Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a
docstxt/14168233136571.txt
Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab...
Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on si...
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiiv...
1.Millal sõlmiti MRP?Mis oli selle sisu? Mis oli kirjas salaprotokollis? (5p) 2.Kes olid? 1. Karl Säre 2. Johannes Lauristin 3. Karl Talpak 4. Jüri Uluots (4p) 3.Iseloomusta ENSV võimustruktuuri?(8p) 4.Mis olid hävituspataljonid? (3p) 5. Too näiteid repressioonidest ja genotsiidist saksa okupatsiooni ajal?(4p) 6. Too näiteid eestlaste sõdimise kohta Punaarmee poolel?(3p) 7.Mille pooles on ajalukku läinud järgmised päevad?(3p) 1.9.03.1944? 2. 22.09.1944? 3.14.06.1941? 1.)23.08.1939 sisu: mittekallaletungileping,Et NL ja Saksamaa jagavad võrdselt ära Ida-Euroopa nii,et kumbki teineteisele kallale ei lähe. *Salaprotokolli sisu: NL ja Saksamaa jagavad omavahel Ida-Euroopa ära NL saab -->Eesti,Läti,Soome,Ida-Poola,Bessaraabia Saksamaa saabLeedu,ülejäänud Poola 2.)1 Karl SäreEKP 1 sekretär 2. Johannes LauristinÜlemnõukogu esimees 3
1. Punalibed – hapniku edastamiseks. Valgelibed – kahjustavad võõraid ühendeid. Lereliistakud – hüübimine. Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse. 2. Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5. Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 6. Suurevereringe liikumine: südame vasak
kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi, ning just see kontsert sisaldas nende ajastute heliloojate teoseid. Kontserdi esimeses pooles kõlas Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, kus pianistina mängis suurepäraselt Mihkel Poll. Eriti meeldisid mulle selles palas orkestris mängivad tšellod, neid oli huvitav jälgida ka, kuna istusin täpselt nende juures, teises reas. Pala ise on väga väljendusrikas, kõlav, meloodiline, üpriski tempokas, tunda oli selles tohutut emotsiooni. Meeldis selle juures väike osa, kus kõlasid koos flööt ja klaver. Samuti
Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv. Arterid pumbatakse hapnikurikas veri kehasse Veenid toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Vasak pool sisaldab hapnikurikast verd. Paremas pooles on hapnikuvaene veri. Klapid lasevad liikuda verel ainult ühes suunas. Hõlmased südameklapid südamesse sisse Poolkuu klapid südamest välja Südame talituslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi järgi. Töötsükli osa Kodade Vatsakeste Üldine lõtvumine kokkutõmbumine. kokkutõmbumine. Kestab 0,4 sek
Algus kell 14.15, lõpp kell 17.30 Juhatas Liivika Ivanov Protokollis Maret Jõgar Võtsid osa: 27 õpilast ( LISA 1 ) Puudusid: Stiven Danilov ja Tiit Jõe PÄEVAKORD: 1.Esitluste esitamine 2.Frantsiisiettevõtte tundmine 3.Mõistete seletus 1.KUULATI: Õpilased pidid tegema loenguks valmis tagurpidi ajurünnaku moodulil esitluse.Ettekanne oli vabal valikul, kas powerpoindi esitlusena, teatrina või joonistades tahvlile. Esimeses loengu pooles esitlesime ettekandeid. Teises loengu pooles saime selgeks, mis on frantsiisiettevõte ning õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loengul on test. Liivika Ivanov Maret Jõgar Lektor Protokollija LISA 1 Võtsid osa: Maarika Adli Annika Aitsar Jelena Gämmer Kristina Gämmer Jelena Huobonen Martin Ilves Kerli Jõesaar Maret Jõgar Ele Kaun
emastel 34 kg ja isastel 10,15 kg . Haugide haigused. haugide üheks kõige probleemsemaks haiguseks on nahakasvaja ehk lümfosarkoom. Seda haigust esines Läänemere haugidel juba 1960. aastail, kuid selle põhjustajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Matsalu lahes registreeriti esimesed nahakasvajatega havid 1970. aastate alguses (pole välistatud, et neid esines juba varem), arvukamalt aga juba sama aastakümne teises pooles. Need juhud olid seotud lahe kõige eutrofeerunuma osa - Kasari jõe suudme ümbrusega. 1982. aastal alustati materjali kogumist haugi nahakasvajate esinemissageduse kohta. Laht jagati neljaks tsooniks: 1) taimestikurikas idaosa (see on Kasari jõe suudme ümbruse kõrkjatukkidega ala), 2) lõunaranniku rahude ümbruse avavesi, 3) Saardo - Kalaküla - Paga vaheline osa, 4) lahe suudmeala. Neist analüüsiti esimese kahe andmeid. Kuna haug on küllaltki paikse eluviisiga kala, siis
Tööpuudus 2012. aasta teises pooles mõjutas tööturu arengut Eestis mõõdukas ja varasemast märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv. Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv
Vereringe, immuunsus, hingamiselundkond Õp. lk. 30-52 1.Südame osade paiknemine, nimetused (tunda südame osad ära jooniselt). 2.Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5
Bioloogia Vereringeelundkond ja südame ehitus Vereringeelundkonna moodustavad veri,veresooned ning süda. Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis.
Vereringeelundkond KOKKUVÕTE 1.Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda, mis pumpab verd kehas laiali.Vere- ringe ülesandeks on 1)kanda edasi toitaineid 2)kanda laiali hormoone 3)ühtlustada keha temperatuuri 4)viia ära jääkaineid. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südamelihast moodustavaks koeks on südame lihaskude ning südant ümbritseb sidekoeline südamepaun. Inimese süda on neljakambriline: kummaski südame pooles asub vatsake ning koda. Südame vasakut poolt täidab arterjaalne veri, paremat poolt aga venoosne veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest
koht. See koht vis elu jooksul muutuda. -6. Kuidas keiser oma vimu teostas? +7. Milliste riikide ja rahvastega Btsants sdis? Trklased, langobardid, araablased, prslased, bulgaarlased, slaavlased. +8. Millal ja mis Btsantsi riik hvis? 1453. aastal, kuna see langes trklaste ktte. +9. Iseloomusta riigi ja kiriku suhteid Btsantsis. Kirik oli riigile suureks toeks sotsiaalvaldkonnas. Ta pidas leval vaeste varjupaika, lastekodusid ja haigemaju. .10. Mille pooles erines igeusu kirik katoliku kirikust? Katolik krirk- Kirikut juhtisid patriarhid, preestrid kannavad tonsuuri, preestrid elavad tslibaadis, jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata. igeusu kirik- Kirikut juhib paavst, preestrid kannavad habet, preestrid vivad olla abielus, jumalateenistused on kohalikus rahvakeeles, ikoone austatakse. +11. Miks kirik 1054. aastal lhenes? Sest paavst pani patriarhi krikuvande alla, patriarh vastas samaga. +12
1989. aastal teenis Mištšuk välja preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil. Mištšuk on aktiivselt tegev kontsertpianist ja samuti ka Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), kuhu kuulub hetkeseisuga 100 muusikut. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esineb nii Eestis kui ka välismaal. 2003. aastal võideti Eesti rahvusmeeskoori ja Ellerheina koostöös esimene Grammy. Kontserdi esimeses pooles kuulasime Sergei Prokofjevi loomingut. Prokofjev oli vene pianist ja helilooja. Ta on kirjutanud kõikides žanrites, klaverikontsert nr 3 valmis 1921. aastal. Minu jaoks oli Sergei Prokofjevi teos üsna rasketi mõistetav. Tavaliselt suudan ma seostada palasid mingisuguse looga või jutuga, kuid Prokofjevi puhul oli seda väga raske teha. Vahepeal oli pala väga kiirustav ja ruttav ning siis jällegi lendlev ja rahulik. Pianist Nikolai
Bizet, Ottorino Respighi ja Leonard Bernstein. Kokku esitati üheksa teost ja publiku soovil ka üks lisalugu. Kõikidest esitatud paladest oli minu lemmikuks George Gershwin'i ''The Symphonic Gershwin''. Mis mulle meeldis oli selle vahelduv tempo ja kohati rõõmsameelne meeleolu. Teos algas aeglaselt ja siis vahepeal muutus tempokamaks. Enamusajast oli siiski ülekaalus aeglane tempo. See kestis umbes 10 minutit ja esimeses pooles oli põhirõhk fagottidel ja ja trompetil. Teises pooles oli korraks kõristil ja ksülofonil peaosa ja kõik lõppes äärmiselt tempokalt. Teiste esitustega võrreldes oli see kuidagi rahulik ja hea ja mind väga tõmbas see. Kontserdist kui tervikust arvan ma head ja ei oskagi midagi halba öelda. Üritus algas täpselt õigel ajal kell 16:00 ja oli kohe näha, et kõik liikmed nautisid seda, mida nad tegid, mis muutis kõik palju nauditavamaks. Lõpus tuldi publikule vastu ja esitati veel üks boonus lugu, mis oli väga hea otsus esitajate poolt
Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Alates Teisest Maailmasõjast on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel naftal ja maagaasil. Aasta alguses muutub kallis naftahind alati kuumaks teemaks. Naftahinnale on valdavalt omane tõusta aasta esimeses pooles ja seejärel konsolideeruda või langeda teises pooles. Teadupärast on püsivalt kõre naftahind koormava mõjuga maailma majandusele. Naftahinna tõusu võib argumenteerida LähisIda konfliktidest põhjustatud tõrgetega nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole ainult geopoliitilised riskid, vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USAs ja Aasias. Toornafta kallinemine on tinginud ka märkimisväärse tõusu mootorikütuste hindades
mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades. Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi mõõtes ära mediaani pikkus, mis ühendas läbi Pariisi Põhja Poolust ning ekvaatorit ning jagades selle 10 millioniga. Seitsmendal aprillil 1795 kuulutati 1 gramm võrdseks sellise hulga puhta vee absoluutse kaaluga, mis võrdus 1/100 meetri kuubiga jää sulamistemperatuuril
et erilise tähtsusega on investeeringud just tehnoloogiasse ja innovatsiooni, mis aitavad kaasa konkurentsivõime tõstmisele ning Eesti liikumisele toodete väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Investeerimismahtude kasvule aitab kaasa ka euro kasutuselevõtt, mis tõstab Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis ning teeb meist atraktiivse välisinvesteeringute sihtkoha näiteks Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks. Eratarbimisele näeb pank käesoleva aasta esimeses pooles mõõdukat ning aasta teises pooles kiirenevat kasvu. 2011. aasta keskmiseks tööpuuduseks prognoosib pank 13,3%. Vaikla sõnul jätkub tööpuuduse kahanemine võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra madalamas tempos. Hõivatute arvu suurimat kasvu nähakse ehituse ja töötleva tööstuse sektoris. Samal ajal tõi Vaikla riskiteguritena välja, et tööjõuturul on kõrge tööpuuduse taustal tekkimas puudus eriala spetsialistidest ja oskustöölistest. Samuti
Vaikla rõhutas, et erilise tähtsusega on investeeringud just tehnoloogiasse ja innovatsiooni, mis aitavad kaasa konkurentsivõime tõstmisele ning Eesti liikumisele toodete väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Investeerimismahtude kasvule aitab kaasa ka euro kasutuselevõtt, mis tõstab Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis ning teeb meist atraktiivse välisinvesteeringute sihtkoha näiteks Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks. Eratarbimisele näeb pank käesoleva aasta esimeses pooles mõõdukat ning aasta teises pooles kiirenevat kasvu. 2011. aasta keskmiseks tööpuuduseks prognoosib pank 13,3%. Vaikla sõnul jätkub tööpuuduse kahanemine võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra madalamas tempos. Hõivatute arvu suurimat kasvu nähakse ehituse ja töötleva tööstuse sektoris. Samal ajal tõi Vaikla riskiteguritena välja, et tööjõuturul on kõrge tööpuuduse taustal tekkimas puudus eriala spetsialistidest ja oskustöölistest
S�DA - lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise S�dame lihaseline vahesein jagab s�dame VASAKUKS ja PAREMAKS POOLEKS Vasakus pooles HAPNIKURIKAS veri Paremas pooles HAPNIKUVAENE veri S�DAMEKLAPID tagavad vere �hesuunalise liikumise S�damelihased t��tavad automaatselt. K�ige PAKSEMAD s�damelihased on vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse �le terve organismi laiali. S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust
Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo. Kontsert oli kahes pooles, esimeses pooles esitati kaks teost: ,,Lighthouse´´ ja klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 , teises pooles esitati üks teos sümfoonia nr 41 C-duur. Kontserdil oli palju rahvast ning seekord oli kuidagi imelikult palju turiste, eriti soomlasi. Samuti nägin kontserdil ka klassiõdesid, keda vaheajal tervitamas käisin. Kontserdi alustasid keelpillid. Esimene teos algas hiilivalt, pianos. Sellele järgnes cresendo, mis lõppes lühikese generaalpausiga, kuid ma kuulsin, et kõik pillid ei võtnud poognaid
VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust lk 30 Südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumist.
1. Energeetika areng. Kuidas on see seotud inimkonna arenguga? Esimene energiaallikas oli puit -> seejärel 18. Sajandil hakati kasutama vett-> tuul-> 18. Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav
ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy. 18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO- ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja solistid. Kontserdi esimeses pooles tuli ettekandele vene muusika Sergei Prokofjevi virtuoosne kolmas klaverikontsert. S.Prokofjev oli vene pianist ja helilooja, üks olulisemaid vene moderniste. Ta on saanud innustust Vladimir Majakovski luulest, pooldas revolutsiooni Venemaal. On kirjutanud kõikides zanrites, klaverikontsert nr 3 valmis 1921. aastal. -2- Prokofjevi klaverikontserdist jäid meelde hästi nurgelised meloodiad. See oli
Süda Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on
kes ei osanud eesti keelt. Kadril tuli suhtlemiseks õppida vene keelt. KADRI JA KRISTIINA SARNASUSED KRISTIINA KADRI Kristiina on .... aastat vana. Kadri on teose alguses 13 aastat vana, teose teises pooles 14-aastane. Kristiina sai oma klassikaaslastest läbi Kadri oli koolis tõrjutud, teda narriti tema vaid Triinuga, teised ignoreerisid teda. välimuse tõttu. Klassikaaslased pilkasid Miks? Kadrit tema juuste ja riietest tuleva lõhna tõttu, mis käis Kadriga kaasas. See lõhn tuli sellest, et Kadri elas niiskes
Elekter, vesi, küte, gaas, internet. 2. Mis on vahet reenoveerimisel ja rekonstrueerimisel? Mõlema käigus uuendatakse objekti. Renooveerimisel säilib endine kasutus. Rekonstrueerimisel muutetakse kasutust. 3. Majandus kava koostamine on millise kompleksi tegevus. Haldustegevus 4. Millisesse kompleksi kuuluvad lammutus tööd? Remonditööd. 5. Milline on haldus ja hooldus kulude omavaheline suhe? Tavaliselt on halduskulude maht 2 suurem. 6. Mille pooles erinevad füüsiline ja juuriidiline isik? Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Juuriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. 7. Mida iseloomustab energia märgis? Iseloomustab konkreetse maja energiakulusi, kui palju kuulub hoone kütmiseks. 8. Miks veemõõtjad valetavad? Veemõõtja täpsus sõltub mõõtjat läbiva veevoolu kiirusest.
väga noortel tööd lihtne leida,siis tekib psühholoogiline ja sotsiaalne kriis väga kiiresti. 7 TABEL 2.TÖÖHÕIVE MÄÄR.NOORED VANUSES 15- 24.ALLIKAS(EUROSTAT). 1.6.TÖÖTURU OLUKORD AASTAL 2012. 1.6.TÖÖTURU SEIS EESTIS. Toome välja CV online küsitluse mis on teostatud 19.nov.2012. CV-Online viis mai lõpus läbi küsitluse, milles uurisime nii tööga hõivatud kui ka hetkel mitte hõivatud inimestelt, mis nad arvavad (enda) palgaga juhtuvat nii 2012. aasta teises pooles kui 2013. aastal. Eelmise aasta tulemustega võrreldes on mõnevõrra tõusnud nende inimeste protsent, kes usuvad enda palga tõusmisesse. 23% töötavatest inimestest prognoosis, et nende palk tõuseb 2012. aasta teises pooles ning 45%, et see tõuseb 2013. aastal. 2011. aasta mais prognoosis 19%, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais aga oli see näitaja 23%. Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende 8
Vereringe ül. *pideva ainevahetuse kindlustamine *kehas toitainete, hapniku laiali kandmine *jääkainete eemaldamises osalemine *org. osade tervikuks sidumine Südant ümbritseb südamepaun, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis
Poliitika Massirepressioonid, Ühiskonna elu teatav Loobuti Stalini juhikultus, liberaliseerimine ehk kuritegude demokraatia ,,sula". Usk kritiseerimisest. puudumine kommunismi Karmistati kontroll edusammudesse. ühiskonnas. Mille pooles on need perioodid sarnased, mille poolest erinevad ? Kõikide perioodide ajal kehtis plaanimajandus. Hrustsovi aeg oli võrreldes teiste aegadega pehmem.
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal.
Araabia maad ● Islami usk ● Ühtne riik-Kalifaat ● Araabia Liiga ● Vastasseis Iisraeliga ● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik ● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured Araabia kevad ● Sai alguse 2011.aasta esimeses pooles ● Massilise revolutsioonilise lainega ● Tuneesia ● Võimu vahetumine ● Uus ajastu ● Ilmalikud noored Islamiriik-ISIS ● On sunniitide islamistlik terrori- organisatsioon ● Osama bin Laden ● Al-Qaida Vastuolud läänega ● Lääne püüded islamimaailma ohjeldada ● Maailma Kaubandus- keskuse hävitamine ● Afganistani sõda ● Iraagi sõda Kasutatud materjal ● http://www.islam101
Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea
Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Jahilubade arv sõltub sellest, milline Karu arvukus parasjagu on. Kirjandus: 1. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf 2. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/URSARC2.htm 3. http://www.hot
kaugusele). Tuberkuloos ei levi haige isiklike asjade kaudu. Väga harva kandub haigus platsenta kaudu emalt lootele. Haigega lähikontaktis olnutest (nt perekonnaliikmed) haigestub 10 %. Tuberkuloos on ravitav. Mõõduka ulatusega kopsutuberkuloosi ravi kestab 6 kuud. Kasutada tuleb kuni 3 ravimit korraga, et vältida haigustekitajate muutumist ravimite suhtes tundetuks. Vajalik on eluviisi muutmine -säästev elukorraldus. Raviaja teises pooles ravikehakultuur töövõime taastamiseks. Kaugelearenenud tuberkuloosi ravi kestab vähemat aasta. Raviks tuleb kasutada kuni viit ravimit korraga. Mõnda ravimit tuleb süstida lihasesse või tilgutada veeni. Seda saab teha ainult haiglaravil.
Vaatamisväärsused Kopli kalmistupark- Kopli kalmistu rajati 18.sajandi teises pooles, mil Tallinnas keelati kirikutesse matmine, Pärast mitmeid nõukogude ajal toimunud vandalismiakte suleti kalmistu 1950. aastal. Mõnikümmend aastat tagasi võeti ala pargina looduskaitse alla ning 2006. aastal see korrastati. Lisaks puhkealale ja mänguväljakutele rajati alale purskkaevuna mälestustähis, mille ülesanne on meenutada kunagisele kalmistule maetud linnakodanikke. Kopli kasepark- Kopli Kasepark on looduskaitse all olev kivikülviga metsapark, kus on
kasutajal pole vaja seda defineerida. Samuti lisame et konstandid CLK_TCK ja
CLOCKS_PER_SEC on samaväärsed, kuid viimast saab kasutada ainult uuemates
kompilaatorites.
Kahendotsing
Probleemi püstitus: Eeeldatakse et massiiv on järjestatud (kasvavalt). Otsime
massiivist etteantud arvuga võrdset elementi. Etteantud elementi võrdleme massiivi
keskmise elemendiga, kui etteantud element on keskmisest väiksem võrdne siis
jätkame otsinguid massiivi esimeses pooles vastasel korral teises pooles. Võrdleme
etteantud elementi järelejäänud massiviosa keskmise elemendiga jne. Otsingu lõpu
tunnusena võime kasutada tingimust et alammassiivi suurim element on suurem
vähimast.
C++ kood on järgmine(kasutades while tsükli lauset):
#include
meteoriidiplahvatusel ülespaiskunud pinnasest Kohalikele lastele on see meeldivaks ajaveetmispaigaks, seda eriti talvel Ümmargune Valliharjalt läbimõõt 105 110 m Keskmine sügavus valliharjalt kuni põhjani 16 m Järvesetteid kuni 5,8 m Toitub põhjaveest ja sademetest, veetase aastati väga erinev Mõnel aastal on veetase väga kõrge Üks kõrgematest veetasemetest oli kraatris 2007. aasta jaanuari esimeses pooles põhjus: talv oli erakordselt soe ja sademeterohke Valli kõrgus on ebaühtlane Kraatrit ümbritseb võimas kivimüür see on 470 m pikkune ja 2,5 m laiune Müüri rajamise eesmärk ei ole teada (võib-olla kultuslik) Müüri lähedal valvab kraatrit nn "Kaali kurat" Uurimine algas 19. saj.alguses 1937. a. leiti väikekraatritest 30 rauatükki Kildude analüüs näitas,et kosmiline keha oli raudmeteoriit Kaal: 400 1000 tonni Langemissuund:kirre
Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Eluviis Pesakonnad hoiduvad kaugele merele ja koonduvad mõnikord ühisperedeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Isaslinnud koonduvad juuniks kaugetele pankatele sulgima. Toitumine Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3-4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Paljunemine Maiesimeses pooles on pesas 3-8 rohekat muna. Pojad kooruvad alates mai keskpaigast ja saavad lennu võimeliseks juulis-augustis. Kes/mis ohustab hahki? Hahi põhi vaenlasteks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toitub enamik suuri kajakaid just haha poegadest. Üks haha poeg on just paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Seetõttu on mõnel pool (nt. Soomes) hakatud prügimägedel massiliselt merikajakaid
rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on neljaosaline. Süda on lihaseline elund. Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Inimese süda on umbes suure rusika suurune (oleneb ka vanusest). Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks - vasakuks ja paremaks. Mõlemas südame pooles on koda ja vatsake (seega on süda neljaosaline). Vatsakesed asetsevad kodade all. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, ja paremasse kotta kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on neid ühendav ava, mille ees on klapid, mis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. *Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse. Süda töötab rütmiliselt. Südamelihased kord tõmbuvad kokku, kord lõtvuvad.
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse
Neid kutsutakse ,,krevettideks". Kuna tulnukad erinesid inimestest täielikult ja ei rääkinud nendega ühist keelt, siis inimesed põlgasid neid ja ka kartsid. Aga juba see, et neid ei tahetud sellepärast, et nad olid teistsugused võiks järeldada, et siin on tegemist rassismiga. Mis on rassism? Rassism on inimeste rassilisi erinevusi tähtsustav mõtteviis või ideoloogia. Rassismi oli selgelt tunda ka filmi teises pooles, kus MNU ametnik Wikus van der Merwe nakatub salapärase viirusega, mis hakkab muutma ta DNAd. Ta hakkab tasapisi muutuma tulnukaks. Temast saab kõige jahitum mees maailmas, MNU tahab temaga katseid teha, kuna ta on teistsugune nüüd. Sellest filmist võiks järeldada seda, et inimesed suhtuvad nendesse paremini kellega nad kõige rohkem sarnanevad, kuna nad kardavad endast erinevaid ja ei tunne end nendega mugavalt.
Budism Silver Nõmmerga 6.klass Loo Keskkool Budismi ajalugu & Tänapäev Sai alguse Põhja-Indjast,arvatavasti 5-6 sajandil ekr. Budism on usundi õpetus,elustiil,kultuur või traditsioon. Tänapäeval on ka Budism levinud mujale. Budism levis ka 19.sajandil esimeses pooles Euroopasse. Budism Budismlasi nimetatakse buddahadeks. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel
kõrgtasemel pigem kui kunst. Sama suhtumine domineeris ka tollase RUJA loomingulise tuumiku Nõgisto-Kappeli-Alenderi püüdlustes. KOLMAS PERIOOD (1981-84) - "POP"-RUJA Plaaniti jõulist come-back'i - Ruja 10. aasta juubelikontsert 1981. aastal Linnahalli saalis koos Tõnu Kaljuste koori ja Eesti Raadio kammerorkestri Paul Mägi juhatusel. Mängiti ülevaatlikult esimese poole lugusid, paar lugu teisest perioodist ning uuemad lood kontserdi teises pooles. NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos Igor Garsnekiga moodustasid bändi tuumiku. Nendega ühinesid bass Tiit Haagma ja trummar Toomas Rull. See oli viimane klassikaline Ruja koosseis. Nii vaikseks kõik on jäänud... Jaanus Nõgisto: "Viimast korda on ansambel RUJA koos koosseisus: Nõgisto, Garsnek, Kuulberg, Rull, Patte
Koolis sai õppida nüüd ka ajalugu, geograafiat ja loodusteadust koos füüsikaga, mis aitasid kindlasti kaasa hiljem talurahva elujärje parandamisele eks see ka aadlite eesmärk oli, kui kihelkonnakoole looma hakati. Praktilisi teadmisi said õpilased viljapuuaedadest, mille õpetajad omaalgatuskorras koolide juurde istutasid. Lõppudelõpuks olid kihelkonnakoolid ka asendamatud külakoolmeistrite ettevalmistamisel ja ümbruse kultuurielu juhtimisel. 19. sajandi teises pooles toimusid külakoolide juures suured reformid. Sotsiaal- majanduslik olukord Eestis muutus, kaubalis-rahaliste suhete tekkimine ei sobinud enam koduõppega. Erinevate lepingute sõlmine, põllukultuuride arendamine, maaviljakuse parandamine nõudsid kõik kirjaoskajat maamees nii talus kui mõisas. Enam ei olnud tähtis, et õppurid saaksid laulud suhu ja usu selgeks, vaja oli nüüd õpetada kirja ja lugemisoskust ning rehkendamist. Talupoegade hulgast valitud
Koma: -des,-mata alguses( , ) -enne küsisõna on ( , ) (kes,mille,miks) -kui lauses on 2 mõttet( , ) -kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks) -kui teine pool on nimetav (mis) ( , ) -mine lause lõppus ( - ) -(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , ) -rindlause , koondlause siis ( -) -kui mõlemas pooles on öeldis ( , ) -kui alguses on öeldis siis ( - ) -kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , ) -kui lisand puudub siis( , ) Laused: S_: ,, O_ .!? `` ,, O_ ,!? ´´ S_ . Ühend: -l,m,n,r ( 2 s) -l,m,n ( ühend 1x) -gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x) -ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x) -modern+ne liide ( modernne) -monarhi- mida? ( 1 x) -valss-(l,m,n,r 2s) -valsile-(keda?mille?mida?- 1s) -ainsus(2x)-kirss
Misakla raudtee lesvtmise phjused Prnu - Valga raudtee ehitati juba 19. sajandi lpus. Ehitamise ajal oli raudteele jnud Misakla ainult vike kla, kuid tnu raudteele kasvas ta kiirelt suureks linnaks. 20. sajandi teises pooles veti Valga - Prnu raudtee les, Prnu - Misakla lik ehitati mber laiarpmeliseks. Eesti taasiseseisvumise jrel hakkas kaubavedu vhenema, varsti sai ligust Eesti kige kahjumlikum liin. Reisiliiklus peatus aastal 1996 ja kaubaliiklus aastal 2000. Raudtee veti les aastal 2008. Koos vga palju tkohti pakkunud raudtee sulgemisega hbus ka linn. Hetkel on Misakla Eesti vikseim linn, seal elab alla viiesaja inimese. ks raudtee sulgemise phjus oli ka reisiliikluse vhenemine. Kuid miks reisijate arv nii vike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
