nihkeregistrisse siseneks ja sealt ka väljuks Seega koodri seotud pikkus on K Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 6 Konvolutsioonkood Järgneval joonisel on konvolutsioonkoodi koodri skeem, mille korral n = 2 ja K = 3 Koodri kooditegur r = 1/2 Kooder väljastab koodi iga sisendbiti järel Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 7 Konvolutsioonkoodi kooder Summaator mod2 Trakt 1 Sisend Väljund T T Trakt 2 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Konvolutsioonkood Toodud koodri poolt genereeritav konvolutsioonkood ei ole süstemaatiline kood Erinevalt plokkkoodidest on konvolutsioon kodeerimise korral mittesüstemaatiliste koodide kasutamine eelistatav võrrelduna süstemaatiliste koodidega
enne. Autor: David Spreng, PD, Dr. med. vet., DECVS, DACVECC Department of Clinical Veterinary Medicine, Division of Small Animal Surgery, Vet Suisse University Bern-CH, Bern Mittetraumaatiliste ägeda kõhuga kulgevate probleemide loetelu Kohene Kirurgia peale Medikamentoosne ravi kirurgia stabiliseerimist ilma kirurgiata Maosoole trakt Maoummistus X 4 Maokeerd X X Maolaienemine X Mitteläbistav maohaavand X Sooleummistus X Soolekeerd X Gastroenteriit, ka parvoviirusest X tingitud Reproduktiivne trakt
ülemise rinnalüli ogajätke Selgroosirgestaja Ristluu tagumine pind, Ulatub koljuni, kaela Kallutab lülisammast ja pead taha Lülisambasirgestaja niudeluuhari, rindkere-nimme keskosani, osa lihaskiude lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead sidekirme kinnitub roietele Transversospinaalne trakt Lihased algavad risti-jätketelt Kinnituvad ogajätketele Ühepoolsel tegevusel kallutavad (süsteem) autohtoonsed lihased lülisammast ja pead taha poole lateraalsele, põikikiud samal Spino-transversaalne trakt ajal roteerivad
alumist roiet II roie Roiete tõstmine saaglihas kaelalüli, 2 ülemise rinnalüli Selgroosirgestaja ogajätked Ristluu, Roided, ristijätked, Sirutab keret ja pead, painutab nimmelülide ogajätked keret ja pead küljele ogajätked, Transversospinaalne trakt niudeluuhari Ristluu Ogajätked, Lülisamba sirutamine naaberlülid Pea ja kaela rimlihas 5 alumise Kuklaluu ja oimuluu Pea pööramine samale poole, pea kaelalüli ja 6 nibujätk sirutamine ülemise rinnalüli Suur rinnalihas* ogajätked
d) ülenevate 2. neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus trigeminalise kaudu thalamus´sse ! Valutundlikkus alahuulelt, juhtetee a) Perifeerne närv – tractus trigeminothalamicus b) 1 ja 2 neuroni kehade nimetused - ganglion trigeminale, nucleus spinalis n. trigemini ! valu ja temperatuuri tundlikkus reie mediaalselt küljelt a) perifeerne närv – n.spinalis b) trakt – tractus spinothalamicus c) neuronikehad(1-3) - I - ganglion spinale, II (esimene sünaps) - substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es, III (teine sünaps) paikneb thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. d) läbiminek capsula internast, korteks - capsula interna tagumise sääre ! Epikriitiline süvatundlikkus (juhtetee) ülem. jäsemetelt ! a) kortikaalne tee, nimetus – tractus bulbothalamicus
ja kahe ülemise nimmelüli ogajätked selgroosirgestaja ristluu, nimmelülide roided, lülide sirutab keret ja pead; painutab küljele ogajätked, niudeluuhari ristjätked, ogajätked transversospinaalne trakt (madalamal asuvate) (madalamal asuvate) lülisamba sirutamine; soodustab pöramist lülide ristjätked lülide ristjätked ümber pikitelje pea ja kaela rihmlihas viie alumise kaelalüli ja kuklaluu, oimuluu pea pööramine ja kallutamine kuue alumise rinnalüli nibujätke
i: C2 – C5 (processus spinosi) f: ühepoolne -> painutab pead, kaela ja rinnakut samale poole, pöörab teisele poole; kahepoolne -> sirutab rinnakut, kaela ja pead Musculus semispinalis thoracis o: T6 – T12 processus transversus i: C6 – T4 processus spinosi Musculus semispinalis capitis o: C4 – T7 (processus transversi ja articulares) i: os occipitale (linea nuchalis superior ja inferior vahel) Lateraalne trakt Musculus erector spinae Musculus longissimus lumborum Musculus longissimus thoracis o: os sacrum + crista iliaca + vertebrae lumbales (spinosus) + alumised vertebrae thoracicae (transversi) i: costa 2-12 + vertebrae lumbales (processus costales) + vertebrae thoracicae (transversi) f: ühepoolne -> painutab ja pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus longissimus cervicis o: T1 – T6 (processus transversi)
saaglihas sidekirme Selgroosirgestaja Ristluult, niudeluult Koljule, roietele Sirutab keret kokkutõmbel, ERECTOR SPINAE ühepoolsel tegevusel kallutab lülisammmast Transversospinaalne Transverse process Spinous process Selgroo sirutamine, keeramine trakt Pearihmlihas III kaela kuni III rinnalüli Kinnitub kuklaluu Ühepoolsel tegevusel kallutavad ogajätketelt ülemisele autohtoonsed lihased lülisammast ja kuklatagusele joonele pead taha lateraalsele, põikikiud ja oimuluu nibujätkele samal ajal roteerivad. Kahepoolsel
Diagnoos Amüotroofse lateraalskleroosi kindlaid tekkepõhjuseid veel ei teata, mille pärast puudub ka haigusele ravi. Osad ALS-i haigusjuhtumid esinevad pereringis ja seda esineb rohkem meestel kui naistel. On ka teada, et meeste haigestumus suhe on 1,4-1 ja naistel 2,5:1. ALS kujutab endast selja- ja piklikaju motoorsete (ehk liigutusi koordineerivate) närvirakkude taandarengut või hävimist (degeneratsiooni), mistõttu kahjustub ka närvikiudude trakt, mis toob informatsiooni liigutuste kohta kesknärvisüsteemist. Tulemuseks on lihaste kõhetumine ehk atroofia, mispärast tahtlike liigutuste sooritamine muutub järjest raskemaks. Haigus on indiviiditi täiesti erinev ning oleneb haigustekitaja asukohast ehk milline närvisüsteemi piirkondadest on haaratud. Haigus algab enamikel juhtudel käte ja jalgade kerge nõrkustundega (enamasti on keeruline tõsta lihtsaid igapäevaseid esemeid), kõne muutuste ning ka neelamisraskusega
Sügavad selja ja kaela lihased Selgroosirgestaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Mediaalne trakt 1.Ristijätked - 1. kõrgemal Lülisamba Lateraalne trakt Ristluu selgmine 1. roided Mõlemapoolselt m. 2.Ristijätkelt - asuvate lülide sirutamine, m. erector spinae: pind, nimmelülide 2. selgroolülide kokkutõmbudes transversospina 3.Ristijätkelt - ogajätked, soodustab 1.m
apeneuroosist kaelalülid kokkutõmbel – ning painutus küljele ja niudeluuharjalt taha. Kahepoolsel – selja sirutus Transversospinaalne a)-3.-6. Rinnalüli a)-2.-3. Kaelalüli trakt b)katab osaliselt b) os. occipitale eelmist -3 ülemise rinnalüli ja 3.-7. Kaelalüli Pea rihmlihas Oimuluu Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele nibujätke kallutamine ning pööramine
tuumas kaheks üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse) ja primaarsesse somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures. II tee üksiktuuma traktist hüpotaalamusse ja amügdalasse Lõhnameele värviteed: Haistesibul külgmine haistetrakt, mis kulgeb samal kehapoolel amügdalasse, piriformi ja entorinaal korteksisse
e) Koljulae lihased: M. occipitofrontalis: koosneb kahest kõhust : venter occipitalis o. - kuklaluu tagapind, ja venter frontalis i. - kulmude nahk. Kahe kõhu vahel pealael on lai kilekõõlus - galea aponeurotica (selle moodustamisest võtavad osa ka pea külgedel asuvate lihaste kõõlused!) f. - peanaha liigutamine ette-taha. Kere lihased. 1. Selja lihased. A. Selja autohtoonsed lihased. I. Mediaalne trakt. Mm. interspinales (cervicis, thoracis, lumborum) - naaberlülide ogajätkete vahel Ülemistest interspinaallihastest on arenenud nn. kuklaroseti lihased - m. rectus capitis minor et major ja m. obliquus capitis inferior (+ obliquus capitis superior lateraalsest traktist!), mis paiknevad atlas`e, axis`e ja os occipitale vahel ja mõjuvad kuklaliigestele! M. spinalis (cervicis, thoracis, lumborum) - ogajätkete vahel üle mitme lüli. Mm
asuvad Poola rahvusreliikviad. Vana linnaosa ümbritsevad kaitseehitised ja kuulus Barbakani värav. Majad, millest vanimad püstitati juba 13. sajandil, on varemetest üles ehitatud. · Kuningaloss - II maailmasõjas hävinud ning 1970-ndatel taastatud kuningalossoss. Lossiväljakul asuvad ka kuningas Sigismundi sammas (Varssavi vanim monument aastast 1644) ja Püha Jani katedraal. · Varssavi Kuningatee - Trakt Królewski on linna peatänav, mis algab Kuningalossi väljakult ja lõpeb kuninga suveresidentsi Lazienki lossi juures. Tee ääres asub hulgaliselt suurejoonelisi kirikuid ja paleesid ning kuulsaid galeriisid ja muuseume. Siin paiknevad Püha Anna katedraal, Püha Risti katedraal (siia arvatakse olevat kinni müüritud Poola kuulsaima helilooja Chopini süda), Koperniku ausammas, Uazdowski kindlus jpm. · Kuninglik Lazienki park, palee ja veepealne teater
See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. e) Seesamluud – Asetsevad lihase lõppkõõluse kinnnituskoha läheduses. Soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: Autohtoonsed lihased: a) Lülisambasirgestaja (lateraalne trakt) - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, ning koosneb kahest osast: pikimlihas - kinnitub: koljule. niude-roidelihas - kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa lihaskiude kinnitub roietele. b) Rihmlihas (spino-transversaalne trakt) - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: Kaelarihmlihas - Algab: 3.-6. rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: 2.-3
väiksem võrreldes bypass-iga, puuduvad kaugtulemused. - Gastroplikatsioon: Mao mahtu vähendatakse kaherealise õmblusega. Eelised: Ei eemaldata ühtegi osa maost ega avata maoseina. Miinused: Madal efektiivsus, puuduvad kaugtulemused. Malabsorptiivsed operatsioonid osa peensoolt lülitatakse toidu passaazhist välja. - Biliopankreaatiline diversioon ja duodenaal-switch: Gastroenteraalne anastomoos (magu-ileum) + entero-enteraalne anastomoos (biliopankreaatiline trakt-distaalne ileum) = jääb väga lühike efektiivse absorptiooniga sooleosa. Tihti kombineeritud mao vertikaalse resektsiooniga (sleeve-iga). Eelised: Püloorus säilib, kõige efektiivseim kaalulangetaja. Miinused: väga suur malabsorptsiooni risk, sisemised songad, kõhulahtisus. Kombinatsioon (restriktiivne ja malabsorptiivne komponent) - Maost möödajuhtiv operatsioon (Roux-en-Y bypass): Populaarseim meetod Eestis ja maailmas.
Suuruse Kmin järgi saame jooniselt leida maksimaalse tüürpinge Utüür.max . AVR võimendi võimendusteguriga KAVR sisendpinge saadakse vahetult AVR detektorist, viimane on aga ühendatud põhivõimendi väljundisse. Siis saame: U tüür.max =KAVRUkoormus =(Uvälj.maxcos-Esulge). Järelikult vajalik pinge võimendi väljundis avalduks kui Uvälj.minUtüür.max /KAVR(cos-1). Siit tulenevalt, kui võimendusteguri K AVR=1 korral ülaltoodud võrratus pole rahuldatud, tuleb AVR trakt varustada täiendava võimendusastmega. 5.3.2. Automaatne sageduse järelhäälestus- Vastuvõtjas võivad ilmneda mitmete parameetrite muutused: ·sõltuvalt ümbritseva keskkonna temperatuurist, õhurõhust, niiskusest, ajast. Suhteliselt suuremat mõju vastuvõtja parameetritele omavad muutused: ·selektiivsetes ahelates, heterodüünisagedusel, alalis- ja vahelduvpinge tööreziimides. oTööreziimide muutuste mõju on tänapäeva mikroskeemsetes vastuvõtjates
Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed 5 Tundlikkuse juhteteed juhib erutust nahalt (perifeerselt närvilt) seljaajusse. Saab alguse perifeerselt närvilt, liigub närvipõimikusse ja sealt tagumisele juurele. Sealt seljaaju segmenti ning siis I neuroni kehale spinaalganglionis. Spinotalamiline trakt valu, temperatuuri, vähediferenteeritud valu närvierutuse juhtimine. Saab alguse II neuroni kehalt (seljaaju hallaine tagasarv) ristumine toimub 2-3 segmenti kõrgemal külgväät (valu, temp.) või eesmine väät (puutetundlikkus). Bulbotalamiline trakt asendi, vibratsiooni, rõhu, täpselt lokaliseerunud puutetundlikkuse närvierutuse juhtimine piklikajju. Saab alguse Tagumiselt väädilt II neuroni kehad piklikajus ristumine
mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse limaskestas kinni, ripsmed kannavad tagasi neelu – köhitakse või neelatakse alla. Hingamisteedes on lisaks ka lümfoidorganid. NALT – ninaga seotud lümfoidorganid. BALT – mandlid ja bronhidega seotud lümfoidorganid. Samas on kõige sagedasem viiruse sisenemiskohaks. Viirus kasutab retseptorina epiteeli rakke, toimub invasioon ja levib vere või lümfi kaudu. Gastrointestinaal trakt – nakatumine toimub, kui neelatakse toidu või joogiga viirused alla. Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu. Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid
mlemal seinal on pleteid. Iga pltis see poolus tuleb htemoodi jakeskel tekkib plemis silinder. Lk 6 joonis 29 kige laialdasemalt levinud trubulentne torupleti.(Aerosegu). 4-spiraalne sekundaarhu kanal/kamber. ##AURUKATELDE KONSTRUKTSIOONIDE AJALOOLISED ARNGUSUUNAD## Lk 8 joonis 38, 37.utsugaasid liiguvad torudesm, nad on paigaldatud vee sees. Kige lihtsam silindee katel, q6 onkadu laki ja tuha fsikalise soojusega ja see kadu esineb ainult tahkete ktuste plemisel. ##Katelseadme veeauru trakt ja vee kvaliteedi nitajad## Veeauru trakti moodustavad jrgmised ssteemid ja seadmed: Vee-aurssteem Vee ettevalmistamise sedamed Katla toiteseadmed lal nimetatud seadmeid hendavad torustikud Katla vlised auru ja vee torud Mda veeauru trakti liigub vesi alatest toorveest ja lpetades valmsproduktiga, mis teisest kalta otsast vlja tuleb. Vee kvaliteedi phinitajad: (toorvesi ehk lhtevesi, see vesi vetakse veekogudest vi siis puurkaevudest, see vesi sisaldab mitmesugseid lisandeid, niteks vees vivad
vabatsirkulatsiooniga katla läbipuhke. Kirjeldatud katelde suur eelis on see, et nad võivad toota auru väga lühikese aja jooksul pärast käivitamist. Joonis 16-13. Spiraalse torusüsteemiga Cleytoni katel 31. Katels e a d m e õhu gaa sitrakt Katla õhu-gaasitrakti moodustavad kõik katla ja abiseadmete õhu-ja gaasikanalid koos neid ühendatavate torustikega. Põlemisõhu ja gaasi liikuma panemiseks peab trakt sisaldama seadmeid, mis õhu ja gaasi liikuma panevad. Sellisteks seadmeteks on õhuventilaator ja suitsutõmbur, suitsugaase liikumapanevaks ehitiseks on ka korsten. Algselt oli korstna põhiülesandeks loomulikku tõmmet tekitada, põlemisgaase katlast eemaldada ja põlemisõhku koldesse imeda. Kaasaja kateldes kasutatakse sellleks otstarbeks mehhaanilist tõmmet (ventilaatoreid) ja korstna põhiülesandeks on põlemisgaasi hajutamine atmosfääri. Korstna tõmme, mis võrdub korstna jalas
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne
Notsitseptorid sensibiliseeruvad ja aktiveeruvad. Valuimpulsside perifeerne edastamine: · A kiud Müeliniseeritud, 2 5 m, 6 30 m/s ;hästi lokaliseeritud, terav valu. · C kiud Müeliniseerimata, 2 m, 0,5 2 m/s; halvasti lokaliseeritud, tuim valu -> seljaaju tagasarv. Seljaaju tagasarves II neuron, millest vabanevad neurotransmitterid: glutamaat, aspartaat, substants P, CGRP. Tsentraalne valu levik: · Seljaaju tagasarves II neuron · Spinotalaamiline trakt (STT) lateraalsel uuem - neo STT mediaalsel vanem ja aeglasem - paleo STT. Ühendused retikulaarformatsiooni, limbilise süsteemi, hüpotaalamuse ja periakvaduktaalse hallainega. Analgeesia on valu täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/enkefaliin/dunorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja B-lumfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse
amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul – külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu → peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt → edasi kaheks: I Punasega taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse) ja primaarsesse somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures. II Sinisega → üksiktuuma traktist hüpotaalamusse ja amügdalasse Lõhnameele värviteed: Haistesibul → külgmine haistetrakt, mis kulgeb samal kehapoolel amügdalasse, piriformi ja entorinaal korteksisse
Seega võib aurust väljasepareeritud vett nimetada tinglikult otsevoolu katla läbipuhkeks, selle kogus aga ületab mitmekordselt vabatsirkulatsiooniga katla läbipuhke. Kirjeldatud katelde suur eelis on see, et nad võivad toota auru väga lühikese aja jooksul pärast käivitamist. 31. Katels e a d m e õhu gaa sitrakt Katla õhu-gaasitrakti moodustavad kõik katla ja abiseadmete õhu-ja gaasikanalid koos neid ühendatavate torustikega. Põlemisõhu ja gaasi liikuma panemiseks peab trakt sisaldama seadmeid, mis õhu ja gaasi liikuma panevad. Sellisteks seadmeteks on õhuventilaator ja suitsutõmbur, suitsugaase liikumapanevaks ehitiseks on ka korsten. Algselt oli korstna põhiülesandeks loomulikku tõmmet tekitada, põlemisgaase katlast eemaldada ja põlemisõhku koldesse imeda. Kaasaja kateldes kasutatakse selleks otstarbeks mehhaanilist tõmmet (ventilaatoreid) ja korstna põhiülesandeks on põlemisgaasi hajutamine atmosfääri. Korstna tõmme, mis võrdub korstna jalas
kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes. Närviühendused ajutüve erinevate osadega sh väikeaju. Kaks somatosensoorset närviteed lahknevad siis kui selgmise närvitüve ganglionid seljaajusse sisenevad. Meeled lähevad risti (vasakut kätt juhib parem ajupool), info kolib teise poolde üle. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I – taalamusse kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse – mis) ja primaarsess somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel – kus). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures II – üksiktuuma traktist hüpotaalamuse ja amügdalasse Lõhnameele närviteed: Haistesibul koosneb paljudest kihtidest analoogselt reetinaga, närvirakud vahetuvad pidevalt
vahendusel. Mälu mäletada antigeene ja kiiresti vastata nende taasilmumisele. Sekundaarsed lümfoidorganid Lümfisõlmed n ~1000,suurus mõnest mm- st - cm-ni, tavaliselt gruppidena n Koguvad koest saabuva lümfi ja sellega ka antigeeni n Kui Ag aktiveerib rakkude proliferatsiooni > täheldatalse lümfisõlmede suurenemist. MALT (mucosa associated lymphoid tissue) . Seedekulgla, hingamisteed, urogenitaal trakt. Sageli difuusne organisatsioon, kuid ka tonsillid, adenoidid, appendiks . Vähem organiseeritud, kuid sama funktsioon lümfotsüütide ja APC rakkude kohtumispaik. Põrn filtratsioon "suur lümfisõlm", depoo. Adaptiivse immuunsüsteemi rakud Peamiselt lümfotsüüdid: T, B, n T ja B rakud suudavad eristada miljardeid antigeene. Iga küpsenud rakk kannab ainult 1 Ag retseptorit. Antigeeni esitlevad rakud (APC): Makrofaagid ja dendriitrakud.
ajukoorest signaalid ajutüvesse pealihaste liiigutuste reguleerimine Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad kokku ajukoorest, väikeajust ja taalamusest pärit impulsid, mis reguleerivad lihasrühmade koordineeritud liigutusi seismisel, jooksul, ujumisel, hüppamisel jne. Loomadel peamine motoorne trakt. Vestibulospinaalkulgla signaalid lähtuvad sisekõrvast, võimaldavad säilitada tasakaalu, lihaste toonust ja kehahoiakut. Tektospinaalkulgla algab keskajust, kannab edasi optilisi ja akustilisi impulsse, mis võimaldavad ruumis orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi
Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad kokku ajukoorest, väikeajust ja taalamusest pärit impulsid, mis reguleerivad lihasrühmade koordineeritud liigutusi seismisel, jooksul, ujumisel, hüppamisel jne. Loomadel peamine motoorne trakt. Vestibulospinaalkulgla signaalid lähtuvad sisekõrvast, võimaldavad säilitada tasakaalu, lihaste toonust ja kehahoiakut. Tektospinaalkulgla algab keskajust, kannab edasi optilisi ja akustilisi impulsse, mis võimaldavad ruumis orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja
möödumine. Pealegi haigus võrdlemisi leebe. Profülaktikas kätepesu, esemete desinfektsioon. Viirused mõmm :) 05/06 Enteroviirused Üldist. Virulentsus. Ümbriseta ikosaeedrilised mRNA viirused. Replikatsioon tsütoplasmas. Fekaaloraalne levik. Haiguse määrab koetropism, viiruse tsütolüütiline võimsus. Sisenemisväratid ülemised hingamisteed, oropharynx, GI trakt. Virionid on happe-, proteaasi- ja sapiresistentsed, ka temperatuurikindlad. Replikatsioon algab mukoosas, tonsillide ja neelu lümfoidkoes. Viirus infitseerib hiljem Peyeri naaste. Esmane vireemia viib viiruse retseptorit kandvasse koesse – lümfisõlmede retikuloendoteliaalsetesse rakkudesse, põrna, maksa, kus algab replikatsiooni teine faas. Tekib teisene vireemia. Enamasti tsütolüütilised (v.a. hep A), paljunevad kiiresti, kahjustavad rakke otseselt.
annaabi.ee 
