• püüa mõista patsiendi tundeid (ole kaastundlik); • näita oma poolehoidu ja lugupidamist mitte üksnes sõnades vaid ka välises käitumises (kehakeeles); • austa patsiendi arvamusi ja väärtushinnanguid; • räägi ausalt ja siiralt; • ole muretsev, hoolitsev ja sõbralik; • pööra erilist tähelepanu vestluspartneri tunnetele. • kui patsient ei soovi rääkida, siis pole mõtet hakata pärima vaid võib lihtsalt soovitada tal kellegiga sellest rääkida. • ei tohi anda tühje lubadusi. Suheldes ei tohi: • teist liiga sageli katkestada; • ilmutada jahmatust või erutust; • näidata, et sul pole aega; • käituda üleolevalt; • Kui sina ei nõustu mõne tema argumendi/põhjenduse/maailmavaatega, siis
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Ülle Krigulson Referaat TSEREBRAALPARALÜÜS aines Neuroloogilistehaigustega patsient Juhendaja: Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 TSEREBRAALPARALÜÜSI LÜHIKIRJELDUSES Mis on tserebraalparalüüs ehk PCI? Püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest. Tserebraalparalüüsi ehk PCI (Paralysis Cerebralis Infantilis) all mõeldakse ajukahjustust, mis
PÕLVELIIGESE ARTROOSIGA PATSIENT ARTROOS... Mis on artroos? On grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg liigeste jäigastumine. Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos. Ülevaade inimkonna vanim haigus kõige levinum liigesehaigus esmane osteoartroos tekib terves kõhrekoes teisene osteoartroos on degenariivne protsess valu tekib tavaliselt liigese koormamisel ja kaob rahuolekus Sümptomid liigesevalu mehaanilist tüüpi valu, jä...
• „Mida kõrgem vererõhk, seda kiirem on haigusearenemise protsess ja seda ulatuslikumad võivad olla organite kahustused. Parim viis organkahjuste ennetamiseks on vererõhu normaliseerimine eluviiside muutmisega ning õigeaegne, regulaarne ja sobiv ravi. “ (Uuetoa jt 2015: 14). HÜPERTOONIA DIAGNOOSIMINE JA RAVI • Hüpertoonia diagnoosimine põhineb vererõhu korduval mõõtmisel ning vererõhu saab mõõta õe/ arsti vastuvõtul, patsient ise ja ambulatoorsel ööpäevasel vererõhujälgimisel. (Uuetoa jt 2015: 17). MILLEST KOOSNEB HÜPERTOONIA RAVI? • Hüpertoonia on krooniline haigus, mille ravi hõlmab olulisi aspekte, näiteks tervislik eluviis ning ravimite tarvitamine. Eluviisi muutmine ei ole sageli piisav vererõhu langetamiseks, seepärast tuleb kasutada ravimeid. • Ainult arst saab otsustada ravi alustamist, ravimite määramist ning ravimite annuste muutmist.
Koos oma naise Linda Spaldinguga toimetavad nad ajakira nimega ‘’Brick’’. Viiekordse Governor General’i auhinna võitjana on teda pärjatud ka Gilleri auhinnaga, Bookeri ja the Prix Médicis étranger auhinnaga ning ta on ka Order of Canada ohvitser. See teeb temast ühe Kanada enim tunnustatuma autori. Ondaatje ilukirjandus on suuresti kaasa aidanud tema siseriiklikule ning rahvusvahelisele tuntusele. Eesti keelne looming: 1997 Inglise patsient. Tallinn: kirjastus Eesti Raamat. Romaan (originaalis The English Patient, 1992); tõlkinud Karin Suursalu. 2006 Inglise patsient. Tallinn: Eesti Päevaleht. Romaan (originaalis The English Patient, 1992); tõlkinud Kätlin Kaldmaa. 2007 Anili vaim. Tallinn: kirjastus Tänapäev. (Originaalis Anil's Ghost, 2000); tõlkinud Ehte Puhang. 2008 Divisadero. Tallinn: kirjastus Eesti Raamat, sarjas Nüüdisromaan.
ÕENDUSLUGU Patsiendiõpetuse ja õendusprotsessi aines. 24. aastane naine, kaal 67,4 kg, temp. 36,8. Vererõhk 114/73, pulss 83x min. Esineb õietolmu allergiat. Patsient saabus plaanilisele mandlite operatsioonile, kuna patsiendil esines korduvaid angiine. Varasemaid operatsioonile pole olnud. Perekonnas on esinenud südame rütmihäireid. Üldiselt hindab patsient oma tervist heaks, haigestub harva. Viimase aasta jooksul on olnud ühe korra külmetusega kodus, esines palavikku 37,9. Patsient harrastab õhtuti jooksmas ja jalutamas käimist (umbes 5km), ei suitseta, ei tarvita narkootikume....
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................
9.4.1. Patsiendi toomine voodi servale istuma tõstemattidega ja kettaga ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord. 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematt patsiendi ülakeha ja tuhara alla (pilt 1, 2). · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas tõstemattidega. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi serva poole. · Asetada patsiendi tuhara alla ketas ja säärte alla tõstematt(pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi abistamine voodi servale istuma: · Patsiendi ülakeha juures olev abistaja on näoga patsiendi poole, voodipoolne
tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda
jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk tõmbamise lähteasendisse. Teise sirutatud käega haarata rätikust kinni patsiendi reie väliskülje juurest (pilt 3). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 4. Tõmbamine voodi peatsi suunas - nihutada patsient rätikuga, koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 4). Küünarvarred liiguvad mööda voodit peatsi suunas. Rätikut hoidev käsi jääb sirgeks! Pilt 4 5. Sirutada patsiendi jalad (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 6.2. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused:
· Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma: · Patsiendist kaugemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, astuda põlvega või põlvedega voodi peale. Istuda oma jalale või jalgadele patsiendi puusa juures. Haarata patsiendist kaugema käega kinni patsiendi padja servast (patsiendi viimase kaelalüli kõrguselt). Teine käsi asetada patsiendi lähemale puusaliigesele, sõrmed väljapoole (pilt 1, 2).
tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on hüpertooniatõbi, kuid viimasel ajal oli tal RR 90/60 mmHg hommikuti. Tema tavaline RR on 150/70 mmHg.Tütarlaps soovitas emale minna EMO-sse, aga patsient rangelt nõudis jätta teda kodus. Arst hindas turse suurus. Sinakaspunane värv viitas verejooksule. Arst suunas patsienti röntgenile. Röntgen näitas, et see on hüppeliigese nikastus. Patsiendi andmed: vanus 73 kaal 70 ; Sugu: naine pikkus 165 cm;
Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga. 3 1. ÕENDUSANAMNEES Valisin patsiendiks 66-aastase mehe, kelle initsiaalideks K. H. Sünniaeg 20.10.1948. Patsient pöördus haiglasse 19.04.2015 plaaniliseks kopsuresektsiooniks. Patsiendi kontaktisikuks oli abikaasa, kes käis teda ülepäeviti vaatamas. Üldandmed Sugu, vanus: Mees, 66- aastane Elukoht: Elva linn Töökoht: On pensionär, ei tööta, varasemalt töötanud ehitajana Sotsiaalne staatus: Abielus, elab abikaasaga Religioon: Ei ole religioosne Hobid, harjumused: Käib abikaasaga jalutamas, meeldib lugeda ja ristsõnu lahendada
Veresuhkru normi piires hoidmine Infektsiooni tekke oht. Õendusdiagnoos 1 Ebatõhus tervisehooldus Definitsioon Suutmatus terviseprobleeme tuvastada, nendega toime tulla ja/või abi otsida selleks, et tervist säilitada. Õendusdiagnoos 1 Seonduvad tegurid: Tunnetushäire Peenmotoorse võimekuse langus Üldmotoorse võimekuse langus Tajuhäire Isiklik ebatõhus toimetulek Eesmärgid Lähieesmärgid: Patsient on teadlik vajadused põhiteadmisest tervislikust eluviisist ja on valmis võtta vastutust selle jälgimise eest Regulaarne enesehooldus Kaugeesmärgid: Patsient jälgib korrapäraselt arstiga määratud ravireziimi ja veresuhkrutase on kontrolli all Järgib tervisliku eluviisi soovitusi Tüsistused ei esine ,sümptomid vähenenud Õendustegevus Selgita patseinsile vajadusest ravireziimi jälgimisest
esinevad sümptomid langevad kokku autismi ilmingutega. Visuaalsel vaatlusel ja vanemate jutu põhjal on täheldatav üsna selge mahajäämus üldises arengus. Sõnalise kontakti saavutamine poisiga on keeruline, ta peaaegu üldse ei kontakteeru teiste lastega, enamasti veedab ta aega üksi ja on kinni rutiinsetes tegevustes. Samuti on temaga silmsidet võimatu saavutada. Lisaks neile sümptomitele on lapsel söömishäire ja võõrasse keskkonda sattudes sattus patsient stressi ning muutus ärevaks ja rahutuks. Kõik need sümptomid viitavad ka kirjandusallikate põhjal kindlale autismile. Kuna autism on tihedalt seotud õpiraskuste ja epilepsiaga, arvatakse, et haiguse põhjus on bioloogiline. Rohkema informatsiooni saamiseks poisi kohta peaks kindlasti küsitlema ka patsiendi lähedasi. Ravi käigus peaks patsiendil kindlasti olema kindel järelvaataja, kes abistab, õpetab ja jälgib patsienti, kuna järelvalveta võivad autistid end vigastada. Et
korda nädalas, hiljem 2-4 korda nädalas. Võimlemisprogramm võiks olla spetsiaalselt ülekaalulistele koostatud. Võib kasutada professionaalset treenerit. Vältida peaks koormavaid hüppeid ja äkilisi pöördeid. Liikumise ja koormuse suurendamine ning mitmekülgsuse lisamine peaks olema mõõdukas ja ettevaatlik (Fogelholm jt 2005). Õendusplaan 1) Probleem: Hingeldus, mis on tingitud kehakaalu suurenemisest ja mis väljendub kiiremas hingamises, üle 25 x’. Eesmärk: Patsient hingab alla 20x’. Õendustegevus: a. Trenni- ja toitumisoovitused – kaalulangus mistõttu muutub hingamine kergemaks. b. Soovitada loobuda suitsetamisest, ka perekonna liikmetel. Anda infomaterjale ja soovitada minna nõustaja juurde. c. Kontrollida, et patsiendil ei oleks mingit hingamiselundite haigust. Hinnata hingelduse suurust koos füüsilise tegevusega Kopsude kuulamine. Hinnata vedelikkute tasakaalu.
asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale. · Ühel abistajal julgestada patsienti ning tõsta puusa ja teisel abistajal asetada patsiendi pöördesisene sirge käsi peopesaga vastu reie eesmist külge. 2
Mõlemad esitavad somile raporti. Pos otsuse korral hinnaläbirääkimissed ravimiosakonnaga. Piirhind sama toimeainega ravimid pannakse kokku, odavuselt teise hind määratakse piirhinnaks (keskmise päevase doosi hind). Kui on üksik, siis tehakse hinnakokkulepe SoMi ja edasimüüja vahel, viimane peab esitama ravimi hinna teistes maades-ka tootjamaal ja ennustatava müügimahu.Müügi ja piirhinna vahe maksab patsient. Ravimi hüvitamise määr ja omaosalus kehtestatakse vastavalt haiguse raskusele, ravimi efektiivsusele ja patsiendi sotsiaalsele seisundile (nt pensionär). Hüvitatavad ravimid lisatakse haigekassa hüvitatavate ravimite loetellu, teiste ravimite eest peab patsient maksma täismahus. Ravimitele on kehtestatud piirhinnad ning sõlmitakse hinnakokkuleppeid. Piirhindade korral jaotatakse ravimid rühmadesse (toimeaine, manustamisviisi, ravimvormide alusel) ning
kõrgete tasemeteni. Patsientidel, kes kardavad anesteesiatvõi operatsiooni, võib olla valu tugevam ja seda on väga raske ravida. Valu ilmnemisviisid Valu võib ilmneda mitmeti. Eristada võib järgmisi ilmnemisviise: · Füsioloogilised nähud, mida on võimalik mõõta: hingamissageduse kiirenemine, arteriaalse vererõhu tõus, pulsisageduse kiirenemine, perifeerse kehatemperatuuri langus. · Füsioloogilised muutused, mida on võimalik märgata: patsient higistab, on kahvatu, tunneb ennast halvasti ja võib oksendada. · Muutused patsiendi füüsilises olemuses: patsient on sundasendis, liikumatu, tema lihased on pinges, näoilme on karm ja otsmik kortsus. · Patsiendi hingelised muutused: patsient on närviline, kaebab, ägab, isegi karjub või nutab. Kui patsiendil on tõesti väga tugev valu, võib ta kaotada teadvuse. Postoperatiivne valuravi ja õendus Postoperatiivse valuravi barjäärid
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett.
Rindade kliiniline uuring. Mammograafia. Geneetiline uuring. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Diagnostilised uuringud on: Ultraheli. Biopsia. Valvur- lümfisõlme biopsia. Täiendav mammograafia. Kasvaja hormoonretseptorite määramine. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Diagnoositud rinnavähi raviks on mitmeid võimalusi. Ravi tulemusena võib patsient olla vähktõvest terveks ravitud või vähi levikut on piiratud. 3.Ravi võimalused. Rinna vähkasvaja ravis eristatakse 3 põhilist raviliiki: 1.Kirurgiline ravi. 2.Kiiritusravi. 3.Medikamentoosne ravi. Kogu rinna eemaldamist e. masektoomiat kasutatakse kui tükk rinnas on suur või vähirakke leidub rinna erinevates osades. 3.Ravi võimalused. Kirurgilisele ravile järgneb kiiritusravi, mille eesmärgiks on hävitada võimalikud vähikolded.
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudu...
Eutanaasia ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Hetkel on eutanaasia seaduslik ainult neljas riigis: Hollandis, Belgias Sveitsis ja Luksemburgis. Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele. Eutanaasia ei ole kohustus vaid üks võimalustest, kuidas lõpetada inimesel valud. Eetikaveebi interneti leheküljel 2007. aasta (8.okt.) artiklis ,,Sveitslased rahul eutanaasia seadustamisega" tehtud statistikast tuleb välja, et 80% sveitslastest peab oma elupäevade vabatahtlikku lõpetamist inimese äravõetamatuks õiguseks.
1. Piirialane ebastabiilne isiksus 24-aastane naispatsient. Patsient saabus haiglasse suitsiidkatse järgselt. 2 päeva tagasi oli ta võtnud sisse 20 tbl Xanaxit, 15 tbl Paracetamoli ja joonud umbes 0,5 l rummi. Suitsiidkatse sooritas ta hiljuti purunenud lähisuhte tõttu. On teada, et patsient on ka varem ennastkahjustavalt käitunud. Kätel on näha värsked ja vanemad põletusarmid. Patsient räägib ka seda, et lähisugulaste ja kolleegidega on tal suhted halvad. Viimases töökohas oli patsient saanud hoiatuse, sest oli üht kolleegi füüsiliselt rünnanud. Probleemide põhjustajana käsitleb teiste inimeste hoolimatut käitumist. Praegust elusituatsiooni näeb ta lootusetuna, ainukese väljapääsuna näeb enesetappu. Varasemalt on ta käinud mitme erineva psühhiaatri vastuvõtul ja saanud antidepressiivset ravi. Patsient on senises ravis pettunud. Kodus on püüdnud leevendust leida alkoholist ja amfetamiinist. 2. Arutelu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwa...
ÕENDUSLUGU Praktikatöö kliinilise õenduse toimingutes. Meessoost patsient. 56. aastat vana, kaalub 65 kg ning on 185 cm pikk. KMI 19, Suitsetab paki sigarette päevas. Alkoholi ei tarbi. Ravimitest, mida tema praegune raviarst pole määranud, võtab Trentaali ning Imovani. Saabus osakonda plaanilise haigena, kaebusteks jala tuimus ja valud rahuolekus. Patsiendile tehti vasaku jala reiearterite trombendarterektoomia ning reiearterite veenilapi plastika. Eelnevaid operatsioone pole olnud
1. Kirjelda klaudikatsiooni olemust (k.a haige uurimine ja ravi). Klaudikatsioon avaldub koormussituatsioonis, kus arteri ahenemise või umbumise tagajärjel perifeersemad koed ei saa piisavalt hapnikku ning anaerobse metabolismi tagajärjel koguneb lihasesse piimhape, mida patsient tunneb valuna. Patsient on sunnitud seisma jääma, lihas vabaneb siis piimahappest ning haige saab edasi kõndida. Klaudikatsiooni põhiline tekkepõhjus on ateroskleroos. Klaudikatsioonivalu – aortofemoraalse piirkonna ummistus põhjustab sääremarja- või reievalu, reiearteri ummistus sääremarjavalu ja säärearterite ummistus jalatalla tundetust käimisel. Esineb ka jalgade kahvatust ja külmatunnet jalgades.
Otsisin artikli, mis räägib kuuest nipist kuidas aidata dementset eakat, kes hooldekodus küsib koguaeg koju. See võib olla valus ja masendav kuulda kui lähedane/patsient, kes kannatab dementsuse all, küsib pidevalt koju. Edasi saab lugeda mõnest ideest, mis võib olla abiks. Eakas, kelle eest hoolitsed on emotsionaalsel äärel. Nad võivad olla hiljuti kolinud uude keskkonda/hooldekodusse. Sa oled andnud endast kõik, et teha võimalikult mugavaks keskkond aga sellegi poolest nad võivad: Nutta, anuda ja nõuda sageli, et tahavad koju Keelduda kohvreid lahti pakkimast või ümber pakkimast Võiv olla oht, et nad võivad üritada iseseisvalt koju minna. Perekonnal ja sõpradel võib olla hirm, et tahavad minna koju. Seda eriti kui lähedane, kes hooldekodusse kolis on dementne. Kui dementsus on keskmises staadiumis, siis see võib olla täiesti tavaline reaktsioon ja väljakutse töötajatele. Nüüd siis mõned viisid, kuidas selle olukor...
KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................. 18 Chamberland, S. (2008) A Closer Look At Stability Of Surgically-Assisted Rapid Palatal Expansion................................................................................................. 18 2 1. SISSEJUHATUS Õendusloo patsiendi valisin Tartu Ülikooli Kliinikumi Näo- ja lõualuudepiirkonna kirurgia osakonnast. Patsient on 26 aastane naine, kes tuli 26.04.2015 haiglasse plaanilisele SARPE operatsioonile ehk luule toetuva kiire ülalõualuu palatinaalsele laiendamisele. Diagnoositud on hambakaarte suhte anomaaliad. Kaasuvaid haiguseid naisel ei ole. Operatsioon toimus 27.04.2015 ja koju lubati patsient 29.04.2015. 3 2. ÕENDUSANAMNEES Õendusanamnees kogutud 26.04.2015. Patsiendi haiglasse pöördumise põhjuseks oli
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04
Peplau peab oluliseks nii patsiendi kui ka õe heaolu. . (Masters, K (2011). Framework for Professiona Nursing Practise. Raamatust Masters, K. (2011) Nursing Theories A Framework for Professional Practice) 2. Peplau mudel 5 2.1. Peplau kuus õendusabi rolli Hildegard Peplau kirjeldas kuute õendusrolli, mis viivad erinevatesse etappidesse: 1. Võõra roll: Peplau märgib, et kui õde ja patsient esmakordselt kohtuvad, siis nad on kindlad, et nad on üksteisele võõrad. Seetõttu tuleb patsienti palju austada, olla viisakas ja võrdne nagu kõik teisedki. Õde ei tohiks patsiendi eest otsustada ega teha eeldusi, vaid tuleb võtta patsient selliselt nagu ta on. Õde peab ravima patsienti emotsionaalselt stabiilsena, kui ei ole tõendatud teisiti. 2. Ressursi, abivahendite roll: õde annab vastuseid peamiselt terviseteavet
inimest ei isoleeritaks ülejäänud maailmast ja leitaks piisavalt võimalusi füüsiliselt haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglapersonali suhtes patsienti, kui ka sõprade-tuttavate poolest. Patsiendi minapilt peab jääma terveks füüsilise haiguse korral, kui ka see saab kannatada on tervenemine kordades raskem. 2) Eesti meditsiin on väga arenenud. Nii spetsialiseerituse ja vahendite tasemel kui ka inimlikkuse poole pealt
Pearinglus/uimasus Kahvatu nahk Jalgade krambid Unetus (WebMD, 2018) Ravi on otseselt seotud aneemia põhjuse likvideerimisega. Enne ravi alustamist on kindlasti vaja aneemia olemus täpselt välja selgitada (Everaus, 2013). 3 2. SITUATSIOONI KIRJELDUS 25-aastane naine tuli perearsti vastuvõtule väsimuse ning sagedaste peavalude tõttu. Vastuvõtul ütles patsient, et väsib kodutöid tehes kiiresti ning trenni tehes on ta südame rütm olnud ebatavaliselt kiire. Samuti tunneb, et ei suuda enam teistega sammu pidada. Naine kurtis ka keskendumisraskusi tööl ning töökohustuste täitmisel puudujääke. Edasisel vestlusel avaldub, et naine on viimasel ajal olnud isutu ning tarbib kaloreid päevasest vajadusest vähem. Sageli sööb ta lihtsalt sellepärast, et peab.
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas. Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva
postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse. Veel minu valikut patsiendi valimisel mõjutas see, et osakonnas üleüldse oli ainult kaks haiget, kes jäid kauemaks ajaks haiglasse ja ühte valis tüdruk, kes käis samas osakonnas praktikal ja siis teist valisin mina, kuna patsient oli vene rahvusest ja mul oli lihtsameni teda küsitleda. Patsienti kliiniline diagnoos: .................. Ma sain jälgida patsiendi ainult postoperatiivses perioodis. Minu jälgimisaeg 18.04-....04.2012 Õendusanamnees
tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Tõstematid käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile tõstemattide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Tõstematil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda tõstematt patsiendi padja alla 45º nurga alla ning samamoodi patsiendi keskosa alla (pilt 2, 3, 4). Pane tõstematid alla õiget pidi! Tõstemattide pehmem pool on patsiendi selja pool. Pilt 2 Pilt 3
.............................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00. Jälgisin patsienti nii pre- kui postoperatiivses perioodis (31.03.2015 02.04.2015). ÕENDUSANAMNEES Patsiendiks valisin 40-aastase naissoost isiku (V. S., naine, 18.05.1974, 40 a). Haiglasse pöördumise põhjuseks olid sapikivid, mille raviks oli plaaniline sapipõie eemaldus (laparoskoopiline koletsüstektoomia)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Üliõpilase nimi PRAKTIKATÖÖ Tallinn (aasta) 1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes) 1. Kuidas saavutasite patsiendiga kontakti? - Enne patsiendiga kohtumist uurin tema haiguskaardi ja kogun sealt enda jaoks vajalikku informatsiooni. - Pöördumisel kasutan patsiendi nime, hoian silmsidet ja räägin aeglaselt, et patsient sõnumist aru saaks, vajadusel kordan öeldut. - Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu. 2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed
Pre- et postoperacionis problematis seu periculumi medicinalis sororisae. Locus unus: . 18.11.09 65 aastane patsient tuli haiglasse allakõhu valuga mida tema sõnadega oli skaalas 6. Patsient oksendab pärast sööki, oli tunduv ebameeldiv lõhn suust. Palpatsiooni uuring seletas, et valu piirkond on regio hypogastrica ja iliaca dextra vahel. Pärast ultraheli uuringut ja vere analüüsi, oli diagnoosinud alläge apenditsiit. Patsient oli pandud järjekorras 48 tunni pärast saada operatsiooni. Patsient jäi haiglas. 19.11.09 Kaheksa tunni pärast patsiendi seisund halvenes tugevasti, valu tugevnes üheksani, alustasid kõhulihaste spasmid, pulsus celer et altus, hypertonia symptomatica 155/100 mmHg. Patsient oli erakorraliselt saatnud operatsiooni toas, ja operatsiooni käigus oli seletatud, et apenditsiidi eest appendix vermiformis sai mõne 0,5 cm
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õde III VÕÕRUTUSSEISUND ALKOHOLIST Iseseisev töö Tartu 2009 55-aastane meespatsient. saabus psühhiaatriaosakonda võõrutusseisundi tõttu alkoholist. Saabudes on patsiendi arteriaalne vererõhk, 145/95 mmHg, pulss 115 x/min. Patsient kurdab üldist halba enesetunnet. Esineb tugev treemor kätes, patsient higistab tugevalt. Kontakt patsiendiga on katkendlik, sest patsient vastab lihtsatele küsimustele ebaadekvaatselt ja mõnikord ei vasta üldse. Patsiendi väitel ei tunne ta end selles palatis turvaliselt, sest ukse taga luuravad tema kunagised töökaaslased, kes soovivad teha tappa. Patsient on veendunud, et uksepiida vahelt püüavad need mehed teda pika noaga tabada. 1
suutnud enda vajaduste eest hoolitseda. Kuu aega tagasi haigestus bronhiiti, haiguse ajal tekkis segasusseisund, tasakaaluhäired ja nägemishallutsinatsioonid. Bronhiidi taandudes ka psüühiline tervis paranes, kuid mõni nädal hiljem muutus naine kahtlustavaks, keeldus toidust ja oli ööde kaupa üleval. Omaksed on broneerinud hooldekodu koha, mis vabaneb kahe nädala pärast. Haiglasse saabudes on patsient napisõnaline, mis teeb seisundi hindamise keeruliseks. Orienteerub kohas, ajas orinteerumine raskendatud käib korduvalt õe postis küsimas, millal süüa antakse, millal arst tuleb, millal omaksed tulevad jne. Patsient on umbusklik haiglatoidu suhtes, sööb enamasti alla poole toidukogusest. Patsient ei soovi ennast pesta; kui talle pesemisvajadust meelde tuletada, ärritub ja tõmbab teki üle pea. 3 ARUTLUST
patsient saama? 2 tabletti 2. Patsiendile on määratud 37,5 mg ravimit. Kasutada on 75 mg tabeltid. Mitu tabletti peab patsient saama? 2 tabletti 3. Patsiendile on määratud 37,5 mg ravimit. Osakonnas on 0,025 g tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 1,5 tabletti 4. Patsiendile on määratud 300 mg ravimit. Osakonnas on 0,1 g tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 3 tabletti 5. Patsiendile on määratud 0,5 mg digoksiini. Osakonnas on 250 mcg tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 2 tabletti 6. Patsiendile on määratud 1 mg diasepaami. Osakonnas on 0,002 g tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 0,5 tablett 7. Patsiendile on määratud 0,4 g karbamasepiini. Osakonnas on 200 mg tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 2 tabletti 8. Patsiendile on määratud 0,1g ravimit. Osakonnas on 25 mg tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 4 Veerand tabletti 9. Patsiendile on määratud 7,5 mg ravimit. Osakonnas on 2,5 mg tabletid. Mitu tabletti peab
57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja teha. Hea isuga. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad puuduvad 1. OBJEKTIIVSED JA SUBJEKTIIVSED ANDMED Objektiivsed andmed: 57 a. Meespatsient, 178 cm pikkus, 69 kg. Vererõhk 136/80, 36,5 kraadi, veresuhhkur 7,8. Tarvitab insuliini, diabeet
Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Minu arvates humanism on inimlikkus. Humanism kirjaldab inimest kui olendit, kes on arenev, lood ja heade omadustega. Meditsiinis peab igal töötajal humaansus kindlasti olemas olema. See tähendab meditsiinis paremat ja tõhusamat hooldusabi haiglas töötajate poolt. Selle tulemuseks on suuresti rahulolev patsient ja hea abi õe poolt/haigla töötajate poolt. Humanism nii meditsiinis ki ka igapäevaelus tugineb Maslow püramiidile. Meditsiinis humanismi rakendades ei saa inimesi võta grupiti ehk üldistada, vaid me võtame kui erinevat isikut, kui indiviidi. Peab kindlasti mõistama patsienti: kui valus tal on, kui kehvasti ta tunneb. Mis võivad olla haige hirmud ja nendega arvestada teda ravides. Samuti ka ei tohi patseinti eemaldada ümbritsevast
juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: (Seda varianti kasutada siis, kui rullide mõlemad servad ulatuvad välja). 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid käe ulatuses (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Pilt 4
enesevigastuste hulk on suur, terve vasak käsi on armistatud, söövitatud happega, vasak reis on armistatud. Ema häirib see, et tüdruk peab seda täiesti normaalseks. Veel on ema sattunud peale salajasele foorumile internetis, kus omavahel suhtlevad kümekond noort, kes kõik lõiguvad end, panevad pilte üles äsjalõigutud haavadest ja võrdlevad neid omavahel. Veel on ema leidnud internetist tüdruku blogi, kuhu patsient kirjutab oma salasoove, kuidas lõikuda nii end, kui ka inimesi. Antud seisundi ajalugu. Sümptomid hakkasid ajapikku arenema kolm aastat tagasi, kui pere kolis ära väikesest maakohast linna.(Pt oli siis 14a-ne) Patsient on pidanud ennast teistest erinevaks ning uues kohas pole ta leidnud endale mõttekaaslasi. Patsient hakkas ühiskonnast eralduma, tulid esimesed enesevigastused. Alul ema arvas, et lapsel on kohanemisraskused ning ta
süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadavalt ja rahulikult tehtavatest raviprotseduuridest ning võimalikest piiranguist. Pööratakse tähelepanu ka omaste juhendamisele
pidevad valud liikumisel säärtes, mille tõttu aeg-ajalt lonkab. Puhkeasendis tunneb säärtes häirivat surinat. Väsib ruttu igapäevastest tegevustest ja vajab palju puhkehetki. Näiteks häirib teda, et erinevate füüsiliste majapidamistööde tegemine võtab palju rohkem aega kui vanasti. Samuti kurdab peavalusid, mis ilmnevad mõned korrad nädalas. 2 aastat tagasi diagnoositud kõrgevererõhktõbi. Haiguse anamnees: patsient pöördus perearsti vastuvõtule tervisekontrolli, kus vereanalüüsist selgus, et patsiendil on kõrgenenud kolesterooli tase (8,9 mmol/l) ning vererõhku kontrollides selgus, et see on normist kõrgem (154/95mmHg). Seejärel tehti 24 h monitooruuring, mille tulemusena sai patsient diagnoosiks hüpertooniatõbi. Teadaolevalt pole perekonnas hüpertooniatõve esinenud. Patsient suitsetab 15-20 sigaretti päevas ja on seda teinud 30 aastat.
Pilt 7 · Tuua patsiendi jalad voodisse (pilt 8, 9). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 8 Pilt 9 2. Patsiendi nihutamine külg-eesvõttega voodisse istuma - patsiendi selja tagusel abistajal kallutada patsienti voodipoolsele tuhara poolele. Teisel abistajal minna teisele poole voodit ja haarata kinni libistusmatti sangast. Tõmmata patsient voodisse istuma (pilt 10, 11). Ei tohi tõsta, vaid on vaja nihutada patsienti! Pilt 10 Pilt 11 3. Patsiendi selja taga oleval abistajal turvata patsienti. 4. Võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära: selja taga oleval abistajal kallutada patsienti voodist välja poole. Teisel abistajal: võtta abivahend patsiendi tuharate alt
Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused; · Asetada tool ja abivahend libilaud (pilt 1, 2) või rull (pilt 3) voodi lähedale toolile. Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Vajadusel ebatasauste ületamiseks abivahend toolile. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient kätel tõmmates/lükates voodi servale. · Abistada patsient voodisse istuma. · Ühel abistajal turvata patsienti ja teisel abistajal: *Asetada tool õigesse kohta (pilt 4) ja lasta voodi alla tooli kõrgusele. Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 *Ületada ebatasasused (pilt 5).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
