Mälunähtuste ja -süsteemide liigitamisel on kaheks peamiseks tunnuseks mälus säilitava teabe säilitamiskestus (st kui kaua teave mälus püsib), millises vormis on see teave mälusüsteemis kodeeritud, st millist tüüpi on mälurepresentatsioon. Lähtuvalt sellest saab eristada järgmisi mälu alaliike. Sensoorne mälu. Sisuliselt on see objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Sensoorsest mälust valib tunnetussüsteem tähelepanu abil välja alamhulga, mis lühimällu edastatakse. Klassikalised tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling. Lühimällu sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. Nt kui sensoorses mälus oli üks puuvilju kehastavatest
pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis. Närvisüsteem. Närvisüsteemis on närvirakud ühendatud keerukasse võrku, mis jaguneb: kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. · Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. · Piirdenärvisüsteemi moodustavad peaaju- ja seljaajunärvid koos närvilõpmetega elundites ja kudedes. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest neuronist, vaheneuronist, motoorsest neuronist ja efektorist. ( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks
1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon. · Mälu maht on väiksem ja salvestatakse ajalises järjestuses. · Unustamine toimub info asendumisega. Edasi läheb info sekundaarsesse mällu, mille üleminekut kergendab kordamine ja harjutamine ja sellega kaasnev ringlus primaarses mälus. Mitteverbaalne läheb otse sensoorsest sekundaarsesse. SEKUNDAARNE · Mitteverbaalselt kodeeritud informatsioon kantakse otse siia. · Suur ja püsiv salvestussüsteem. · Kasutatav ka pärast pikemat aega. · Unustamine: eelnevalt/järgnevalt õpitu segav mõju. Primaarse ja sekundaarse erinevuseks on info kätte saamise kiirus. Primaarsest saab kätte väga kiiresti, sekundaarsest kätte saamine võtab aega. TERTSIAALNE
taktiilne agnoosia · tundlikkus pole kadunud · pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust · pole kõnehäiret · Aga on: 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade (B 5,7) kahjustus · Info integratsiooni häire, st kõrgemad tajuprotsessid on häiritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab. Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik. Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine asendub nt kogu käega haaramisega.
aluseks on väliskeskkonna tingimuste iseloom liigutuste sooritamisel. Avatud liigutusvilumused on sellised, mille puhul liigutuste sooritamisel on väliskeskkonna tingimused muutuvad ja etteaimatavad Suletud liigutusvilumuste korral on liigutuste sooritamise tingimused aga stabiilsed ja sooritatava tegevuse iseloom on üldjoontes ette teada. 2. Lühiajaline mälu kestvus- mitu ühikut- LM on mahult küllaltki piiaratud, olles võimeline keskmiselt säilitama 7±2 ühikut informatsiooni. 3.sensoorsest mälust informatisoon kuhu edasi? a)tajuprotsessid+ b) mäluprotsessid?- SM-u sisenenud informatsioon valitakse välja selektiivse tähelepanu kaudu ning suunatakse edasi lühiajalisse e töömällu. 5.osavusiga ? 6.pööratud Uprintsiip - Psüühilise pinge seost liigutuste sooritamise tulemuslikkusega väljendatakse pööratud U-printsiibiga, mille kohaselt on sportlik sooritus kõige parem ärevuse keskmise tugevuse korral. 7. Bernstein töötaas välja
(b) üha vähenevate juurdekasvude võrra (c) muutumatute "juurdekasvude" võrra (d) juurdekasvude ruutjuure võrra 16. Alltoodud meelte võrdluses on kõige kiiremad teadvuslikud reageerimisajad (a) nägemisaistingutel (b) puuteaistingutel (c) kuulmisaistingutel (d) valuaistingutel 17. Signaalide avastamise teooria järgi oleneb esitatud stiimuli avastamisel õigete vastuste sagedus (a) üksnes sensoorsest tundlikkusest (b) sensoorsest tundlikkusest ja avastamisvastuse valiku kallutatusest (c) üksnes vastuse valiku kallutatusest (d) valehäirete vältimise strateegia kasutuselevõtust isiku poolt 18. Aistimistundlikkuse muutused vastusena keskkonnatingimuste muutusele ilmnevad (a) sensoorses adaptatsioonis (b) aistingulävede fikseerumises (c) kontrastiefekti kadumises (d) akommodatsiooni toime ületamises 19
Mälu jaotatakse: sensoorne toob kohale valgeliblesid. Antigeenid on milekulid (proteiinid või salvestatakse meeleelunditest saadud info mõneks ms-ks (info sorteerimine), polüsahhariidid), mis suudavad käivitada kindla immuunsusreaktsiooni. Palavik on primaarne maht väike, kestab mõned sekundid, info kergesti kättesaadav, reaktsioon nakkusele, mis stimuleerib organismi kaitsemehhanisme. Kaitse viiruste sekundaarne saabub info sensoorsest ja primaarsest, maht suur, info eest algab biobarjääridest (nahk, limaskestad), edaspidi õgirakud, siis kättesaamine raskem, tertsiaarne maht väga suur, unustamist ei esine peaaegu, identifitseerivad B-rakud selle antigeeni ning T-rakud hävitavad viiruse koos meelde tuleb kiiresti. Unustamine algab kohe peale info vastuvõtmist. Mälu nakatanud rakuga. HIV on ohtlik, sest see kasutab peremeesrakuyna T-
eriliste uuriste (vastavate juhade väljasopistised kehapinnale) abil: nii täheldas ta koeral lühikese harjutamise järel maomahla nõristust ka üksnes valguse sisselülitamisel. Seesugune tingitud refleks kujunes tingimatu refleksi maomahla nõristumine toidu sattumisel makku ja valguse samaaegse sisselülitamise koosmõjul. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest (aferentsest) neuronist, kesknärvisüsteemist, motoorsest (eferentsest) neuronist ja efektorist (talitlev elund või kehaosa). Sellel teel on tavaliselt nn ümberlülitused - sünapsid - kus erutus antakse teatud ülekandeainete (mediaatorite) abil ühelt neuronilt teisele edasi. Närvikeskuseks nimetatakse mingi refleksi teostumisest vô funktsiooni regilatsioonist osavôtvat neuronite kogumit. Närvikeskustes erutuse juhtimine
Stiimulid tõmbavad tähelepanu, seejärel kodeeritakse sisalduv info, mis hoitakse sensoorses registris. Toimimine sõltub ümbrusest ja selle toimimist mõjutab ka õppetöö korraldus. Kui õpetajal õnnestub klassi ees õpitava suhtes tähelepanu esile kutsuda, siis tekib asja vastu ka õpilastel huvi ning tähelepanu koondub õpitavale. 4. Lühiajaline mälu Inimese tähelepanu orbiiti sattunud informatsioon läheb sensoorsest registrist edasi lühiajalisse mällu. See on mälu osa, kus mõttetegevus ja töödeldav informatsioon teadvustub. Sõltuvalt individuaalsetest eripäradest säilib informatsioon lühiajalises mälus 15-20 sekundit, mõnel isegi 15-30 sekundit. Et informatsioon säiliks kauem, tuleb seda üle korrata. Ka mahuliselt võib nimetada piiranguid. Inimene suudab korraga hoida lühiajalises mälus plus/miinus 7 informatsiooniühikut. Lühiajalise mälu roll pikaajalise
pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Sensoorne mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarne (e lühiajaline) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund
See ei vaja pingutust, selle kutsuvad esile teatud vihjed. Meenutamine Eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. o Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. o Meeleelundite kaudu salvestatakse saadav info automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorsest mälust kantakse info üle primaarsesse mällu sõnalise või mittesõnalisena. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. o Primaarses e lühiajalises mälus toimub sõnaliselt talletatud info ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Selles mälus põhjustab unustamist uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali
informatsiooni objekti paiknemise kohta ruumis. 3. Mis roll on töömälu keskse See kontrollib töömälu fonoloogilist ja ÕO9 kontrolli komponendil (central visuaal-ruumilist komponenti ning seob executive)? neid pika-ajalisse mällu. Selle ülesandeks on suunata tähelepanu sensoorsest mälust tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse ning samas ignoreerida kõike ebaolulist. 4. Kuidas on teadvust defineeritud? Õigekeelsussõnaraamatu järgi on ÕO10a teadvus "psüühika kõrgeim vorm". Õpik
protsess c) mäletamine/meenutamine (teadlikum, sõltub motivatsioonist, püsimälust viiakse info lühi-/töömällu) Mälu alaliigid 1) Sensoorne mälu väga lühiajaline, maht piiramatu saab infot tänu aistingutele, nagu haistmisele, nägemisele ja puudutamisele (näide: lähen tuppa, panen pirni põlema, pirn põleb kohe läbi, kuid hetk peale seda veel tajun ruumi nagu see oli enne valguse kustumist). Sensoorsest mälust põhimällu jõuab vaid valikuline osa infost. 2) Lühimälu informatsioon tuleb sensoorsest mälust, info on seal aga üldistatum ja vähem detailne, mahupiirang (7+-2 kompa). Teave püsib umbes 20-40sek. Lühimälu on aluseks operatiivmälule (töömälule) 3) Püsimälu info võib säilida aastaid/aastakümneid a) protseduurimälu (motoorsed tegevused, tihti automaatne ,,kehamälu", teadvustamatu) b) semantiline
kontrollpunkti üle kontrolli olemasolu Jaemüük- toidu käitlemine ja või töötlemine ning toidu hoiustamine müügikohas või tarnimine lõpptarbijale, k.a jaotus terminalid, toitlustus ettevõtted, sööklad, kauplused, jaotuskeskused ja hulgimüügipunktid Toiduainete sensoorne e. organoleptiline hindamine e. degusteerimine Sensoorne analüüs- toote organoleptiliste omaduste uurimine meeleelundite abil Aisting- sensoorsest ärritusest tulenev subjektiivne reaktsioon Assessor- iga sensoorses testis osalev isik Ekspert- isik, kes oma teadmiste või kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavates valdkondades. Paneel- Sensoorses testis osalema valitud assessorite grupp. Kvaliteet- toote või teenuste omaduste kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaks määratud või eeldatavaid vajadusi. Retseptor- meele elundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevalt ärritajale.
üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. · Lühimälu : on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varajasemaga või siis vähemalt tugevad elamused.
Ettevalmistusala peaks olema destilleeritud vee kasutamise võimalus, kuna sellel ei esine kõrvalmaitseid ja lõhnu. 50. Mis on aluseks piimatoodete sensoorsele hindamisele? VÄLIMUS- hinnatakse nii sisemisi kui välimisi visuaalseid omadusi (kuju, värvus, augustus); KONSISTENTS- määratakse tunnetuslikult, mälumise ja kompimise teel. MAITSE JA LÕHN- määratakse toote nuusutamisel ja mälumisel 5 - vastab etteantud sensoorsele määratlusele; 4 - minimaalne kõrvalekalle etteantud sensoorsest määratlusest; 3 - märgatav kõrvalekalle etteantud sensoorsest määratlusest; 2 - suur kõrvalekalle etteantud määratlusest; 1 - väga suur kõrvalekalle etteantud sensoorsest määratlusest; 0 - inimtoiduks kõlbmatu. Hindamise järjekord: · TÄISPIIMATOOTED · PIIMAKONSERVID · VÕI · JUUSTUD · JÄÄTIS 51. Juustu sensoorne hindamine Organoleptilisel hindamisel määratakse juustu omadused kompimis-, maitsmis-, haistmis- ja nägemismeele abil.
seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 43. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. 44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45. Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest, motoorsest närvist ja efektorist. 46. Lihaskoe liigid on vöötlihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude. 47. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on sarkomeer 48. Lihaskontraktsiooni mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile.
Kui õpetajal õnnestub õpitava suhtes tähelepanu esile kutsuda ehk siis vallandada oreinteerumisrefleks, siis on ka lootus, et lastel tekib õpetatava vastu huvi ning vallandub informatsioonitöötlemisprotsess, mis on õppimise eelduseks.12 Etristatakse ka ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) ja kajalist sensoorset mälu (kuulmises).13 2.3 Lühiajaline mälu ,,Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust (e pikaajalisest mälust) saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Tähelepanu suunamisega sensoorse mälu materjalile või püsimälust aktualiseeritud infole tuuakse vajalik osa sellest üle lühimällu, et kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või (taas) suunata püsimällu. Aktiivset osa 10 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000
võimet, siis ei suudaks ükski inimene ellu jääda. Info töötlemise alusel jaotub mälu järgmiselt: 1. lühimälu: a) sensoorne selles salvestatakse meeleelunditest saadud signaalid, mõnesajaks millisekundiks, selle aja sees sorteritakse ja eristatakse kõige olulisem, mis kodeeritakse sõnaliselt e verbaalselt edasiseks salvestamiseks, unustamine algab kohe peale signaali vastuvõttu, uus vastuvõetud info kustutab varem saabunud teabe, info ülekanne sensoorsest mälust püsimällu toimub kahel teel: 1. sensoorsete andmete sõnalisel kodeerimisel (ajutiselt salvestatakse see primaarses mälus), 2. mitteverbaalne ülekanne, otse püsimällu, b) primaarne selle maht sensoorsest mälust palju väiksem, info salvestatakse ajalises järjestuses, mälu kestus on mõni sekund, salvestatud info asendatakse uuega, info on väga kiiresti kättesaadav 2. püsimälu: a) sekundaarne info saabub siia 1
tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju · otsaju · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, seksuaalsus.) 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid(ravimid)? Toime aluseks on rakumembraanide ja meeleolu stabiliseerimine 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine
Hoitakse erinevat visuaalset ja ruumilist infot. Mahutavus 3-4 objekti korraga. Visuaalne register salvestab kuju ja värvi, sisemine kirjutaja ruumis paiknemise. 3. Mis roll on töömälu keskse kontrolli Selle ülesandeks on suunata tähelepanu ÕO9 komponendil (central executive)? sensoorsest mälust tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse ning samas ignoreerida kõike ebaolulist. Vastutab kognitiivsete protsesside järelvalve eest
Eeldab enda tundmist. Enda avamine ja riski võtmine. Informatsiooni jagamine enda kohta annab teisele võimaluse mõista enda käitumist. Võimaldab saada enda kohta tagasisidet. Ideid sügavamaks avamiseks: · Vastastikune avamine · Enda avamise ulatus ja sügavus suhete kulgemise jooksul (Johari aken suletud ja varjatud alad) Eneseavamine ja enese esitlemine arvestamine normidega ja enda eesmärkidega Suhtlemise komponendid: tunnetus Taju sensoorsest informatsioonist mõtestatud tervikute loomine. Tajumist mõjutavad isikust ja situatsioonist tulenevad tegurid (nt. eesmärgid, huvid, rollid). Suhtlemispartneri käitumise ja muude märkide tõlgendamine võib olla "vildakas". Skeemid organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine
100 miljardist (109) kuni 1 triljonini (1012) spetsialiseerunud närvirakkude võrgustikku { Tüüpilisel närvirakul on ~10 000 { Lihtsaim selline võrgustik on refleksikaar ühendust teiste närvirakkudega meeleorganite koosseisu kuuluvast { Gliiarakud paiknevad närvirakkude ja sensoorsest neuronist, teiste närvirakkudega nende jätkete läheduses ning toetavad sidet loova(te)st interneuroni(te)st ja närvirakkude funktsioneerimist sihtorganiga ühenduses olevast motoorsest neuronist Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09
lähestikku, kuid kokku ei puutu. Neid eraldab koevedelikuga täidetud sünaptiline pilu, mille närviimpulss peab ületama keemiliste signaalmolekulide ehk virgatsainete vahendusel. Retseptori tüübid: · ionotroopsed retseptorvalk on ühtlasi ioonkanal · metabotroopsed saavutavad ühenduse ioonkanaliga G valkude ja teiste virgatsainete vahendusel Närvivõrgustikud: · divergeeruv võimendab sensoorsest närvirakust alanud signaali · konvergeeruv koondab signaali paljudest allikatest nt motoorsele neuronile · kaja- või peegeldav signaali kestvaks töötluseks · paralleelse vallandumise töötlusvõrgustik reaktsiooni viimistluseks NAHK Keha membraanide klassifikatsioon: · Epiteliaalsed membraanid pinnakihiks mingi epiteelkoe tüüp nahk limaskestad serooskestad
Sisu muutused ilmutavad ennast mäluvigade ja süstemaatiliste moonuste kujul. 6 2 Mäl liigid Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 2.1 Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2.2 Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund
3. püsimälu( ka pikaajaline mälu), mis tavaelus on kõige tähtsam ja seetõttu on ka mõneti ületähtsustatud [1] 2.1 Ultralühiajaline mälu Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu ( ehk ultralühiajalisse mällu), kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine koe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska [3]. Sensoorset mälu jagatakse veel vastavalt modaalsusele ikooniliseks ja kõlamäluks. Informatsiooni kadu ikoonilises mälus toimub sekundi murdosa jooksul, kõlamälus aga paari sekundi jooksul [2].
ühtse mälutegevuse komponendid. 4. Mälu liigid Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 1) Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2) Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine
retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju: sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju: · otsaju hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), seksuaalsus.) Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Inimese peaaju areng lõppeb noorukieas/pärast 20. eluaastat. Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste uhenduste tasemel. Suurem osa närvirakke on inimesel sundides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde
Teadvuses konstrueeritud Absoluut peab olema samaaegselt teadvuslik ja teadvustmatu . Vastandite seadistamine ongi absoluudi esiletõstmine Ta on olemise ja piiride Vermögen (võime) Reflexion on justkui asja näilise olemuse sügavam seletamine . Setzen Entgegensetzter Vastandunud objektiivne ja subjektiivne Totalität Mõistuse spekulatiivsel tasandil on konfliktid lahendatavad Abstraktnee tähendab, et mingi asi on ära lõigatud mõttest või muust sensoorsest asjast Iga olev (Sein), sellepärast et ta ON, on vastand, tingitud ja tingiv. Iga olemise tarbeks on vaja , oleks midagi talle vastanduvat ja tema on omakorda vajalik millegi muu vastandumiseks. Mingite selliste vahendite kaudu teeb vernunft Verstandi begrenzlosiks. See Mannigfaltigkeit des Seins ongi see, et ühe Seini ümber on nii nii palju teisi Seine, tänu millele see Sein saab olemas olla. Kõik tema negatsioonid ja vastandid ja asjad. Verstand toodab Seine
teadmisi. Õppimine ning mälu on väga tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. Mälu liigid. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund
2) Sotsiaalne - traditsionaalsed, rituaalsed ja poolrituaalsed vastastikused käigud. 3) Individuaalne - juhtuvad «intsidendid», sellest lähtudes saame inimese paremini tuttavaks. Intiimsus algab seal, kus individuaalne (ja enamasti instiktiivne) programmeerimine muutub ja motiivid hakkavad järele andma - ainus rahuldusvastus stiimulinäljale, tunnustusenäljale ja struktureerimisnäljale. Stiimulimäng ja tunnustusemäng väljendavad vajadust hoiduda sensoorsest ja emotsionaalsest nälgimisest, mis viivad bioloogiliste kõrvalekallaleteni. Üksikindiviidi struktureerimise viisid: 1) Tegevus. 2) Fantaasia. 1 Kui indiviid on kahe või enama inimese sotsiaalse ühenduse liige, on aja struktureerimiseks valikuid: 1) Rituaalid. 2) Ajatäited. 3) Mängud. 4) Intiimsus. 5) Tegevused. Sotsiaalse kontakti hüved keerlevad kehalise ja vaimse tasakaalu ümber. Neid seostatakse järgnevate teguritega:
a. Materjali töötlussügavus – kuidas mõjutab info salvestamist? Materjali sügavam ja põhjalikum töötlus tagab sellest arusaamise ja sellest tulenevalt meelespüsimise (seostub paremini eelnevate teadmistega) b. Tähelepanu ja kontekst kui meeldejätmist mõjutavad tegurid. Tähelepanu ja kontekst kui meeldejätmist mõjutavad tegurid. Tähelepanu pööramine tagab info mineku sensoorsest mälust töömällu ja nõnda saab ka paremini aru, millest jutt käib, tagades seostumis varasemate teadmistega Konteksti abil saab tekstist paremini aru ja nõnda jääb selle sisu paremini meelde (seostub varem teatuga/kogetuga c. Kordamine kui meeldejätmist mõjutav tegur. Erineval viisil kordamine. Kordamine kui meeldejätmist mõjutav tegur. Erineval viisil kordamine.
Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel · Sensoorset (ülilühiajalist) mälu ;funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu( tavaliselt vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) , kajalist sensoorset mälu(kuulmises) jne; · Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info opratiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. · Püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Üheks teadmiste organisatsioonivormiks on materjalikorrastus semantilise hierarhia põhimõttel, kus mõisted on
toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. 1.) Põlvekõõluse stimuleerimine 2.) Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) 3.) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) 4.) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. 12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Toidu maitse 13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada
7) dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad Kui hiljem vastu võetud teave põhjustab eelneva ununemist on tegemist RETROAKTIIVSE INTERFERENTSIGA. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist PROAKTVIISE PIDURDUSEGA. SENSOORNE MÄLU – objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. LÜHIMÄLU – sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. PÜSIMÄLU – informatsioon võib säilida aastaid või aastakümneid, olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on 3peamist allsüsteemi: 1)protseduurimälu- oskused mingit toimingut ellu viia 2)semantiline mälu- see, mida suurel määral
(Rouse 2011) Juhita autod suudavad tajuda enda ümbrust kasutades tehnoloogiavahendeid nagu näiteks LIDAR-it, radarit, GPS’i ja kompuuternägemist. Saadavat sensoorset teavet töödeldakse selliselt, et sõiduk suudaks leida asjakohase raja, mida mööda sõita ning sealjuures vältida teele ilmuvaid takistusi ja alluda teemärkidele. Auto kasutab digitaalset kaarti, mida sõiduk pidevalt värskendab informatsiooniga, mida saab sensoorsest sisendist. See aitab sõidukil kohaneda muutuvate olukordadega ning liikuda tundmatutel territooriumitel. (Goodman 2016) Isesõitvatel autodel ei piisaks ainult heleduse muutuste jälgimisest ja ultraheli kasutamisest. Isesõitva auto kontekstis tähendab see seda, et teatud ettetulevad olukorrad ja nendele reageerimine on autole eelnevalt selgeks tehtud. Õigel teel sõitmiseks on vaja ühelt
sellele saab sensoorses mälus olevat infot kustutada aktiivselt e “üle kirjutada” uue vastuvõetud infoga. Kui väga lühikese aja jooksul (50 ms) näidata hulka ärriteid (N: 12 kirjatähte), siis 0,5-1 sekundi pärast võib näidatud tähtedest nimeta õigesti kuni 80%. Saadud info taastatakse nagu optilisi järelpilte. Mõne sekundi pärast väheneb nähtu taastamisvõime 20 %-ni nii mälupiltide normaalse kahvatumise kui uue infoga ülekirjutamise tõttu. Info ülekanne lühiajalisest sensoorsest mälust püsimällu võib toimuda kahel viisil: 1) sensoorsete andmete sõnaline kodeerimine 2) mitteverbaalselt – oluline väikelastel ja loomadel, kes ei oska kõneleda. Edastatakse ka sellist infot, mida ei saa sõnaliselt kodeerida. Sõnaliselt kodeeritud info kantakse ajutiselt primaarsesse mällu. Primaarse mälu maht on palju väiksem kui sensoorsel mälul ja info salvestatakse ajalises järjestuses. Unustamine
Hoitakse pad)? visuaalset ja ruumilist infot. Mahutavus 3-4 objekti korraga. Visuaalne register salvestab kuju ja värvi, sisemine kirjutaja ruumis paiknemise 3. Mis roll on töömälu keskse Selle ülesandeks on suunata ÕO9 kontrolli komponendil (central tähelepanu sensoorsest mälust executive)? tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse ning samas ignoreerida kõike ebaolulist.Vastutab kognitsiivsele protsesside järelvalve
toimega. Mõlemad toimivad sümpaaatilise närvisüsteemi aktiveerimisega. 13 59. AIDA mudel. A ttention I nterest D esire A ction 60. Sensoorne mälu. Funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. 61. Lühiajaline mälu. Mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganeist, sensoorsest mälust ja põsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, aajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Ta mehhanismiks on püsimäluühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub tähelepanumehhanismide kontrolli all. 62. Pikaajaline mälu. Talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info
motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel sensoorne mälu lühikese ajahetke kestel säilitab tundeorganitest saabuva info töötlemistulemusi (100-400 msek) lühimälu töötleb sensoorsest mälust ja püsimälust saabuvat infot, säilitab info ajutiselt aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu sünonüümiks aitab aktualiseerida matejali jooksva tegevuse aktualiseerimiseks. püsimälu - materjal säilitatakse pikaks ajaks, informatsioon mõtestatakse, seotakse juba olemasolevaga. Operatiivmälu lühimälu sünonüümiks (A.Baddeley nim. seda ka töömäluks)
tervetel inimestel, mis tõendab, et valutundlikkus töötab ka siis, kui kompemeel on häiritud. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. Põlvekõõluse stimuleerimine Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? ● Haistmise puhul jõuavad meieni lõhnained õhu kaudu ning seetõttu suudavad nad retseptoreid üsna kauge vahemaa pealt mõjutada. ● Maitsetekitajad kanduvad edasi vedelikes, mitte õhus. Maitsetekitajad ei suuda niivõrd kergelt
2) meenumine – mälus säiliv aktualiseerub iseenesest, kergesti, ilma pingutuseta 3) mäletamine/meenutamine – teadlik, eesmärgipärane materjali väljatoomine mälust Olemas on kolm mälusüsteemi: 1) sensoorne mälu – Tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Kustumisprotsess on 100-350millisekundit (0.1-0.35sek). Sensoorset mälu on uurinud George Sperling. 2) lühimälu – Üldistatum, vähem detailine informatsioon sensoorsest mälust. Informatsioon püsib lühimälus 20-40 sekundit (kauem võimalik ülekordamisega). Töömälu on käimasoleva vaimse või praktiliseks tegevuseks vajalik psüühiline mehhanism. 3) püsimälu – Informatsioon püsib mälus aastaid või terve elu. Jagub omakorda kolmeks: (1) Protseduurimälus – vilumused/oskused; implitsiidne , teadvustamatu. (2) Semantilises mälus – mõisted, reeglid, teooriad, tähendused; abstraktne, interindividuaalne > isiklik.
Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu, aju poolt loodud, ca 50% amputeeritutel, tekib pärast operatsiooni, võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia Loeng 4 Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab. Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik.
minimiseerinud empiirilise vaatluse ja ratsionaalsuse osakaalu. Aquino Thomase suurim ülesanne oligi näidata, et mõistus ja usk ei ole vastandlikud. Ta näitas, et jumala mõistmiseni saab jõuda nii ilmutuse, pühakirja, sisemise kogemuse vaatlemise kaudu või ka loogika, arutelu ja looduse vaatlemise kaudu. Aquino Thomas ütles, nagu Aristoteleski, et meeled suudavad anda meile informatsiooni ainult üksikasjade, mitte universaalsete vormide kohta, mida võib sensoorsest informatsioonist vaid mõistuspärase juurdluse abil abstraheerida. Kuid mõistus ning usk ei saa olla omavahel vastuolus, kuna mõlemad viivad välja sama ülima reaalsuse tajumiseni teadmiseni jumala olemasolust. Filosoof kasutab loogilisi tõendusi ja demonstratsioone tõestamaks jumala olemasolu, samal ajal kui kristlik teoloog omandab teadmise jumala olemasolust läbi usu mõlemad jõuavad sama tõeni läbi erinevate vahendite.
sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. 61. Lühiajaline mälu Lühiajaline ehk ikooniline mälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses (ja selle ,,perifeerias") käepärasena, aktualiseerituna.Lühimälu on nö taktikaline mälu. lühiajalise mälu tunnused: - suur maht, lühike kestus, info detailsus ja konkreetsus; - mida lühemaajalisem on ärritus, seda pikemaajalisem on ikoon; - ikoon on maskeeritav; - Ikoonis on info esitatud analoogilisel, ,,pildi" kujul oma ruumiliste, värvisuuruse-,
Sõnalis-loogiline mälu – sisuks keele vahendusel antud mõtted. Selle mäluliigi inimesed on loogilised ja argumenteerimisosavad. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Kestvuse alusel jaotamine – Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu – Automaatne salvestamine, ülikiire kättesaadavus ja unustamine(kustutamine). Lühimälu ehk lühiajaline ehk primaarne mälu – mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine. Salvestamine läbi sõnastamise, kättesaadavus kiire ja unustades uus info asendab vana. Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu - strateegilise tähendusega materjali talletamiseks. Iseloomustab pikk ajaline kestvus ja väga suur maht. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused
Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse. Vaheajus on ka struktuurid, mis sarnaselt retikulaarformatsioonile mõjustavad tähelepanu ja teadvuse taset. Hüpotalamus reguleerib mitmeid käitumisi, mis on olulised homöostaasi ja reproduktiivse funktsiooni tagamiseks
kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse. Vaheajus on ka struktuurid, mis sarnaselt retikulaarformatsioonile mõjustavad tähelepanu ja teadvuse taset. Hüpotalamus reguleerib mitmeid käitumisi, mis on olulised homöostaasi ja reproduktiivse funktsiooni tagamiseks
sensoorne mälu kustaub väga kiiresti; info ikoonist väljalugemise ja lühimällu viimise kiirus on 10 ms ühiku kohta) (Dilollo nt 24 punkti ruudust 1 oli puudu ja inimesed pidi selle asukoha määrama kui punktide näitamsie aeg oli kiire siis seda suudeti teha hästi = need on ikoonilises mälus üheaegselt ikoon kestab 0,1-0,2 sekundit) 2) Lühimälu mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info opertaiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena. Toodakse üle ka püsimälust materjali, et seda kasutada tegevuses või suunata taas püsimällu. Sisekõnes kordamised et see ei kaoks sealt lühimälu on nn taktikaline mälu ta mehhanismiks on püsimälu tunnetusühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub tähelepanu
keskmise inimese võimele, kuid les sellele vaatamata ilmutavad erakordseid oskusi mingis ühes kitsas valdkonnas. - Autism - psüühikahäire, mille iseloomulikuks tunnuseks on äärmuslik andassetõmbumine, vähene huvitatus välismaailmast. Andekad inimesed erinevad vähem andekatest peamiselt elujõulisuse ja tundlikuse väliste stiimulite poolest (- Galton). Kuivõrd kogu info väliskeskkonnas jõuab meieni meelte vahendusel, siis ilmselt sõltuvad inimese võimed eelkõige tema sensoorsest tundlikkusest (- Galton). - Stanford-Biner skaala - standardiseeritud skaala, mille abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmise võimetega õpilastele. 40 Raymond B. Cattelli (1905 - 1998) - Liikuv intelligentsus - tegevus on närvisüsteemi arenguga, mis väljendub võimes
annaabi.ee 
