Õppimine ning mälu on väga tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. (Ibid:37) Mälu liigitatakse järgnevalt: · Protseduurmälu See on vajalik teatavate harjumuste täitmiseks. Seal säilivad oskused (eelkõige tegevused) nagu näiteks palli põrgatamine, kirjutamine, jalgrattaga sõitmine jne. Protseduurmälu on väga püsiv. · Tajulise esinduse süsteem ehk praiming Tähistab olukorda, kui mingi tegevus muutub hõlpsamaks seeläbi, et asi, millele see tegevus on suunatud, on korra juba varem esinenud. Praiming on teadvustamatu. · Lühimälu Säilib lühiajaliselt vastuvõetud info juurdepääsetaval kujul. · Semantiline mälu Semantiline ehk tähenduslik. Seal säilivad teadmised faktide, sümbolite, valemite jne kujul ümbritseva maailma kohta. · Episoodiline mälu
olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU eksplitsiitne implitsiitne otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline semantiline episoodiline (oskused, praiming tingitud (faktid) (elusündmused) vilumused) reaktsioonid Mäluprotsessid (mäluoperatsioonid) 1. Salvestamine ehk kodeerimine Meeleorganite abil saadud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks, koodideks, mille abil meelde jäetakse. Meeldejätmise edukus sõltub kui põhjalikult on materjali analüüsitud; tahtlikust tähelepanust - mida suurem on keskendumine, seda suurem on
Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. 7. Implitsiitne mälu ja praiming – olemus ja näiteid. .•Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!). 8. Kirjelda üldiselt mäluprotsesse (salvestamine, säilitamine, meenutamine, unustamine).
veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus 5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu? Mis selle alla kuulub ja kuidas seda uuritakse? Tooge näiteid. Üldnimetus järeldavale, mitteteadvustatud andmetel põhinevale mälusüsteemile, selle alla kuuluvad protseduuriline mälu ehk oskused ja vilumused, praiming (meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul) ja tingitud reaktsioon. 6) Mis on sensoorne mälu? Millised on sarnasused/erinevused lühi- ja pikaajalise mäluga võrreldes? Kuidas on sensoorset mälu uuritud? 7) Kirjeldage mälu hoidlamudelit ehk staadiumide teooriat. Kuidas on seda mudelit kritiseeritud/edasi arendatud? Kolmest osast koosneb. 8) Võrrelge inimese mälu arvutiga. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Inimest arvutist eristab unustamine
objektid. Lineaarne perspektiiv-paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Liikumisparallaks-kui vaatleja liigutab, liiguvad lähemate objektide võrkkestale langevad kujutised kiiremini kui suuremate objektide kujutised. Tähelepanu Illusoorne seos- tajutakse õigesti esitatud objektide tunnused, nt värv ja kuju, valesti tajutakse kuidas need kombineeritud nt roheline O ja punane X, kuigi tegelikult vastupidi. Praiming protsess, mille kaudu detektor valmistatakse peatse sisendi jaoks ette, mis muudab selle sisendi äratundmise osaleja jaoks lihtsamaks. 6.Teadvus teadvus hetkest hetkesse kulgev teadlikkus iseendast, keskkonnast, oma mõtetest. Introspektsioon e enesevaatlus enda sisse vaatamine oma mõtete, veendumuste ja tunnete kindlakstegemiseks. Keha ja vaimu probleem raskused keha ja vaimu vastastikuse mõju mõistmisel kuidas põhjustavad füüsilised sündmused vaimseid
Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Eestalsed mälu-uurijatena: o Endel Tulving (sünd: 1927) o E.Tulvingu mälu uurimus: MÄLU (raamat): Eksplitsiivne—semantiline, episoodiline Implitsiidne—protseduuriline, praiming Pikaajalise mälu liigid: o Semantiline mälu- jalgrattasõit, muusikariistade mängime (ei pea meenutama, kuidas seda teha), mälu teadmiste ja faktide kohta. Faktimälu. Mida oleme lugenud, kuulnud jne o Episoodiline mälu- mälu meiega juhtunud sündmuste kohta, episoodid, teave sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud. o Protseduuriline mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi
Hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist Inimene teab sellel juhul, mis on meenutamise aluseks- mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Semantiline: faktid Episoodiline: elusündmused o Implitsiitne mälu (järeldatav, varjatud) Mitteteadvustatud andmetel põhinev mälusüsteem Protseduuriline: oskused, vilumused Praiming · Tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel Tingitud reaktsioonid Mõtlemine · Vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta · Mõtlemise elemendid o Kujundid- kujund on meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia Kujund on analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga
operatiivmällu). · Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada. · Eristatakse nägemismälu, kuulmismälu jne. · Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. · Praiming tähendab tajulise töötluse hõlbustumist tänu sellele, et sedasama stiimulit on hiljuti juba töödeldud. ·
toimub teadvustamatult Mille kaudu eristub teistest mälusüsteemidest? Anatoomiline ja funktsionaalne lahknevus mis avaldub: - Amneesiapatsientide võrdluses tavainimestega - Täiesti normaalse mäluga inimeste tulemustes sõltuvalt mäluülesade tüübist ja ülesehitusest Implitsiitne mälu ei paikne ajus ühes kohas vaid on olemas erinevat tüüpi implitsiitset mälu (nt erinevat tüüpi praiming; protseduuriline mälu (skill learning) – need enamasti hõlmavad erinevaid protsesse ja ajustruktuure kuigi osalt on ka samad) Praimingu erinevus protseduurilises mälus on selles, et toimub kiirelt ja on stiimulispetsiifiline; motoorse oskuse omandamine võtab aega ja on üldistatav stiimuli variatsioonidele Implitsiitse ja eksplitsiitse mälu eristamine: - Implitsiitne mälu avaldub juhul kui ülesande tätimine paraneb ilma igasuguse teadliku
5 Protseduuriline- Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (näiteks oskus noa ja kahvliga süüa) Episoodiline- Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklike kogemuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Välklambimälestus- nähtuse, mille kohaselt inimesed mäletavad äärmiselt detailselt ja erksalt mingi üllatava või shokeeriva sündmuse asjaolusid. Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Amneesia- suuna, ulatuse ja mäluliigi järgi saab liigitada. Inimese kõnetrakt- Kõne tekitatakse kopsudes väljapaisatava õhuvooga, mis läbib kõri, kus paiknevad häälepaelad. Õhk liigub edasi suu ja ninaõõnde, mis
Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanuressursid on piiratud: selle seletuse on R.Desimone ja J. Duncan välja pakkunud kallutatud võistluse teooria: toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel. Iga päeva elus: ● Illusoorsed sidumised- tähed erinevat värvi, mis värv meelde jääb. ● Praiming- nn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism (L_ _ L _ _ A _) ● Tähelepanematusepimedus- kui tähelepanu on suunatud teatud objektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. ● Muutusepimedus – katset korratakse seni kuni katseisik erinevused leiab nt kahel pildil. ● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu
mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. ·Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälussteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm.·Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!). Tõendused, et on erinevad süsteemid: a)amneesiahaiged ei mäleta õppimise episoode, kuid ilmutavad praiminguefekte; b)arenguline lahknevus impl. ja ekspl. mälu ülesannetes, -äratundmine lapse
jooksul peale õppimist. Millised õppimise L7 strateegiad on seniste uuringute alusel tõestatult Ch 8 (Gleitman efektiivsed? Miks need et al 2011). toimivad? Kuidas neid kasutada? Kuidas need on seotud mälustrateegiatega?/ Whi ch learning-strategies have been proven to be efficient? why do tehy work? How should they be used? What connects them with memory strategies? Mis on praiming?/ What Mingi eelnevalt nähtu v kuulde vm L7, Ch 8 is praiming? mõju järgneva tegevuse edukusele, (Gletiman et al ilma et inimene seda ise teadvustaks! 2011) Praimingutestides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!) Mis on õppimine
sündmuste mäletamise. EM aitab sageli inimese meenutama teatud fakti. EM sarnaneb SM-ga kuna tema olemus on ka pigem teadvustatud mõtetes kui tegevuses, teadmisi omandakseväga kiiresti ja neil on tõeväärtus. 4. Eksplitsiitne ja Implitsiitne mälu. Esimene eeldab meenutavate sündmuste ja õpitud faktide teadvustatust ning teine viitab kergendatud juurdepääsule olemasolevatele teadmistele. Implitsiitse mälu üheks vormiks on praiming, mis tähistab olukorda, kui mingi tegevus muutub hõlpsamaks seetõttu. et asi, millele see tegevus on suunatud, on varem juba korra esinenud. praimingu mõiste võeti mäluvormina psühholoogide poolt kasutusele hiljuti (1990). 5. Lühimälu ja püsimälu On veel oluline teada, et inimese mälu võib olla tahtmatu ja tahtlik ning nede erinevuste aluseks on isiksuse aktiivsus, mida reguleevivad sünnipärased omadused (Tulving: 2002, lk 36-46; Leppik: 2000
Kestus Maht Lapseea amneesia Meelteinfo alusel? · Kuulmismälu · Nägemismälu · Lõhnamälu · Maitsmismälu · Liigutusmälu Kes on E. Tulving? Eestlased mälu-uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline) · Mõned mõisted veel · Eideetiline e pildiline mälu · Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmise edukus sõltub
kõndimisel, ei pruugi abiks olla, kui on tarvis meenutada mingit sündmust minevikus. Seepärast on mõtet kõnelda erinevatest mälu liikidest ja uurida neid ning nende omavahelisi suhteid. Üsna üldiselt kõneldes tähendab mälu elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. (Wikipeedia & Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) 1.2. MÄLU LIIGID Viimase aja psühholoogia üks huvitavaim avastus on kahtlemata praiming (priming) ja selle taga olev seni vähetuntud mälusüsteem. Praiming ehk äratundmine tähistab olukorda, kui mingi tegu (äratundmine, nimetamine, pooliku sõna lõpetamine jne.) muutub lihtsamaks seeläbi, et asi, millele see tegu on suunatud, on vähemalt korra varem juba esinenud. Vanasõnana võiks selle kokkuvõtta ütlusega: ,,kordamine on tarkuse ema" tähendabki see just seda, et tegevus (ütlus vms) mida on üks kord tehtud ning seejärel korratud ning veel
2. Pikaajaline mälu Kuidas amneesiauuringud on tõendanud erinevate mälusüsteemide olemasolu? Erinevate ajuhaiguste korral on häiritud erinevad ajupiirkonnad. Probleemidest amneesiahaigetega: amneesikutel on halvenenud deklaratiivne õppimine kuid protseduuriline suhteliselt puutumatu; - Vilumused ei ole ainult protseduurilised vaid sisaldavad ka deklaratiivset teadmist – puutumatu ei ole alati ja ainult protseduuriline mälu - Praiming ei ole ilmselt protseduuriline mälu – lisaks leitakse amneesikuid kellel on ka hea deklaratiivse info õppimise võime aga häiritud episoodiline mälu. Amneesiaga seotud kortikaalsed piirkonnad. - Ajukoorelaustest piirkondadest kahjustatud vaheaju, hipokampus, taalamuse dorsaalsed tuumad - Oimusagara mediaalne osa – see on piirkond mis on eelkõige seotud uue materjali salvestamise regulatsiooniga ja juurdepääsuga mujale ajusse; seal ei hoita ’mälestusi’
Mälu!!!! Sensoorne mälu ikooniline (piltidena), kajamälu Lühiajaline mälu tahtlikult juhitav, väikese kestusega, piiratud maht, tundlik Pikaajaline mälu Eksplitsiitne mälu teadlik info meenutamine, igapäevane (semantiline ja episoodiline) Inplitsiitne mälu - alateadlik, kogetud info mõjutab teadvustamatult Retrospektiivne mälu tagasivaatav mäletamine Prospektiivne mälu edaisvaatav, tulevikus mäletamine Tulving- protseduuriline, semantiline, episoodiline Praiming varasema stiimuli mõjutus hiljem (loetud sõna table, palutakse lõpetada tab... vastab ilmselt table kõigepealt) Värskuse efekt esimeste asjade mäletamine paremini Esmasuse efekt viimaseid asju mäletatakse paremini kui keskmisi Töömälu visuaalse ja ruumilise info töötlemise uurimine: visuaalse mahu tuvastamine: visuaalsete stiimulite esitus, keerulised kirjeldamist vajavad stiimulid, hääldamisülesande kordamine samal ajal
Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas. Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on eideetiline võime, kuid selle oskuse kadumine on põhjustatud sellest, et koolis pannakse üldiselt pearõhk verbaalsetele võimetele. Amneesia e. ajaliselt piiratud tühimik mälestustes; ka joobest tingitud mälulünk; ka afektiseisundis; ka kaitseamneesia ( mälust kaob traumeeriv või ebameeldiv mälestus) Praiming - Objektide, kui strukuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, on teadvustamatu; eeldab varasemat kogemust tajutava objektiga. Näiteks kui sõnast on osad tähed ära võetud, siis inimene suudab ikkagi selle sõna välja mõelda, isegi amneesiat põdevad inimesed. Känkimine - On järjestikku esitatud materjali mõtteline rühmitamine teatud ühikuteks, millele saab anda mingi uue nime. N 48398438493498398=48 398 438 493 498 398 Assotsiatsioonide liigid???
lõppemist.Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Reprodutseerimine on komplitseeritud protsess,mida ei saa võrrelda hõlpsa filmilindit mahalugemisega.Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest,kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes vatasema omandamise tingimustega või mitte.Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. PRAIMING Praimingunähtuse ehk olulisem sõnum peitib tõsiasjas,et inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi,toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave,mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. KUJUTLUS JA FANTAASIA Kujutlus on psüühiline protsess,mille peamiseks tuunusjooneks on objektide või olukordada
lihtsamal viisil (PRÄGNANZ-PRINTSIIP ehk lihtsuse reegel); sügavuse tajumine. ● Me kasutame olemasolevaid teadmisi, et tõlgendada sensoorset infot. ● Me võime valida siis kas automaatselt või läbi teadliku otsuse millistele stiimulitele pöörame rohkem tähelepanu, nt. lihtsate ülesannete puhul töötab aju automaatselt ning selleks pole vaja ka palju tähelepanu pöörata (nt objekti värvide tuvastamine) ● Praiming – teatud detektorite või närvisüsteemi osade „eelsoojendamine“, et nad oleks valmis peatse sisendile reageerimiseks oleksid paremini valmis, kui nad seda muidu oleks. Õppimine. Ivan Pavlov – biheiviorismi koolkonnast. Vene psühholoog, keda teatakse peamiselt tema uurimustelt klassikalise tingimise kohta. Klassikaline tingimine 1. Tingimatu stiimul – vallandab teatud reaktsiooni ilma eelneva harjutamiseta 2
paljastama oma saladusi. Siin pole piisavalt ruumi tutvustamaks kõike, mida Endel Tulving on oma senise teadlase- karjääri jooksul uurinud ja avastanud. Järgnev pakub vaid kõige üldisemaid pidepunkte ja minimaalselt vajalikku tausta, et paremini mõista siin raamatus avaldatud uurimuste sisu. Märksõnad, mis tähistavad ehk kõige ilmekamalt Endel Tulvingu mõtte liikumise trajektoori, on: episoodiline mälu, kodeerimise spetsiifilisus, praiming, HERA ja kronesteesia. Episoodiline mälu Täpselt 30 aastat tagasi avaldas Endel Tulving artikli, mis põhjustas revolutsiooni mälu uurimise valdkonnas (Tulving, 1972). Selle artikli sõnumiks oli see, et inimese mälu pole üks, vaid on igati mõistlik ja arukas eristada vähemalt kahte omavahel põhimõtteliselt eristuvat mälusüsteemi, episoodilist ja semantilist. Nagu paljude uuendustega, põhjustas episoodilise ja
isikul konkreetse elu poolt püsitatud olukordades orienteeruda. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisesi ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. Praiming märgib inimese võimet omandada palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Kaheks praimingu alaliigiks on pertseptiivne praiming ja kontseptuaalne praiming. Pertseptiivne praiming tugineb varem kogetud konkreetsete tajutavate tunnuste soodustavale mõjule hilisemale mälust teabe ammutamisele
pseudoeksperiment, läbilõikeuuring (cross-sectional study), longituuduuring, "kultuuri- taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs jne. Isiksuseomaduste mõõtmine: - Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed) • - Käitumise vaatlused • Implitsiitsed hoiakud • - Eksperiment • Kognitiivsed ülesanded (sh tähelepanu kontroll või tähelepanu kõrvalejuhtimine, kättesaadavus, praiming, täidesaatev kontroll, vt M.Robinson, 2007). • - Kogemuse väljavõtte meetod jt sarnased meetodid: päevikud, päeva rekonstrueerimise meetod (day reconstruction method), EAR (electronically activated recording). • - Psühhofüsioloogilised mõõtmised • - Ajukuvamine jmt • - Enese ja teiste hinnangud (self- and other-reports) Enesehinnanguliste andmete kasutamise eeldused
mälu käitumuslikuks väljenduseks. Mälu olemasolu saame tuletada subjekti tegevuse resultaadist (selle põhjal mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest) PIKAAJALINE MÄLU jaguneb kaheks: Eksplitsiitne (deklaratiivne) - SEMANTILINE (faktid) EPISOODILINE (sündmused) -Ajukoore oimusagara mediaalne piirkond. Implitsiitne (mittedeklaratiivne) – PRAIMING-Ajukoore mitmed piirkonnad, PROTSEDUURILINE (oskused, harjumused)- Striatum, ASSOTSIATIIVNE ÕPPIMINE (klassikaline ja operantne tingimine)- Amygdala/ Cerebellum Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälumoodulid on organiseeritud. Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid.
3. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanuressursid on piiratud: selle seletuse on R.Desimone ja J. Duncan välja pakkunud kallutatud võistluse teooria: toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel. Iga päeva elus: ● Illusoorsed sidumised- tähed erinevat värvi, mis värv meelde jääb. ● Praiming- nn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism (L_ _ L _ _ A _) ● Tähelepanematusepimedus- kui tähelepanu on suunatud teatud objektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. ● Muutusepimedus – katset korratakse seni kuni katseisik erinevused leiab nt kahel pildil. ● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu
Reputatsioon- üldine arvamus, teadaolevad faktid Teiste hinnangud, muljed Enesekohased väited (et inimene oskab enda isiksust täpselt hinnata, infoväärtus, motivatsioon, kausalne mõju käitumisele, praktilisus, enese-esitlus, sotsiaalne soovitavus) Kujutlusvõime Kognitiivseed protsessid ja isiksus- tähelepanu kõrvale juhtimine, kättesaadavus, semantiline praiming, implitsiitsed enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate hinnangute vahel. Tutvuse pikkus ja konsensus- isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega
Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult) Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking, eriti nt lugemise uurimisel).Aju kuvamine (brain imaging), nt fMRI 3. Simulatsioon Psühholingvistika tehnikaid 1. Üksiksõna-meetod. Sageli kasutatakse ka mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword). 2. Praiming (priming) 3. Lause õigsuse/sobivuse hindamine 4. Mälu kontroll 5. Pildi nimetamine 28. Keele omandamise uurimine. 1.Korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal) 2.Eksperimendid – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine. Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult)
ajuosasid (mõnel paremini lokaliseerunud, mõnel hajusamalt fn jaotunud). Töömälu ja selle komponendid ning prefrontaalse ajukoore roll töömälu funktsioneerimies. Pikaaegne mälu: implitsiitne ja eksplitsiitne komponent ning omakorda nende alaliigid (ka allpool). Eksplitsiine mälu (alaliigid semantiline ja episoodiline) ja mediaalne temporaalsagar. Implitsiitne mälu: praiming (ajukoor), protseduuriline mälu (basaalganglionid), klassikaline tingimine (amügdala). Habituatsioon ja sensitisatsioon lihtsas õppimismudelis – meriteos. Hippokampuse roll õppimises ja mälus; millised mäluprobleemid tekivad hipokampuse kahjustusel? Mis on pikaaegne võimendamine (long-term potentiation, LTP)? Peaaju peamise erutusvirgatsaine – glutamaadi – roll LTP-s. Võiks teada ka NMDA ja AMPA
3) Semantiline mälu - sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud (nt teate mis on Eesti pealinn või teie ema nimi või mida tähendab sõna "kass" Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - "Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)" Praiming teatud stiimul on mälus lühikest aega ja neid ära ei tajuta, kuid hiljem tuleb teadvustamata asi meelde Välklambimälestus neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine
3) Semantiline mälu - sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud (nt teate mis on Eesti pealinn või teie ema nimi või mida tähendab sõna "kass" Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - "Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)" Praiming – teatud stiimul on mälus lühikest aega ja neid ära ei tajuta, kuid hiljem tuleb teadvustamata asi meelde Välklambimälestus – neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne – teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele:
Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult) Vanim tehnika reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking, eriti nt lugemise uurimisel).Aju kuvamine (brain imaging), nt fMRI 3. Simulatsioon Psühholingvistika tehnikaid 1. Üksiksõna-meetod. Sageli kasutatakse ka mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword). 2. Praiming (priming) 3. Lause õigsuse/sobivuse hindamine 4. Mälu kontroll 5. Pildi nimetamine NB! Vta 11ndt esitlust. Terminid ja nimed (lisaks eelpool paksus kirjas olnutele): Süllogism-süllogism tuleb kreeka keelest ja tähendab järeldust. Süllogismi kui loogilise mõttetehnika võttis kasutusele Aristoteles. Metafoor- kognitiivne mehhanism, milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele, nii et teist valdkonda mõistetakse esimese kaudu: allikvaldkond, sihtvaldkond
Mälu uurimiseks suund paralleelsete hajusjaotusprotsesside käsitlus mälu aluseks assotsiatsiivselt seotud tunnetusühikute süsteemi, kus ühikutevahelistel seostel on aktiviseeriv või pidurdav toime moodlid millest igaüks täidab oma ülesannet, milles töötlus toimub paralleelselt ja kus süsteem on võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet. arvutis modeleeritakse inimeste ja loomade mäluprotsesse. Praiming impliitsed mälunähtused Suur osa mällu salvestatatavast ja õpitavast on omandamise ja taastamise hetkedel teadvustatud tunnetuslikult transparentne. selline teadmine on eksplitsiitne oskame aru saada ja teistele kirjeldada. Praimingu puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest
Püsivus – iseloomustab ajalist ulatust, mille vältel materjal meie mälus säilib. Valmisolek – ehk käepärasus tähendab seda, et kõik vajalik alati kergesti ja kiiresti meelde tuleb. Mälu sisu . Skriptid - tüüpiline tegevuste jada . Skeemid. info objektide ja olukordade kohta Endel Tulving - Kõige tuntum Eesti soost teadlane kogu maailmas. Sündis 1927, Petseris • Episoodiline mälu. Kodeerimise spetsiifilisus. Praiming (implitsiitne õppimine). HERA Mälu struktuur 1. Sensoorne mälu < 1 sekund • Meelte kaudu vastu võetud stiimulite lühiajaline ajumulje peale stiimuli mõju lakkamist. Toimub automaatselt, on väljaspool teadlikku kontrolli. Kestus varieerub erinevate meelte puhul, kuid on tavaliselt alla ühe sekundi. • Eesmärk – et oleks võimalik tajuda asju terviklikuna ja anda esimene teadvustamata hinnang sensoorsele informatsioonile 2
4) konteksti mõju (чтобы запомнить, человек откладывает инфо в памяти в своем понимании). 5) motiveeritu unustamine Kokkuvõtte: - Mälu - mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mälulike. Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. - Implitsiitne mälu - mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi. - Praiming, praiminguefekt - implitsiitse mälu vorm; meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul. 23 Endel Tulving (1927-…) Mälu-uurija - Arvamus: «Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud».
seejärel ümber kahes suunas verbaalsesse lühimällu ja visuaalsesse lühimällu. Formeeruvad vastureaktsioonid Funktsionaalsed blokid Kontrolliprotsessid Paralleelsed hajusjaotusprotsessid - sisaldab mooduleid, millest igaüks täidab kindlat ülesannet, milles töötlus toimub paralleelselt ja kus süsteem on võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet Praiming - selle puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte (ntx jätan meelde rida sõnu, mäletamist testitakse, need mis meelde ei tulnud, neid esitatakse sõnafragmentidega v _ n _ _ r ja palutakse nende põhjal ära tunda sõnad...tunnen paremini ära olenemata sellest,et ma ei mäletanud neid) Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine, mis valdavalt avaldub uue materjali
Uurimused on näidanud, et loovisiksusel on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon). - sõnalis-loogiline mälu – on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid on oma madalamates vormides võivad esineda ka loomadel. Selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Hästiarenenud sõnalis-loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Praiming – kajastab ühte implitsiitse mälu vormi. PS_HH_L_ _G_ _ T_LL_NN_ _L_K_ _L _ _ KS_P_ _R Implitsiitne – viitab kergendatud juurdepääsule olemasolevale teadmisele ilma selle teadvustamiseta, mis on juurdepääsu hõlbustanud. Praimingu puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, et kas seda teadvustatakse või mitte.
jaotamine, otsuse vastuvõtt. Info kaod või moonutused on põhjustatud mitme taseme tööst. Paralleelsed hajusjaotusprotsessid- Selles süsteemis sisalduvad moodulid, millest igaüks täidab kindlat ülesannet, milles töötlus toimub paralleelselt ja kus süsteem on võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet. Selliseid mälu mudeleid teostatakse arvutil ja nende abil modelleeritakse inimese ja loomade mäluprotsesse. Praiming Praimingunähtuste ehk olulisim sõnum peitub tõsiasjas, et inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka sellise eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Anomaalsed mälunähtused Vaegmälu all mõistetakse mälufunktsioonide üldist nõrgenemist, mis valdavalt avaldub uue materjali
kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (näiteks oskus noa ja kahvliga süüa) Episoodiline- Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklike kogemuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Välklambimälestus- nähtuse, mille kohaselt inimesed mäletavad äärmiselt detailselt ja erksalt mingi üllatava või shokeeriva sündmuse asjaolusid. (Wikipedia) 25 26 Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Mäluprotsessid Salvestamine e kodeerimine Meelespidamine e säilitamine Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub-
kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka 39 selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismidest me ise ei
kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismidest me ise ei pruugi olla teadlikud.
3) Parem prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise mälu taastamisega kui vasak prefrontaalne koor *Temporaalsagara paremal poolel ruumilised testid, nägude äratundmine ja vasakul poolel sõnade nimekirjad, konsonantide kolmikud, mitteruumilised seosed Mis on implitsiitne mälu ja millised on implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse. Mitteteadlik mälu: oskused, harjumused, praiming, tingimine. Mis on emotsionaalne mälu ja millised on emotsionaalse mäluga seotud ajupiirkonnad? Emotsionaalne mälu jaguneb teadlikuks ja mitteteadlikuks (meeldimine, vältimine, hirm) Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? nimetatakse ka töömäluks või temporaalseks mäluks. See on neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest.
The Gollin test – vt slaid (et hakatakse ärjest rohkem Kui on IMPL mälu häried – unustab ära, kuidas kanaleid vahetada, kuidas tuli toas elevanti näitama. Ja siis lõpuks täielikult piirjooned. Mida orhkem in näinud seda, seda põlema läheb. kiiremni arvab ära. Tegevusmälu juhteteed. Parkinsonitõve puhul on näha mäluhäireid, et dopamiini...sisend PRAIMING – nö lühike, otsetee mälule. Nt selline asi. Loeme enne sõnad läbi. Saan substantsia nigras, sest patsiente on , kelle puhul häireid on näha. sõnadetüvede tabeli. Siis suurema tõenäosusega kirjutad need snalõpud tüvele otsa, mida sa Pascual-Leone jt katsed. ... enne just lugesid. Kui esitada sõnatüved väiketähtedega (kui enne oli suured tähed) vasakusse
langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult) Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking, eriti nt lugemise uurimisel). Aju kuvamine (brain imaging), nt fMRI Psühholingvistika tehnikaid 1. Üksiksõna-meetod. Sageli kasutatakse ka mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword). 2. Praiming (priming) – varem nimetatu mõju hiljem nimetatule 3. Lause õigsuse/sobivuse hindamine 4. Mälu kontroll 5. Pildi nimetamine Mõned näited PL uurimisküsimustest: lugemine • Preleksikaalsed protsessid – kas lugeja teeb mingeid otsustusi juba enne kogu sõna lugemist? • Sõna omandamise vanus – varem omandatud sõnad tuntakse hiljem kiiremini ära? või sagedam sõna tuntakse kiiremini ära?
Juhtum H.M – kirjeldada kahjustusi, ilmnenud häireid (säilinud/kahjustunud funktsioonid). Miks see juhtum on teadusmaailmas nii oluline (lisaks slaididele tutvuda ka raamatus oleva juhtumi kirjeldusega)? Arstid eemaldasid ta hipokampuse. Tema epilepsia kadus ja IQ paranes. Osaline retrograadne ja anterograadne mälu kadus. Mälu püsis 15 minutit kui ta numbrit endale korrutas. Hiljem unustas et üldse testi tegi. - Mälu kinnistumine tähendus selgus tänu HMile. - Avastati praiming – joonistas tähtesid ehk implitsiitne mälu on väga hea. Protseduuriline mälu põhineb basaalganglonitel ja cerebrellumil. - Tema ajust tehti digitaalne kaart – lõigati tükkideks - Juhtum K.C - millised olid kahjustused ja ilmnenud häired (säilinud/kahjustunud funktsioonid)? Miks on see juhtum teadusmaailmas oluline? - Tõsine traumaatiline ajukahjustus – haaras mitmeid kortikaalseid ja subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkoort.
informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid , erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Praiming Praimingunähtuste ehk olulisim sõnum peitub tõsiasjas, et inimene on võimelin omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka sellise eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. 33 Anomaalsed mälunähtused
informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid , erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Praiming Praimingunähtuste ehk olulisim sõnum peitub tõsiasjas, et inimene on võimelin omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka sellise eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Anomaalsed mälunähtused Vaegmälu all mõistetakse mälufunktsioonide üldist nõrgenemist, mis valdavalt avaldub uue
Järgnevusefekt. Priming. Järgnevusefekt kord kujunenud pilt/suhtumine inimesse kipub olema ajas püsiv. Nt kui mul on esimene kokkusaamine inimesega positiivne, siis see mulje inimesest on veel tükk aega positiivne. Nt kui õpetaja küsib õpilaselt midagi ja ta teab vastust, siis õpetajal kujuneb positiivne hinnang selle poisi suhtes. "Esmamulje on väga tähtis!" ,,Praiming" järgnevusefekti variatsioon; eelnev isiklik kogemus mõjutab seda, kuidas teist inimest näeme. Nt kui tulen vanglast välja, siis esimest korda tänavale minnes on endal tunne, et kõik vaatavad mulle viltu (kuigi ei tee seda). Enesekesksus Enesekesksus(eefekt) kaldume kujutlema, et teised inimesed tajuvad ja näevad inimesi samamoodi nagu meie. TEGELIKULT näeb igaüks eri viisil. Oreooli efekt
annaabi.ee 
