Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Dementsus vanadel inimestel Küsimused: 1. Mis on demenstsus? 2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel? 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... 4. Kuidas progresseerib haigus? 5. Kuidas saab meditsiin aidata? 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Hüpotees: Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis. Kui õigeaegselt alustatakse raviga, siis on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti. Vahel harva võib esineda ka dementsust, kus on tegemist pöörduva muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt on aga dementsuse korral tegemist süveneva elukvaliteedi langusega. Admetekogumismeetod: http://www.alzheimers.org http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html http://www.inimene.ee http://www.med24.ee/perearst/article_id-5103 1. Mis on dementsus? Dementsus on sümp...
............................................................................................5 3.3 Vaegmälu ehk hüpomneesia ............................................................................................ 5 3.3.1 Fiksatsiooni hüpomneesia..........................................................................................5 3.3.2 Reproduktsiooni hüpomneesia...................................................................................5 3.4 Mälulünk ehk amneesia ................................................................................................... 6 3.4.1 Progresseeruv amneesia.............................................................................................6 3.4.2 Anterograadne amneesia...........................................................................................6 3.4.3 Retrograadne amneesia.............................................................................................. 7 3
oma nimi ja lugemisoskus. o Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parem ajupoolkera kahjustuse korral tekivad häired ruumilisus-visuaalses mälus ning vasaku poolkera puhul sõnalises. o Amneesiaga on tegemist kui miski ei tule meelde või üldse mälus ei püsi. Teisi sõnu on see mälulünk, mis tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse 2 vormi : Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida. Tagasihaarav e RETROGRAADNE amneesia Ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. o Liigmälu e hüpermneesia salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetuletamine. Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu. Raskendab uute teadmiste omandamist.
On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda,
seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus. · Unustamise põhjused (unustamiskõver): kordamine puudub, vastastikune häirumine e interferents, valede taastamistunnuste olemasolud, konteksti mõju ja motiveeritud unustamine.
Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. Liig- ja vaegmälu. Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on
KONTROLLTÖÖ nr.4 Närvisüsteem 1.Millest koosneb kesknärvisüsteem? peaajust,seljaajust 2.Mida juhib vasak ajupoolkera? juhib parema kehapoole tegevust 3.Kuidas nimetatakse suuraju välispinda? -ajukooreks 4.Millest koosneb närvisüsteem? -närvirakkudest 5.Mis on amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. 6.Seljaaju ülesandeks on; --vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse 7.Mille kaudu saab organism väliskeskkonnast infot? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. 8.Mis on tingimatud refleksid? -kaasasündinud imemis ja neelamis refleks
mäletatakse [2]. 7 3.MÄLUHÄIRED Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga [3]. Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: a) Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kui ei suudeta juurde õppida midagi uut. b) Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast: Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja
Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega( jalgrattasõit, kirjutamine) Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. (rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi: Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast. Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Joobe-mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis.
- Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus) - Loovmõtlemine - uue loomine, uute lähenemisnurkade leidmine Loovus - isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja uudseid tulemusi saada. Teatavad pärilikud eeldused, aga olulised on ka keskkonna mõjutused ja võimalused loovuse rakend Mäluhäired 1. Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. - edasihaarav amneesia - inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. Enne mälukaotust toimunut mäletatakse. - tagasihaarav amneesia - inimene ei suuda meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmisi jms. Pärast mälukaotust omandatud teadmised ning mälestused sündmustest jäävad püsima.
..........................................................................................................14 2.2.1 Püsimälu liigitamine.......................................................................................15 2.3 Mälu ja aju...........................................................................................................15 2.4 Mäluhäired...........................................................................................................15 2.4.1 Amneesia........................................................................................................16 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia........................................................................... 16 2.4.3 Vaegmälu........................................................................................................16 2.4.4 Joobe-mälulünk.............................................................................................. 16 2.4.5 Hüsteeriline amneesia
Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. 5. Mäluhäired Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset
Mäluhäireid on mitut eri liiki: · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. · Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.) · Pidev aju hapnikuvaegus
Tähelepanu- valikuline info töötlus Tahtmatu- Eeltähelepanu- alateadlik (kui keegi räägib ja sa kuuled oma nimme ning kuulad) Tahtlik- egeerimine valgussähvatusele, valju häälele (10-12), õppimise alus Järeltähelepanu- tegevus muutub automaatselt. Ujumine ja jalgrattasõitmine. Maht- 4-7h 6. Mälu. Mälu liigid: tüübi ja ülesehituse järgi. Sensoone mälu. Primaarne ja sekundaarne mälu. Semantiline ja episoodiline. Amneesia. Protseduuriline mälu. Kognitiivne kaart. Mälu. Organismi võime salvestada, säilitada, taastada informatsiooni. Sensoone mälu-unustamine kohe pärast info vastu võtmist. Primaarne mälu- Lühiajaline mälu. Unustatakse, kuna lisandub uus info. Sekundaarne mälu- pikaajaline mälu, kus on mälu maht suur ent info kättesaamine on aeglasem. Semantiline- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse.(rohi on roheline)
definitsioon · Teadvuse seisund · Tugev lõdvestumine · Äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoos või transs · Tunduvalt levinum seisund · Unistamine · Armumine · Inimese kuulamine · Muusika · Film · Teatrietendus Hüpnootiline seisund · Inimene ei ilmuta initsatiivi · Tähelepanu muutub endisest valivamaks · Kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime · Võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi · Esineb hüpnoosijärgne amneesia Kasutusalad · Ealised tagasiminekud · Kohtus · Vabanemine: hirmudest paanikahoogudest alkoholi ja nikotiinisõltuvusest valudest Hüpnootiline tundlikkus · Unesarnane seisund Lõdvestuma unustama välised asjad keskenduma soovitustele · Mõni lihtne korraldus · Raskemad korraldused · Iga inimene ei allu Edu · Soovib hüpnoosi · Usaldab hüpnotiseerijat · Kalduvus unistada · Suurem keskendumisvõime
25. päeval leidis Emily minibussit ühe kirja Emmalt tema vantädilt, et ta pärandab Emilyle oma päranduse see olevat väga haruldane . 27. päeval juhtus Emily Mollyga rääkima ,sest ta oli saanud ühe paberi kus oli kirjas , et avada 27 päeval mida ta ka tegi ja sinna oli krjutatud ema , aga kui Emily helistas hakkas ta hoopis rääkima Mollyga , ning Molly otsustas Blackrocki sõita.Kui Molly linna jõudis läksid nad arestiparklasse kus oli see imelik auto ja leidsid sealt amneesia masina kus oli ekraanil ,,Amneesia lõpuni veel 3 päeva". Raven otsustas vastu astuda Attikolile ja Ümlautile ning kutsus nad riskipokkerit mängima Raven valis oma paariliseseks Emily ja nad mängisid musta kivimi peale mis pidi väga haruldane olema.Ümlaut koos Attikoliga kaotasid ja nad pidid linnast igaveseks lahkuma. Lõpuks tuli Emilyle mälu tagasi ja ta läks koju ja sai teada ,et ta nimi on Emily.
Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne. 2) Püsimälu protseduuriline (selgeksõpitud tegevused ja liigutused, nt jalgrattasõit), semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid). Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu. Mälu häired: 1) Amneesia e. mälulünk mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta juurde õppida uut), *Tagasihaarav (ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust). 2) Liigmälu e. hüpermneesia mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine.
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
Aju informatsioon LÜHIMÄLU: Sensoorne mälu- unustamine (kestus 1sekund) Primaarne mälu- harjutamine ja unustamine (kestus sekundid) PÜSIMÄLU: Sekundaarne mälu- unustamine (kestus minutid...aastad) Tertsiaarne mälu- unustamist pole(kestus püsiv) Mäluhäired Pea trauma Vereringe häired Mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid Intokatsioon Hormoonid Täielik mälukaotus ehk amneesia Lühiaegsed mäluhäired ehk hüperamneesia. Vähenenud võime meeles pidada ehk hüpoamneesia. TÄNAN KUULAMAST!
mälujälgesid talletada. Samas intelligentsus jäi samaks ja metafoore tajus ka. Hanoi puzzle korral H.M mäletas seda nõksu, kuidas seda testi teha uuesti ja kiiremini, jäi talle mällu alles see motoorne oskus (aina harjutades, umbes kolmandal korral inimesed juba oskavad seda lahendada). Põhimõtteliselt mälukaotust on kogenud kõik inimesed, nt need asjad, mis on juhtunud meiega esimese 3e-a jooksul. Enamasti amneesia hõlmab eksplitsiitse mälu, ta ei mäleta asju enda kohta. Eksplitsiitne on nagu faktimälu, kohamälu. Implitsiitne protseduurioskusmälu. *Roti labürint- nad ei tohi minna sinna haara, kus nad on juba palakese ära söönud (igas haaras on pala). Siis muudetakse neurokeemiliselt nende töömälu kuidagi ja vaadatakse, kas midagi muutub. *Morrise veepuur rott on motiveeritud leidma üles seda kõrgendikku/platvormi basseinis, kuna neile ei meeldi ujuda väga, neile meeldib kuiv olla
neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga. Mida tähendab düsartria? Düsartria on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest. Sellest tulenevalt on halvatud kõnelihaste töö ning inimene pole võimeline korrektselt kõnelema. Düsartria korral on kahjustatud hääldamine, hääl, hingamine (sh kõnehingamine), dünaamika, kõne kiirus, rütm ja aktsent. Mida tähendab amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Ulatuse järgi eristatakse: täielik amneesia – inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist. osaline amneesia – inimene mäletab teatud sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi. Kirjelda dementsust.
vormi:edasihaarav(mille korral mäletatakse sündmusi enne kahjustust, kuid ei suudeta midagi juurde õppida) ja tagasihaarav(mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne kahjustust. On ka teisi mäluhäireid nagu Liigmälu(tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist) jaVaegmälu(võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omnadtatud meeldetuletamine) Hüsteeriline amneesia ja Afektiivne mälulünk 12.Reproduktiivne mõtlemine ehk taastav( kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi) 13.Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid) 14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C
eksam, kus on avatud küsimused Äratundmine – antakse info ette, kus ma ära tunnen õiged ja valed valikud (valikvastustega test) Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub (12- 14t) Tulving- oluline on keskkond, kus meenutatakse- kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Amneesia- mälukaotus o Amneesia liigid: Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud) Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) o Katse pantsinedi H.M-ga KEEL JA KÕNE o Keel- inimesee omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne!
(Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) ·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (oskused noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida, oskus lugeda ja kirjutada) ...... Tõendused semantilise, episoodilise ja protseduuurilise mälu erinevustest: a)amneesiahaigete uurimine, mis näidanud, et võib olla kadunud üks mälutüüp, - sagedamini klassikalise amneesia puhul pikaajaline episoodiline mälu perioodist enne mälukaotust (retrograadne amneesia) ja sagedasti häiritud ka uue semantilise informatsiooni õppimise võime, kuid protseduuriline mälu toimib hästi (K.C. näide Tulving,2002, lk 38-39) (oskab väga hästi autokumme vahetada, ning samataolisi oskusi suudab ka pärast raske amneesia ilmnemist omandada, samas ei mäleta ühtki juhtumit, kus ta seda tegi).Enamasti täidavad
Praeguseks on saavutatud konsensus, et pöördumatus vetiivses seisundis viibiva isiku toitmise võib lõpetada, kui selle põhjuseks olnud ajutrmast on möödunud 12 kuud, mõne muu põhjuse korral. Deliirium. Teadvuseseisundi kvalitatiivne muutus, mentaalsete fnkts-de äge, ajutine halvenemine, teadvuse tase kõigub: ärevus-uni; une-ja ärkveloleku rütmi häired, tajumishäired (illusioonid, hallutsinatsioonid, pettekujutlused), ei suuda ümbrust jälgida, hirm, jälitusluul, hiljem amneesia. Põhjused – aju orgaanilised haigused (KNSi infektsioonid/entsefaliit, meningiit, ajuabtsess/; hematoom; peaaju kasvajad; epileptiline staatus; hüdrotseefalus; vaskulaarsed haigused); somaatilised haigused (hepatiit, maksapuudulikkus,; ureemia, neerupuudulikkus; kilpnäärme talitluse häired; diabeet; neerupealiste talitlushäired; sepsis; palavik; vähkkasvaja intoksikatsioon);
protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustumisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Amneesia ehk mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse antero- ja retrograadset amneesiat. Veel kuuluvad mäluhäirete alla liig- ja vaegmälu, joobe-mälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest, milles on võimalik eristada 4 etappi: ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon ja lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. Loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, s
V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia üheks esimeseks eksperimentaalseks psüühika uurimismeetodiks oli introspektsioon. V: TÕENE 6. Õppimine, mis toimub teiste inimeste käitumist jälgides ja imiteerides, on MUDELÕPE 7. Hermann Ebbinghausi poolt koostatud klassikaline unustamiskõver näitab, et vastomandatud materjal salvestub mällu kõige efektiivsemalt esimese paari tunni jooksul. V : TÕENE 8. Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust nimetatakse AMNEESIA 9. Funktsionalistlik lähenemine psüühika uurimisele seadis eesmärgiks selgitada välja teadvuse baaselemendid ja nende omavahelised seosed. V : VÄÄR 10. Psüühikahäire kujuneb diateesi-stressi mudeli kohaselt välja nagu iga teine haigus, st sellel on oma kehaline põhjus (nt ajuvigastus, kaasasündinud vajakajäämised aju närviülekannetes). V :VÄÄR 11. Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt registreeritud andmeid ilma, et tal
Kas neil pole õigust elada võrdset elu vastassoo ihaldajatega? Seda saab nimetada sallimatuseks. Kui küsida homokartliku inimese käest, miks ta kardab, saame suure tõenäolisusega mitteadekvaatse vastuse öeldakse, et see, mida nad teevad, on rõve. Kas see on põhjus omasooihara eemale tõrjumiseks? Sarnaselt välditakse ka pedofiile. Meditsiiniliselt on pedofiilia haigus nagu ka diabeet, hemofiilia ja amneesia. Haigeid ei tohi diskrimineerida, hoolimata haigusest. Eestis taheti koostada pedofiilide avalik nimekiri, et inimesi hoiatada. Ilmselt oleks see list hävitanud selle haiguse all kannatavate elu ühiskondlikus mõttes. Muidugi pole lasteahistamine normaalne nagu seda on diabeetiku regulaarne insuliini süstimine, kuid kas kindlasti tuleb tõmmata nii tugev piir haiguste vahele? Inimesed jäävad tagant järgi vaatama liigpakse, sosistades kaaslasele kõrva: ,,Issand jumal, kui paks ta on
Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera ja unustamise tervminid - Pärast tekkis mälu uueimise teatav seisak, arvati et mälu on inimese ja muu mateeria lahutamatu osa ja seda pole vaja eraldi uurida Amneesiad Anterograadne – edasihaarav - Võimetus ajuhakhjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot. Retrograadne – tagasihaarav - Võimetus taastada ajukahjustustele eelnenud mälestusi - Ajaliselt piiratud retrograadne amneesia – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega neist on möödunud (nt ei mäleta minuteid enne kui autoõnnetus vm oli) Lapsepõlve amneesia – esimeste aastate kogemuse unustamine. Võimalikud põhjused: - Erinevad ajuosad küpsevad erineva kiirusega - Hipokampuse neurogenees häirib püsivamate mälujälgede tekkimist Dissotsiatiivne fuuga – mälukaotus (viimase aja tähtsamate sündmuste osas)
V LOENG Milline on üldine mälusüsteemide jaotus (skeem slaididel, raamatus)? - Lühimälu - Pikaajaline mälu o Eksplitsiitne (teadlik) – episoodiline (personaalne, autobiograafiline), semantiline (faktid, teadmised) o Implitsiitne (mitteteadlik) – oskused, harjumused, praimimine, tingimine o Emotsionaalne (teadlik ja mitteteadlik) – meeldimine, vältimine, hirm Mis on anterograadne ja retrograadne amneesia? Anterograadne – edasihaarav, võimetus ajukahjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot Retrograadne – võimetus taastada ajukahjustusele eelnenud mälestusi. - Ajaliselt piiritletud retrograadne – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega on neist möödunud nt ei mäleta vahetult enne õnnetust toimunud tunde/minuteid
(b) teadvustatud psüühikanähtus (c) mälust sõltumatu ning sünesteetiline (d) vähem isikupärane ja elementideks mittetaandav 20. Vaatamata muutuvatele tajumistingimustele aitab ühtesid ja samu objekte püsivalt samadena tunda (a) konstantsusmehhanism (b) ikoonilise mälu pikenemine (c) liikumisparallaks (d) tahtepingutus tajumisel 21. Sotsiaalse taju valdkonda kuuluvad (a) posthüpnootiline amneesia (b) D. reflektsioon, empaatia, stereotüüp, oreooliefekt (c) ajataju, ruumitaju, värvitaju (d) professionaalne ja diletantlik taju 22. Figuuri ja fooni tajumisel (a) kaob kontuur figuuri ja fooni vahelt ära (b) figuuri ja fooni muutumatud olles kontuur vaheldub (c) kontuur kuulub tajuvalt figuurile ja mitte foonile (d) figuuri ja fooni kontuurid on sõltumatud 23
Ebanormaalsuse põhjuseks on eelkõige liigne tundlikkus teiste otsuste suhtes ja oma individuaalse loomuse eitamine ja seega eneseteostuse piiramine. 3.SÜMPTOM JA SÜNDROOM. Sümptom on haigusnäht, ühe psüühilise funktsiooni hälve ( näiteks kopsupõletiku üks sümptom on köha) , patoloogiline tunnus. Süptomid jagatagse pos. Ja neg. Pos. On seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jne). Neg. Kujutavad progresseeruvat väljalanegemist, defekti ( apaatia, amneesia jne) Sündroom kujutab endast teatud seaduspärasuste alusel seotud süptome, mis jagatakse lihtsateks ja keerulisteks. Sündroomid jaotuvad lihtsateks ja keerulisteks Sümptmite süstemaatika: tajumise ja mõtlemise häired tegelikkuse tunnetamise häired; Tundeelu, tahteelu ja instinktide häired. Intellekti ja mälu häired- hälbed võimete tasemes. Teadvusseisundi häired- muutused psüühiise tegevuse aktiivsuse tasemes 4.PSÜHHOOTILISTE JA MITTEPSÜHHOOTILISTE HÄIRETE ISELOOMUSTUS.
MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA LIIGUTUSTEGA; SEMANTILISES TALLETATAKSE FAKTE JA TEADMISI, MIDA ÜLDISELT TEATAKSE JA MIDA ÕPITAKSE; EPISOODILISES TALLETATAV INFO ON SEOTUD INIMESE ENDAGA NING MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV MÄLETATAKSE SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST, KUID EI SUUDETA MIDAGI UUT JUURDE ÕPPIDA; TAGASIHAARAV EI SUUDETA MEENUTADA SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST); LIIGMÄLU E. HÜPERMNEESIA MÄLLU SALVESTATUD INFO HAIGUSLIKULT INTENSIIVNE MEELDETULEMINE; VAEGMÄLU E. HÜPOMNEESIA RASKENDATUD ON UUE INFO OMANDAMINE JA VAREM
*OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE HÄIRE - obsessioonid ehk sundmõtted ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse *kompulsioonid ehk sundteod pidevalt korduv stereotüüpne käitumine *ÄGE STRESSREAKTSIOON - iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid, desorientatsioon - paanilise hirmu vegetatiivsed sümptomid (südame pekslemine, higistamine, kuumahood) - osaline või täielik amneesia *POSTTRAUMAATILINE STRESSHÄIRE - trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes - eraldumine teistest inimestest, traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine *DISSOTSIATIIVSED (KONVERSIOONI-) HÄIRED - osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine mälu, identsustunde ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel - tavaliselt suudetakse suures osas kontrollida teadlikult mälestusi ja aistinhuid, millele
- sotsiaalse kontekstiinfo töötlus oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega Mälu protsessides osalevad paljud aju piirkonnad ja subkortikaalsed keskused. Uute mälestuste loomisel keskne struktuur on hipokampus, mis on seotud nii info kodeerimise kui ka meenutamisega (eelkõige personaalsed sündmused). Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia. Samasugune kahjustus võib tekkida ka siis, kui hipokampus on terve, kuid häiritud on info liikumine sinna muudest töötluskeskustest. ’ Mälujälgede pikaajaline hoidmine toimub ajukoore assotsiatsioonipiirkondades. Episoodiline mälu on evolutsiooniliselt konserveerunud, närvivõrgustikud on analoogsed nii loomadel kui lindudel. Visuaalse töötluse “kus” ja “mis” süsteemi info liigub läbi parahipokampaalpk-de hipokampusesse,
Lokaalanesteesia Epiduraalanesteesia Spinaalanesteesia Hea anesteetikumi omadused · Anesteesia kiire saabumine ilma ebameeldivate kõrvalnähtudeta · Anesteesia sügavuse kiire muutumine vastavalt vajadusele · Skeletilihaste piisav lõõgastumine · Küllaldane terapeutiline laius · Toksiliste kõrvaltoimete puudumine Anesteesia aspektid · Analgeesia - valutunde puudumine · Teadvusetus - üldine anesteesia, lahutatav analgeesiast · Anterograadne amneesia · Lihaste lõõgastatus · Reflekside nõrgenemine või puudumine, mis vähendab ebasoovitavaid vegetatiivseid Reaktsioone Hea anesteetikumi omadused · Anesteesia kiire saabumine ilma ebameeldivate kõrvalnähtudeta · Anesteesia sügavuse kiire muutumine vastavalt vajadusele · Skeletilihaste piisav lõõgastumine · Küllaldane terapeutiline laius · Toksiliste kõrvaltoimete puudumine Anesteesia aspektid · Analgeesia - valutunde puudumine
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel ...
Imiteerimine (Kuuldud sõna sarnaselt väljaütlemine) Hoidekeel (Motherese)Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed. Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 6 Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda. Sensomotoorne staadium-Laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab, Mõtlemise ja keele omandamine, Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu, eristab end teistest objektidest, objektide jäävus.
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni biokeemiliste protsesside tekkeni · püsimälu mällu jääv peale 30 sekundit · operatiivmälu kindlaks perioodiks salvestatav 12.Mäluhäired Mäluhäired: · Alzheimeri tõbi haigus, mis tekitab mälukaotuse · Eidetism nähtus, kus pildiliselt jäävad mällu peale ühekordset vaatlust kõik detailid, ka pisimad · Amneesia mälulünk, ettehaarav või tagasihaarav 13. Mõtlemise operatsioonid · analüüs · süntees · üldistamine · võrdlemine 14. Emotsioonide mõiste ja liigid Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. · Meeleolu püsiv foon tegevusele · Ärevus spetsiifiline seisund, mis takistab tegevuse edukust · Stress pinge · Frustratsioon takistusest tulenev viha · Afekt lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse
konteksti mõju inimesel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast; eriti tugevad valed (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes (näide autoõnnetusest); motiveeritud unustamine (puudutab eelkõige episoodilist mälu) ei taha meenutada amneesia ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus; kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest tähelepanuvõime nõrgeneb: vähem pannakse tähele detaile ja üldist konteksti;
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud p...
Episoodiline mälu- talletatav info on seotud inimese endaga. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Iga inimene võib aeg- ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää vüi meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Amneesia e mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · Edasihaarav e anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeda juurde õppida midagi uut · Tagasihaarav e retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustusi. · Liigmälu e hüperamneesia tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldetulemist
Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume? Lühiaegsed operatsioonid, anesteesia sissejuhatus, diagnoostilised protseduurid, krampide ravi. 6. Millised on anesteesia premedikatsiooni eesmärgid? • ärevuse vähendamine • näärmete sekretsiooni pärssimine • reflekside allasurumine • amneesia esilekutsumine • üldanesteetikumide toime tugevdamine 7. Kuidas manustatakse järgmisi anesteetikume Aine intravenoosselt inhaleerides Põhiline kõrvaltoime (ed)/ toksilisus Fluotaan X arütmia,bradükardia Propofool X annusest sõltuv hüpotensioon
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (2530°C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 4244°C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine maksapõletik (kollatõbi) Ahepatiit melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse naha...
Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. Mäluhäired. Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu.
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
