arendustegevuse tingimustes (arengut toetavad ka kuulmisaparaadid) on kuulmispuudega lapsed võimelised kooliajaks omandama eakohase verbaalse kõne. Seda juhul, kui laps kasvab arengut toetavas keskkonnas ning ei kaasne muid puudeid. Juba enne lasteaeda tulekut on kuulmispuudega lapse vanematel koostöös spetsialistidega täita olulised ülesanded: Säilitada lalinaperioodist hääle tekitamise oskus Kujundada õiget kõnehingamist Arendada kuulmistaju Õpetada last jälgima ning matkima kõneliigutusi Kujundada kõnemotivatsiooni Hilisemas kõnearendustöös tuleb arvestada, et vähese sõnavaraga laps vajab mitmekesist näitlikustamist ning toetavate võtete rakendamist. Kuulmispuudega lastel vajavad korrigeerimist ja arendamist ka motoorika, sotsiaalsed oskused jne. Arendustegevuses on oluline tagada üldised ruumitingimused. Kuulsad inimesed kuulmispuudega Thomas Edison Ludvig van Beethoven Ryan Adams Francisco Goya
Retseptorite ärritamisel tekkinud impulsid kanduvad mööda närvekiude erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse, signaliseerides väliskeskkonna mõjustest. Sise- ja väliskeskkonna mõjude vastuvõtmisega seotud füsioloogilised protsessid kujutavad endast vaid osa keerukast aparaadist, mis võimaldab inimesel tajuda välis- ja sisekeskkonna ärritusi. Selle koostisse kuulub kompleks tsentripetaalseid neuroneid erinevates närvisüsteemi osades, sealhulgas nägemise projektsiooni, kuulmistaju, rõhu ja muud tundlikkuse tsoonid suuraju poolkerade koores. Kõikide üksiklülide, mis kuuluvad selle apparadi alla, nimetatakse kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real
Taju täpsus langeb. Lihtsa sensomotoorse reaktsiooni aeg pikeneb 0,02 sek. vanuse kindel karakteristik Kuulmine halveneb Kõrgema sagedusega heli kuulmislävi alaneb bioloogilise vanuse määraja. Kuulmisteravuse max 1415a. Meestel alaneb kuulmine sagedamini kui naistel. Hästi arenenud 2.sign.süsteemiga inimestel alaneb kuulmisteravus vähem. Kõrge intellektiga inimestel halveneb harvem Kõnetaju 50% kuulmistaju ületab 50dB. Ühe modaalsuse halvenemist kompenseeritakse teisega. Raske kuulata muusikat. Mõnikord muusikat tajutakse, inimkõnet mitte. Kuulmisteravus sosin 8 m kauguselt 5060 a. 56% 6070 a. 11% 7080 a. 10% üle 80 a. 0% Kuulmine säilib kuid kuuldakse lähemalt Staatilisdünaamiline tundlikkus Vestibulaaraparatuur nõrgeneb. Max 4050 a. 60 a. peapööritusi Maitsetundlikkus Muutub vanusega vähe
ensüümi kui meestel, lastel on seda ensüümi eriti vähe !!! s.t. alkohol kahjustab naiste organismi kiiremini kui meestel ja iseäranis kiiresti laste organismi !!! ) Alkoholi lühiajaline toime - lõõgastav toime, mis muutub peibutuseks, millest on raske vabaneda - alkohol mõjutab KÕIKI KNS i funktsioone (mida keerukamad- seda enam need häiruvad (näit tasakaalutaju on A-le tundlikum kui kuulmistaju !!!) - hetkeline meeleolu tõus, lõdvestus- ja heaolutunne, enesekindluse tõus, jutukus suureneb, enesekontroll väheneb ! - koordinatsioon häirub, tähelepanu , mõtlemine ja mälu nõrgenevad (NB! ka väike kogus A segab autojuhtimist ! ), aeglustuvad reaktsioonid NB! Mida kiiremini on A joodud, seda rohkem loidub närvisüsteem ! Kauem ja vähem juues püsib peotuju pikemalt ! Alkoholi pikaajaline toime:
järgmisena füüsilisse ilusse üleüldiselt. Siis taipab ta, et hinge ilu on väärtuslikum, kui keha ilu. See viib teda tarkuse omandamisele. Aristoteles kirjutab oma essees tarkusest. Tarkus on teadus mingitest põhjustest ja algetest, sest nende läbi ja nendest tunnetatakse kõike muud. Need elusolendid, kellel tekib mälu on arukamad nendest, kes ei ole võimelised mäletama. Õppimisvõimelised on need, kellel mälu kõrval on ka kuulmistaju. Inimestel tekib kogemus mälust, sest mitmed mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu. Filosoofia käib teiste teaduste algete ja põhjuste kohta. Kuna filosofeerima hakati mitteteadmise vältimiseks, on ilmne, et püüeldi teadmise ja arusaamise, mitte mingi kasu poole. Kuna filosoofia on ainsana teadustest olemas iseenese pärast on see ainuke vaba teadus. Kuna inimese loomus on mitmes suhtes orjalik on filosoofia omandamine mitteinimlik vaid jumalik
Taju · Taju on vahetu tunnetus mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel taju koostises suur tähtsus, kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist · Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tundmused e emotsioonid · Mõtlemine annab tajuobjektile kindla tähenduse ja üldise mõtte · Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigid · Liigitus aistingute alusel: Nägemistaju Kuulmistaju Haistmistaju Maitsmistaju Taktiline/liikumine/tasakaal Eriliik isikutaju, ajataju · Isikutaju e sotsiaalne taju Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isiku taju seostub suuresti emotsioonide ja hoiakutega, siin on ta teiste tajuliikidega võrreldes vähem objektiivne. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: kasv, silmad, juuksed, miimika · Isikutaju mehhanismid
süntees, mis koosneb igasugustest aistingutest. Ja need aistingud on saadud erinevatest objektidest või keerulistest ilmutustest. Just taju on tihedasti seotud informatsiooni transformatsiooniga, mis tuleb väliskeskkonnast. Sellega moodustatakse kujud, mis pärast kasutatakse tähelepanu, mälu, mõtlemise ja emotsioonide tegemise juures. Sõltuvalt analüsaatoritest eristatakse järgmiseid taju liike: o nägemistaju, o haistmistaju, o kuulmistaju, o liigutamistaju, o maitsmistaju, o puutetaju. Lisaks konkreetse meeleorganiga otseselt seotud tajudele on võimalik eristada tajusid, mille seos meeleorganiga on üsna kaudne või pole vastavat meeleorganit üldsegi suudetud avastada: objekti suurus, kaal, kuju, regulaarsus, mis tunnistab selle psüühilise protsessi keerulist organisatsiooni. Otseseid teadmisi täiendavad varasemad kogemused, nii et see on alati mõttekas ja täielik protsess ja seda saab väljendada sõnadega
rasked ja kerged lõhnad) Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 7.Taju mõiste ja liigid Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajude liigitus: · nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus organsüsteemide aktiivne olek tajus
........... 18 5. MÄNG JA ARENG............................................................................................... 19 6. LAPSE vaimne areng......................................................................................... 20 6.1. Taju............................................................................................................. 20 6.1.1 Nägemistaju.......................................................................................... 20 6.1.2. Kuulmistaju.......................................................................................... 20 6.1.3.Intermodaalne taju................................................................................ 21 6.2.Keele areng................................................................................................. 21 6.2.1. Düsleksia.............................................................................................. 22 6.4. Informatsiooni töötlus.......................
Retseptorite ärritamisel tekkinud impulsid kanduvad mööda närvekiude erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse, signaliseerides väliskeskkonna mõjustest. Sise- ja väliskeskkonna mõjude vastuvõtmisega seotud füsioloogilised protsessid kujutavad endast vaid osa keerukast aparaadist, mis võimaldab inimesel tajuda välis- ja sisekeskkonna ärritusi. Selle koostisse kuulub kompleks tsentripetaalseid neuroneid erinevates närvisüsteemi osades, sealhulgas nägemise projektsiooni, kuulmistaju, rõhu ja muud tundlikkuse tsoonid suuraju poolkerade koores. Kõikide üksiklülide, mis kuuluvad selle apparadi alla, nimetatakse kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Nii analüsaatorite struktuur kui ka funktsioon on väga keeruline. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor; esimine tundeneuroon, mis paikneb alati väljaspool kesknärvisüstemi( lülidevahelised, poolkuujad, spiraalganglionid jne); teine
mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad). · Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) · Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel). 5. Taju mõiste ja liigid -> Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus - organsüsteemide aktiivne olek tajus 7
Oluline on kakskeelssuse puhul jälgida väga mitut asja. Esimesena tuleb rääkida keeleoskusest. Näha, kas laps on osaliselt kakskeelne või on üks keel dominantne, milline on tema hääldusoskus ehk foneetiline-fonoloogiline tasand; sõnavara tase ehk leksikaalne- semantiline tasand; kui hästi ta tunneb gramaatikat või kui hästi ta oskab keelt kasutada, ehk siis pragmaatiline tasand. Need tasandid võivad olla õppijatel väga erinevad ja sõltuvad tema eeldustest. Kui on hea kuulmistaju, siis on see eelduseks häälduse kujunemiseks ja hea mälu on eeldus sõnavara tekkimisele. Gramaatika eelduseks on üldistamisvõime, mis omakorda toetub mõtlemisele. Kahe keele vahelist etappi nimetame vahekeeleks. Sellisel juhul ei ole veel teine keel omandatud aga liigub selles suunas. See on loomulik nähtus keelelise arengu etapil. Kivistumine tekib aga siis, kui keelekeskkond ei toeta edasist arengut või kui motivatsioon kaob
muid vahendeid. Reid (2007:22–233) soovitab arvesse võtta järgmisi aspekte. Raskused On ilmne, et düsleksiaga lastel on probleeme kirjutatud teksti kodeerimise ja dekodeerimisega. Nende raskuste põhjused võivad olla järgmistes valdkondades: • häälikute äratundmise oskus (fonoloogiline teadlikkus) • mälu • info struktureerimine ja järjestamine • liikumine ja koordinatsioon • keeleprobleemid • nägemis- ja kuulmistaju 9 Lahknevused Laste võimed võivad lahkneda vastavalt sellele, kas nad dekodeerivad infot lugedes või kuulates, suulistes või kirjalikes oskustes ning õppekava erinevate ainete puhul. Erinevused Tasub meeles pidada, et kõigi düsleksiaga laste raskused ei ole ühesugused ning düsleksia kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta järgmisi aspekte: • õpistiil • eelistused õpikeskkonna osas • õpistrateegiad Näpunäiteid düsleksia kindlakstegemiseks
(hüpita põlvedel) auk! (aja põlved kergelt laiali, nii et laps kukub "auku") TII-TII, TIHANE Tii-tii, tihane, vaa-vaa, varblane, (lapse ja oma käed vaheldumisi, käeseljad õrnalt kinni, liiguta rütmis üles-alla) hüppas üle oa-aia, kargas üle kapsaaia. (sama) Läks lendu vurr!!! (käed lahti üles, liiguta sõrmi nagu tiibu) Alates 3. eluaastast MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD PIMESIKK Eesmärgid: arendada kompimismeelt ja kuulmistaju Osavõtjad: kogu rühm (10-20 mängijat) Vahendid: sall Mängu käik: Lapsed on ringis. Üks laps on seotud silmadegaringi keskel. Lapsed laulavad või loevad salmi: "Pimesikk, nüüd otsi sa oma sõber ülesse. Siis sa hakkad nägema, üks, kaks, kolm!" Pimesikk astub kellegi juurde, kombib teda ja pead ta ära tundma. Kui kompides ei tunne, siis palub lapsel laulda või teha mingi looma häält (näiteks teemale vastavat kui nädalateemaks on linnud, siis linnu häält, jne)
on foon. Mingi teise sagedusega heli valjuse määramiseks kasutatakse audiomeetrit. Tundmatu heli poolt põhjustatud heliaistingu tugevust võrreldakse kuulmise teel standartse helitaseme ehk heli nullnivooga, milleks on etalonheli tugevus sagedusel 1000 Hz. Tundmatu heli helinivoo väljaselgitamiseks reguleeritakse audiomeetrit kuni aistingute subjektiivse võrdsustumiseni. Helitugevuse muutust ei taju inimene kuulmistaju logaritmilise iseloomu tõttu mitte absoluutse, vaid suhtelisena. Seetõttu ei väljendata helitugevuse muutust iseloomustavaid suurusi mitte absoluutsetelt (näiteks: W/m 2), vaid suhteliste ühikute logaritmina detsibellides (1db = 1/10 belli) standardsete nulltasemete suhtes. Seega helitaset ehk helinivood N (detsibellides) standardse nulltaseme suhtes arvutatakse valemiga: N=10lg(I/Io), kus I on helitugevus ning Io on inimese kuuldelävi.
arendamisega (näiteks puslede ja mustripiltide abil). Mida kiiremini suudab laps tajuda erinevaid olukordi, esemeid jms, seda paremini tuleb ta toime uutes ülesannetes, olukordades. Tajukogemused rikastavad kujutlusvõimet ja seeläbi areneb sõnavara ning analüüsi- ja sünteesivõime. Nägemis- ja ruumitaju saab arendada läbi kujundite eristamise, võrdlemise, teksti sisse peidetud sõnade leidmisega. Kuulmistaju areneb läbi heli ja mürade eristamise; hääldusvigade märkamisega teiste kõnes. Kompimistaju saab arendada esemete eristamisega kompimise teel.14 Lapse oskamatus tähele panna võib kaasa tuua probleeme nii üleklassiliste kui iseseisvate ülesannetega. Lapsel saab arendada nii kuulmis- kui nägemistähelepanu. Taju ja tähelepanu ülesandeid leiab netist aadressil: http://www.hot.ee/helvi40/HP/helvi/taju_ul.htm .
Väikeaju-uuringud viitavad struktuuri ja toimimise erinevustele, mis omakorda põhjustavad motoorika-, kõne- ja keelekasutuse häireid. (Lukanenok 2009: 16) 8 3.2. Kognitiivsed põhjused Eespool loetletud bioloogilised aspektid põhjustavad iseärasusi ning raskusi kognitiivsetes protsessides, mis tagavad lugemisvõime ja -oskuse. Lugemisraskuse korral on häiritud nägemis- ja kuulmistaju ning töö-mälu, eriti nende omavaheline koostöö ja integreeritus. Häiritud on info ülekandumine iihelt poolkeralt teisele ning poolkeradevaheline koostöö. Parema poolkera suurem aktiviseerumine viitab sünteetilisele õppimis- ja lugemisstrateegiale. Väikeaju isearasuste tõttu on häiritud lugemise tempo ja sujuvus, ajastamis-, jarjestamis- ning automatiseerimisprotsessid. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisraskus esineb koos mitmete teiste häiretega. Sagedasemad neist on kõne- ja
On võimalik muuta Väga raske muuta Väärtuste tüübid: (Milton Rokeach) 1.)Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, õnn, vabadus 2.)Tugiväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, viisakas Uskumus on inimese arvamus objektide, ideede, sündmuste jms kohta( väga palju erinevaid) Hoiak koondab uskumused. Taju liigid: Nägemistaju, haistmistaju, maitsmistaju, kuulmistaju, liigutustaju, värvustaju, keeletaju, inimesetaju, ajataju, tekstuuritaju Taju vead tekivad: 1.) Vähe infot 2.) Vale info 3.) Ebareaalsed ootused 4.) Nähakse seda mida tahetakse, mitte reaalset Taju vead: 1.) Taju valivus 2.) Stereotüübid 3.) Esmamulje 4.) Halo efekt 5.) Taju kaitse Taju valivust mõjutavad tegurid on sisemised faktorid(hoiak, motiivid, huvid, ootused) ja välised
Laps, kes tuleb tagasi, peab nüüd ära arvama, mis on muutunud. 14. Mida keegi kuuleb Eesmärk. Kinnistada häälikulist taju. Vahendid. Sirm, mitmed esemed, millega saab teha mingisugust heli: kell, haamer, kõristid, pasun. Käik. Õpetaja, kes on sirmi taga, tekitab mainitud esemetega helisid. Lapsed mõistatavad, mida ta teeb. Helid olgu selged ja kontrastsed, et lapsed saaksid neid ära arvata. 4 15. Kuula hoolega Eesmärk. Kuulmistaju arendamine. Käik. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja märguandel sulevad nad silmad ja kuulatavad. Õpetaja tekitab sel ajal mingit heli: krabistab paberit, valab vett, kõnnib jne. Õpetaja märguandel avavad lapsed silmad ja ütlevad, mida nad kuulsid. 16. Tunne lilli Eesmärk. Õpetada lapsi lilli tundma. Vahendid. Lillede pildid ja lillekimbud. Käik. Õpetaja jagab välja lillede pildid. Lapsed peavad leidma lillekimbust lille, mis nende pildil on ja nimetama seda
kahjustab kuulmist seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskahjustused Kuulmiskahjustused võivad tuleneda heli sisekõrva edastamise mehaanilisest blokeerimisest (konduktiivne kuulmiskahjustus)või sisekõrva teo karvarakkude kahjustusest (sensorineuraalne kuulmiskahjustus). Harva võivad kuulmiskahjustust põhjustada ka kuulmistaju keskse töötlemise häired (kui on kahjustatud aju kuulmiskeskused). Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus (NIHL) on Euroopas kõige levinum kutsehaigus, mis moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist tööga seotud haigustest; sellele järgnevad nahahaigused ja hingamisteede haigused Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused tekivad pikaajalisel valju müraga kokkupuutumisel. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine. Kui
võimeid, kuid ei mõjuta märkimisväärselt intelligentsustaset. (Pruulman, 2010) 2. Düsleksiat põdeva inimese aju on erinev tavalisest ajust. Uurijate sõnul on põhjused geneetilised, tulenevad aju ehitusest ja funktsioneerimisest ning põhinevad närvitalitlusel. Põhjuseks võib olla ka toitumus või halb uni. Neist häiretest tulenevad omakorda kognitiivsed raskused, millest lugemisoskuse ja selle omandamise jaoks on olulisimad nägemis- ja kuulmistaju, töö- ja lühimälu, verbaalse mõtlemise ning suulise kõne raskused. (Lukanenok, 2008) 3. Düsleksia ei ole seotud rassi, sotsiaalse tausta või intellektuaalvõimega, kuid düsleksiat võib leida ühest perekonnast, mis viitab, et ajus toimuvad muutused on pärilikud. Düsleksia põhjused on individuaalsed ja raskesti eristatavad. 6
Ülesanne on täidetud kui vastuvõtja reageerib. Suhtluse eelduseks on kanal (suulises suhtluses helilained). Keeleline suhtlus on sõnaline ehk verbaalne, selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on aegruumiline ainukordne tegevus, mida tuleb lahus hoida keelest kui süsteemist. Suurema osa infost võtab inimene vastu nägemistaju vahendusel. Kõne aga põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Kõne arenemine tulenebki kuulmisaistingute töötlemisest ajus ning nende põimumisest ajju talletatud keelesüsteemiga. Kõne on primaarne, kirjutamine sekundaarne: 1.kõnesuhtlus on arenenud ~ saja tuhande aasta vältel. Keelte kirjapanek on hilisem ja vähemlevinud nähtus. 2.rääkima hakatakse enne kui kirjutama. Loomuliku keele vahendusel väljendatud sõnumid vahendavad sisu, mis ei ole sõnumi välise vormiga otseses suhtes
põhjuseid ja tagajärgi, rikastab sõnavara, õpib kontrollima oma emotsionaalseid reaktsioone. Mäng arendab keskendumisvõimet, alustatu lõpetamis oskust, omandatud kujutluste sihipärast kasutamist mängu õnnestumiseks, peenmotoorikat ja eneseteenindamisoskust. 13.)Mille arendamine on kuulmispuudega laste arendustöös kõige olulisem? Säilitada lalinaperioodist hale tekitamisoskus, kujundada õige kõnehingamine, arendada kuulmistaju s.t. oskust kuulata ja eristada ümbritsevaid helisid), õpetada last jälgima ja matkima kõneliigutusi, kujundada kõnemotivatsioon. Laps vajab näitlikustamistsõna juurde lisatakse sõnasilt, kasutatakse sõrmendamise õpetamist.Motoorika arendamine (tasakaalu ja koordinatsiooni arendamine, peenmotoorika), sotsiaalsed oskused (suhtlemine eakaaslastega koostöö, rollimängud ja minapilt), kognitiivsete oskuste arendamine ( kuulmisjääkide
(Tankler, M. 33, 34) Mehhanismid ja seaduspärasused sõltuvad suurel määral aju ja närvisüsteemi funktsioneerimisest. Taju areng on seega seotud otseselt organismi üldise arengu ja küpsemisega. Kasvatus ja sotsiaalne keskkond ei mõjuta oluliselt taju kujunemist. Laps on võimeline enda ümbrust tajuma sündimisest alates, väidetavalt isegi enne sündi. Nägemine on aga esimesest momendist eelistav ja valiv. Ka vastsündinu eelistab ühtesid objekte teistele. Kuulmistaju areng on märgatavalt aeglasem kui nägemistaju areng, kuna see on otseselt seotud kõne ja selle arenguga. Pikka aega arvati, et imik hakkab keskmisele kuulmisärritusele reageerima alles 20-päevaselt kuid katseliselt on kindlaks tehtud, et loode kuuleb helisid ka juba sünnieelselt isegi, kui ema neid ei kuule. Väikelapse taju on tugevalt seotud emotsioonidega. Esmajärjekorras tajubki ta just seda, mis talle suurt emotsionaalset muljet avaldab
üksikud elemendid asuvad ruumis lähestikku,näivad nad moodustavat terviku. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess.Taju aluseks on, lisaks sünnipärastele automaatsetele reageeringutele,ka tingitud ajutisid närviseosed,mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel möjumisel retseptoreile. TAJUDE LIIGITUS Analoüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maitsmistaju · Haistmistaju Liigitus võib lähtuda ka taju objektist. TAJU OMADUSED Olulisemateks taju omadusteks,lisaks juba kirjeldatud terviklikkusele,struktuursusele ja produktiivsusele,on taju mõtestatus,valivas,konstantsus,apertseptiivsus jaa ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus lähendab tajutava teadlikustamist,mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja otstarbe mõistmisega
Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Nt objektkeel: inglise keel ja metakeel eesti keel. Verbaalne suhtlus Tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keeleline suhtlus ja seda toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Kõne põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist ei kasuta inimene eesmärgipäraseks suhtluseks üldse, kuigi enamik loomaliike, nende hulgas mitmed imetajadki, saadavad oma signaale just keemilisel teel (nt oma reviiri märgistamiseks).
süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, vormi-ja värvitaju, ruumis orienteerumine ja ruumitaju, piltide tajumine, objektide terviklik tajumine; Kompimistaju: esemete vormi-, suurus-, raskus-, temperatuuri- ja pinnatunnuste tajumine ja eristamine; Kuulmistaju: elementaarsete reaktsioonide kujundamine helidele, helide eristamine; Maitsmistaju: põhiliste maitseomaduste tajumine ja eristamine. Laps kogub suurema osa informatsioonist nägemise ja kompimise abil. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme
Füüsilises arengus ei pruugi tõsiseid probleeme olla. Aga liigutuste sujuvuse eest vastutab suuresti kinesteetiline taju. Kui VAA laps jälgida, võib vaatluse teel tuvastada nende liigutuste kohmakust. Kasutavad nt ebaadekvaatset jõudu. Ei taju kehasiseselt tulevaid signaale õigesti. Vajadus ka füüsilise arendamise järgi. Et laps õpiks oma keha tajuma, et oma kinesteetilist taju oskaks ära kasutada. Enamus uuringuid on tehtud visuaalse taju baasil. On uuritud ka kuulmistaju. Probleemide temaatika on seotud häälikute eristamise võimega. Selleks, et kõnet omandada, peab laps esimestel eluaastatel suure tajulise töö ära tegema, et eristada häälikuid ja helisid omavahel. Milliseid helisid täpselt kasutatakse, kuidas need helid omavahel eristuvad? On leitud, et VAA lastel eristamisvõime nii hea ei ole. Tajude diferentseeritus helide suhtes on probleemne. See on üks põhjus, miks lapse kõne areng hilineb
TÄHELEPANU vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks Taju liigid Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt 4 modaalsus eksisteerimise vormid Nägemistaju Ruumitaju- kujuneb teiste Kõnetaju Kuulmistaju tajude põhjal Foneemitaju Kompimistaju Ajataju- eeldab mälu Inimesetaju Lõhnataju osalust Emotsioonide taju Maitsetaju Vormitaju Tasakaal Liikumistaju kehaasenditaju Tekstuuritaju Värvustaju
Kõnehelide töötluse häire Muusikalist helide töötlemis ehäire Häire kategoriseerimisel Häiritud näoväljenduste äratundmin Häiritud kontekstuaalse info interpreteerimine Tõenäolisemalt toob esile isiksuse muutused Kuulmistaju häired - Kui mõlemal pool kahjustused siis kurt - Väiksema ulatusega kahjustus toob kaasa auditoorse agnoosia – ei suudeta aru saada ja ära tunda helisid - Ei suuda hinnata helide ajalist järjestust - Vasakpoolse kahjustuse korral häiritud selektiivne kuulmistaju - Kahjustus assotsiatsioonikoores – sensoorne e Wernicke tüüpi afaasia – ei tunne sõnu ära - Muusikataju häired rohkem parempoolse temporaalkahjustuse korral (tämbri, meloodiate eristamine)
Sügavustunnused: Tausta struktuur Lineaarne perspektiiv. Kattumine Liikumistaju Näiv ehk stroboskoopiline liikumine. Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju seotud sellega, kuidas me aega tajume. Inimesed tajuvad sündmuse kestust ja kiirust. Sõltub inimeset, soost, vanusest. Taju areng ja arendamine Nägemistaju vastsündinul ei ole veel välja kujunenud, teravus on kehvem, ema nägu on kõige olulisem objekt. Areng lõppeb 9. eluaastal. Kuulmistaju areng aeglasem kui nägemistaju, seotud kõnevõime arenguga. Rütmitaju on oluline välted. Arendamine Piirake esitatava materjali hulka. Kasutage mitmeid taju liike. Jälgige, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad. Jälgige, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad. Lastel taju olemas, aga vastsündinud veel maailma ei taju nagu täiskasvanu. Mälu
Kõige kõrgemaks intoneeris Helin d1, mängides seda üheteistkümnendal korral 14,6 senti kõrgemaks kui on võrdtempereeritud etalon. Kõige madalamaks intoneeris interpreet g1 mängides seda teisel korral 7,9 senti etalonist madalamaks. Kõige täpsemini oli intoneeritud d1 teise korra mängimise ajal, mis on vaid 0,1 senti madalam etalonist. Vähim helikõrguste erinevus mida tajutakse on umbes 8-11 senti, seega võib väita, et Helin on D- duuri ülesmängides intoneerinud helid kuulmistaju võimalustest paremini, kuna ta on toetunud ka lihasmälule. 12 ΔD (senti)korr 442Hz ΔE(senti) korr 442HzΔFis (senti)korr 442HzΔG (senti)korr 442HzΔA (senti) korr 442HzΔH (senti) korr 442HzΔcis (senti)korr 442HzΔD (senti) korr 442Hz Iü 9,4 1,7 13,1 5,4 8,3 0,6 11,8 4,1 15,27 7,57 11,1 3,4 12,3 4,6 16,4 8,7
Jäljed organismis kuni mitu kuud! Väike annus põhjuseta õnnetunne, naeruhood, elav käitumine, jutukus, kõrgenenud enesehinnang, vähenenud enesekriitika, olukorra väär hindamine, õpi- ja keskendumisraskused, lühi- ja kaugmälu halvenemine, unehäired, aja/ruumi/vahemaade väär hindamine, reflekside aeglustumine, koordinatsioonihäired, laienenud pupillid, skleerad hüpereemilised, kiire pulss, kõrgenenud vererõhk Suur annus tajumoonutused nägemistaju, kuulmistaju , irratsionaalne käitumine, jälitusmõtted,rahutus,äng, psühhoos(enamasti skisofreeniataoline) teada vaid mõni surmajuhtum Pikal kasutamisel: immuunsüsteemi nõrgenemine, nina- ja suulimaskesta haigused, hingamisteede infektsioonid, kopsuvähk, peavalud, peapööritus, testosterooni tootmise vähenemine, ebaregulaarne menstruatsioon, amenorröa, iseeneseslikud abordid, loote väärarengud, pidev väsimustunne, apaatia, mälu halvenemine, keskendumisvõime alanemine,
4. tähelepanuhäired, on aju hüpoksilis-isheemiline ja/või hemorraagiline kahjustus perinataalses perioodis (ante- 5. impulsiivsus, või intranataalselt). 6.üldine koordinatsiooni defitsiit, • Motoorikahäire võib väljenduda spastilistes pareesides, koordinatsiooni- ja 7.kõne-ja kuulmistaju häired, tasakaaluhäiretes, lihasdüstooniates, hüperkineesides või nende kombinatsioonides (kehtib 8.mõtlemis-, mäluhäired, Eestis1978.a.) 9.neuroloogilised spt-d ja EEG ebaregulaarsus, 10.spetsiifilise õpiraskuse spt-d dyslexia aritmeetika, õigekiri PCI e. Tserebraalparalüüs uus definitsioon:
10 kättesaadavus, sotsiaalne ebavõrdsus). 34. Närvilõõgastid e. depressandid: ained, lühi- ja pikaajalised mõjud.1. Alkohol- Toime organismile sõltub paljudest teguritest, sealhulgas väsimuse astmest, kehakaalust, mao täituvusest ja psüühilisest seisundist. Mõjutab kõiki KNS funktsioone, erinevad funktsioonid on alkoholi toime suhtes eri tundlikkusega. Tasakaalutaju on tundlikum kui kuulmistaju. Mida keerukamad funktsioonid, seda enam need häiruvad.. LA toime kui vere alkoholi sisaldus on madal avaldub mõju meeleolu tõusus, jutukuses, aeglustunud reaktsioonid. Alkoholisisalduse tõusuga ilmneb NS pidurdumine, häguneb teadvus, tekivad mälulüngad, väheneb enesekontroll. PA toime- pikaajaline tarbimine kahjustab kõiki organismi elundeid ja soodustab luuhõrenemist. Rikub organismi hormonaalset tasakaalu ja mõjub pärssivalt viljakusele. Risk haigestuda
Füüsilises arengus ei pruugi tõsiseid probleeme olla. Aga liigutuste sujuvuse eest vastutab suuresti kinesteetiline taju. Kui VAA laps jälgida, võib vaatluse teel tuvastada nende liigutuste kohmakust. Kasutavad nt ebaadekvaatset jõudu. Ei taju kehasiseselt tulevaid signaale õigesti. Vajadus ka füüsilise arendamise järgi. Et laps õpiks oma keha tajuma, et oma kinesteetilist taju oskaks ära kasutada. Enamus uuringuid on tehtud visuaalse taju baasil. On uuritud ka kuulmistaju. Probleemide temaatika on seotud häälikute eristamise võimega. Selleks, et kõnet omandada, et rääkima õppida, peab laps esimestel eluaastatel suure tajulise töö ära tegema, et helistada häälikuid ja helisid omavahel. Milliseid helisid täpselt kasutatakse, kuidas need helid omavahel eristuvad. On leitud, et VAA lastel eristamisvõime nii hea ei ole. Tajude diferentseeritus helide suhtes on probleemne. See on üks põhjus, miks lapse kõne areng hilineb
Tema väärtuste absoluutses tipus on teadus ja sellega seonduv. Erinevalt Valsinerist kaldub aktsepteerima mudelit ,,publish or perish", tehes ka vastavat propagandat pressis ning läbi viies publikatsioonide ja tsiteeringute analüüse. Tema teaduslikud uuringud ja publikatsioonid on pühendatud eelkõige tajupsühholoogiale ning isiksusepsühholoogiale. Taju-uuringutes kasutab Allik psühhofüüsikalist eksperimentaalset lähenemist liikumise avastamise mehhanismide, kuulmistaju kanalite, arvukuse hindamise mehhanismide, silmaliigutuste regulatsiooniprotsesside, visuaalse latentsi liikide väljaselgitamiseks. Isiksuse uuringutes kasutab eelkõige faktoranalüütilist meetodit, keskendudes ,,suure viisiku" teooria jmt kontrollile Eesti tingimustes, individualismi- kollektivismi uuringutele, intelligentsuse testimisele. Allik on tegelenud ka semiootikaga, arengupsühholoogiaga, psühholingvistikaga, kultuuriantropoloogiaga.
täituvusest, väsimuse astmest ja psüühilisest seisundist. Ühesugune alkoholikogus mõjub erinevatele inimestele erinevalt. Alkoholijoobe avaldumine sõltub eelkõige vere alkoholisisaldusest, viimane omakorda sõltub joodud alkoholikogusest ja alkoholi imendumisest. Alkohol mõjutab kõiki kesknärvisüsteemi funktsioone, kuid erinevad funktsioonid on alkoholi toime suhtes eri tundlikkusega. Nii on näiteks tasakaalutaju alkoholile tundlikum kui kuulmistaju. Mida keerukamad on funktsioonid, seda enam nad häiruvad. Ka väike alkoholikogus segab näiteks autojuhtimist, mis nõuab jagatud tähelepanu ja eri meelte samaaegset valvsust. Alkoholi lühiajaline toime Kui vere alkoholisisaldus on madal, avaldub alkoholi mõju meeleolu tõusus, lõdvestus- ja heaolutundes, enesekindluse tõusus, jutukuses ja enesekontrolli vähenemises. Koordinatsioon häirub ja tähelepanu hajub. Alkoholisisalduse tõusmisel veres ilmneb
keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Nt objektkeel: inglise keel ja metakeel eesti keel. Verbaalne suhtlus Tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keeleline suhtlus ja seda toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Kõne põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist ei kasuta inimene eesmärgipäraseks suhtluseks üldse, kuigi enamik loomaliike, nende hulgas mitmed imetajadki, saadavad oma signaale just keemilisel teel (nt oma reviiri märgistamiseks).
eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus väljendub tajuobjekti aktiivses tundmaõppimises ja tajumuse loomises Terviklikkus taju on protsess,mis on just suunatud terviku tunnetamisele ,et kui üksikud elemendid asuvad ruumis lähestikku,näivad nad moodustavat terviku. Produktiivsus taju omadus Taju liigid tajude üldise liigituse aluseks on tajumisest osa võtvate analüsaatorite erisused, vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus Taju omadused taju mõtestatus,valivus,konstantsus,apertseptiivsus,ökoloogiline põhjendatus Taju mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte,tähendus, sisu. Äratundmine mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises
kõrgemalt ja vastupidi. Oreooli- ehk haloefekt – teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja –tegude tajumisele ja hindamisele. Väärtaju ehk ebaõige taju, illusioon, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need tegelikkuses on. Hallutsinatsioonid – subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tajuliigid – nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju. Mälu Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete, oskuste meeldejätmises, säilitamises ning reprodutseerimises. …on aktiivne mõtestatud organisatsioon. …on funktsionaalsete blokkide/tasemete süsteem. Mälu neuronaalsed alused DNA – geneetilise ehk päritava mälukandja. RNA – ontogeneetilise ehk elu jooksul kujuneva individuaalse mälu kandja.
6. Lugema õpetamise töövõtted lugemistoimingu operatsioonide kaupa Töövõtted häälik-täht vastavuse loomiseks: Vajalik on oskus leida võimalikult kiiresti häälikule vastav täht ja artikuleerida häälikut tähte tajudes. Sobivad kahesuunalised ülesanded: õpetaja tõstab tähekaardi või osutab tähele, õpilased nimetavad hääliku; õpetaja nimetab hääliku, õpilased tõstavad tähekaardi. Kirjeldatud töövõtete eesmärk on seostada nägemistaju, kuulmistaju ning kõneliigutused. Puudulike seoste korral on veerimine raske - ilmnevad pausid, moonutused, osatoiming sooritatakse väga aeglaselt. Edaspidi on otstarbekas kasutada paralleelselt nii suuri trükitähti kui ka väikseid kirjatähti, lõpuks ka väikseid trükitähti. Ülesandena sobib ka eri šriftis tähtede rühmitamine ning rühma seostamine häälikutega (seos grafeem ehk erisugused tähekujud <-> foneem).
näitatakse lastele üht või kahte eraldi seisvat objekti, kuid tõeline maailm koosneb paljudest objektidest, millest osad üksteisest ka puuduvad või vajavad. · SÜGAVUSE TAJUMINE teistsuguste tajuvõimete areng võib olla rohkem kogemustest tulenev, näiteks sügavuse tajumise uurimiseks geniaalselt ,,visuaalset järsakut". Visuaalne järsak oli klaasist laud, mille all maleruudu muster. Kuulmistaju · Nägemine on täiskasvanute kõige tähtsam meel. Imikute jaoks ei pruugi see aga sama moodi olla. Võrreldes täiskasvanutega on vastsündinute kuulmisteravus oluliselt parem kui nägemisteravus. Näiteks pööravad vastsündinud lapsed oma pead hääle suunas, mis viitab võimele õsna kiiresti peale sündi hääli lokaliseerida. Intermodaalne taju · Seni oleme käsitlenud nägemise ja kuulmis taju eraldi, kuid
Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina.
Aisting ja taju. Tajumisega seotud ajukoore piirkonnad Tajumine on tunnetusprotsess, mille kägisu füüsilised ärritajad (valgus, heli, temp jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Aisting üksikomaduse peegeldus teadvuses. Taju objekti terviklik peegeldus teadvuses. Piirkonnad: Somatosensoorine koor somatosensoorsed aistingud, nt valu, temp, puutetundlikkus. Ajukoore kuklasagar nägemistaju ja -mälu. Temporaalsagar Kuulmistaju Tajumise vormilised häired (anesteesia, hüposteesia, hüperesteesia) Tajumishäired jagunevad kvantitatiivseteks tajumishäireteks (hüperesteesia ja hüpesteesia, anesteesia) ja kvalitatiivseteks tajumishäireteks (meelepetted ja psühhosensoorsed häired). Hüperesteesia sensoorse ärritusläve alanemine, ärritajate vastuvõtmise intensiivistumine (nt tugeva ärevuse korral; ajutraumad)
Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina.
Ühesugune alkoholikogus mõjub erinevatele inimestele erinevalt. Alkoholijoobe avaldumine sõltub eelkõige vere alkoholisisaldusest, viimane omakorda sõltub joodud alkoholikogusest ja alkoholi imendumisest. Alkohol mõjutab kõiki kesknärvisüsteemi funktsioone, kuid erinevad funktsioonid on alkoholi toime suhtes eri tundlikkusega. Nii on näiteks tasakaalutaju alkoholile tundlikum kui kuulmistaju. Mida keerukamad on funktsioonid, seda enam nad häiruvad. Ka väike alkoholikogus segab näiteks autojuhtimist, mis nõuab jagatud tähelepanu ja eri meelte samaaegset valvsust. Alkoholi lühiajaline toime Kui vere alkoholisisaldus on madal, avaldub alkoholi mõju meeleolu tõusus, lõdvestus- ja heaolutundes, enesekindluse tõusus, jutukuses ja enesekontrolli vähenemises. Koordinatsioon häirub ja tähelepanu hajub.
. Taju Taju üldmõiste Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. See on kompleksne protsess , mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess. Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maistmistaju 26 · Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused
See on kompleksne protsess , mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess. 22 Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maistmistaju Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused
nähtuste selliseid omadusi, milleks antud analüsaatorid evolutsioonis spetsiaalselt kohanenud ei ole (suurust, kaalu, seesmist struktuuri jms). Tajumise tagajärjeks on enamasti jõudmine mingi nimetuse, tähenduse või kategooriani. Tajumise tulemust tähistame ja nimetame sõna(de)ga. TAJUDE LIIGITUS Üldise liigituse aluseks on tajumisest osa võtvate analüsaatorite erisused. Vastavalt analüsaatori domineerivusel tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Loomulikes tingimustes võtavad tajumisest osa erinevat liiki analüsaatorid üheaegselt. Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid: ruumitaju, ajataju, liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist: keele-, inimese- vormi- sündmuse-, liikumis-, tekstuuri- ja värvusetaju (jmt).
annaabi.ee 
