub esimese sümptomina äkk-kuulmislangus, teha ABR uuring). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või
Aparaadi abil saavutatakse tavaliseks suhtlemiseks vajalik kuulmine. Operatiivne ravi ehk stapedoplastika: stapes asendatakse proteesiga 17. Äkk-kurtuse põhjused Põhjused: Äkk-kurtus on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus ühes kõrvas, vähem kui 10% võib esineda mõlemas kõrvas. Täpset tekkemehhanismi ei teata. Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega (vaskulaarne oklusioon- sisekõrva verevarustuse tagab a. labyrinthi, kollateraalringe puudub), või on tekitajaks viirused- viiruslik kohleiit või labürintiit (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Sümptomaatika annavad ka perilümfi fistul, Meniere tõbi ja pontotserebellaarnurga tuumor (kuni 40% akustikusneurinoomi haigetel avaldub esimese sümptomina äkk-kuulmislangus, teha ABR uuring). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine)
funktsiooni muutus nt skeletilihase kontraktsioon, näärme sekretsioon jne; neuromediaatori lagunemine ja/või tagasihaare. Neuromediaatorid on: 1) biogeensed amiinid 2) aminohapped 3) peptiidid 4) Teised: NO, adenosiin jt. Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulenevate mõjutusteta. Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sektretoorne epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatlise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. Enamik soole närvisüsteemi neuronite rakukehadest paikneb plexus myentericus'es või plexus submucosus'es. Neuronid jaotuvad aferentseteks neuronideks, interneuroniteks ja motoorseteks. Soole NS sisaldab sensomotoorseid programme soole
perifeerne keskusest kaugel asetsev, piirdeline perkussioon käega koputlemine 9 proksimaalne kesksemal asuv, lähimine, lähem renaalne neer, neeruline, neerudesse puutuv sedatiivne rahustav sensoorne aistinguline, meeleline, meeltesse puutuv super peal, ülal, kohal, üli-, liig-, peal tsentraalne kesk-, keskne tsüanoos naha või limaskestade sinakaspunane värvus vaskulaarne veresoontega seotud venoosne veenidega seotud 2. Rakk (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 24-49) Inimorganism koosneb rakkudest ja rakuvaheainest. Arvatakse, et inimrakke on umbes 1014 . Rakuõpetus ehk tsütoloogia on õpetus raku ehitusest ja funktsioonist. Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide ehituse, arengu ning elutegevuse aluseks. Rakk on vähimaks ühikuks, millel on elusa aine
immuunsüsteemi häire. Lümfoidne arengutee- mõjutatud on T- ja B- rakud SCID- IL2, IL4, IL7, IL9, IL15 retseptori ahela defekt WAS- CD43 defekt IFN- puudulikkus X-liiteline agammaglobulineemia- B rakkude signaaliülekande defekt X-liiteline hüper-IgM sündroom- defekt CD40L kodeerivas geenis Tavaline variabiilne IP (CVI)- vähenenud plasmarakkude hulk Hüper-IgE sündroom (Job sündroom)- kõrgenenud IgE tase Selektiivne Ig puudulikkus Ataksia telangiestaasia- vaskulaarne dilatatsioon Lümfoidne immuunpuudulikkus võib kahjustada B- rakke, T- rakke või neid mõlemaid korraga. B- raku immuunpuudulikkuse korral on inimene nö märklauaks bakteritele. Samas aga viiruste ja seente vastu on immuunkaitse normaalne. Kuna T- rakkudel on immuunsüsteemis keskne osa, siis nende puudulikkus võib kahjustada nii humoraalset kui rakuvahendatud immuunvastust. Kõige tõsisem on kombineeritud puudulikkus ehk korraga nii T- kui B- rakkude kahjustus. Infektsioonid
CD4+ T-lümfotsüütide poolt kudede destruksioon, limaskesta epiteeli kahjustus; 2-24 tundi; Äge reaktsioon Nuumraku-juhitud reaktsioon, vabanevad histamiin; PGD2; trüptaas; LTC4 IgE-antikehad; nuumrakkude degranulatsioon histamiini vabanemine Toime: veresoonte laienemine e. dilatatsioon, läbilaskvuse tõus, mis viib turse tekkele Süsteemne anafülaksia - anafülaktiline sokk: nahalööve, sügelus, vaskulaarne sokk, üldised tursed, kõriturse, oksendamine, diarröa, bronhioolide kontraktsioon, kõri obstruktsioon, surm; Lokaalne ülitundlikkusreaktsioon; atoopia: geneetiline soodumus allergiliste reaktsioonide tekkeks; allergeenid: õietolmud, seente spoorid, majatolm, toiduained, loomakarvad jne.; sissepääsuteed: hingamisteed, seedetrakt, nahk; RAVIMEETMED · Vältida teadaolevaid allergeene · Koostada dieet vastavalt individuaalsele ülitundlikkusele.
ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Alzheimeri tõbi Dementsust põhjustav tõbi. Reeglina algab mäluhäiretega uut informatsiooni ei suudeta omandada, säilitada ega reprodutseerida. Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist. Iseloomulikud on kõnehäired: sõnavara väheneb, häirub kõnest arusaamine, esineb vale sõnakasutust
vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. · Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soole närvisüsteem. · Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. · Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. · Mao- ja sooletrakti soolevälise innervatsiooni väljalülitamine ei mõjuta enamikku mao ja soolestiku elementaarsetest funktsioonidest · Neuronid jaotuvad aferentseteks neuroniteks, interneuroniteks ja motoorseteks
haigusest või vigastusest tekkinud ajufunktsiooni alanemine. Haiguslik leid peab olema neuroloogiliste uurimismeetoditega sedastatud. Patoloogia võib olla primaarne, s. t. vahetust, ennekõike aju tabanud kahjustusest tulenev või sekundaarne e. funktsionaalne, s. t. haigus on süsteemne, ajukahjustus on vaid üks osa keha organeid või süsteeme laialdasemalt tabanud haigusest. Patoloogiliste ilmingute spekter selles rühmas on väga lai. Alarühmad on: Dementsus Alzheimeri tõvest Vaskulaarne dementsus Dementsus teistes peatükkides klassifitseeritud haigustest Täpsustamata dementsus Orgaaniline amnestiline sündroom, v.a. psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud Deliirium, v.a. alkoholist või teistest psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud Muud psüühikahäired ajukahjustusest, -düsfunktsioonist või somaatilisest haigusest 29
Geenidefektid immuunpuudulikkus (SCID) ¤ seriini/treoniini - spetsiifiliste proteiini fosfaatide kadu (kaltsineuriini toimel aktiveerub IL-2 geen). ¤ türosiini fosfataasi (CD45) kaudu. CD45 isovormid peegeldavad T-raku seisundit ja nende sünteesiga on seotud lümfotsüütide migratsioon. * CD45RA+ puhkeolekus (naiivne) Th : L-selektiin "homing" lümfisõlmedes * CD45RO+ aktiveeritud Th : integriin VLA-4 vaskulaarne endoteel, samuti mälu mehhanismid B-raku ja tsütotoksilise T-raku (Tc) aktiveerumine ja mälurakkude teke immuunvastuse lõppfaas = antigeeni neutraliseerimine (enamasti lisandub põletikureaktsioon) ja tulem ¤ antigeeni neutraliseerimine või eliminatsioon * Tc rakkude kaudu * antikehade kaudu (neutralisatsioon, opsionisatsioon, komplement-süsteemi aktivatsioon, NK-rakkude poolt vahendatud tsütotoksilisus) ¤ põletikureaktsioon
Fenoskoopiad Sarnane kognitiivne defitsiit, erinevad kahjustused, nt.lugemishäire nii Dementsus • AT kui • Progresseeruv • hüfrotsefaaliaga lapsel – Alzheimer Erineb kognitiivse põhjuse poolest: – Vaskulaarne • AT- infotöötlusprotsessi aeglusest – Segatüüpi 50 • Mitteprogresseeruv
patsientidest, kes teevad läbi oimusagara operatsiooni. Oimusagara kahjustused põhjustada krampe, sisaldades hea- ning pahaloomulisi kasvajaid, ajukoore düsplaasiat (arenguhäiret), vaskulaarset väärarengut ja posttremaatilist ajuvigastust. Kortikaalne düsplaasia on keskne ala ebanormaalses aju arengus. Kuigi haiguslik ala on olemas juba enne sündi ilmuvad krambid alles lapsepõlves või täiskasvanu eas. Kõige tavalisem vaskulaarne väärmoodustis, mis on seotud oimusagaraga on kavernoosne hemangioom. Neile on iseloomulik ilmuda MRI'l vastavale verejooksu olemasolule. Afaasia. Enamik meie teadmisi keele lokatsiooni kohta tulenevad afaasia uurimisest. Afaasiat tekitavad väga mitmesugused ajukahjustused. Afaasia sagedasemaks põhjuseks on ajuinsult, mille sagedasemaiks vormiks omakorda ajuinfarkt. Nimetatud haigusega seoses kahjustub kõnelemine või kõnest aru saamine, lugemine ning kirjutamine. Afaasia liigid:
erütrotsüüti. Retikuloendoteliaalsüsteem korjab erütrotsüüte ära – äge aneemia. Sagedased ka müalgia, artralgia, peavalu. B. quintana. Kaevikupalavik (viiepäevapalavik). Esines laialdaselt I maailmasõjas. Asümptomaatilisest tõsise haiguseni. Tugev peavalu, palavik, nõrkus, valu pikkades luudes, eriti tibias. Palavik esineb viiepäevaste vahedega. Surma ei põhjusta, aga raske on ikka. Levitab täi inimeselt inimesele. Batsillaarne angiomatoos – vaskulaarne proliferatiivne haigus immuunkompromiteeritutel (HIV näiteks), immuunkompetentsetel alaäge endokardiit. Batsillaarne angiomatoos hõlmab naha, nahaaluskoe, luud. Vektor on ilmselt täi, haigus peamiselt kodututel, kellel isiklik hügieen on allpool arvestust. B. henselae. Batsillaarne angiomatoos, mis hõlmab nahka, lümfisõlmi, maksa või põrna. Kassiküünistustõbi. Haigus kassidelt (küünistused, hammustused, kirbud). Tavaliselt laste healoomuline haigus, esineb
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik • energiareservide säilitamine (talletamine). Tõeline sidekude koosneb: Venivast, viskoossest maatriksist ehk raamistikust Fikseeritud või uitrakkudest Kollageeni, retikuliini (võrgukiude moodustav aine-kollageeni vorm) ja elastiini kiududest. Vaskulaarne sidekude koosneb: Verest (maatriks- plasma; rakud- leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid; kiud) Lümfist (maatriks- lümf; rakud- leukotsüüdid; kiud). Luustiku sidekude koosneb: Verest (maatriks- anorgaanilised kaltsiumi soolad; rakud- osteotsüüdid; kiud- ossein) Kõhrest (maatriks- kondrin; rakud- kondrotsüüdid; kiud- elastiin ja kollageen). Rasvkoe sidekude koosneb: Verest (maatriks- rakuvahevedelik koos kõrge lipiidi sisaldusega; rakkudest- adipotsüütidest
neuraalharja rakkudest kui mesenhümaalsetest rakkudest. Silma iiris ehk vikerkest (pupilli regulaator, silmavärvus) tekib neuraalharja ja silmakarika neuroektodermi rakkudest Läätsevesiikul indutseerib pinnaektodermi moodustuma sarvkesta (pinnaektoderm -> välimine sarvkesta epiteel; neuraalhari, pea mesoderm -> ). Skleera e kõvakest (välimine, fibroosne kiht) ja Choroidea – soonkest (sisemine, pigmenteerunud, vaskulaarne kiht) -> NH (strooma, melanotsüüdid, peritsüüdid) ja mesoderm – veresoonte endoteel) 72. Karva, hamba, rinnanäärme plakoodid – ektodermi (epiteel) ja mesodermi (mesenhüüm) vaheline interaktsioon, kuidas vastavad struktuurid kujunevad? Plakood – lokaalne epiteliaalne paksend Pung – epiteliaalsed rakud kasvavad mesenhüümi Ektodermaalse epidermise (marrasknahk) ja mesenhümaalse dermise (pärisnahk) interaktsioon ja induktiivsed signaalid spetsiifilistes
Põhjus Ülevaade Anamnees Uuringu tulem olukorrast Kardiaalne Perikardiit, Viimastel päevadel Palavik, ebamäärased müokardiit ilmnenud märgid ST-segmendi muutused põletikust, aeglane NB! Mõnikord ka ST- algus elevatsioonid! Vaskulaarne Aordi Aastatepikkune Äkiline algus Higine, kahvatu, valust dissekatsioon17 või hüpertoonia, vaevatud, aordi aneurüsm teadaolev sidekoe kubemepiirkonna pulsi nõrkus (Marfani diferents, märgid ühe jala sündroom, Ehlers- isheemiast18,
annaabi.ee 
