Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...
Mis on artroos? On grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg liigeste jäigastumine. Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos. Ülevaade inimkonna vanim haigus kõige levinum liigesehaigus esmane osteoartroos tekib terves kõhrekoes teisene osteoartroos on degenariivne protsess valu tekib tavaliselt liigese koormamisel ja kaob rahuolekus Sümptomid liigesevalu mehaanilist tüüpi valu, jä...
• püüa mõista patsiendi tundeid (ole kaastundlik); • näita oma poolehoidu ja lugupidamist mitte üksnes sõnades vaid ka välises käitumises (kehakeeles); • austa patsiendi arvamusi ja väärtushinnanguid; • räägi ausalt ja siiralt; • ole muretsev, hoolitsev ja sõbralik; • pööra erilist tähelepanu vestluspartneri tunnetele. • kui patsient ei soovi rääkida, siis pole mõtet hakata pärima vaid võib lihtsalt soovitada tal kellegiga sellest rääkida. • ei tohi anda tühje lubadusi. Suheldes ei tohi: • teist liiga sageli katkestada; • ilmutada jahmatust või erutust; • näidata, et sul pole aega; • käituda üleolevalt; • Kui sina ei nõustu mõne tema argumendi/põhjenduse/maailmavaatega, siis...
Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda...
Visuaalsel vaatlusel ja vanemate jutu põhjal on täheldatav üsna selge mahajäämus üldises arengus. Sõnalise kontakti saavutamine poisiga on keeruline, ta peaaegu üldse ei kontakteeru teiste lastega, enamasti veedab ta aega üksi ja on kinni rutiinsetes tegevustes. Samuti on temaga silmsidet võimatu saavutada. Lisaks neile sümptomitele on lapsel söömishäire ja võõrasse keskkonda sattudes sattus patsient stressi ning muutus ärevaks ja rahutuks. Kõik need sümptomid viitavad ka kirjandusallikate põhjal kindlale autismile. Kuna autism on tihedalt seotud õpiraskuste ja epilepsiaga, arvatakse, et haiguse põhjus on bioloogiline. Rohkema informatsiooni saamiseks poisi kohta peaks kindlasti küsitlema ka patsiendi lähedasi. Ravi käigus peaks patsiendil kindlasti olema kindel järelvaataja, kes abistab, õpetab ja jälgib patsienti, kuna järelvalveta võivad autistid end vigastada. Et...
Kõige kriitilisem periood on 3 esimest raseduskuud, mil kahjulike mõjude tulemusel võib rasedus katkeda või tekkida väärarenguid, sest kõigi elundite algmed tekivad just sellel perioodil. Raseduse ajal toimuvad organismis suured muutused. Kui tulevane ema põeb mõnda kroonilist haigust, siis võib haigus mõjutada raseduse kulgu. Ka rasedus ise võib mõjutada kroonilise haiguse kulgu, mistõttu selline patsient vajab eriti hoolikat arstlikku jälgimist. Vähetähtis ei ole samuti asjaolu, et mõned ravimid, mida kasutatakse haiguste ravimiseks, võivad mõjutada loote arengut, kuid vahel on ravimata jätmine lootele kahjulikum kui õigesti valitud ravim. Seegi tingib vajaduse arsti kontrolli järele. Lohutuseks kroonilise haigusega naistele võib siiski öelda, et olukordi, kus rasedus ei ole soovitav, jääb meditsiini arenguga järjest vähemaks. Samas on...
Hetkel on eutanaasia seaduslik ainult neljas riigis: Hollandis, Belgias Sveitsis ja Luksemburgis. Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele. Eutanaasia ei ole kohustus vaid üks võimalustest, kuidas lõpetada inimesel valud. Eetikaveebi interneti leheküljel 2007. aasta (8.okt.) artiklis ,,Sveitslased rahul eutanaasia seadustamisega" tehtud statistikast tuleb välja, et 80% sveitslastest peab oma elupäevade vabatahtlikku lõpetamist inimese äravõetamatuks õiguseks....
Kuna sotsiaalministeeriumil tuleb arstide streiginõudmiste täitmiseks oma eelarverealt leida 3,5 miljonit, siis sotsiaalministri Hanno Pevkuri ettepanekul tuleks loobuda töötutoetuse tõstmisest 65 eurolt 145 eurole, sealjuures tõstetakse viisiditasu 5 eurole ning haigla voodipäevatasu 2,5 eurole. See tähendab, et arstide palgatõusu maksaks osaliselt kinni patsient . Patsiendi omaosaluse tõstmise asemel võiks maksimummääras kasutusele võtta haigekassa jaotamata kasumi. Haigekassal on jaotamata kasumit 136 miljonit eurot ning seaduse järgi võib sellest kasutusele võtta 30%, aga mitte rohkem kui 7% eelmise aasta tervishoiueelarvest. Kuigi protsentuaalselt tähendab see, et haigekassa tulemist võib kasutada 39 miljonit, võetakse kasutusele siiski 9 miljonit. Põhjuseks, miks ei võiks seda teha maksimummahus, tuuakse riigieelarve tasakaalu....
Mammograafia. Geneetiline uuring. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Diagnostilised uuringud on: Ultraheli. Biopsia. Valvur- lümfisõlme biopsia. Täiendav mammograafia. Kasvaja hormoonretseptorite määramine. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Diagnoositud rinnavähi raviks on mitmeid võimalusi. Ravi tulemusena võib patsient olla vähktõvest terveks ravitud või vähi levikut on piiratud. 3.Ravi võimalused. Rinna vähkasvaja ravis eristatakse 3 põhilist raviliiki: 1.Kirurgiline ravi. 2.Kiiritusravi. 3.Medikamentoosne ravi. Kogu rinna eemaldamist e. masektoomiat kasutatakse kui tükk rinnas on suur või vähirakke leidub rinna erinevates osades. 3.Ravi võimalused. Kirurgilisele ravile järgneb kiiritusravi, mille eesmärgiks on hävitada võimalikud vähikolded....
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudu...
Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on hüpertooniatõbi, kuid viimasel ajal oli tal RR 90/60 mmHg hommikuti. Tema tavaline RR on 150/70 mmHg.Tütarlaps soovitas emale minna EMO-sse, aga patsient rangelt nõudis jätta teda kodus. Arst hindas turse suurus. Sinakaspunane värv viitas verejooksule. Arst suunas patsienti röntgenile. Röntgen näitas, et see on hüppeliigese nikastus. Patsiendi andmed: vanus 73 kaal 70 ; Sugu: naine pikkus 165 cm;...
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett....
04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04...
Patsientidel , kes kardavad anesteesiatvõi operatsiooni, võib olla valu tugevam ja seda on väga raske ravida. Valu ilmnemisviisid Valu võib ilmneda mitmeti. Eristada võib järgmisi ilmnemisviise: · Füsioloogilised nähud, mida on võimalik mõõta: hingamissageduse kiirenemine, arteriaalse vererõhu tõus, pulsisageduse kiirenemine, perifeerse kehatemperatuuri langus. · Füsioloogilised muutused, mida on võimalik märgata: patsient higistab, on kahvatu, tunneb ennast halvasti ja võib oksendada. · Muutused patsiendi füüsilises olemuses: patsient on sundasendis, liikumatu, tema lihased on pinges, näoilme on karm ja otsmik kortsus. · Patsiendi hingelised muutused: patsient on närviline, kaebab, ägab, isegi karjub või nutab. Kui patsiendil on tõesti väga tugev valu, võib ta kaotada teadvuse. Postoperatiivne valuravi ja õendus Postoperatiivse valuravi barjäärid...
Pos otsuse korral hinnaläbirääkimissed ravimiosakonnaga. Piirhind sama toimeainega ravimid pannakse kokku, odavuselt teise hind määratakse piirhinnaks (keskmise päevase doosi hind). Kui on üksik, siis tehakse hinnakokkulepe SoMi ja edasimüüja vahel, viimane peab esitama ravimi hinna teistes maades-ka tootjamaal ja ennustatava müügimahu.Müügi ja piirhinna vahe maksab patsient . Ravimi hüvitamise määr ja omaosalus kehtestatakse vastavalt haiguse raskusele, ravimi efektiivsusele ja patsiendi sotsiaalsele seisundile (nt pensionär). Hüvitatavad ravimid lisatakse haigekassa hüvitatavate ravimite loetellu, teiste ravimite eest peab patsient maksma täismahus. Ravimitele on kehtestatud piirhinnad ning sõlmitakse hinnakokkuleppeid. Piirhindade korral jaotatakse ravimid rühmadesse (toimeaine, manustamisviisi, ravimvormide alusel) ning...
· Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma: · Patsiendist kaugemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, astuda põlvega või põlvedega voodi peale. Istuda oma jalale või jalgadele patsiendi puusa juures. Haarata patsiendist kaugema käega kinni patsiendi padja servast (patsiendi viimase kaelalüli kõrguselt). Teine käsi asetada patsiendi lähemale puusaliigesele, sõrmed väljapoole (pilt 1, 2)....
Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk tõmbamise lähteasendisse. Teise sirutatud käega haarata rätikust kinni patsiendi reie väliskülje juurest (pilt 3). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 4. Tõmbamine voodi peatsi suunas - nihutada patsient rätikuga, koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 4). Küünarvarred liiguvad mööda voodit peatsi suunas. Rätikut hoidev käsi jääb sirgeks! Pilt 4 5. Sirutada patsiendi jalad (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 6.2. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused:...
Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale. · Ühel abistajal julgestada patsienti ning tõsta puusa ja teisel abistajal asetada patsiendi pöördesisene sirge käsi peopesaga vastu reie eesmist külge. 2...
4.1. Patsiendi toomine voodi servale istuma tõstemattidega ja kettaga ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord. 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematt patsiendi ülakeha ja tuhara alla (pilt 1, 2). · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas tõstemattidega. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi serva poole. · Asetada patsiendi tuhara alla ketas ja säärte alla tõstematt(pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi abistamine voodi servale istuma: · Patsiendi ülakeha juures olev abistaja on näoga patsiendi poole, voodipoolne...
Võimlemisprogramm võiks olla spetsiaalselt ülekaalulistele koostatud. Võib kasutada professionaalset treenerit. Vältida peaks koormavaid hüppeid ja äkilisi pöördeid. Liikumise ja koormuse suurendamine ning mitmekülgsuse lisamine peaks olema mõõdukas ja ettevaatlik (Fogelholm jt 2005). Õendusplaan 1) Probleem: Hingeldus, mis on tingitud kehakaalu suurenemisest ja mis väljendub kiiremas hingamises, üle 25 x’. Eesmärk: Patsient hingab alla 20x’. Õendustegevus: a. Trenni- ja toitumisoovitused – kaalulangus mistõttu muutub hingamine kergemaks. b. Soovitada loobuda suitsetamisest, ka perekonna liikmetel. Anda infomaterjale ja soovitada minna nõustaja juurde. c. Kontrollida, et patsiendil ei oleks mingit hingamiselundite haigust. Hinnata hingelduse suurust koos füüsilise tegevusega Kopsude kuulamine. Hinnata vedelikkute tasakaalu....