corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ????????? gyrus frontalis medius - KESKMINE OTSMIKU KÄÄR gyrus frontalis inferior ALUMINE OTSMIKU KÄÄR pars opercularis pars triangularis pars orbitalis ORBITAALOSA bulbus olfactorius - HAISTMISSIBUL tractus olfactorius - HAISTMISTRAKT Lobus temporalis:OIMUSAGAR gyrus temporalis superior ÜLEMINE OIMUKÄÄR
Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega Ees‐ ja külgväädi teed Tagaväädi teed
! ! ! Juhtetee ! Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt ! a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucleus spinalis n. trigemini), kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) c) koorepiirkond - gyrus postcentralis d) perifeerne närv - n. trigeminus ! Valutundlikkus alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee) ! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis
- talamus koosneb põhiliselt hallainest, mida läbivad valgeaine lestmed – laminae medullares – eraldavad tuumarühmi, kuhu kuulub ligi 100 tuuma KORTIKOTALAAMILISED TUUMAD - kahepoolses ühenduses suurajukoorega - kortikaalsete teede ümberlülitus- ehk releetuumad - mitmesugused eri päritolu närviimpulsse seostavad integratsiooni- ehk assotsiatsioonituumad Nuclei anteriores (ACD1) - saavad impulsse nibukehadest – corpus mamillaris (A2) ja suunavad neid gyrus cinguli’sse (A3) ning talamuse lateraal- ja mediaaltuumadesse - vistseraalsündmuste kontroll + lühimälu Nuclei mediales (BCD4) - integreerivad hüpotalamusest (B5) ja globus pallidus’est (B6) saabuvaid impulsse - ühenduvad otsmikusagaraga (B7) - reguleerivad ajukoore erutuvust Nuclei ventrolaterales (CDEF8) - ventraalosas ümberlülitustuumad - dorsaalosas integratsioonituumad - Ventraalosa tuumad: nucleus ventralis anterior (F9)
Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Tsentraalsed neuronid VII ja IX kraniaalnärvi maitsmiskiud lõpevad piklikajus. Sealt suunduvad ühendusteed talamusse. Talamusest edasi kulgevad kolmanda neuroni kiud, mis lõpevad suurajukoores, gyrus postcentralis'e piirkonnas. Suurajukoores on teatav hulk närvirakke, mis reageerivad üheainsa maitsekvaliteedi ainetele. Maitsmisteed ja keskused · Keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani n. facialis, tagumisest osast n. glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast n. vagus. · Nucleus tractus solitarius (2. neuron) ajutüves 10 · Lemniscus medialis · Talamuse nucleus posteromedialis (3
- sabatuum ehk n caudatus - läätstuum ehk putamun - kahvatu kera ehk globus pallidum. Kokku need juttkeha ja kahvatu keha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Striopallidaarse süsteemi närvirakkudel on ühendus mustaine (subst. nigra) rakkudega. Otsaju suurem osa on aga peaaju koor. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat: 1)frontaal- ehk otsmiku sagarat, 2)parietaal- ehk kiilu sagarat, 3)oktsipitaal- ehk kukla sagarat, 4)temporaal- ehk kolju sagarat. Käär gyrus (ld keeles). Käärude vahele jäävad sissesopistused ehk vaod. Need vaod kannavad suleuste nime. Mõnikord kõige suuremad vaod ongi piiriks erinevate sagarate vahel. Otsmiku ja parietaalsagara vahele jääb tsentraalvagu. Tsentraalvaost ettepoole jääb eesmine tsentraalkäär selles pk-s juhtitakse lihaste tahtelisi liigutusi. Tsentraalvaost tahapoole jääb tagumine tsentraalkäär juhitakse tundlikkust kogu kehas.
heterotüüpilised, kus on närviraku kihte vähem. Heterotüüpsed I väli on motoorseid protsesse juhtiv ja V väli on iseloomulik tundlikkust vastuvõtvale (sensoorsele) koorele. Seal lõpevad tundlikkust juhtivad juhteteed. (Meie kasutame edaspidi Brodmani väljade numbreid) Peaaju koor jaguneb neljaks sagaraks: * Kuklasagar * Otsmikusagar * Oimusagar * Kiirusagar Sagarad (ld k lobus) jagunevad omakorda käärudeks (ld k gyrus). Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus * maitsmiskeskus – paikneb tagumises tsentraalkäärus, kuid selle alaosas
Fonatsioon toimub kõrilihaste osavõtul ja õhusurve muutmise teel (kui liigub läbi häälepaelte). Osalevad keel, suulae lihased, mälumise lihased. Nende lihaste talitlused juhitakse teisasest motoorsest keskusest. Selle piirkonna kahjustusel tekib motoorne afaasia, aga vaid mõneks nädalaks. Kui broca ala on kahjustamata, siis on afaasia ajutine. Ajupiirkonnad, mis on kõne kujundamisega seotud: * nurkkäär ehk gyrus angularis (Brodmani 39. väli) kukla- ja oimusagara vahelisel alal * kaarkilp ehk fasciculus arcuatus kaarkilp kujutab endast närvikogumikkude kimpu, mis ühendab endast nurkkääru broca alaga. Võimaldab (nt silma poolt) vastuvõetud informatsiooni viia broca alasse. Kõne kujundamisel tuleks eelistada kahte varianti: 1) kõne kujundamine kuuldud sõnale Mõtteline kõne annab stiimuleid, mis osalevad reaalse kõne kujundamisel
... (47 mi) koor on see,mis kontrollib seda. ....kuni6-ni ei kuulnud. On eesmine...ja kõik ülejäänud on tagumine osa ts....prk. tagumine Puberteedieas.... (48 min)neid nomineerib subkotrikaalne pimulss ja kontroll. Nad tegeleb käitumisega jne.... . Alumine osa ka olemas. Alumine kiirusagara osa on ületähtsutsvad emostioone, stiimuleid, kogu aeg peab fun olema. See ongi iseloomulik supramarginaal ja angular gyrus. Soodustavad „inferior parietal lobe“. pubekatele. Et kujra frontaalsagara kontorll on alles nõrk hääleke ja siis ongi ....12-22 inimene ei suuda teha mentaalseid operatsioone, orienteeruda ruumis, tunda ära elamstuseotsimine ja riskikäitumine. Et ei osata veel kuulata „sa ei tohi nii teha, „ kui Fsagar objekte tunndmise järgi (agnoosia, ...oosia) . Kiirusagara funki uuriminie raske, sest seda vaikselt ütleb
seksuaalkäitumine, temperatuuriregulatsioon, aktiivsusaste. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse. Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. Limbilisse süsteemi kuuluvad hippocampus, gyrus parahippocampalis, gyrus cinguli, bulbus olfactorius, tuberculum olfactorium. Lisaks ka corpus amygdaloideum, septum'i tuumad ja nuceleus thalami anterior. 46. Limbiline süsteem ja emotsioonid Muutused limbilises süsteemis põhjustavad inimesel häireid emotsionaalses käitumisviisis. Limbiline süsteem reguleerib üldise emotsionaalset seisundit. Amügdala- vajalik õpitud emotsionaalsete reaktsioonide omamiseks ja teiste emotsioonide äratundmiseks. Vigastused kalduvad vähendama hirmu ja agressiivsust.
Informatsioon nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega nahk jaotub dermatoomideks Sissejuhatus psühholoogiasse 36 seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur ning (anterolateraalsed valgeaine sambad) puudutus ja propriotseptsioon (tagumised valgeaine sambad) seljaajus teed kas * valu teed ka olulise valgeainesse ja siis ristuvad sisendiga gyrus cinguli aju või enne ristuvad ja siis mediaalsel pinnal valgeainesse ajutüve tuumades ümberlülitused parietaalsagara koor, kus info pakitud: * somatosensoorne homunkulus * eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) liikuv puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu nii eristuvad võimed: 1. pinna tekstuuri eristada 2. suurus ja kuju Sissejuhatus psühholoogiasse 37 Puudutuse tee
ristuvad ja siis valgeainesse seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg valgeaine) ning puudutus ja süva-tundlikkus (tagumised valgeaine sambad) Somatosensoorne info töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal. Juba seljaajus liigub eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus 2.suuruse ja kuju töötlus Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks;
dermatoomideks. Info liigub (alt üles) à parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel à ajutüve tuumades ümberlülitusi à seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse à seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg valgeaine) ning puudutus ja süva- tundlikkus (tagumised valgeaine sambad)(alumine joonis) Somatosensoorne info töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal. Juba seljaajus liigib eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus, 2. suuruse ja kuju töötlus Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused ; 2
vastavad seljaaju segmentidele 78 Info liigub (alt üles) parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel ajutüve tuumades ümberlülitusi seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg valgeaine) ning puudutus ja süva-tundlikkus (tagumised valgeaine sambad) 79 Somatosensoorne info töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal Juba seljaajus liigub eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus 2. suuruse ja kuju töötlus 80 Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks, neid 4 paralleelset:
glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway I neuron (cell body) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses b) stria olfactoria intermedia: läbib fornixi, lõpeb hippocampuses. c) Stria olfactoria lateralis: läbib limen insula, lõpeb uncus geri parahippocampalises 1.2 N. opticus (II) nägemisnärv, somaatiline ns Nägemisnärv, funkts ESA. Valgus liigub läbi kõigi reetinakihtide pigmendikihile. Sealt impulss tagasi alt üles. Nägemistee: pigmentkiht kepp-ja kolbrakud (teravaim kujutis macula keskosas,
ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Maitsmisteed ja keskused: keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani nn facialis, tagumisest osast nn glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast nn vagus; nucleus tractus solitarius ajutüves; Lemniscus medialis; talamuse nucleus posteromedialis; ajukoore piirkond gyrus postcentralises. Infoülekanne sensorites: erinevad maitsekvaliteedid realiseeruvad erinevate neurokeemiliste radade kaudu. Erinevatel liikidel võivad sama testaine detekteerimine toimuda mööda erinevaid radu. Adekvaatne stiimul depolariseerib sensoorse raku membraani, tekib AP ning selle tulemusena avanevad voltaaztundlikud Ca2+ kanalid, mille tulemusena vallandub neuromediaator ning sensoorsel kiul tekib AP. Soolasetundlikud sensorid: NaCl on põhiline testaine.
• Mediaalne oimukoor Mis on autonoeetiline teadlikkus? enese-teadvus, autobiograafilise mälu osa, mis võimaldab meil sündmuste järgnevust tajuda ning n-ö ajas rännata (nii minevikku kui ka tulevikku). Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises? Hipokampus: Limbiline struktuur, mis asetseb mediaalselt oimusagaras: 2 kääru - Ammoni sarv ja hammaskäär (dentate gyrus). • Mõlemad koosnevad erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud Ammoni sarves on jagatud nelja gruppi: CA1, CA2, CA3 ja CA4. • Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele - nt esialgu saab mõjutatud CA1, seejärel ülejäänud CA rakud ja alles siis hammaskäär Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara HERA)?
teadvustamiseks ja ka kujutluste teadvustamiseks. Selle funktsioneerimine on vajalik ümbritseva reaalsuse praktiliseks tajumiseks ning see tegeleb muuhulgas nägemis- ja kuulmismeeltelt ning nahalt tulnud info vahendusega. Lisaks on see vajalik objektide 3D kuju tajumiseks. Koos oimusagaraga osaleb see meie ümbruse kaardi loomisega. See jaguneb funktsiooni ja anatoomia poolest väiksemateks aladeks. Posttsentraalsel käärul (gyrus) asub somatosensoorne korteks. Superioorse ja inferioorse parietaalse loobuli alade täpsemad funktsioonid sõltuvad Brodmanni aladest. Näiteks tegeleb inferioorne parietaalne loobul keelelise analüüsi ja mõtlemisega ning sügavustajuga. Superioorne parietaalne loobul tegeleb rohkem ümbruse kaardistamise/tajumisega ning sealset aktiivsust mõjutab nii somatosensoorne ja visuaalne info, kui ka lihaste tegevus, mis on seal kattuvalt kombineeritud
natural free-running circadian cycle. Examine one interaction between cognition and physiology in terms of behavior. Prosopagnosia, also known, as face-blindness is a condition when a person cannot recognize faces although they are able to see the face and understand that it is a face of a person. However, they are able to recognize and identify faces through other sensory stimuli such as auditory, tactile and even other visual stimuli patterns. Prosopagnosia is associated with the fusiform gyrus. The study of prosopagnosia has been crucial in the development of theories of face perception. Because prosopagnosia is not a unitary disorder (i.e., different people may show different types and levels of impairment), it has been argued that face perception involves a number of stages, each of which can be separately damaged. This sort of evidence has been crucial in supporting the theory that there may be a specific face perception system in the brain.
poolt öelduks);assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks. 3)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) - terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad funktsioonid. Limbiline süsteem Limbus = ääris, s.o. struktuurid, mis ümbritsevad ajutüve. ·Hippocampus ·Talamus ·Gyrus cinguli ·Corpus callosum ·Fornix ·Hüpotalamus ·Mamillaarkehad ·Amygdala ·Haistmissibul - üldise psüühilise aktiivsuse ja põhiliste kaasasündinud vajaduste (enesesäilitamine, toitumine, paljunemine) rahuldamisega seotud käitumise regulatsioon - mälu regulatsioon, mälu on tugevasti seotud enesealalhoiuga: näiteks loomadel on erakordselt tähtis mäletada, kust saab juua, süüa, kus on tõenäoline vaenlase asupaik
annaabi.ee 
