Epicondylitis lateralis ehk tennisisti küünarliiges Jaak Timberg Epicondylitis lateralis Extensor carpi radialis brevis stabiliseerib rannet kui käsi on küünarliigesest sirutatud. Etioloogia Epidemioloogia Tennise, lauatennise, sulgpalli harrastajad Maalrid, torumehed, puusepad, automehhaanikud, kokad, lihunikud 30-50 a Teadmata põhjusel Enamasti ei eelne traumat 1-3 %, N=M Sümptomid Valu küünarliigese välimisel küljel Alguses mõõdukas, tugevneb nädalate, kuude jooksul Valu tugeveb küünarvarre kasutamisel Nõrk haardejõud lihaste nõrkuse välja kujunemisel
Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os sphenoidale- aspectus anterior www.jurajartner.com 15. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os lacrimale- aspectus orbitalis www.jurajartner.com 16. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os ethmoidale- aspectus lateralis www.jurajartner.com 17. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Concha nasalis inferior- aspectus lateralis www.jurajartner.com 18. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os nasale- aspectus lateralis www.jurajartner.com 19.
nimetus koht koht toimuvad liigutused liigutust M. pectoralis pars clavicularis, humeruse crista -õlavarre -õlaliiges pectoralis major sternum, 1.-7. roie tuberculi majoris aduktsioon medialis et -õlavarre lateralis horisontaal- fleksioon -sternokostaalne pea teeb ekstensiooni -klavikulaarne pea
...PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT
o: atlas (massa lateralis) i: os occipitale (pars basilaris) f: kaela ettepainutus Musculus longus colli o: T1 – T3 + C2-C7 i: atlas f: kaela ettepainutus osad: pars obliqua superior et inferior, verticalis Musculus longus capitis o: C3 – C6 i: os occipitale f: kaela ettepainutus Külgmine rühm Musculus intertransversarii anteriores o ja i: kaelalülide processus transversuste vahel Musculus rectus capitis lateralis o: C1 processus transversus i: os occipitale f: pea ette ja lateraalsele küljele painutamine Musculus scalenus posterior o: C5 – C7 processus transversus i: 2. roie f: tõstab roided (sissehingamine) + aitab kaela painutada Musculus scalenus medius o: C1 – C7 processus tranversus i: 1. roie Musculus scalenus anterior o: C3 – C6 processus transversus i: I roide tuberculum musculi scaleni anterioris Eesmine rühm
su Vaagnapõhi ühtlase laiusega, veidi kaldu aaegu ovaalne, süleluukamm paks, luud massiivsemad. Emasloomad: Vaagen ruumikam, vaagnapõhi laiem ja aniaalne vaagnaava ümmargune, süleluukamm õhem. Soolised erinevused avalduvad kõige enam sugukü 1. Põndaülese augu asemel Lateraalne põndaülene köprus, millest mediaalselt jääb Mediaalne põndaülene köprus (Tuberositas supracondylaris: lateralis et medialis) NA NA 1. Pindluu on välja arenenud ja sääreluu suhtes liikuv 1. Kõik kanna luud on eraldi 1. 4 pöialuud, III ja IV tugevamad. 2. plantaarsel pinnal Pöia-seesamluu (Os sesamoideum metatarsale) Sarnanevad eesjala omadega. Iseärasused Karnivoorid
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
osa nahk cutaneus antebrachii caudalis niude-alakõhu närv – n. iliohypogastricus kõhulihased, kõhu ja reie nahk niude-kubeme närv – n. ilioinguinalis kõhulihased, kõhu ja reie nahk suguelundite-reie närv – n. lat. kõhuseina lihased, reie med. lihased genitofemoralis & nahk, munandikott, munanditõstur, eesnahk, imetid lateraalne reienahanärv – n. cutaneus reie nahk femoris lateralis reienärv – n. femoralis reie piirkonna lihased & nahk toppenärv – n. obturatorius toppelihased, kammlihas, õrnlihas kaudaalne tuharanärv – n. gluteus reie-kakspealihas, pindmine tuharalihas, caudalis poolkõõluslihas kaudaalne reienahanärv – n. cutaneus tuhara ja reie kaudaalne nahk femoris caudalis istmikunärv – n. ischiadicius süva tuharalihas, sisemine toppelihas,
kinnitub os hyoideum`ile!); f. - ~sarnased m. geniohyoideus`ega. M. stylohyoideus: o. - processus styloideus ossis temporalis; i. - cornu majus ossis hyoidei; f. - tõstab os hyoideus`t (ja kõri!) taha üles. 2. Mälumislihased: M. perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i. - tuberositas pterygoidea mandibulae; f.. - aitab suruda kokku tagumisi hambaid ja liigutada alalõuga küljele ja ette. M. pterygoideus lateralis: 2 osa: caput superius ja caput inferius; o. - caput superior - facies infratemporalis ossis sphenoidalis, caput inferior - processus pterygoideus ossis sphenoidalis; i. - discus articularis ja capsula art. temporomandibularis, fovea pterygoidea; f. - võtab osa alalõua liigutamisest üles (koos m. masseteriga) aga ka ette ja küljele. M. temporalis: (tugevaim mälumislihas!) o. - fossa temporalis; i. processus coronoideus mandibulae; f. - surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!) M
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
b) tüüp, teljed ja liikumised Tüüp: ülemine korrus - art. humeroulnaris + art. humeroradialis = plokkliiges alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges kogutüüp: plokk-ratas tekib 2 funktsioonalset korrust: 1. ülemine korrus - frontaaltelg, flexio-extensio 2. alumine korrus - vertikaaltelg, pronatio-supinatio c) 3 suurt sidet, mis luult mis luule kulgevad lig. collaterale radiale - epicondylus lateralis humeri’lt kaheks hargnedes ulnale. ligamentum anulare radii - ulnalt ulnale. lig. collaterale ulnare - humeri epicondylus medialiselt ulna lateraalkülje ülaosale. ! 4. Art. radiocarpalis (proksimaalne käeliiges) ! a) mis moodustavad liigese augu, mis liigese pea liigese pea: os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum liigese auk: facies articularis carpalis radii, discus articularis, osalt ka lig. collaterale carpi ulnare b) tüüp, teljed ja liikumised tüüp: ellipsoidliiges
ühepoolsel toimel aga taimtoidulistel mälumisliigutuste tegemine Lateraalne tiiblihas - m. Kiil- ja tiibluu Alalõuaharu kaudaalne serv ja Alalõua ettenihutamine ja tõstmine pterygoideus lateralis lõualiigese liigeseketas Mediaalne tiiblihas - m. Kiil-, tiib- ja suulaeluu Alalõuaharu, tiiblihaseauk Mälurlihase sünergistina alalõua pterygoideus medialis tõstmine Oimulihas - m
Osad 1. Cornu dorsale (A2) basis (A3) cervix (A4) caput (A5) apex (A6+7) substantia galatinosea (A6) – sültja konsistentsiga poolkuukujuline tipupiirkond zona spongiosa (A7) – käsnjas tipuosa zona terminalis (A8) – valgeaine, mis eraldab zona spongiosa’t välispinnast 2. Cornu ventrale (A9) 3. Substantia intermedia (A10+11) vahepealne hallaine Substantia intermedia lateralis (A10) – dorsaal- ja ventraalsarve vahel ja moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentides (C 8, Th1-12, L1-3) cornu laterale (A12) Substantia intermedia centralis (A11) – tsentraalkanali ümber - kõik sarved on paarilised ja esinevad terviklikult seljaajul sammastena: columna dorsalis (B2) columna ventralis (B9) columna lateralis (B12) NEURONITE LIIGITUS - Hallaines on side-, väädi- ja juureneuronite kehad Sideneuronid
anterior inferiorilt algav ja pöörlate vahel asuv lig. iliofemorale, mis piirab reie ekstensiooni. Lisaks tugevdavad liigesekapslit lig. pubofemorale ja lig. ischiofemorale ja kapsli süvakihis paiknev Zona orbicularis. Liigeseõõnes paikneb lig. capitis femoris. Põlveliigese (art. Genus) kompleks: Art. Tibiofemoralis - Liigestuvad: reieluu ja sääreluu condylus medialis ja lateralis - Võrukettad täiendavad liigespindu ja jagavad liigese kaheks osaks - Tüüp: 1. Modifitseeritud plokkliiges I. Kaheteljeline 2. Kahekorruseline kompleksliiges II. Nii plokk kui ka ratasliiges - ,,Ülakorrus" (art. meniscofemoralis medialis et lateralis) (plokkliiges) liikumine (fleksioon/ekstensioon) frontaaltelje ümber liigese ülemises osas. - ,,Alakorrus" (art
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Jalgrattaga sõitmise analüüs Referaat Koostaja: Andras Banyasz Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Jalgrattasõidu peamine eesmärk on kiirus ja distants. Kiirus on suur faktor eesmärk on distants lõpetada minimaalse ajaga. Vahemaa on sama tähtis, mida pikem vahemaa, seda paremas vormis peab jalgrattur olema.1 Faase võib nimetada tsüklilisteks, kuna neid korratakse järjepidevalt. Üks liigutus läheb sujuvalt üle teiseks. Faasid on jagatud kaheks: veojõu- ja taastumisfaas. Kui vaadata neid kahte samaaegselt, on näha et piltidel 1 ja 6 on asend identne, ainult vastupidine. Pildil 1 on vasak jalg veojõufaasis ja parem jalg taastumisfaasis. Pildil 6 on täpselt vastupidi parem jalg veojõufa...
et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL kiilluu keskel asuv süvend fossa hypophysialis HÜPOFÜÜSI AUK canalis optikus -SILMAKANALID foramen ovale,- OVAALMULK rotundum et spinosum (VIIMANE) OGAMULK fissura orbitalis superior ÜLEMINE SILMAKOOPALÕHE lamina medialis et lateralis proc pterygoidei - LATERAALNELESTE os frontale - OTSMIKULUU partes orbitales - ORBITAALOSAD pars nasalis - NINAOSA squama frontalis - SOOMUSOSA tuber frontale OTSMIKUMÜGARAD spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI incisura ethmoidalis SÕELLUU SÄLK sutura metopica METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU lamina cribrosa et lamina orbitalis -ORBITAALLESTE
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu
m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - NAERULIHAS mm.auriculares -KÕRVALIHAS ????????vist mälumislihased m. masseter - MÄLUR m. pterygoideus medialis -KESKMINE TIIBLIHAS m. temporalis -OIMULIHAS m. pterygoideus lateralis -KÜLGMINE TIIBLIHAS suu põhja lihased m. geniohyoideus -LÕUATSI KEELELUULIHAS m. digastricus - KAKSKÕHTLIHAS m. stylohyoideus - TIKKELJÄTKELT KEELEKUULIHAS m. mylohyoideus -LÕUA KEELELUU LIHAS kaelalihased m. sternocleidomastoideus -PEAPÖÖRELIHAS platysma -NAHALIHAS m. thyreohyoideus -KILPKÕHRE KEELELUULIHAS m. sternohyoideus - RINNAKU KEELELUU LIHAS m. scalenus ant
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas condylus - põnt (luumügar, mille pind on sile) välimine corpus - keha inferior superior crista - hari facia - pind alumine/ülemine foramen mulk (lühikene kanal) inter vahel millegi vahel fovea - lohk
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
proc. costalis ROIDMINE JÄTKE proc. mammilaris - NIBUJÄTKE Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.) facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD foramina sacralia dorsalia SELGMISED RISTLUU MULGUD canalis sacralis - RISTLUUKANAL facies auricularis NIUDELUUGA LIIGESTUMISE KÕRVALESTJAS PIND basis RISTLUU ALUS hiatus sacralis - RISTLUU crista sacralis mediana, intermedia, lateralis - RISTLUUHARI KESKPIDINE, VAHEPEALNE JA KÜLGMINE promontorium ALUSE EESMINE SERV (NEEM) apex ossis sacri - RISTLUU TIPP cornu sarale RISTLUU SARVED proc. articularis superior - ÜLEMINE LIIGESJÄTKE linea transversa - Õndraluu 3-5 X (os coccygis, vertebra coccygea ains.) cornu coccygneum või mitm. cornua coccygea - ÕNDRALUU Rinnak (sternum) manubrium sterni - RINNAKUPIDE corpus sterni - RINNAKUKEHA processus xiphoideus - MÕÕKJÄTKED
NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA
semimembranosus o M. gracilis o M. gastrocnemius o M. biceps femoris o M. popliteus o M. semitendinosus · Sääre ekstensiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. quadriceps femoris M. vastus medialis M. rectus femoris M. vastus M. vastus lateralis intermedius · Sääre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. sartorius o M. semimembranosus o M. gracilis o M. popliteus o M. semitendinosus · Sääre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. biceps femoris · Jala liigutused talokruraalses liigeses:
ja motoorika. Ganglionid on närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Inimesel koosneb seljaaju kahest sümmeetrilisest poolest, poolitajateks on seljaaju selgmisel pinnal kulgev mediaanvagu (sulcus medianus posterior) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis anterior) ja tagumine-külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised(tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem.
1) - - , , . 2) - - - - , : ; . . , . , . ( ). : 1) - - ; 2) (). 3) - ( ); 4) ( ). : - ; - . : : 38 (7C, 13Th, 5L, 12-13S ). 13 , . . , . 3 . 6-7, 7-9 . 20-25 . .. . : Spina bifida lateralis Spina bifida posterior .. () ( , ) os odonteideum ( ) I . , . L5 S1 . : 13 , 13 . : 1). ; 2). ( 15). 10 . 9 . 13 . : () , : ( ) . : : , , . . : - - ( 2 ), , . . ( ) .. . . .. 5-10 , (). .
I neuron (cell body) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses b) stria olfactoria intermedia: läbib fornixi, lõpeb hippocampuses. c) Stria olfactoria lateralis: läbib limen insula, lõpeb uncus geri parahippocampalises 1.2 N. opticus (II) nägemisnärv, somaatiline ns Nägemisnärv, funkts ESA. Valgus liigub läbi kõigi reetinakihtide pigmendikihile. Sealt impulss tagasi alt üles. Nägemistee: pigmentkiht kepp-ja kolbrakud (teravaim kujutis macula keskosas, fovea centralis'es) bipolaarsed neuronid suured multipolaarsed rakud (nende neuronid koonduvad kimpudena discus n. optici'sse) (kimbud ühinevad) n.
hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS corpus geniculatum mediale KESKMISED PÕLVIKKEHAD corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ????????? gyrus frontalis medius - KESKMINE OTSMIKU KÄÄR gyrus frontalis inferior ALUMINE OTSMIKU KÄÄR pars opercularis
gracilis. Internaal-rotatsiooni teevad m. gluteus minimus, gluteus medius ja tensor fasciae latae. Eksternaal-rotatsiooni teevad m. obturatorus intenus ja extenus, gemellae superior ja gemellae inferior, piriformis, quadratus femoris ning gluteus maximus. Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon. Flektsiooni teostavad m. biceps femoris, semitendinosus ja semimembranosus. Ekstensiooni teostavad m.rectus femoris, vastus intermedius ja vastus lateralis ning vastus medialis longus ja vastus medialis oblique. Hüppeliigeses teostatavad liigutused on dorsaalfleksioon 20 ja plantaarfleksioon 50, inversioon 35 ning eversioon 15 kraadi. Dorsaalfleksiooni teostab m. tibialis anterior, peroneus tertsius. Plantaarfleksiooni teevad m. gastrocnemius ja soleus. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Tugi-liikumiselundkond. Luud, liigesed ja liikuvus" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool 2. ,,Manual muscle testing" Loengukonspekt, M.I
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
- mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer MAKROSTRUKTUUR - margo medialis – nõgus - neeruvärat viib neeruurkesse – sinus renalis Hilum renale – eest tahapoole läbivad VAU (vena renalis, arteria - täidavad neerukarikad + neeruvaagen + veresooned + rasvkude
F: tõstavad ja pingutavad neelamisel pehmet suulage tuleb vastu valleculae epiglotticae ülemise neelukonstriktori kontraktsioonist tingitud mõigas -> suletakse ülemised hingamisteed + avatakse kuulmetõrve neelusuudme piiravad plica glossoepiglottica lateralis et mediana trummiõõne ventilatsiooniks Tela submucosa tihenenud keeleselha aponeruroosiks kinnituvad keele Musculus uvulae (wula) lihased Musculus palatopharyngeus Lihased Musculus palatoglossus - keelesisesed
(algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaaripõimikuid sisaldavast sidekoest.
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m
foramen ovale kaudu branhiomotoorseid kiude), annab harusid: fossa Mälumislihastele infratemporalis'esse, n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralis kus jaguneb N buccalis eesmiseks ja ainus tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka tagumiseks tüveks Tagumine tüvi põhiliselt aferentne: või haruderühmaks N alveolaris inferior (tüve jätk)
1 ANATOOMIA PRAKTIKUM 12.10.2002 Musculi dorsi 1. M. trapezius algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed. kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala). f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t; 4) fikseeritud Scapula korral tõmbavad mõl. M. trapezius'...
1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf Nucl oculomotorius accessoriusradix parasymphaticaümberlülitus ganglion ciliaresnervus ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6 Nucl abducentism rectus lateralis 4. N. Hypoglossus 12 Nucl n hypoglossi: · Hüpoglossusekiududeta harud 1. Ramus meningeus dura materile 2. Radix sup (moodustab ristumisel radix inferioriga ansa cervicalise) m sternohyoideus, m omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12
Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõh...
· Reieluu külgmiselt põndalt Kinnitub kandluule, võimas kannakõõlus (tendo calcaneus) F: painutab säärt, sirutab pöida Lest- sääremarjalihas m. soleus Algab: · sääreluu ülemiselt osalt (põndalt) · pindluu pea piirkonnast Kinnitub: moodustab koos m . gastrocnemiusega kannakõõluse F: sirutab pöida Reie nelipealihas m. quadriceps femoris Jaguneb neljaks lihaseks: · reie sirglihas m. rectus femoris algab niudeluu ogalt · külgmine pakslihas m. vastus lateralis algab reieluu suurelt pöörlilt ja luu keskosalt (karejoonelt) · vahepealne pakslihas m. vastus intermedius algab reieluu eesmiselt pinnalt · keskmine pakslihas m. vastus medialis algab reieluu karejoonelt Kinnitub: kõik neli lihast kulgevad üle põlveliigese ja ühine lõppkõõlus kinnitub sääreluu ülemisele otsale (põnda alla) m. quadriceps femoris on kõige võimsam lihas. F: ainus sääresirutaja Rätsepalihas m. sartorius Algab niudeluu ülemiselt eesmiselt ogalt
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. pterygoideus Kiilluu tiibjätke Alalõualuunurga Ühepoolsel m. Kiilluu Alalõualuukael --"-- medialis ja tiibjätkeauk sisemine pind kokkutõmbel pterygoideus suuretiiva nihutab lateralis oimualune alalõualuud pind ja vastassuunas, tiibjätke kahepoolselt - ette Miimilised lihased
Eesmine ja tagumine ristatiside Nimeta lihased, mis põlveliigeses asuvad frontaalselt tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas Kas need on põlveliigses painutajad või sirutajad? Painutajad Näita joonisel facies lateralis tibiae (sääreluu külgmine pind)? Missugune lihas sellelt algab Eesmine sääreluulihas (M. tibialis anterior) Mis katab sääreluu substantia compaktat (Plinkollus) seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Mis katab sääreluu substantia spongiosat seal, kus ei
põlveliigesest; nägemisteel) Maitsmistee – VII, IX, X närvi tundeganglionis Kuulmistee – ganglion cochleare Nägemistee – kepp- ja kolbrakud retinas süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale ! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis lu...
n. musculocutaneus - plexus brachialis 7) spinaalnärvi harud, milliseid neist moodustavad põimikuid (tõmmata joon alla) ramus ventralis, ramus dorsalis, ramus meningeus, rami communicantes; ventraalharud (v.a. rinnanärvid) moodustavad põimikuid 8) plexus lumbalis’e moodustumine (segmendid), harud alajäsemele, milliseid lihasrühmi innerveerivad moodustavad 12. rinnanärvi ja 1-4. nimmenärvi ventraalharud; harud alajäsemele: 1. n. cutaneus femoris lateralis 2. n. femoralis: vagnavöötme vahelmise rühma lihased, reie eesmise rühma lihased 3. n. obturatorius: reie mediaalse rühma lihased c) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre eesmise rühma lihaseid n. medianus, n. ulnaris (plexus brachialis) 9) peopesa naha innervatsioon (närvid, mitu sõrme) n. medianus - pöidla poolt alatest 3,5 sõrme n. ulnaris - väikesõrmest alates 1,5 sõrme
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis lu...
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
Talamus on vaheaju suurim osa, moodustades sellest ligikaudu 4/5. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks, ühendatuna intermediaarse massiga. Talamuses paikneb III ajuvatsake, mis jääb talamuse lateraalsete osade vahele. Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid praktiliselt kogu keha retseptoritelt. Talamus on otsekui aferentsete erutuste kollektor. nucleus ventralis anterior (eesmine ventraaltuum) ja n. ventralis lateralis (lateraalne ventraaltuum) reguleerivad motoorseid funktsioone, "suheldes" basaalgaglionite ja motoorse korteksiga n. anterior (eesmine tuum) ja n. medialis (mediaaltuum) on seotud limbilise süsteemiga ja prefrontaalse korteksiga ning reguleerivad meeleoluseisundeid n. dorsalis lateralis (dorsaalne lateraaltuum) on seotud teiste talamuse tuumadega ning suuraju koorega ning reguleerib emotsioone n. lateralis posterior (tagumine lateraaltuum) ja talamuse paksenenud tagaosa
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud ke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
