KOGUKONNATEATER MIS ON KOGUKONNATEATER? · Kohalikul temaatikal ja selle paiga ajalool põhinev teater. · Isiklike lugude esitamine, mis on seotud kogukonnale olulise teema või olukorraga. · Aus ja avatud suhtlemisvõimalus kogukonna liikmetele. · Loominguline väljendusviis inimestele, kes igapäevaselt teatriga ei tegele. ·Etenduse ülesehitamine ·Osavõtt ·Teatriprofessionaalid ·Diskussioon publikuga · Identiteediotsingud · Sihtgrupp · MTÜ KULTUUR AITAB HINGATA · Sihtgrupp · Lavastus KÜLASTAGE TEATRIT TÄNAN KUULAMAST
Näit: madalama sagedusega helid - 25-500Hz ä, u, õ; keskmise sagedusega - 500-2000Hz ei, ii, d; kõrged helid üle 2000Hz s, f, h. Kuulmislangust mõõdetakse dB-s, mis on heli valjuse mõõtühik. Ühik on oma nime saanud Alexander Graham belli nime järgi. Kasutatakse dB skaalat 20-140ni. 3. Kõne ja mõtlemine Viipekeel Sõltuvalt sellest, kuidas ja millal on kuulmisjääki hakatud arendama ja missuguseid abivahendeid on kasutatud, võib nii kõne kui kuulmine olla paremini või halvemini arenenud. Kõne areng omakorda sõltub ka kahjustuse tekkimise ajast: enne või pärast kõne omandamise perioodi. tempo muutused Ajalooliselt on kurtide puhul kasutatud terminit kurt-tumm, sest kuulmiskahjustusest tingituna jääb spetsiaalse õpetuse puudumisel arenemata ka kõne. Tänapäeval saavad kõik
HALB (100a tagasi): Kakskeelsed lapsed on rumalamad ja kehvemad, sest sotsiaal-majanduslik taust on erinev (hispaanlased USAs on koolis nagunii kehvemad, sest latiinodele pole haridus oluline). HEA (tänapäev): Kakskeelsed lapsed on tähelepanelikumad ja paindlikumad. Kas on aluseks võetud 2keelsed lapsed, mitte need, kes ei saanud hakkama 2 keele omandamisega (vt eespool 74%). Kakskeelsed on metalingvistiliselt võimekamad, st suudavad keele olemust mõista. 16.04 puudu - viipekeel Kõne ja viipekõne (2) Sensoorne afaasia – ajukahjustus Wernicke piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viipekeelse ütluse mõistmisel, samal ajal mittekeeleline visuaalne taju on kahjustumata. Motoorne afaasia – ajukahjustus Broca piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viibete valikul ja nende moodustamisel, samal ajal ei pruugi olla raskusi teiste motoorset vilumust nõudvate ülesannete täitmisel. Kurtidel esinevad samasugused afaasia vormid kui kuuljatel
Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine.
liiklusmärke. Ka need on vajalikud, andes autojuhtidele, jalgratturitele ning jalakäijatele teada kuidas liikluses käituda. Peale nende on ju olemas ka veel sodiaagi-,au-, ohutus- ja pajud teised märgid, mida igapäevaelus kasutame. Igapäevaselt kasutatav märk on ka näiteks pudeli peal olev pandipakendi märgistus, öeldes inimesele, et selle tagastamisel saab raha. Ühe omaette, aga see-eest suure, rühma moodustavad viipekeel ja žestid. Viipekeel on kurtide emakeel, kus kasutatakse žeste ja miimikat. Neil on oma kindlad käe-, keha- ning pealiigutused millel on kindel kokkuleppeline tähendus. Ka kuulajad inimesed kasutavad žeste, tehes sellega suhtlemist lihtsamaks. Märgid on osa meie elust, mis olid olemas juba enne keele kasutusele võtmist. Nendeta oleks suhtlemine ning teineteise mõistmine keeruline- liikluses valitseks kaos ja kurdid ei saaks omavahel suhelda
EESMÄRK ... Eesti keele tunnid jagunevad kolmeks: KAKSKEELNE ÕPETUSMETOODIKA ÕPE KUULMISLANGUSEGA LASTE ÕPETAMISEL MIS ON KAKSKEELNE ÕPETUSMETOODIKA? Sai alguse 1960ndatel Ameerikas Toetutakse viipekeelele, kõneldav keel on teise keele staatuses Kakskeelne õpetusmetoodika lähtub kurtidest kui keelelisest vähemusrühmast KAKS KEELNE ÕPETUSMETOODIKA TALLINNA HELENI KOOLIS Kakskeese metoodi alusel hakati alates 1994.aastast Eesti viipekeel on esimse keele staatuses ja eesti keelt õpetatakse teise keelena ehk Avõõrkeelena, B võõrkeeles on inglise keel ÕPPETÖÖ ... Toimub viipekeeles ja eesti keeles: teadmisi seletab õpetaja viipekeeles või tõlgi vahendusel kõnekeeles Kurdid peavad omandama vajalikke teadmisi ning eesti keelt kui ka võõrkeelt Teadmised kirjutatakse üles eesti keeles ja vastamine toimub kirjalikult või viipekeeles.
Sõna raske jälgida. võimalikult palju viipeid, liigutusi ja miimikat. ,,kurttumm" ei ole seepärast õige kasutada. Eesti kurtide omavaheline suhtlemiskeel on Esialgu võib kurdi hääl sulle kummalisena Kui vuntsid ja habe katavad suud, on kurdil eesti viipekeel. See on väga väljendusrikas, tunduda ja tema kõnegi võib olla raskesti raske huultelt lugeda. emotsionaalne ja ilus keel. arusaadav. Pidevalt kurdiga suheldes sa harjud tema hääle ja kõnega. Kui valgus langeb sinu selja tagant, ei näe Igal kuuljal on võimalik eesti viipekeel ära
Kehakeele abil on võimalik samuti inimestega suhelda. Noogutused, raputused, käega lehvitused ja nii edasi- need kõik on suureks abiks inimese mõistmisele. Erinevatel rahvastel on žestid eri tähendusega ja kui seda ei teata võib tekkida suur segadus. Näiteks Bulgaarias tähendab peaga noogutus eitust ja raputus nõustumist. See võib tekitada palju segadust näiteks turistide seas. Inimeste mõistmiseks on ka olemas märkide keel. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. Viipekeel on kokku pandud sümbolitest. Sümbolitest koosnevad ka morse ja erinevateks olukordadeks vajaminevad signaalid. Näiteks sukeldujatel on omad kätega antavad märgid millega vee all saab hõlpsasti edastada olulist infot. Ka erinevatel spordialadel on omad signaalid, millega saab olukordi kiirelt lahendada. Kehakeele tundmine ja õppimine on sama oluline kui võõrkeelte teadmine.
tipp-poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus. Viipekeel on keel, kus akustiliste helide asemel kasutatakse erinevaid märke (puudutus, kehakeel ja huulte liigutamine). Kõikide nende asjade koostööna (kehakeel, näoilme ja liigutused) saab kõneleja soravalt ja kiiresti edasi anda oma mõtteid ja ideid. Viipekeelt kasutatakse enamasti kurtide ja tummade kogukondades, kus inimestel on raskusi kuulmisega või rääkimisega. Senikaua kuni leidub kurte inimesi areneb viipekeel edasi. Sadu erinevaid viipekeele liike kasutatakse erinevates riikides üle maailma. Mõned nedest on saanud ka üleüldise heakskiidu, teised aga ei oma mingit staatust. Viipekeele ajalugu. Esimesed üleskirjutused viipekeelest pärinevad aastast 1620 mil Juan Pablo Bonet avaldas Madriidis raamatu "Reducción de las letras y arte para enseñar a hablar a los mudos"( tähtede kaotamine ja kunst õpetada tummad rääkima)
ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. Riigi põhilised ekspordipartnerid on Austraalia ,USA, Jaapan , Hiina , Saksamaa (2004a. Andmed). Kultuur Kaasaegsel UusMeremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti, iiri ja maoori kultuurid. Laialdaselt on levinud ka torupilli mängimine, ning on palju torupilliansambleid. Üldandmed Keeled: inglise, maoori, UusMeremaa viipekeel Pealinn : Wellington Riigipea : Elizabeth II Pindala : 268 680 km² Rahvaarv (2003) : 3 951 307 Rahvastiku tihedus : 14,7 in/km² Iseseisvus: 26. september 1907 Rahaaühik : Dollar Ajavöönd : maailmaaeg +12 UusMeremaa viipekeel UusMeremaa viipekeel on loomulik keel, mida kasutab enamik UusMeremaa kurtidest ja mis on arenenud Suurbritannia viipekeelest. 10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa ametlikuks keeleks.
KEELED JA ANTIIKMAAILM Klass........................................ 1-6.klass 1) MILLISES KEELES RÄÄGITAKSE AINULT KÄTE ABIL? Viipekeel 2) MITU TÄHTE ON EESTI TÄHESTIKUS? 27/31 3) MITU RIIGIKEELT ON EESTIS? 1 4) MIDA SA TEED, KUI KASUTAD RUMALAID SÕNU? Ropendan 5) KAS LAUSE LÕPPU PANNAKSE PUNKT VÕI KOMA? Punkt 6) KAS IGAS RIIGIS ON OMA KEEL? Ei ole 7) KUIDAS NIMETATI EGIPTUSE KUNINGAID? Vaaraod 8) MILLIST LOOMA PIDASID ANTIIKAJA EGIPTLASED PÜHAKS? Kass 9) KREEKA NÄIDENDITES TÄITSID KÕIKI ROLLE MEHED. ÕIGE VÕI VALE? Õige 10) KAS EGIPTUSE KIRJASTIIL (HIEROGLÜÜFID) KASUTAB SÕNU VÕI PILTE? Pillte 11) MILLINE SEITSMEST MAAILMAIMEST ON SÄILINUD TÄNAPÄEVANI? Püramiid
Olgu need siis liiklusmärgid, käemärgid , sõnad, zestid, lõhnad, maitsed jne. Näiteks liiklusmärgid on kui omamoodi keel, ilma milleta ei saaks liikluses hakkama. Närvid oleks inimestel ikka täiesti püsti, kuna liikluses oleks täielik kaos. Erinevad märgid on meie elus hädavajalikud, nähes sõpra viipad käega või vehid, et ta sulle lähedale tuleks ja juttu räägiks, näiteks kurtide keel põhinebki ainult käemärkidel ja see on nende ainus viis suhtlemiseks. Viipekeel on nagu iga teine keel, lihtsalt vahe on selles, et ei suhelda verbaalselt vaid käe märkidega. Me peaksime tundma ka eri riikide kombeid. Kui hiinlane vastu tuleb ja käed kokku paneb ning kummardab, siis oleks kasulik teada, mida see tähendab, sest vastasel juhul ei või sa teada, kas ta teeb sinu peal natukene kung fud või kutsub riisi sööma. Erinevaid märke võiksime teada ja neid kasutada, sest alati ei saagi ennast sõnadega väljendada. Tuleks kasutada häid märke, sest ka märgid
arenemiseks. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane,kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Individuaalse õppekava koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele. Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele: 1) kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule gümnaasiumiastmes ning
Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 5) Keeletehnoloogia loob keeletöötlustarkvara arvutitele. Keeletehnoloogiat saab rakendada: - masintõlge ühest keelest teise - telefonidialoog arvutiga - infoootsing eletroonilistest dokumentidest, sisukokkuvõtete tegemine - automaatne diktofon - tehiskõne süntees - kirjutaja abivahendid tekstitöötlusprogrammides 6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides. Viipekeele transkriptsioonis märgitakse üles viipe asukoht, käekuju, liikumine. Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha;
Erinevad tähestikud Raine Siimuste 3klass 2015 Venemaa tähestik Viimane suurem kirjareform toimus 1917–1918, mil tähestikust eemaldati mitu tähte (І, Ѣ, Ѳ). Tänapäeval kuulub vene tähestikku 33 tähte: А, Б, В, Г, Д, Е, Ё, Ж, З, И, Й, К, Л, М, Н, О, П, Р, С, Т, У, Ф, Х, Ц, Ч, Ш, Щ, Ъ, Ы, Ь, Э, Ю, Я. Soome tähestik Soome tähestikus on 28 (+ 3) tähte: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (Š), T, U, V (W), X, Y, Z (Ž), Å, Ä, Ö. Kolme tähte "Š", "W" and "Ž" ei peeta iseseisvateks tähtedeks ja nende tähtedega algavad sõnad järjest...
a divorce – lahutus 13.personal – isiklik 14.an injury – vigastus 15.narrow – lähedal 16.to be absorbed in – süvenenud olema 17.in the field(s) of - mingil alal 18.anatomy – anatoomia 19.speech – kõne 20.to invent – leiutama 21.an invention – leiutis 22.to be involved in – kaasatud olema 23.several – mitu 24.to create – looma 25.a sign language – viipekeel 26.visible – nähtav 27.invisible – nähtamatu 28.deaf – kurt 29.mute – tumm 30.to achieve – saavutama 31.amazing – hämmastav 32.a fatal disease – surmav, saatuslik haigus 33.plague – katk 34.to spread – laiali levima 35.a tribe – hõim 36.vocal – vokaal 37.transmitter – saatja 38.to allow – lubama 39
kogum, kuidas edastada infot. Evans ja Levinson (2009: 433) toovad välja viipekeeled, mis häälikulisest keelest erinevad foneetika poolest, sest neis ei toimu kõnelemis- ega kuulmisprotsesse, mis aga ei tähenda, et viipekeeled oleks sellevõrra vähem struktureeritud või väiksemate väljenduslike võimalustega. EKSS kirjeldab viipekeelt kui ,,suhtlemises (häälikulise keele asemel) kasutatavat viibete süsteemi, kineetilist keelt". Keele definitsiooni alla kvalifitseerub järelikult ka viipekeel, kus suhtlemisel kasutatakse kehakeelt, zeste. Senimaani on ainus ümberlükkamatu üldistus kõikide keelte kohta on definitsioon ise: keelt kasutatakse suhtlemiseks ja info edastamiseks. Ka see on kindel, et keeles toimuvad aja jooksul muutused: nii keelte arvus üle maailma kui ka iga keele siseselt. Keelde süvitsi minna ja täpsemaid järeldusi teha on keeruline, kui kõikide maailma keelte kohta ei jõuta kunagi infot koguda.
kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid
Eesti keel Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Igal meist on oma emakeel. Keel on tihedalt seotud kultuuriga ja see on oluline suhtlemisvahend. See on kõige lihtsam viis, mille abil tundeid ning mõtteid väljendada. Inimestel, kellel on probleeme verbaalse kõnega, on mõeldud välja erinevad moodused. Kurtidele on leiutatud näiteks oma keel - viipekeel. Alati on võimalus ennast arusaadavaks teha, kuid kõnelemine on kõige tõhusam. Igas riigis on oma keel, millega inimesed suhtlevad omavahel ning, kui võimalik, siis samuti välismaalastega. Riigikeel on riigi oluliseks tunnuseks. Mõned riigid ei ole suutnud säilitada oma kultuuri ja on kasutusele võtnud kas mõne suur-või naaberriigi keele. Eesti keel on väga ainulaadne ja ilus keel. On imestatud, kuidas me küll niimoodi sõnu
38. kaasaegsed mugavused modern conveniences 39. proovima toitu sample gourmet cousine 40. ringi hulkuma drift 41. sportimis võimalused sporting facilities 42. toiduvalmistusviis cousine 43. lummav fascinating 44. maaliline scenic 45. imetlusväärne spectacual 46. kärestikus parvetamine white- water rafting 47. toru ja maskiga sukelduma snorkeling 48. heasüdamlik good-natured 49. kaisutama embrace 50. ärritatud irritated 51. viipekeel sign language 52. üle kandma transmit 53. saavutama- achieve 54. surma haigus deadly diseas 55. puudus drawback 56. mõjutama affect 57. heli vänked sound vibrations 58. laiaõlgne broad-shouldered 59. kiilaspäine bald-headed 60. keskealine middle-aged 61. eakas elderly 62. kräsus juuksed frizzy hair 63. kortsus nägu wrinkled face 64. kaarjas kulmud arched eyebrows 65. pahane annoyed 66. raevunud enraged 67. pühalik solemn 68
teada vanim raamat Piibel. Kirjalikku keelt on ka parem tõestada. Hiljuti Pealtnägijas süüdi jäänud Kuusakoski, oli heausklik autovrakkide ostja, mis kokkuvõttes hargnes väga pikaks protsessiks ja lõpptulemus oli see, et süüdlane oli hoopis kannatanu naabrinaine. Keel kui nähtus ei piirdu ainult kirjalikul viisil, vaid on täitsa võimalik näha nii kehakeelt kui ka viipekeelt. Kurtidel on üheks põhiliseks suhtlemiseks viipekeel ehk nad kasutavad rääkimiseks käte abi. Viipekeele kaudu suhtlevad eriti sõjaväe missioonil olevad sõdurid. Nad saavad käte abil liigelda vaikselt ning ei pea lärmi tegema selleks. Keele üheks funktsiooniks on ka enda väljendamine emotsioonidega. Keele üheks väga tähtsaks komponendiks on sõnad. Sõnadega võib teha inimesele haiget, kuid ka rõõmsaks. Ega kui inimestel poleks keelt, siis arvatavasti maailm oleks sünge ja kahvatu, kuna me ei saa
Keeled on tähtsad Tänapäeval suhtlevad inimesed enamasti keelte abil.Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled kuuluvad enim räägitud keelte hulka. Keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid.Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel .Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Enim räägitud keel on ingliskeel. Selle keelega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja ko...
vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja seega on kaugemateks sugulaskeelteks nt ungari, neenetsi ja saami keeled. Kusjuures viimasest kolm: mustlaskeel (romani), soome viipekeel ja karjala keel on ametlikud vähemuskeeled. (Soome keeled, 2015) Enamik soomlasi oskab lisaks emakeelele ka inglise keelt. Kuna sisserändajad moodustavad üle 4% Soome elanikkonnast, on levinud ka saksa, rootsi ja prantsuse keel, vähem aga eesti, vene ja norra keel. Suurimad sisserändajate rühmad moodustavad venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja endise Jugoslaavia rahva esindajad, leidub tatari keelt rääkivaid vähemusi. (Soome, 2015)
tal selleks võimalus oli ja kui vend seda küsis, ta lootis, et kunagi tuleb vennalgi mõistus pähe, ja ta saab normaalset elu taastama(alustama) hakata. Ka Quasimotot aitas ta väga palju. Võibolla kõige olulisemaks oli tema jaoks just kellade tõmbamine, mida te ei võtnud absoluutselt tööna, vaid kui midgai vaimustavat. Ta armastas kellamängu. Claude andis Quasimotole elukoha ja õpetas teda elus toimetulema. Olulisim asi oli minu silmis viipekeel, mis andis Quasimotole võimaluse teistega suhelda. 4. Esmeralda esimene abielu oli õnnetu, sest ta ei marmastanud seda meest, vaid aitas teda. Selleks meheks oli Gringoire, kellega Esmeralda abiellus sellepärast, et meest üles ei poodaks. Mitte ükski teine naine polnud ennast nõus sedavõrd õhverdama, sest abielu aastate loosimine käis väga kummalisel moel visati savist valmistatud purk puruks, ja nii mitmeks killuks ta läks, nii mitu aastat.
ja suulihaskondi. Õpetajate Leht. 3. detsember 2004. Nr 43. Haridusprobleeme kuulmispuudega laste õpetamisel. Airi Püss. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/03.12.04/aine/2.shtml (16.02.2012) Artikkel räägib kuulmisprobleemide avastamisest ja põhjustest, miks on vajalik et kuulmishäire avastataks võimalikult varakult. Räägitakse kuulmispuudega laste õpetamisest ja nende suhtlemisvõimalustest, ehk siis kakskeelsus, kus viipekeel on neil esimeselt keeleks ja kirjakeele õpivad kurdid lapsed selgeks kooliaja jooksul, osa viiplevatest kurtidest on võimelised õppima ka sõnu hääldama arusaadavalt, teine variant on suult lugemine. Väga oluline on, et vanemad oleksid aktiivsed oma lapsega tegelemisel, samuti spetsialistide kaasamine lapse õpetamisse. Kurtide laste kõne - ja lugemsõpetus peaks algama kindlasti juba 4-5 aastaselt et kooliikka jõudes oleks tal piisav sõnavara, selleks vajab laps surdologopeedi abi.
1. Alandlikkus 2. Dissipliin 3. Vaesus · Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest · Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ''normaalse munga'' jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus · 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus, mõõdukus, õigus · 7 pattu: kõrkus, toretsemine, kitsidus, viha, südamelaiskus, ahnus, õgardlus Riigivõim · Feodaalne killustatus tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk) 1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena
silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada. Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes. Hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamine toimub tutvusuuringute, igapäevase õppetöö, konsultatsioonide kaudu logopeedi ja psühholoogiga, juhtumi analüüsi koosolekute, õpetajatevaheliste kogemusevahetuste ja arenguvestluste kaudu. Õpilase
Alandlikkus 2. Dissipliin 3. Vaesus • Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest • Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ’’normaalse munga’’ jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! – Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus • 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus, mõõdukus, õigus • 7 pattu: kõrkus, toretsemine, kitsidus, viha, südamelaiskus, ahnus, õgardlus Riigivõim • Feodaalne killustatus – tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk) 1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena
ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Keelte arv ja liigitus · Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. · Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. · Pidzinkeel keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel. · Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. · Viipekeel on zestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome vms keel. Sõrmendamissüsteemid vokaalse keele foneemide kasutamiseks. · Ühiskonna mitmekeelsus: Kõige rohkem rääkijaid mandariinihiina keeles 885 milj. Kõige rohkemates riikides inglise keel: 50. 1-2% maailma keeltest on mõnes riigis riigikeeleks. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond Indoeuroopa keeled · Germaani keeled · põhjagermaani
Mõtesta tema jaoks lahti abstraktsemad mõisted, võõrsõnad jms. 14. Kui teie hulgas on kurt inimene, ärge jätke teda üksi vaid seetõttu, et ta ei kuule. 15. Kutsuge ta endi hulka ja te saate teada, et kurdid on väga huvitavad inimesed. 16. Kui te olete mitmekesi ja teie hulgas on kurt inimene, siis püüdke rääkida ükshaaval. Kurt loeb kõnet teie huultelt. Kõiki korraga on tal raske jälgida. 17. Eesti kurtide omavaheline suhtlemiskeel on eesti viipekeel. See on väga väljendusrikas, emotsionaalne ja ilus keel. 18. Igal kuuljal on võimalik eesti viipekeel ära õppida. Selleks on vaja minna viipekeele kursustele ja leida endale sõpru kurtide hulgast. Te täiendate teineteist oma kultuuriga. 19. Kurdid loevad hästi huultelt ja enamik nendest suudab ka ise rääkida. Sõna ,,kurttumm" ei ole seepärast õige kasutada. Esialgu võib kurdi hääl sulle kummalisena
Prototüüp tihti vaid ettekujutus keskmisest kategooria liikmest, komplekt omadusest Pilgujälgimiskatse (ka mouse tracker) lugemisoskuse hindamisel, aga ka palju muud. Mõistmine/protsessimine on lineaarne inimesel. Protsess hakkab kohe pihta ja aju mõtleb palju variante, siis kui inimene ütleb mis toimub, siis on kõik. Akupõõsa(aju hakkab tegutsema)käärid online processing Viipekeel Viipekeel Viipekeele olemus mõtted ja info kuuldavast ja nähtavast maailmast tuua nähtavasse ja vaikivasse maailma Maailmas on mitmesuguseid viipekeeli. Eesti viipekeel on eesti kurtide omavaheline suhtluskeel. Erineb olulisest ASList. ASLi Eesti viipekeele ühine osa on suurem, kui inglise ja eesti keelel. Maailma tuntuim viipekeel American Sign Language (ASL) Viipekeel on loomulik keel: sellega saab väljendada kõiki mõtteid, tundeid ja soove nagu kõneldavas keeleski.
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 9.Viipekeeled Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on žestilis-visuaalsed ning seega erinevad nad suulistest keeltest. Teate saatja, viipleja, toodab teate žestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja
11. Laenamisega seoses räägitakse tihti, et kui on laenatud sõna, mõiste jms, tähendab see, et seda sõna jne laenavas kultuuris ei olnud. Kuigi keel ja kultuur on seotud, pole seos üksühene. Kui eesti keelde on laenatud sõna hammas, ei tähenda see, et selline mõiste oli enne puudu. Kultuurierinevused ei ole keele keerukuse kriteerium. 12. Mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeel, zestide keel jms. Mõned liigutused ja zestid on instinktiivsed (naeratus jms). Viipekeel ei ole siiski sellega võrreldav, kuna ei ole instinktiivne. On mitmeid viipekeeli (eesti, Briti inglise jms), ei ole ühte rahvusvahelist viipekeelt. Mitteverbaalsed keeled moodustavad samuti märgisüsteemi (mereliikluses, lennunudses jms kasutatavad süsteemid). 13. Loomuliku keele sturktuur. Vaatamata eranditele, mitmetähenduslikkusele, avatusele jms on keel ikkagi süsteem. See eeldab struktuuri, ilma selleta ei saaks suhelda ega lauseid moodustada
Pärilikud Haigused Koostas: Annete Trumm Juhendas: Laive Jürimaa Klass: 9B 2012 Sisukord Slaid 3 - Skisofreenia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 4 - Skisofreenia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 5 - Hemofiilia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 6 - Hemofiilia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 7 - Kõrgvererõhktõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemi...
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle - inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel - artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel - inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda - inimese kohastumused on minimaalsed/tagasihoidlikud, seda asendab arenenud aju neoteenia füüsilise arengu pidurdumine e aeglustumine Inimese koed: Inimesel on 4 põ kudet, mis määravad keha kuju ja vormid. Koed moodustavad elundeid ja elundkondi Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Erinevate ülesannetega rakud on omavahel tihedas seoses ja moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure
Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtlemine on informatsiooni vahetus, kuid mitte ainult. Suhtlemise kestel edastatakse teisele kuulajale mõtteid, ettepanekuid, arvamusi, päringuid e küsimusi ja palju muudki. Suhtlemisel on palju viise, näiteks kõne, kiri, viipekeel, kehakeel, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks pean ma aga vestlust, mis toimub näost näkku, mis edastab informatsiooni rohkem, kui ükski teine suhtlusviis. Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil. Järgnevalt analüüsin end, et milline suhtleja ma olen kuulajana, konfliktide lahendajana,
iseseisvunud, temast on saanud kreoolkeel. Kreoolkeel on pidžinikeel, mida mõned lapsed õpivad emakeelena (seega temast on saanud loomulik keel). Pidžinikeele aren kreoolkeeleks on kreoolistumine. Paljud kreoolkeeled põhinevad endiste suurte koloniseerijate, prantslaste ja inglaste keelel. Maailma keelte loendis on umbes 100 pidžin- ja kreoolkeelt. 9. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) žestilis- visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel – seda on sünnipärased kurdid kasutanud loomuliku esimese keelena väga ammustest aegadest. Eri maade viiepekeeled on erinevad ja ei ole vastastikku arusaadavad (universaalset viipekeelt ei ole olemas, tihti vajatakse tõlget ühest viipekeelest teise). Eestis on 2 viipekeelt: eesti viipekeel (kurtide iseseisev keel) ja viibeldud eesti keel (kurtide ja kuuljate vahelise suhtluse jaoks). Simultaanviiplemine – kui viibeldakse koos sama keele kõnelemisega
kreoolkeel. Kreoolkeel on pidzinikeel, mida mõned lapsed õpivad emakeelena (seega temast on saanud loomulik keel). Pidzinikeele aren kreoolkeeleks on kreoolistumine. Paljud kreoolkeeled põhinevad endiste suurte koloniseerijate, prantslaste ja inglaste keelel. Maailma keelte loendis on umbes 100 pidzin- ja kreoolkeelt. 14. Viipekeeled. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) zestilis-visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel seda on sünnipärased kurdid kasutanud loomuliku esimese keelena väga ammustest aegadest. Eri maade viiepekeeled on erinevad ja ei ole vastastikku arusaadavad (universaalset viipekeelt ei ole olemas, tihti vajatakse tõlget ühest viipekeelest teise). Eestis on 2 viipekeelt: eesti viipekeel (kurtide iseseisev keel) ja viibeldud eesti keel (kurtide ja kuuljate vahelise suhtluse jaoks). Simultaanviiplemine kui viibeldakse koos sama keele kõnelemisega
Kommunikatsiooni jaoks on vaja sõnumit, sõnumisaatjat, vastuvõtjat ja kanalit. Keele vahendusel edastatud info jaguneb kaheks: konkreetse sõnumi tähendus on semantiline informatsioon; märkide arv ning nende esinemissagedus ja -tõenäosus on statistiline informatsioon. Viipekeele puhul on esmatähtis mitteverbaalne suhtlus. Viipekeeles suhtlemine toimub zestide (viibete) kaudu, mida adressaat peab nägema, seega erinevalt tavalistest ehk audiaalsetest keeltest on viipekeel zestilis-visuaalne. Keeletasandid on: foneetika, morfoloogia, sõnavara ja süntaks. Sarnasused keeles on seletatavad: mõtlemisprotsesside universaalsuse, ühise põlvnemise ehk sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku lähenemise kui otstarbe poolest
keelevõime. Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid. Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke. Eesmärkideks on eelkõige informatsiooni vahendamine, aga ka emotsionaalse seisundi
Keel on teinud võimalikuks inimkonna kultuurilise arengu (inimese sünnipärane keelevõime, mis bioloogilise ja kognitiivse nähtusena teeb võimalikuks üksikkeelte olemasolu, omandamise ja kasutuse. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste ,,keel" rohkem või vähem metafoorselt: kehakeel, zestid, miimika, spetsiaalsete eesmärkide jaoks loodud kokkuleppel põhinevad zestide keeled (nt lennujaamades, tuletõrjujatel), viipekeel, morse. Üksikkeelt, mis on uurimise objektiks, nimetatakse objektkeeleks, kirjelduses kasutatav keel on metakeel. Verbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Loomuliku keele vahendusel väljendatud sõnumid vahendavad sisu, mis ei ole sõnumi välise vormiga otseses suhtes
See on kindlasti põhjus, miks valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa kaksiksaare vaikse ookeani lõunaosas. Uus-Meremaa kohta uurides on eesmärgiks teada saada sealsest kliimast, taimestikust ja loomastikust, mille poolest erinevad Põhjasaar ja Lõunasaar. Samuti on huvitav teada inimeste elust-olust ja tegemistest. 1. RIIGI ÜLDANDMED Riigihümn God Defend New Zealand, God Save The Queen Pealinn Wellington Pindala 268 680 km2 Ametlik(ud) keel(ed) inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel Rahvaarv 4 367 700 (2010) Rahvastiku tihedus 16,3 in/km2 Suurbritannia kuninganna Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Peaminister John Key Iseseisvus 26. september 1907 Rahaühik dollar (NZD) Ajavöönd maailmaaeg +12 Lipp Vapp 4 2. GEOGRAAFILINE ASEND Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel
õpetatakse vaid riiklikus õppekavas toodud ainekava järgi. § 17. Hariduslike erivajadustega õpilased (1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes. (2) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane, võib kool õpilase vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada «Eesti keel teise keelena» ainekava alusel. (3) Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib lapsevanema taotlusel loobuda B- võõrkeele õppest.
98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 101. Uurali keeled????? 102. Teised tähtsamad keelkonnad Afroaasia keeled, kaukaasia keeled 103. Viipekeel Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate zestide ja miimikaga.
13. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Töötus, erivajadustega inimesed, vaesus, rass, vanadus, alkoholism, narkomaania, vähemusrahvused, piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erisused Kuidas likvideerida? Töötuse vähendamine riik annab laene, ümberõppekeskused, karjäärinõustamine Erivajadustega inimesed Maarja Küla programm, spetsiaalsed koolid (Tartu Emajõe Kool), viipekeel TVs, töötamisvõimalused Vaesus toetused (suurperetoetus, emapalk, lasteraha) 14. Otsene ehk vahetu demokraatia demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Tänapäeval on teostamiseks põhiline viis referendum. Eestis kohalikes omavalitsustes, kus on kergem rahvast
Siinkohal oleks tarvilik veel sügavamalt järele mõelda, mida Piiblis on tahetud öelda selle kohta, et ,,nad hakkasid rääkima teisi (võõraid) keeli" [Piibel, 1968, Apostlite Teod 2:4, lk.1058] ja et ,,teised irvitasid nende üle, et nad on täis magusat viina." [Piibel, 1968, Apostlite Teod 2:13, lk.1058] Cassirer vaatleb keelt ka kitsamates kontekstides. Ta vaatleb järgmisi ,,keeletüüpe": · viipekeel, · kehakeel, · märgiline keel, · liigutuste keel, · zestide keel, · näo keel (miimika), · puudutuste keel (puutekeel), · emotsioonide keel, · tundekeel, · väiteline keel. Siia ritta võiks veel lisada mõned ,,tüübid": vokaalkeel, konsonantkeel, tehiskeel, signaalide keel, kehakeel, sümbolkeel, programmeerimiskeel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
