ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail? -Segadus seisund kus eakal väheneb enda ja keskkonna teadvustamine. Põhjusteks on vananemine, orgaaniline kahjustatus, ajutrauma, südamehaigused, infektsioonid, ajusised häired, ravimite järsk katkestamine , kuulmise/nägemise kadumine 8.Mida tähendab paranoia (tooge näide)? -Psüühikahäire kus inimesel esineb ärkvelolekut ja umbusklikku suhtumist inimestesse , suurem tundlikkus ümbritseva keskkonna suhtes, kus inimene võib näha
Alkohol vaenlane nr.1 Tänapäeval on aina rohkem inimeste seas levinud uus haigus alkoholism. Mis on piiritus? Mis on alkoholism? Mida teeb alkohol? Mis on pohmell? Mis on deliirium? Miks noored joovad? Piiritus on alkohol, mille tootmine ulatub kaugele minevikku. Piiritust kutsutakse ka eluveeks. Seda on kasutatud ravimina ja ka alkoholina. Veini kuumutamisel saadakse piiritust. Selle tehase valmimine ulatub umbes 500 aastat tagasi. Seda hakati tootma kartulitest. Alkoholi tarbiti 1 elaniku kohta 2-3 liitrit. Selle tarbimine kasvas 4 korda. Alkohol on psühhoaktiivne aine. Alkoholism on haigus, millest tekib organismil sõltuvus
leidu 2) Alkohol sisaldab palju tühjasid kaloreid, mis võivad pakkuda hetkeks täiskõhu tunnet, kuid kehal jäävad saamata tähtsad ained ning suure kalorite hulgaga võib kaasneda ka ülekaalulisus. 3) Liigsel tarbimisel nõrgeneb inimese aju töö ning iga hetkega väheneb aina vähem ajurakke. Pikaaegsetel alkohoolikutel hakkab aju tõmbuma kokku ning kolba sisse tekib liiga palju vedelikku, samamoodi tekivad augukesed ajju. 4) Tekivad ka psüühilisedhäired nagu näiteks deliirium, millega kaasnevad nägemishallutsinatsioonid. Deliirium tekib siis, kui inimene on nö võõrutusseisundis ehk siis kaineneb pika ajalisest joomisest. Samamoodi tekivad ka episoodilised depressiivsus häired, kui ei saada ligi alkoholile. 5) Manustades alkoholi võib see mõjutada aju ka sellel hetkel ehk see muudab inimese julgemaks, seltskondlikumaks, välistada ei saa ka agressiivsust, eufooriat ning emotsioonid on esiplaanil, ratsionaalne mõtlemine jääb tahaplaanile. Arvestades selle
17 liiki, 7 neist söödavad Punane kärbseseen Surmavalt mürgised: valge-, http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ roheline- ja panter-kärbseseen Asjad tunduvad suurematena ja eredamatena Üledoseerimine Kärbseseene toimeained Bufoteniin Atropiin Muskariin Iboteenhape http://www.metsas.ee/uploads/images/seen4.jpg Tagajärjed Roheline ja valge kärbseseen Deliirium Lihastõmblused, väljamõeldud inimesed Laulab ja tantsib Istub vaikselt ja kõigub Vastikud lõhnad Rahutus ja närvilisus Higistamine ja süljeeritus Väsimus ja uni Unenäod Kasutatud allikad http://teadvusehuvi.blogspot.com/2010/01/punane-karbseseen.html http:// psyhhotroopika.blogspot.com/2013/04/maagilised-seened-psilocybe-cubensis- ja.html http://www.kliinik
8 2.1.4 Käitumine, harjumused ● une regulaarsus (uinumisaeg, kestus) ● bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel 2.1.5 Välisfaktorid (valgus, müra, temperatuur) 2.1.6 Sotsiaalsed faktorid ● tööreziim (öövahetused) 2.1.7 Unehäired ● insomnia; ● uneapnoe; ● nn. rahutute jalgade sündroom jm 2.1.8 Psüühikahäired ● orgaanilised ajukahjustused /deliirium, dementsus, mania, depressioon, ärevushäire, isiksushäire/ ● psühhoaktiivsed ained /intoksikatsioon, võõrutus, v- deliirium, .../ ● alkohol /intoksikatsioon, võõrutus, v-deliirium/ ● stimulaatorid /intoksikatsioon, võõrutus/ ● uinutid (barbituraadid; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/ja anksiolüütikumid /võõrutus/ ● psühhofarmakonid: ● antidepressandid; ● neuroleptikumid;
23. veebruaril 2018 esines Paides E-Piim spordihallis 5MIINUST, esitati peamiselt vanu lemmikuid, mida rahvas kaasa oskas laulda, kuid ette kanti ka kaks uut teost. Alustuseks esitati viimases albumis avaldatud teos "Skittles", kuna selles laulus lisanduvad lauljad üksteise järel. Ülejäänud kontserdi ajal esitati 10 endist laulu ning vahepeal veel kaks laulu, mis tulevad uude albumisse. Lõpetuseks esitati paljude fännide kindel lemmik "Deliirium". Ansambli liikmed on korduvalt ise maininud, et hiphopi stiil ei pea ilmtingimata sisaldama sügavamõttelist lüürikat ega olema grammatiliselt korrektne. Seda on ka nende lauludes tunda. Et nende muusikastiilis edukust saavutada, peab olema lihtsalt kaasahaarav, mis neil on ka õnnestunud. 5 miinuse peamine kuulsus on pärit nende kontserditelt, kus köetakse rahvas üles ning korraldatakse unustamatu show. Huvitavaks teeb neid veel see, et iga ansabli liige on omamoodi huvitav karakter
koordinatsioonihäire pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad. Kanepi joobe tuvastamine vol 2 Psüühilised: lõõgastustunne; (kerge) eufooria; muretus; kohatu naermine; suurenenud söögiisu; muutunud ajataju, aja kulg näib tarvitajale aeglustuvat; mälu, keskendumis- ja õpivõime nõrgenemine; kriitikavõime nõrgenemine; meeltesegadus, meelte suurenenud tundlikkus. Kanepi lühiajaline toime Mõju rasedatele Mõju autojuhtidele Kanepi pikaajaline toime Deliirium Kanepipsühhoos Skisofreenia Paanikahood Tahtetuse sündroom TÄNUD KUULAMAST ! PILDID: http://www.wallsave.com/wallpapers/1280x800/cigarete-smoking-girl/444276/c igarete-smoking-girl-space-smoke-gentleman-weed-444276.jpg http://fc05.deviantart.net/fs21/i/2007/244/3/3/weed_wallpaper_by_j_trogen.jpg http://www.zastavki.com/pictures/640x480/2012/Funny_wallpapers_The_Old_ Man_and_marijuana_025841_29.jpg http://marijuanapictures.com/wp-content/uploads/images/1144/Sookie_Cannab
Ilmar Laaban (1921 2000) Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Sürrealismi olemus xx saj kirjandusvool Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium sügisest hobukastanile " ja "Laul seitsmest ulmast ja hobusest"(1938) osutasid, et tema maailmavaateks on sürrealism. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Kogu "Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus Stockholmis 1946. Siin mõtestatakse lahti luuletaja elukreedo: ELADA VABANA VÕI SURRA. Siit saad lugeda viimast stroofi luuletusest "Elada vabana või surra : Elada rohuna mõrvari haual elada ühes käes kalju ja teises rõõm
Esineb uimastiturul harva Siirupisarnane must või rohekaspruun üsna ebameeldiva lõhnaga segatakse tavaliselt tubakaga ja seejärel suitsetatakse Kanepi mõjud lõõgastustunne, (kerge) eufooria meelte suurenenud tundlikkus aja kulg näib aeglustuvat söögiisu suureneb tekivad keskendumis ja koordinatsioonihäired; südame löögisagedus kiireneb kehatemperatuur langeb pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad Kanepi kõrvalmõjud sõltuvuse väljaarenemine deliirium kanepipsühhoos skisofreenia ärevushäired depressioon tahtetuse sündroom Kuidas ära tunda kanepi tarvitajat? suured või laienenud silmapupillid silmavalgeis veresooned rippuvad silmalaod hajevil olek keskendumishäired ajutine muretus ja ilmaasjata kihistamine raskematel juhtudel ülearune murelikkus ja agressiivsus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
märkimisväärselt. Skisofreeniliste kalduvustega inimeste puhul on see risk eriti suur. Kanepist ja vaimsetest häiretest Näiteks heroiiniga võrreldes on kanepi puhul risk mitmesuguste vaimsete häirete avaldumiseks või võimendumiseks palju suurem. Nii on tänaseks selge, et kanepiga saab seostada järgmiste vaimsete häirete avaldumist või seisundi halvenemist: · sõltuvuse väljaarenemine; · deliirium; · kanepipsühhoos; · skisofreenia; · ärevushäired; · depressioon; · tahtetuse sündroom. Kanepi nagu ka teiste uimastite puhul tuleb teha selget vahet tarvitamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse vahel. Kuritarvitamine toob endaga kaasa kehalisi, vaimseid ja/või sotsiaalseid probleeme, mille põhjused tulenevad otseselt ja ainult uimasti tarvitamisest. Samas ei pruugi
3)Mis on alkoholism? V: Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Väljakujunenud sõltuvust iseloomustab joomistung ja võimetus alkoholi tarvitamist kontrollida. Sama efekti saamiseks vajab inimene järjest suuremat kogust, sellega aga kasvab alkoholitolerants ehk -taluvus. Alkoholitarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekivad võõrutusnähud, see tähendab, et inimesel tekivad kainenemisel näiteks tugevad värinad või deliirium. 4)Joobeastmed ja seosed etanooli kontsentratsiooniga veres. V: Kerge alkoholijoove alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres; Keskmine alkoholijoove alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,76 kuni 1,25 milligrammi või 1,51 kuni 2,5 promilli veres; Raske alkoholijoove alkoholisisaldus ühes liitris
itsitamisena. Teinekord võib oodatud lõõgastuse asemel tekkida hoopis tugev hirmu- või paanikahoog. ...KANEPIST JA VAIMSETEST HÄIRETEST Näiteks heroiiniga võrreldes on kanepi puhul risk mitmesuguste vaimsete häirete avaldumiseks või võimendumiseks palju suurem. Nii on tänaseks selge, et kanepiga saab seostada järgmiste vaimsete häirete avaldumist või seisundi halvenemist: · sõltuvuse väljaarenemine; · deliirium; · kanepipsühhoos; · skisofreenia; · ärevushäired; · depressioon; · tahtetuse sündroom. Kanepi nagu ka teiste uimastite puhul tuleb teha selget vahet tarvitamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse vahel. Kuritarvitamine toob endaga kaasa kehalisi, vaimseid ja/või sotsiaalseid probleeme, mille põhjused tulenevad otseselt ja ainult uimasti tarvitamisest. Samas ei pruugi uimastipruukimine kuritarvitamise etapis olla veel
D DEPOLARISEERIVAD ADRENALIIN MUSKARIIN ATROPIIN SUKSINÜÜLKOLI ATRAKUUR Kõrvaltoimed: Kõrvaltoimed: Kõrvaltoimed: IN ROKUROONIUM o Rütmihäired o Arteriaals o Deliirium o Vererõhu o Hallutsinatsi Ehk VEKUROONIUM e rõhu ohtlik tõus langus oonid SUKSAMETOONI PANKUROONIUM Bradükard o Hüperaktiivs UM
Lisaks on kanepitoodetel valuvaigistav mõju. Suurte koguste korral võivad tekkida hallutsinatsioonid, paanika- ja ärevushood. Pikaajaline toime: võib esineda pidev väsimusetunne, huvi kadumine ümbritseva suhtes, keskendumisraskused, mäluhäired. Lisaks on kanepisuits kantserogennne. Sagedaseks on limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, kahjustused hingamisteedes. 10% kasutajatest jääb sõltuvusse - unetus, agressiivsus. Vaimsete häirete ilmnemine: deliirium, psühhoos, skisofreenia, paanikahood, tahtetuse sündroom (ükskõiksus) (Narko). 2. Milline on koolinoorte uimastitarbimine Eestis? Milline teistes riikides? Lühikokkuvõte, allikad 2011. aasta seisuga on uimastite tarbimine tõusnud 32% portsendini 15-16-aastaste kooliõpilaste seas. Narkootikumidest on kõige levinuim kanep – mida on proovinud noorte seas 24%; järgmiselt aga uinutid ja rahustid. Võrreldes 2007. Aastaga on inhalantide tarvitamine olnud tõusuteel
Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon) 20-29- skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 30-39 meeleoluhäired 40-49- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (foobiad, paanikahäired, äevus) 50-59- füsioloogiliste funktsioonide ja füüsiliste teguritega seotud häired (anoreksia, buliimia)
ja sümf.ork, tegi Boulez 30 aasta jooksul korduvalt uusi versioone. Veel teoseid: "Messagesquisse" (1976, pealkiri tõlkimatu: sõnum+eskiis) soolotsellole ja 6 tsellole, "Notations" algselt 12 klaveripala, 1978. a. 4-st esimesest teosed sümf.orkestrile, "Dérive" (1984, tõlk. kõrvalekalle) instr.ansamblile, "Mémoriale" (1985) flöödile ja 8 instr-le. Boulez ise on sõnastanud oma muusika ideaali organiseeritud deliirium. Ühelt poolt poeetilisus (Debussy, Messiaen), improv.laadsus, postekspressionistlik väljendus (Berg), teiselt poolt ratsionaalne komp.tehnika, ülim korrastatus kõigis teose komponentides. Need kaks aspekti on tihedalt seotud. Tema muusikaline mõtlemine kulgeb lineaarselt, meloodiliselt. Meloodika on väga ornamenteeritud, sageli keerutab ühe noodi või nootide grupi ümber. Temaatiline materjal koosneb meloodilistest `rakukestest' või `zestidest' (sarnaselt hilise Weberniga)
naistest. Haigele põhjustab see raskeid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Eristada tuleb kaht uriinipidamatuse tüüpi: äge ehk mööduv ja pidev ehk väljakujunenud inkontinentsus. Mõõduvat uriinipidamatust võivad põhjustada järgmised asjaolud: mitmesugused psühhootilised seisundid, mis võivad olla tingitud ravimitest või muudest põhjustest. Inkontinents on üks sümptomitest ja võib taanduda psüühikahäire möödudes. Deliirium ehk äge segasusseisund, mille tõttu inimene ei tea, millal tal on vajadus urineerida, ning ta ei jõua õigeks ajaks tualettruumi. mitmed ravimid võivad kõrvaltoimena eakatel inimestel põhjustada inkontinentsi ja seda süvendada kofeiin, diureetikumid, rahustid/uinutid (kaasa arvatud alkohol), narkootilised ained, antikolinergilised preparaadid, alfa- ja beeta-adrenergilised agonistid, alfa-antagonistid ja kaltsiumi blokaatorid.
sümptoomid, mis väga tõsiselt mõjutavad eakate inimeste elukvaliteeti, toimetulekut ja suremust. Eriti sageli esineb geriaatrilistest sündroomitest vanaea haprus. Vanaea haprus on kliiniline sündroom, mis põhjustab nõrkust, väsimust, jõuetust, psühhomotoorset aeglust, kehalise aktiivsuse vähenemist ning kehakaalu langust, väga tihti minimaalne stress võib põhjustada funktsionaalset kahjustust. Vanaea haprusega võivad kaasneda ka sellised riskid nagu deliirium, kukkumised, depressioon, aeglustunud paranemine, haiglaravi vajadus, elukvaliteedi halvenemine, suurenenud suremus. Kõige sagedamini esineb hapruse risk naistel, inimestel, kes elavad üksinda ja väikeses linnas või külas, inimestel, kes rohkem teeb füüsilist tööd mitte ajuga, eakatel inimestel vanuses +65 ja iga 5 eluaastaga haprus muutub hullemaks. Haprus võib olla esmane, mis ei ole seotud haigustega ja teisene, mis on seotud mingi haigusega
KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA Kadri Kellamäe 9.rühm Kuumarabandus Eluohtlik seisund, mida iseloomustab närvisüsteemi düsfunktsioon, kaasa arvatud deliirium, krambid või isegi kooma Kuumarabanduse sagedus ja suremus Kuumarabandust esineb kõrgete välistemperatuuride (I tüüp), aga ka tugeva füüsilise treeningu korral (II tüüp) Riskiteguriteks on vaimuhaigus, alkoholism, ravimite kasutamine Sportlased, tuletõrjujad, immuunkomprimeeritud ja väga vanad inimesed kuuluvad riskirühma Kehatemperatuuri vastused Kuumarabandusest tingitud kollapsi ajal varieerub
12. Metüülksantiinid (nt. kofeiin, teofülliin) on ... a) adenosiiniretseptorite antagonistid b) ß-adrenomimeetikumid c) fosfodiesteraasi inhibiitorid 13. Teofülliin ... a) kupeerib bronhospasmi b) stimuleerib hingamiskeskust c) toimib antagonistlikult Mkolinoretseptoritesse 14. Teofülliini kõrvaltoimed? Ülitundliku patsiendid või terapeutilise annuse ületamisel - unehäired, suurenenud diurees, korduv oksendamine, treemor, kehatemperatuuri tõus, deliirium, südame rütmihäired (tahhüarütmia), akuutne hüpotensioon ja krambid. 15. Suurema tõenäosusega võivad bronhospasmi põhjustada ... a) m-kolinoblokaatorid e) beeta-adrenoblokaatorid – RR alandamiseks, migreen b) ß- adrenomimeetikumid c) antiadrenergilised ained d) histamiini vabastavad ravimid h) mitte ükski 16. Kuidas toimib (toimemehhanism) ipratroopium bromiid? M-kolinoretseptorite blokaator,
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja
1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus
pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, eufooria, lõdvestumine või peapööritus. Raske mürgistuse korral võivad tekkida atakid, deliirium ja kooma. Sümptomid ilmuvad 3090 minuti jooksul ja tipnevad kolme tunni järel. Enamasti toimub 1224 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus.Punane ja panter-kärbseseen põhjustavad nn. Mükoatropiini mürgistuse. Need mürgistusnähud ilmuvad juba mõni minut või kaks-kolm tundi peale seente söömist. Mürkained mõjuvad närvisüsteemile, nad on hallutsinogeenid. Mürgistus
Kirjelda dementsust. Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka mäluhäirete esinemine. Dementsuse esimesed tunnused võivad avalduda juba 50. eluaastatel. Kuna dementsuse kujunemise algetappidel inimene tunnetab oma intellektuaalsete võimete alanemist, siis kaitsereaktsioonina hakkab inimene vältima uudseid ja keerulisemaid olukordi. Mis on deliirium? Deliirium ehk segasusseisund on psüühikahäire, mille puhul on iseloomulik teadvuse hägunemine ja nägemishallutsinatsioonide esinemine. Lisaks kaasuvad veel desorientatsioon nii ajas, kohas ja ka enda isikus, ärevus, hirmutunde, psühhomotoorse rahutus. Mida mõistetakse hallutsinatsioonide all? Hallutsinatsioonid võivad olla visuaalsed e nägemishallutsinatsioonid kus võidakse näha kõikvõimalikke tavalisi ja ebatavalisi loomi ning esemed.
Teadvuse selgus ja intellekt on tavaliselt säilinud, teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda. · Psühhootiline esinevad hallutsinatsioonid, luulumõtted. Ajutine raske psüühikahäire · Välised tegurid! · Tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire (algab sageli ägeda atakina, paraneb tavaliselt hästi) · Teadvuse kaotuse ajupõrutuse tagajärjel, deliirium intoksikatsioonist, äge stressreaktsioon, patoloogiline joove Äge stressreaktsioon · ..areneb isikul ilma ühegi muu eelneva märgatava psüühikahäireta vastusena erakordselt tugevale füüsilisele ja/või psüühilisele stressile ja mis tavaliselt vaibub tundide või päevade vältel. · Stressor võib olla rabavalt tugev psühhotraumeeriv kogemus, mis kujutab suurt ohtu isiku või tema
Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, eufooria, lõdvestumine või peapööritus. Raske mürgistuse korral võivad tekkida atakid, deliirium ja kooma. Sümptomid ilmuvad 3090 minuti jooksul ja tipnevad kolme tunni järel. Enamasti toimub 1224 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus. Kärbseseenemürgistusele puudub vastumürk ja kärbseseent söönud inimest tuleb ravida nagu üldmürgistuse korral ikka. Kui sissevõtmisest on möödunud alla tunni, aitab maoloputus. Kui sissevõtmisest on möödas alla 4 tunni, antakse aktiivsütt
Hüpertermia ja rabdomüolüüs Kahjustav toime rasedusele Äge mürgistus surm krampidest või südameseiskusest Kokaiini toime KNSi Heaolutunne, eufooria, rahutus, erutus, mõnikord võib esineda düsfooria. Doosi tõstmisel treemor ja krambid. Mürgistuse korral KNSi depressioon. KNSi stimulatsiooni tagajärjed Hüperaktiivsus Ärritatavus Unetus Meeleolu labiilsus Erutatus Ärevus, paanika hood Paranoidne psühhoos Deliirium Kardio-vask. toksilisus Mõõdukates doosides südame löögisageduse ja vererõhu tõus. Mürgistuse korral surm arütmia, müokardi infarkti või otsese müokardi pärssiva toime kaudu. Neeru- ja sooleinfarkt Kokaiini toime rasedusele Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest Mürgistus nt. aju infarkt Võõrutusnähud ärritatavus, värisemine, ebanormaalne unetsükkel, isutus, hüpotoonia. Nähud kuni 10 nädalat. Hiljem on sage arengu peetus
See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järgmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c) kooma on kõige raskem, inimene on teadvuse kaotanud. Kvalitatiivsed teadvusehäired on deliirium, psühhoosid jne. Kooma: põhjused ja hindamine *Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid *Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või
Pidi mõjuma eeskujuna ega tohtinud tekitada nakkusohtu. Nende süngete hoonete ja süüdlaste näitamine sobis hästi selleks ,et hoiatada üleliia kergemeelseid noori. ( Samal ajal mõjusid needsamad ohud liigitõmbavalt inimeste ihadele ja kujutusvõimele. (inimeses leidub ikka alati midagi ,mis unistab ohtude kogemisest .) Sellest hetkest peale mõjuvad isoleerimise kantsid õudust, kuid mõjuvad samas ka vastupandamatult ligitõmbavaina. Asjade arenedes on arutusest saanud südame deliirium , iha hullus, armastuse ja surma meeeletu hirmu piiritus ülbuses. Arutuskogemus haaras hullusekogemuse endasse, et lasi/ laskis sel peaaegu/täielikult kaduda. (palju ei puudunud ,et hullus oleks oma kõige ainulaadsemad jooned kaotanud.) Hakkasid kasvama hullusehirm ja arutusekartus. Edasi lugedes sain aru ,et tahetakse öelda seda ,et hullus võib mõistuse suvalisel hetkel ära rikkuda - " Ärge imetlege ennast ühti ,te tsiviliseeritud ja targad inimesed
leevendus. Valuliku urineerimise korral saab valu leevendada vees pissimisega. Herpesviirust ei saa igaveseks organismist ravida. Haigestunud inimene tervenedes jääb haiguse kandjaks edasi. Võimalik on ravimitega elimineerida sümptomid. Ravimitel on nii lokaalsed kui ka süsteemsed ravimvormid. Parenteraalset manustamist kasutatakse ägedatel juhtudel. Kõrvaltoimed: Äge neerupuudulikkus – i/v manustamine, neurotoksilisus – eelnev neerupuudulikkus (ärevus, treemor, deliirium, hallutsinatsioonid). 15. Milliseid inimese rakke nakatab HI-Viirus? HI-viirus seostub organismis CD-4 retseptoritega valge vereliblede (leukotsüüdid – kaitsefunktsioon) pinnal ja paljuneb. 16. HI-viiruse erinevad staadiumid. Kirjelda. Äge staadium: nakatumine, gripilaadsed sümptomid. Viirusekandja on nakkusohtlik. Latentne staadium: ilma ravita võib kulgeda keskmiselt 10a. Seedetraktipoolsed kaebused, kaalukaotus, väsimus, infektsioonid
2. tulenevalt eelnevast halveneb või katkeb informatsiooni vastuvõtt; 3. analüüsi- ja sünteesivõime halvenemine või katkemine; - - verbaalse kontakti halvenemine ja katkemine - - desorientatsioon (disorientation) 1) allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; 2) autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk/ - - nõutus, segasus ** Deliirium (delirium) - teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega (vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium) ** Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove) ** Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia)
*DSM-V (2013) on diagnostiline ja statistiline psüühiliste haiguste klassifikatsioon – 17 kategooriat, u 400 häiret KIRJELDAV LÄHENEMINE (A. Simsi käsitlus Oyebode (2013) põhjal) *aitab mõista, kuidas on diagnostilised häired kujunenud TEADVUS *teavustamatus *subjektiivne kogemus puudub (mille kohta on, mille kohta mitte – kas mäletame või ei salvestu) *valvsus <-> somnolentsus (uni) *mõtteselgus <-> hägunemine *deliirium (lisaks teadvusele on häiritud nii tähelepanu, uni, tajumine, psühholoogiline aktiivsus) *hämarolek *patoloogiline intoksikatsioon TÄHELEPANU - avaldub orienteeritus ajas, kohas, ruumis (kuidas tulin, kuidas ära saada) MÄLUHÄIRED - amneesia - deja vu - konfabulatsioon (lünkade täitmine – ei pruugi olla puhas tõde, vaid räägitakse tavaliselt juhtuvast) - perseveratsioon (ümberlülitamise häired – sõna jääb kordama, kui vahetame teemat)
orientatsioon enese isikus võib kergemate vormide puhul olla olemas, raskematel juhtudel mitte. Sagedased mäluhäired: unustab korduvalt esitatud infot. Võib kergesti ärrituda ja muutuda ka agressiivseks. 3)Deliirium - Patsient on desorienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Häiritud on reaalsuse tajumine ning võib esineda nii kuulmis- kui nägemishallutsinatsioone. 4)Somnolents - Patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on orienteeritud ajas,
Kooma 1. Hägunemine 2. Obnubilatsioon 3. Somnolents - Võime ärritajaid vastu võtta on hägunenud ja tekib kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine - Desorientatsioon: 1. allopsüühiline desorientatsioon – ajas ja ruumis 2. autopsüühiline deso rientatsioon – oma isikus Viitab nt sündmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - Nõutus, segasus Deliirium - Teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni ja meelepetetega, ärevuse- hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega Hämarolekuseisund - Sügav teadvushäire koos hallukatega - Inimene ei joo palju, tegutseb aga pärast ei mäleta Stuupor - Väliste stiimulite mittetajumine või reaktsioonide puudumine, aga lihastoonus on kõrgenemine nt katattoonne skisofreenia - Ei käsitleta tüüpilise teadvushäire seisundina
· Pikaajaline väga sagedane tarvitamine (üle 5 suitsu päevas enam kui 10 aastat) põhjustab ebanormaalsusi mõningates aju osades · Meeste sugurakkude arv kahaneb ja tagajärjeks on tavaliselt impotentsus. Naistel põhjustab häireid menstruatsioonitsüklis ja võimalus jääda rasedaks väheneb. · Võib tekkida psüühiline sõltuvus · Põhjustab iseeneslikke raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi. · Sagedased on loote väärarengud · Deliirium · Kanepipsühhoos · Skisofreenia · Ärevushäired · Depressioon · Tahtetuse sündroom · Kanepi tarvitamise tagajärjel hukkub igal aastal tuhandeid inimesi- enamasi liiklusõnnetustes, seoses aja- ja ruumitaju kadumisega. · Marihuaana suitsetamine põhjustab bronhiiti ning astma ägenemist. · Kahjustub organismi immuunsüsteem, mis alandab vastupanu mitmetele haigustele.
Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne. Kahjustus – kortikaalne pimedus (pupillide rkts valgusele normis, teadlik nägemine puudub); visuaalsed hallutsinatsioonid („oktsipitaalsed“ formeerumata sakid, sähvatused, mustrid; „temporaalsed“ formeerunud komplekssed täitavad vaatevälja; „illusioonid“ mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused). Teadvuse- ja psüühikahäired. Teadvuse selguse häired. Kvantitatiivsed (somnolentsus, soopor, kooma); kvalitatiivsed (deliirium, psühhoosid) 4 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kooma, selle põhjused ja hindamine. Hinnatakse Glasgow koomaskaala järgi, võimalik saada 3-15 punkti. Ülepiiriline kooma e ajusurm (täielik ja
Kvantitatiivsed teadvuse selguse häired on: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c) kooma on kõige raskem, inimne on teadvuse kaotanud. Kvalitatiivsed teadvusehäired on deliirium, psühhoosid jne. Kooma, selle põhjused ja hindamine *Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid * Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile
Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS Häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni : mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime. Mälu alaneb uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil. Vastuvõetava
kui teised arvavad. Paneb pahaks teiste ettepanekuid selle kohta, kuidas tulemusrikkamalt töötada. Nurjab teiste jõupingutused, jättes oma osa tegemata. Kritiseerib või põlastab alusetult autoriteete või ülemusi. Sõltuvushäired Kaks gruppi häireid: Psühhoaktiivse aine kasutamisega seotud häired (kuritarvitamine ja sõltuvus) Psühhoaktiivse aine kasutamise tagajärjel tekkinud häired (võõrutussündroom, deliirium, mäluhäired, ärevushäired, psühhoos, unehäired, seksuaalfunktsioonhäired, meeleoluhäired, dementsus) Sõltlase elureegliks vältida valu ja otsida mõnu- toimib, kui ainult lühiajalises perspektiivis. Füüsiline sõltuvus: Hõlmab tolerantsust tarvitava aine suhtes ning võõrutusseisundi teket järsul lõpetamisel. Iga sõltuvushäire ei pruugi hõlmata füüsilist sõltuvust.
· Tundlikkus varieerub indiviiditi, enam kui 95% patsientidest on anesteesia ajal ravim kontsentratsioonil 1.1 MAC · Eakatel väiksemad MAC-väärtused, ei sõltu soost ega kaalust-kasvust Klassikaline Guedel´i kirjeldus üldanesteesia staadiumidest · I staadium: Patsiendil tekib analgeesia, staadiumi hilisema osa kohta amneesia. · II staadium: erutusstaadium. Patsiendi hingamine on ebakorrapärane, patsient võib liigutada, võib esineda deliirium. · III staadium: kirurgiline anesteesia. Hingamine muutub korrapäraseks, lõpus kaob. Eristatakse omakorda nelja faasi. · IV staadium: Spontaanne hingamine on lakanud, ajutüve hingamis- ja vasomotoorne keskus on pärsitud. Aju · Ainevahetus ajus aeglustub · Vere voolutakistuse vähenemisest suureneb verevool ajus · Enfluraan suuremates annustes ärritab närvikudet ja võib suurendada krambiaktiivsust Intravenoossed anesteetikumid · Barbituraadid (tiopentaal) · Bensodiasepiinid
konkreetsetele põhjustele ega ka võimalike haiguslike muutuste iseloomule ajus. Psüühikahäirete käsitlemise aluseks olevas Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis (RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, deliirium, orgaaniline isiksushäire F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus tingitud psüühikahäired F2 Psühhootilised häired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge mööduv psühhootiline episood F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired
väljaandja WHO (World Health Organization) 10 häirete kategooriat DSM-V (2013) Diagnostiline ja Statistiline Psüühiliste Haiguste Klassifikatsioon (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) väljaandja American Psychiatric Association 17 kategooriat, nendes umbes 400 häiret Kirjeldav lähenemine (A. Simsi käsitlus oyebode 2013 põhjal) Teadvus Tadvustamatus Subjektiivne kogemus puudub Valvsus <-> somnolentsus (uni) Mõtteselgus <-> hägunemine Deliirium alkoholi tarbimise järel ei mäleta, mis toimus; hägune Hämarolek päeva tegevustik toimub justkui udu sees Patoloogiline intoksikatsioon väikese alkoholi koguse peale ilmneb teadvusehägusus, järgneb kriitiline uni Tähelepanu orienteeritus ajas, ruumis, kohas Mäluhäired: 1) amneesia mälukaotus, ette või taha poole ulatuv 2) Deja vu tundub, et oleme selles olukorras juba olnud; mälujäljed toovad esile sarnased toimunud olukorrad
väljaandja WHO (World Health Organization) 10 häirete kategooriat DSM-V (2013) Diagnostiline ja Statistiline Psüühiliste Haiguste Klassifikatsioon (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) väljaandja American Psychiatric Association 17 kategooriat, nendes umbes 400 häiret Kirjeldav lähenemine (A. Simsi käsitlus oyebode 2013 põhjal) Teadvus Tadvustamatus Subjektiivne kogemus puudub Valvsus <-> somnolentsus (uni) Mõtteselgus <-> hägunemine Deliirium – alkoholi tarbimise järel ei mäleta, mis toimus; hägune Hämarolek – päeva tegevustik toimub justkui udu sees Patoloogiline intoksikatsioon – väikese alkoholi koguse peale ilmneb teadvusehägusus, järgneb kriitiline uni Tähelepanu – orienteeritus ajas, ruumis, kohas Mäluhäired: 1) amneesia – mälukaotus, ette või taha poole ulatuv 2) Deja vu – tundub, et oleme selles olukorras juba olnud; mälujäljed toovad esile sarnased toimunud olukorrad
· Normaalset funktsioneerimist häirivad antimetaboliidid (püritiamiin, hüdroksütiamoon jt.) Tunnused: · Seedekulgla tegevuse häired, nõrkus, isutus, ärrituvus, emotsionaalne labiilsus, depressioon, anoreksia · Häirub seedekulgla HCl teke ja sekretsioon · Avitaminoosiks beriberi polüneuriit (kuiv beriberi), südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidid puhul: koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine), neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontraktiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tursete teke) · Alkohoolikutel kujuneb Wernicke-Korsakoff sündroom entsefalopaatia (eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused) e akuutne: segasus,
kergemate vormide puhul olla säilunud, raskematel juhtudel mitte. Sagedased mäluhäired: unustab korduvalt esitatud infot. Võib kergesti ärrituda ja muutuda ka agressiivseks. Deliirium - Patsient on desorienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Häiritud on reaalsuse tajumine ning võib esineda nii kuulmis- kui nägemishallutsinatsioone. Somnolents - Patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on orienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Vastab aeglaselt ja võib vajada sagedasi kordamisi. On nii vaimses kui füüsilises tegevuses väga aeglane.
funktsionaalne, s. t. haigus on süsteemne, ajukahjustus on vaid üks osa keha organeid või süsteeme laialdasemalt tabanud haigusest. Patoloogiliste ilmingute spekter selles rühmas on väga lai. Alarühmad on: Dementsus Alzheimeri tõvest Vaskulaarne dementsus Dementsus teistes peatükkides klassifitseeritud haigustest Täpsustamata dementsus Orgaaniline amnestiline sündroom, v.a. psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud Deliirium, v.a. alkoholist või teistest psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud Muud psüühikahäired ajukahjustusest, -düsfunktsioonist või somaatilisest haigusest 29 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © Isiksus- ja käitumishäired ajukahjustusest või -düsfunktsioonist Täpsustamata orgaaniline, k.a. sümptomaatiline psüühikahäire
suurenenud ladestumist kilpnäärmesse, labiilset pulssi, südamepekslemist, muutusi veres, elavhõbeda suurenenud eritumist uriini. Kokkupuute jätkumisel muutuvad sümptomid spetsiifilisemaks. Treemor süveneb - eriti lihastes, mis aitavad sooritada tahtele alluvaid liigutusi (sõrmed, silmalaud, huuled). Lihasvärin levib jäsemetelt tervele kehale. Kaasnevad isiksuse- ja käitumishäired, mälulangus, suurenenud erutuvus, depressioon ning hallutsinatsioonid ja deliirium. Väga iseloomulik on tugev süljevoolus ja igemepõletik. Anorgaanilised ühendid. Tekib neerukahjustus (glomerulaarne nefropaatia), mida põhjustavad immuunkompleksid. Orgaanilised ühendid. Kahjustavad kesknärvisüsteemi. Ajuturse, hallaine destruktsioon, gliiakoe teke ja ajuatroofia. Aeglaselt süveneb emotsionaalne labiilsus, unehäired, töövõime langus. Täheldatakse ärrituvust ja neuroosi. Tekib hirmusündroom ja paranoia
unisusest ja segasusest kuni sügava koomani. Teadvusehäire avaldumine, kulg ja prognoos sõltuvad seda põhjustanud häire või haiguse tõsidusest Normaalse teadvusega inimene on: Orienteeritus ajas- mis aasta on Orienteeritus kohas- kus sa oled Orienteeritus iseenda isikus- kes sa oled Erinevad teadvushäirevormid Segasusseiund ehk desorientatsioon Deliirium Somnolents( unisus) Soporoosne (on äratatav, ei räägi ,kuid lihtsamaid korraldusi võib täita) Stuupor( seisund enne koomat, korraldusi ei täida, ei räägi) Komatoosne seisund ( silmi ei ava, kooma sügavuses puudub igasugune vastus) GLASGOW KOOMA SKAALA (GKS) Silmade avamine Kõnereaktsioon Motoorne reaktsioon 4= spontaanne 5= selge 6= reageerib käsklustele
o Komplekssete ülesannetega toimetulek o Abstraktne mõtlemine o Ruumililiste- ja orienteerumisvõimete langus o Kõne kahjustus (afaasia) Kahjustus segab oluliselt tööd, tavapärast sotsiaalset suhtlemist või suhteid Kahjustus on tagasilangus võrreldes eelenevaga Ei esine ainult deliiriumi ajal Pole psühhiaatriline haigus Deliirium – erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Mälu käepärasuse häired ja vanus Lihtsalt vana inimene Dementsuste diagnostika Anamnees o Lähedastelt Sümptomite kestvus Igapäevaelu tegevused Varasem anamnees Kognitiivne staatus
välisärritajatele või reageerib väga vähesel määral, reflektoorselt. Ülierksus- kõrgenenud erksus ja tundlikkus Segasusseisund- patsient on desorienteeritud ajas ja kohas, orientatsioon enese isikus võib kergemal juhul olla säilunud, raskematel juhtudel mitte. Võib kergesti ärrituda ja muutuda ka agressiivseks. Deliirium - patsient on desorienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Häiritud on reaalsuse tajumine ning võib esineda nii kuulmis- kui nägemishallutsinatsioone. Hämarolekuseisund - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove). Transs-teadvuse seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral
annaabi.ee 
