näosoontesälgust rostraalselt Lõua-keeleluu lihas - m. Alalõualuu keelmine pind Keeleluu Keele kandmine ja tõstmine mylohoideus Lõuatsi-keeleluu lihas - m. Lõuats Keele ettepoole tõmbamine geniohyoideus KAELA DORSAALSED LIHASED Suur dorsaalne peasirglihas - m. Telglüli ogajätke Kuklasoomus Pea tõstmine rectus capitis dorsalis major Väike dorsaalne peasirglihas - m. Kandelüli dorsaalne köbruke rectus capitis dorsalis minor Kraniaalne peapõikilihas - m. Kandelüli ristijätke Oimuluu nibujätke ja Ühepoolsel toimel pea viltu
Kehast tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed. Sagitaaltasapind kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest-taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. Sagitaaltasapinda, mis läbib keha keskkohalt ning jagab keha eest-taha suunas võrdseks paremaks ja vasakuks pooleks nimetatakse keskpidiseks ehk mediaantasapinnaks. Tasapinda, mis läbib keha samuti vertikaalsuunas, kuid on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne otsmikuga nimetatakse frontaaltasapinnaks. Frontaaltasapind jagab keha kaheks osaks- eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ü...
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine
alaosa, lõppeb kas näsaja moodustisena või läheb lslt üle emakasarveks. Näsa on oluliseks barjääriks infektsioonidele. Siseehitus: Serooskest Lihaskest Limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx). Emakas (uterus) Funkts: Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo Toimetab neid edasi munajuhasse Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne pind (facies: dorsalis et ventralis) Vasak ja parem emakaSERV ( margo uteri: dexter et sinister) sellega seostub emakakinniti(mesometrium) Vasak ja parem emakaSARV (cornu uteri: sinistrum et dextrum) Eristatakse emakakinnitmist ja vabaserva (nagu munasarjal) Emakakeha (corpus uteri) emakasarvede ja –kaela vahel Emakakael (cervix uteri) emakakehast kitsam, tihkem, paksuseinaline moodustis, talitleb sfinkterina
keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16-18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Mehe peaaju on naiste omast veidi pikem. Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja
1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval
palatinum). Paaritud: Kärsaluu (Os rostrale), Keeleluu (Os hyoideum) EESJÄSEME LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kraniaalne nurk (Angulus cranialis); Kaudaalne nurk Abaluu e. labaluu (Angulus caudalis); Ventraalne nurk (Angulus ventralis); Scapula Kraniaalne serv (Margo cranialis); Kaudaalne serv (Margo caudalis); Dorsaalne serv (Margo dorsalis); Õlavarreluu-pea (Caput humeri); Õlavarreluu-kael (Collum humeri); Õlavarreluu-keha (Corpus humeri); Õlavarreluu Humerus Mediaalne põndapealis (Epicondylus medialis); Lateraalne põndapealis (Epicondylus lateralis); Õlavarreluu-põnt(Trochlea humeri)
ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis). 34. Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii) 35. Mis luud moodustavad vaagna(pelvis)? Mõlema kehapoole puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid. Vaagnal eristatakse põhja ning dorsaal- ja külgseinu. 36. Millest koosneb luuline vaagnapõhi(soleum pelvis osseum)? Süle- ja istmikuluude dorsaalne pind. 37. Mis on terminaaljoon(linea terminalis)? Koosneb ristluuneemest, niudeluukeha eesservast ja süleluuharjast ning need eraldavad vaagnaõõnt(cavum pelvis) rinnaõõnest. Terminaaljoon tähistab ühtlasi ka kraniaalset vaagnaava (apertura pelvis cranialis) 38. Millised luudeosad ümbritsevad vaagnaõõnt? Puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid 39. Millised luuosad ümbritsevad kaudaalset vaagnaava? Esimesed sabalülid, istmikuluukaar, lai ristluu-köbruside. 40
Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused.
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (ma...
* kõrvalesta-launärv – n. silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased * põseharud – rami buccales * alalõuaserv * alalõuaserva-haru – ramus marginalis mandibulae * kaelanahalihas * kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas, neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi- keeleluu lihas kaelanärvid – nn. cervicales * dorsaalsed harud :
kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Pea-ja Seljaaju Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Ta on närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. 23. Nahk ja karvad 24. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad
motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. 2. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid: 1) Hingamiskeskus neuronite kogumikud piklikajus ja sillas. Reguleerib hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi hapniku vajadusele. Hingamiskeskuses eristatakse kaht peamist piirkonda: rütmiala piklikajus ja pneumotaksiline ala sillas. · Rütmiala dorsaalne ja ventraalne neuronite grupp. Dorsaalne grupp tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust. Ventraalne grupp aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes (sissehingamis-, väljahingamislihaste jõulisemad ja ulatuslikumad kontraktsioonid. · Pneumotaksiline ala kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, pneumotaksilise ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu,
(DICK) -jala inversioon M. flexor fibula tagumine suure varba -halluxi fleksioon -MTP ja IP tibialis hallucis longus pind phalanx distalis -jala plantaar- -TC (HARRY) fleksioon -ST -jala inversioon Jalalaba dorsaalne pind Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutust liigutused M. extensor calcaneus, 2.-4. varba m. -2.-4. varba ekstensioon -MTP, peroneus
Sest see liigestub kandelüli eesmise kaare sisepinnaga. 16. Mis lohud jäävad rinnalüli kehadele? Roidelohud, kus liigenduvad roidepead 17. Mis lohud jäävad rinnalüli ristijätketele? Roidelohud, kus liigenduvad roidekõbrukesed 18. Millised lülisamba lülid on kõige massiivsemad? Nimmelülid selja alaosas. 19. Kumb ristluu ots on laiem, kas ülemine või alumine? Ülemine ehk põhimik 20. Kumb ristluu pind on nõgus, kas ventraalne või dorsaalne? Ventraalne (eesmine) ristluu pind on nõgus 21. Mis kulgevad läbi ristluu mulkude? Närvid 22. Millega on ühenduses ristluu aurikulaarpinnad? Niudeluu aurikulaarpindadega 23. Milliste jätkete vahel on lülidevaheliigesed? Liigesjätkete vahel 24. Mitmest liigesest koosneb kuklaliiges? Kahest: Ülemine kuklaliiges ja alumine kuklaliiges 25. Mis tüüpi liiges jääb kuklapõntade ja kandelüli vahele? Ülemine kuklaliiges e ellipsoidliiges 26
migreeruvad rakud anterioorselt moodustades koos primaarse hüpoblastiga sekundaarse hüpoblasti (endoblast) Tekib kahekihiline blastoderm : epiblast ja hüpoblast, mis ühinevad tumevälja piirkonna marginaaltsoonis, nende vahele tekib blastotsööl Hüpoblast – panustab rebukoti koosseisu; migreeruvatele epiblasti rakkudele tähtis induktiivsete signaalide allikas Epiblast – sellest moodustub kogu embrüo (lisaks amnioni, koorioni, allantoisi osad) Henseni sõlm (organisaator; dorsaalne huul) ürgjuti eesmine paksenenud osa Ürgjutt – (blastopoori huul) iseloomulik lindudele ja imetajatele. Kolleri sirbist/epiblastist pärinevast ürgjutist algatatakse gastrulatsioon Ürgvagu (blastopoor) süvend läbi mille epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisemusse Läbi Henseni sõlme migreerunud rakkudest tekivad neelu endoderm, pea mesoderm ja seljakeelik Kui rakud (tulevased endodermi ja mesodermi rakud) sisenevad
Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine, d) abduktsioon → eemaldamine, e) aduktsioon → lähendamine, f) ekstensioon → sirutamine, g) fleksioon → painutamine 7
Action for vision - aktiivne visuaalne otsing (scanning), silmaliigutused nägemisinfo töötlemiseks. Visual recognition - objektide ära tundmine ja mõistmine Visual space - visuaalse info ruumiline paiknemine (nii enesest kui ka teistest lähtuvalt = egotsentriline vs allotsentiline) Visual attention - tähelepanu, mis on selektiivne ja keskendub vaid olulisimale infost Visuaalse info kolm peamist juhteteed: ventraalne, dorsaalne ja STS tee – mis on nende funktsioonid, milliste aladega neid seostatakse? 1. Ventraalne: objektide mõistmine; MIS? Temporaalsagarasse (objektide indentifitseerimine) 2. Dorsaalne: juhib liigutusi; KUS? Kiirusagarasse (liikumise juhtimine) 3. STS e superioorse temporaalvao e ülemise oimuvao tee (toetab sidet liikumise ja äratundmise vahel) Millised on nägemisväljade organisatsiooni põhimõtted (slaid 24, raamatust lk 328 5. väljaandes)? 1
Eessoolest kaugemal asuvad rakud kujunevad hepatotsüütideks (maksarakud) *Eessoolelähedased hepatoblastid kujunevad sapijuha/ põie epiteeliks ja nendest areneb sapisüsteem. *Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga kujunemist (dors ja ventr pung). Ventraalse punga arengut mõjutavad südamest pärit signaalid ja dorsaalset nt seljakeelikust ja dorsaalaordist tulevad signaalid ning lisaks vajab see retinoolhappe olemasolu. Lõpuks kasvavad dorsaalne ja ventraalne osa kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. · Kopsude areng hingamiselundkond areneb samuti ürgsoolest vastusena südamest tulevale FGF signaalile. Esmalt tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt. Vagu jaguneb kaheks haruks, millest arenevad kopsud ja bronhid. Oluline on endodermaalse epiteeli ja mesenhüümi vastastikune signalisatsioon.
Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). - 12 paari kraniaalnärve ehk peaajunärve – väljuvad ajutüvest, on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat - Seljaajus on 31 paari spinaalnärve – keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika - Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine
Jäsemed jagunevad eesjäseme- ja tagajäsemepiirkondadeks. 7. Topograafilised mõisted Mediaantasand jagab keha kaheks võrdseks osaks. Paralleelselt mediaantasandiga asuvad sagitaaltasandid ning risti segmentaaltasandid. Paralleelselt maapinnaga asuvad horisontaaltasandid (frontaaltasandid). Mediaantasandipoolset organi osa nim. mediaalseks (keskmiseks) ning sellest kaugemal olevat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid dorsaalne (selgmine) ja ventraalne (kõhtmine). Segmentaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid kraniaalne (peapoolne) ja kaudaalne (sabapoolne). Osa termineid on seotud kindlate kehaosadega: jäsemete eespoolset pinda nim. dorsaalseks ning tagapoolset palmaarseks (pihkmiseks) või plantaarseks (taldmiseks) vastavalt esi- ja tagajäsemete puhul. Kehale lähemal asuvat jäseme piirkonda nim. proksimaalseks ning kaugemal asuvat distaalseks. Keha välispinna suhtes kõneldakse organi pindmisest e
Seda silmas pidades on kehaorganite seisukorda kõige lihtsam hinnata horisontaalsete jaotuste alusel. [1] (vt. lisa 3) Eespool kirjeldatud osad on selgesti nähtavad ka jalalaba struktuuris: · pea- ja kaelapiirkond = varbad · rindkerepiirkond = jalapäkk · kõhupiirkond = võlv · vaagnapiirkond = kand · paljunemispiirkond = pahkluu · selgroog = mediaalne jalalaba · väline keha = lateraalne (külgmine) jalalaba · vereringe ja rinnad = dorsaalne (selgmine) jalalaba [1] Ravimeetodid Kui lähete ravile, vestleb refleksoloog kõigepealt teiega põhjalikult. Siis võtate kingad ja sokid jalast ning lõdvestute, refleksoloog aga hakkab teie jalalaba peal (või vajadusel käel) tööle, leides üles probleemsed piirkonnad. Refleksoloogid kasutavad kerge surve avaldamiseks oma pöidlaid ja sõrmi. Iga patsiendi jaoks on teraapia rakendus ja mõju ainulaadne. [2]
Seljaaju: Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib tingimatuid reflekse. Seljaajust lähtub 31 paari närve. Inimese aju ''küpseb'' kuni 21. eluaastani (30.eluaastani, Yale´i ülikooli uuring) Seljaaju- Dorsaalsesse sarve sisenevad kiud toovad sensoorse info sensoorsetelt retseptoritelt. Ventraalsest sarvest väljuvad kiud kannavad motoorse info lihastesse. Bell-Magendie seadus: seljaaju dorsaalne osa(pealmine) on sensoorne ja ventraalne osa(alumine) motoorne. 4. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Spiraalnärvid-iga seljaaju segment saab närvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse
ainult sellepärast et näen mida ta tegi. - Peegeneuronid kodeerivad tegevuse eesmärki ja võimaldavad liigutusi kujutled, teisi mõista ja tajuda (empaatia) Peamine peegelneuronite süsteem: - Neuronid reageerivad liigutustele millel on arusaadav eesmärk nt võtan midagi - Premotoorse ala, frontaal ja parietaalsagara lülgmsed osad sh Broca ala Hajutatud peegelneuronite alad: • - Reageerivad liigutustele, kus arusaadavat eesmärki pole, nt käeliigutused • - Dorsaalne premotoorne ala, eesmine parietaalsagara osa, temporaalvao ümbrus Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. - Tasakaal • - Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • - Autonoomse NS kontroll •
ajuvatsakesest külgmisemal, optilise kiasmi kohal. SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT); neuropeptiid Y (NPY) kasutav sisend lateraalsest põlvkehatuumast (LGN); serotonergiline sisend Raphe tuumadest. SCN selgmine osa saab sisendit korteksist, basaalsest eesajult ja hüpotaalamuselt. Peamised väljundid : paraventrikulaarne ja dorsaalne mediaalne hüpotaalamus. SNC reguleerib une ajastust ning elektriliselt aktiivne päeva ajal, aktsioonipotentsiaale kõige enam päeva keskel (6- 10 Hz). Bio kella geenidest lähtuv regulatsioon. Per ja Cry geenide transkriptide tasemed on kõrgemaid keskpäeval ja pärastlõunal, PER ja CRY valgu tasemed on kõrgeimad varajases öös. Need valgud moodustavad kompleksid, mis sisenevad rakutuuma ja lülitavad CLOCK-
järjestikusel tasandil Mis rolli täidab nägemistajus kahesuunaline (alt-üles ja ülalt-alla) töötlus? - Alt-üles – stiimulist sõltuv, paindumatu, tähelepanu ’haaramine’, lühiajaline ja võimaldab teha kiireid otsuseid - Ülalt-alla – õppimisvõimeline, püsiv, kasulik; kasutab kontekstuaalset infot mustrite äratundmiseks, nt on lihtsam lugeda keerulise käekirja puhul terveid lauseid kui üksikuid sõnu Ventraalne ja dorsaalne taju Milliseid funktsioone teenivad nägemise kaks (ventraalne ja dorsaalne) haru? Mis on nende peamised erinevused? Dorsaalne – selgmine ehk primaarne (alt-üles)- tegutsemise tee; aitab reageerida liikuvatele objektidele. Egotsentriline ehk enda keha keskne. Representatsioonidon lühiajalised. Ventraalne – kõhtmine ehk sekundaarne (ülalt-alla) – ’mis?’ tajumiseks; tagab info objektide ära tundmiseks, visuaalseks planeerimiseks ja mäluks. Allotsentriline ehk
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa vegetatiivsed taimeorganid LEHT Lehte võib iseloomustada kui taime vegetatiivset organit, mille kasv on piiratud(meristeem talitleb teatud aja vältel) ning mis harilikult ei kanna endal teisi taime organeid. Lehe ülesanded: *peamiseks fotosünteesi(süsiniku assimilatsoon) ja transpiratsiooni(ehk taimauramine on vee aurumine aimedest) organiks *taimede säilituselund *kaitsevahend *putukate püüdmise organ (putukoidulisetele) *kinnitusvahend( ronitaimedele ) Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades ...
SÄÄRE LIHASED M. TIBIALIS ANTERIOR · ALGAB o Tibia eesmise 2/3 pind · KINNITUB o Jalale mediaalselt 1. os cuneiforme'le ja 1. metataraalluu M. EXTENSOR DIGITORUM LONGUS · ALGAB o Fibula eesmise pinna o Condylus lateralis tibia'lt · KINNITUB o 2.-5. varba distalis'tele M. EXTENSOR HALLUCIS LONGUS · ALGAB o Fibula eesmine 1/3 · KINNITUB o Suure varba phalanx distalis'e dorsaalne pind M. FIBLUARIS TERTIUS · ALGAB o Fibula eesmise pinna distaalselt 1/3-lt · KINNITUB o 5. metatarsaalluu põhimikule M. FIBULARIS LONGUS · ALGAB o Caput fibulae'lt o Fibula lateraalselt pinnalt · KINNITUB o Mediaalselt jalale- 1. os cuneiforme ja 1. metatarsaalluu põhimiku taldmisele pinnale M. FIBULARIS BREVIS · ALGAB o Fibula lateraalsel pinnal · KINNITUB o 5. metatarsaalluu
kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orient...
Tähtsaim nendest on mediaantasand. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne ja kaudaalne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne ja ventraalne suund. Luude ehitus- ehituses kehtib printsiip,et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus.Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks,lühikesteks ja lamedateks.Luu ehitus-epifüüs,epifüüsikõhr,diafüüs,kompaktaine,periost,käsnaine,toitemulk. liigeste ehitus liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim
Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse töötlemise rajad nägemissüsteemis (parvo- ja magnosüsteemid; MIS ja KUS süsteemid). ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse). dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse (e parietaalkorteksisse). Oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus- süsteemi). 3
Tähtsaim nendest on mediaantasand. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne ja kaudaalne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne ja ventraalne suund. Luude ehitus- ehituses kehtib printsiip,et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus.Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks,lühikesteks ja lamedateks.Luu ehitus- epifüüs,epifüüsikõhr,diafüüs,kompaktaine,periost,käsnaine,toitemulk. liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne
hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme
Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e
nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni. Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust. Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee. - Magnotsellulaarsed – suuremad, vähem heleduse muutus – liikumine (kepikeste info) - Parvotsellulaarsed – väiksemad, arvukamad – värvid (kolvikeste info) Pimenägemine V1 (primaarne nägemiskorteks) vigastusel (kui silmad ja muud nägemisteed OK). Primaarsest nägemiskorteksist MIS ja KUS teed. - Dorsaalne – ülevalt „kus“ tee
Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork Konnal algab gastrulatsioon halli sirbi piirkonnast. Seal hakkavad moodustuma pudelrakud ning invaginatsioonil moodustatakse embrüo pinnal blastopoori ülahuul (ehk dorsaalne huul). Seejärel toimub sisemiste marginaalrakkude involutsioon, nad roomavad mööda blastotsööli lage blastotsööli sisemusse ning veavad enda järel ülejäänud arhenteroni, välimised marginaalrakud jäävad arhenteroni voodriks. Embrüo vastaspoolel toimub samal ajal animaalsete rakkude epiboolia, nad katavad vegetatiivse pooluse reburikkad rakud. Blastopoor suletakse vegetatiivsetest rakkudest rebukorgiga, mis jääb embrüost välja.
harunemine, hepatoblastid-hepatotsüüdid, kolangiotsüüdid) eessoole piirkonnast sopistub välja maksa divertiikul, millest areneb maksapung; maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulevatele signaalidele kõhunääre (dorsaalne ja ventraalne pankrease alge) mesenhüüm indutseerib 2 pankrease punga kujunemist eessoole endodermist; eri signaalmolekulid reguleerivad pankrease eellasrakkude eksokriinsete ja endokriinsete rakkude diferentseerumist; dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad teineteisele lähemale ja lõpuks sulanduvad kokku Kuidas arenevad kopsud? endodermist tekib hingetoru ja neelu epiteel, bronhid ja alveoolid; hingamiselundkond areneb eessoolest vastusena mesodermi signaalidele Mesoderm Mesodermi klassifikatsioon ja millised on vastavate mesodermide derivaadid? 1. Seljakeeliku mesoderm e kordamesoderm - formeerub seljakeelik ja määrab kogu organismi anterioposterioorse telje 2
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub....
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne...
tulemuseks stiimuli kui närvirakud ei erutu 3. stiimuli äratundmine e äratundmine sünkroonselt, registreeritakse klassifitseerimine sõnumid eri objektide juurde kuuluvatena. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? ● ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse). ● dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse (e parietaalkorteksisse). Oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus-süsteemi). Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
Bronhioolid on kõhrede- ja näärmetevabad bronhide lõppharud. Kopsu alveoolid on õhukeste seinadega ja suure pindalaga, see soodustab gaaside kiiret difusiooni. Hingamisteede üleminek alveolaarsüsteemiks toimub järk-järgult üksikute alveoolide ilmudes bronhioolide seintesse. 26. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes ja koosnevad peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest. Kopsuvärat on koht, kust peabronhid, veresooned ja närvid kopsu sisenevad. Dorsaalne pind on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav. Kopsud jagunevad sagarateks. Kopsu sagarad jagunevad segmentideks. Kopsud on kaetud serooskestaga – kopsukelmega. Kopsusid toidab aordist algav bronhiaalarter. 27. Kuseorganite üldine iseloomustus Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine. Kuseelundite hulka kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (mees- ja naiskusiti). Vahel liigitatakse kuseelundid ka kuseteede kaupa: alumised kuseteed moodustavad
Hypophysis (B10) - tähtsaim endokriinnääre - tagasagar areneb ajuainest, eessagar produtseerib hormoone, mis mõjutavad teiste nääremete tööd Corpus mamillare (BCD11) - nibukeha - väike valkjas ümar moodustis - imetajail ilmub aju pinnale, primaatidel muutub paariliseks Hallaine - vegetatiivsed tuumad substantia grisea centralis’es kõrgeim vegetatiivsete funktsioonide koorealune koordinatsioonikeskus - eesmine, vahepealne, tagumine ja dorsaalne tuumaregioon - üle 30 tuuma - Eesregioon nucleus supraopticus (D12) nucleus paraventricularis (D13) mõlemad tuumad produtseerivad hormoone (oksütotsiin, antidiureetiline hormoon), mis neurosekretoorsete kiudude kaudu juhitakse neurohüpofüüsi, kust nad antakse edasi vereringesse - tagaregioon nibukehatuumad nucleus corporis mamillaris medialis (A14) nucleus corporis mamillaris lateralis (A15)
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
- V4: värv, joonte asetus, vorm - V5: liikumine Juhteteed ei tööta isoleeritult vaid suhtlevad omavahel. 2 juhtetee süsteemi: - Tegutsemise tee – tuleb suurtest magnorakkudest ja läheb esmaste nägemisväljade kaudu parietaalpiirkondadesse mis sisaldavad liikumispiirkondi - Tajumise tee – kõhtmine tee – algab ganglion ja parvorakkudest ja läheb esmaste piirkondade kaudu värvi aladele ja inferotemporaalsesse koorde. Liikumise teema. - Dorsaalne tee sisaldab ka egotsentrilisust – tean kus ise selle asja suhtes olen. Kuju ja objekti identiteedi teema. Inimene sai vingugaasimürgituse ja kaotas suure osa nägemisvõimest. ’kortikaalne/objekti pimedus’. Ei tajunud kuju ja vormi. Nägemisteravus oli korras aga ei suutnud öelda mis pidi kriipsud on ja ei suutnud kopeerida objekte, aga mälu järgi oskas hästi. Aistingud (jooned) > apertseptsioon (objektid) > assotsiatsioon (tähendus) Kaksikdissotsiatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
