* kordamine + Sul oli kodus tv-st mõned ülesanded kodutöö kontroll teha. Kontrollime lk 32 harjutust 24. Loe esimene lause, K ja ütle, mis märgi lõppu panid. Miks sa punkti panid (mis Punkt Abi: kas klass teab? lausega on tegu?) jne Sest on jutustav lause. Kl 9.15 UUS OSA Kui neid lauseid lugesid, siis igas lauses * tegusõna selgitus oli tegusõna. (slaid) Igas lauses peab olema tegusõna. See väljendab tegevust ja muudab lause terviklikuks. Loe seinalt vaikselt näitelause. Loevad Kas need on laused? Mille järgi ära Jaa, tegusõnad on tunned? Mis on esimeses lauses Vaatas, sadas tegusõna, aga teises?
KESTEV OLEVIK AM, IS või ARE + tegusõna + ING Näited: She is reading a book now. She is not reading a book now. Is she reading a book now? LIHTOLEVIK Tegusõna 1. põhivorm. Eitavas ja küsivas lauses abitegusõna DO + tegusõna 1. põhivorm. Näited: They read a book every day. They don't read a book every day. Do they read a book every day? Erandid!!! Kui me räägime temast (he, she, it), siis lisatakse tegusõna lõppu S või ES. Eitavas ja küsivas lauses võetakse appi abitegusõna DOES ning tegusõna 1. põhivorm. Näited: She reads a book every day. She doesn't read a book every day. Does she read a book every day? LIHTMINEVIK Jaatavas lauses kasutatakse tegusõna 2. põhivormi. Eitavas ning küsivas lauses kasuta abitegusõna DID ning tegusõna 1. põhivormi. Näited: We played football yesterday. We didn't playfootball yesterday. Did we play football yesterday? TULEVIK BE GOING TO + tegusõna 1
TENSES (Table) Past Simple Present Simple Future Simple Tegusõna 2. pv Tegusõna 1. pv Tegusõna on esitatud kujul [NB! He/She/It _____(e)s] Küsimuse/eituse will + 1. pv moodustamiseks kasut. Küsimuse/eituse did + 1. pv moodustamiseks kasut. Eituste moodustamisel do / does + 1. pv will not = won't Tunnused lauses: Lihtminevik. Keegi tegi Tunnused lauses: Tunnused lauses: midagi
TEGUSÕNA Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp on -: rääkima vastama vaatama Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima. . Ma ei taha seda teksti tõlkida. Tegusõnade pööramine Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima töötama nägema Olevik Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus
VENE KEELE TESTID VI KLASSILE Tegusõna. I pöördkond II pöördkond Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus - ( - ) - ( - ) - ( - ) - - ( - ) - ( - ) - - - ( - ) - ( - ) - - ( - ) Täida tabel:
poisse, võitlevad ateistid, loetavamaid teoseid, kuid ni, na, ta, ga käänetes on ühildumine osaline halli kivini. On täiendeid, mis ei ühildu vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi, karva, värki, ohtu, asesõnadest mis, kogu, oma). Muus vormis täiendid- kiri sõpradelt, valjusti hüüdmine. LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat. · Sihitis väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud. · Öeldise täide annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga
Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi) Lauselühendis esinevad järgmised tegusõna käändelisedvormid: 1) des-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Metsas jalutades nägin rebast. 2) nud-/tud-lühend - väljendab öeldisega väljendatud tegevusele eelnenud tegevusele. Nt. Metsas jalutanud, suundusin koju.
postimees.ee Oliver Tiks 05.10.2008 1.1. Juhtlõik vastab kriteeriumitele. Vastab küsimustele: Mis? Avalikkusele esitatud teade Obama sõprussuhetest ,, terroristidega ,, Millal? Eile Kes? Sarah Palin Juhtlõigus esitatakse kõige uudisväärtuslikumad punktid, lõik tekitab lugemise vastu huvi. Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 23 sõna USA...teatega, et ...terroristidega". Aktiivne tegusõna: sokeeris 1.2. Struktuur vastab kriteeriumitele. Juhtlõik on sobiv. Teema arendus on paslik. See laiendab juhtlõigus kirja pandut, materjal on esitatud loogiliselt ja igas lõigus on uus alateema. Taustamaterjalis on selgitatud uudissündmusele eelnenut. 2. Eile valiti tänavune aeroobikakuninganna www.elu24.ee Teelemari Loonet 05.10.2008 2.1 Juhtlõik vastab kriteeriumitele keskpäraselt. Vastab küsimustele: Mis? XV Aeroobikakuninganna võistlus
Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist. küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija
Lauseliikmed ÖELDIS Kõige tähtsam lauseliige ehk lause tuum on öeldis. Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti? jne. NÄITEKS: Me kuulame muusikat. Nad kõnnivad kitsal sillal. Öeldis võib koosneda ühest (nt: luuletab, näeb) või mitmest sõnast (nt: näib mõistvat, üles tõusma), mis ei pea lauses kõrvuti paiknema. NÄITEKS: Ta on mulle seda kaks korda meelde tuletanud. Öeldiseks võib olla · tegusõna liht- ja liitaeg, eitav kõne: kõnnib, luuletame, on
Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47
-..................................... 11. -................................... : ,,,,, ,,, 17. . Täida lüngad. ? 1. ........................ 2. ...................... 3. ............. . 4. .................... 5. ................. . 6. ...................... 7. .....................8. ............. . 4 Tegusõna ! Jäta meelde! - - - - (poiss) - - (tüdruk) : , ,,, ,,,..... NB! , ! ,! 1. . Vali õige tegusõna. ...........................2. ...........................3. ........................ 4. ..............................
Nim rõõmustavam uudis Nim rõõmustav uudis Om rõõmustavama uudise Om rõõmustava uudise Os rõõmustavamat uudist Os rõõmustavat uudist Sisseüt:rõõmustavamass Sisseüt:rõõmustavasse e uudisesse uudisesse ..... ..... Rajav:rõõmustavama Rajav:rõõmustava uudiseni uudiseni Mineviku kesksõna tunnuseks on -nud ja tud (-dud) Tegusõna Omadussõna Pisut puhanud (mida Puhanud (missugused?) teinud?), läksid pillimehed läksid taas millimehed taas lavale. lavale. Mineviku kesksõna ei saa käänata Nim väsinud pilk Om väsinud pilgu Os väsinud pilku Sisseüt väsinud pilgusse ......... kaasaüt väsinud pilguga V-kesksõna käitub lauses sageli omadussõnana Aastavahetuse ilutulestik oli (missugune?) Sädelev Kiirgav Hiilgav Mõjuv Silmipimestav Üllatav Helendav
iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öeldiseta sõnarühm, mille peasõna on tegusõna käändeline võrm, kõige sagedamini nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. (Vaibad klopitud, läksime õue lumesõda mängima. Bussi peale joostes ei märganudki ma langevat tähte.) Verbita lauselühendis puudub üldse tegusõna (Andu seisi tahvli ees, kulm kipras.). Nud-, tud-lauselühend ja verbita lauselühend ülejäänud lausest eraldatud koma(de)ga. Des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis, kui lauselühendi
Ajavorm Mille puhul Tegusõna vorm: Näide kasutatakse? Peresent Simple - Tihti korduva Tegusõna algvorm You speak English. Lihtminevik tavalise teo puhul. (+es/s ainult HE, (Sa räägid inglise Selleks võib olla SHE, IT puhul) keelt.) hobi; igapäevane She speaks English. plaanitud tegevus; (Ta räägib inglise tegevus, mis juhtub keelt.) tihti
traktor) (Tavatud häälikuühendid (trahhea, standard, foogt, müokard, asbest)) Sõnaliigid Käändsõnad Nimisõna e. substantiiv- asjad, elusolendid jm nähtused. Omadussõna e. adjektiiv- nimisõna/asja omaduse märkimine. Arvsõna e. numeral- asjade hulk. Asesõna e. pronoomen- teiste käändsõnade sõnaline asendaja, saab tähenduse kontekstis. Pöördsõnad Tegusõna e. verb- väljendab tegvust, tavaliselt öeldis. Lihttegusõna- tegusõna (olema, elama, kasvama, õppima). Liittegusõna- sõnatüvi+tegusõna (abielluma, alahindama). Ühendtegusõna- määrsõna+tegusõna (peale käima). Väljendtegusõna- käändsõna+tegusõna (jalga laskma). Muutumatud sõnad Määrsõna e. adverb- väga erinevad.
,,,, , - , - ühekordne tegevus korduv, kestev tegevus 3. Kui me tahame rõhutada, et tegevus kestab, kestis Kui me tahame rõhutada, et tegevus või saab ka tulevikus kestma, tegevus kordub, kordus juba lõppes või saab tulevikus tingimata või saab ka tulevikus korduma siis valime lõpetatud, tegevus toimus võib saab piiritlemata tegevust näitava tegusõna toimuma üksainus kord; toimus äkiliselt, () ootamatult, tegevus algas või algab tulevikus, siis valime piiritletud tegevust näitava tegusõna () Jägmised sõnad ja sõnaühendid väljendavad Järgmised sõnad ja sõnaühendid
õues teri. tilluke (missugune?) tibu (kes?) kirju (missugune?) kukk (kes?) nokivad (mida teevad?) Kontrolli! 6 Potis podiseb maitsev puder. podiseb (mida teeb?) maitsev (missugune?) puder (mis?) Kontrolli! 7 Tasahilju poeb nukrus põue. nukrus (mis?) poeb (mida teeb?) Täida tabel! Joonesta tabel. Kirjuta sõnad tabelisse. Nimisõna Tegusõna Omadussõna Kontrolli! Kas said õige arvu sõnu? Nimisõna Tegusõna Omadussõna 8 8 7 Kontrolli! Nimisõna Tegusõna Omadussõna kass nurrub vöödiline jahikoer lebab vana televiisor kahiseb rikkis õunapuu ragiseb suur tibu kannab tilluke kukk nokivad kirju puder podiseb maitsev nukrus poeb
......................................................... lk 1. 1A ! - Tere ! Asume teele! ................ lk 1 , , Meie perekond: ema, isa ja mina. 1B . Isikulised asesõnad. 2. 2. . Saame tuttavaks! 2. . Vaatame linnas ringi. 2. . Nimetav kääne. 3. 3. ? kuidas läheb? 3. ! Töötame tööpäeviti ja puhkepäeviti! 3B. . Nimisõnade sugu. 4. 4. ! Oh neid kombeid! 4. 1 10. Loeme 1-10 4. I . Tegusõna I pöördkond 5. 5. ... Kui sa aru ei saa, siis küsi.. 5. . Kevadest kevadeni. 5. II . Tegusõna II pöördkond 6. 6. -? - Kuidas öelda vene keeles? 6. 11 19. Loeme 11-19. 6. . Nimisõnade mitmus. 7. 7. Lähed otse jõuad kooli. 7. . Kool on sinu teine kodu. 7. . Kohakääne 8. 8. ! Õpi telefoniga rääkima. 8. . Olemegi kodus! 8.
lõppu uus teave. Lause moodustajad Lause koosneb erinevatest tähendusosakondadest e. moodustajatest, mis vastavad samale küsimusele. Näide: Suures metsas jalutas eile väike metsavaim. Kus? Mida tegi? Millal? Kes? Tegevus- mida teeb? Osaline- kes? Keda? Kellega? Asjaolu- aeg, koht, viis hulk Täiend Selgitab nimisõna. Vastab küsimusele: kelle? Mille? Missugune? Mitmes? Mitu? Asub tavaliselt nimisõna ees ning võib koosneda ka mitmest sõnast. Öeldis Tähtsaim lauseliige. Tegusõna pöördeline vorm. Eristatakse liht- ja liitöeldist. Lihtöeldises on algvormis 1 tüvi. Ühend- ja väljendtegusõnades kuulub tegusõna juurde ka nimi- või määrsõna. Alus Alus on tegija, protsessis olija. Ta võib olla nimetavas ja osastavas käändes. Alus puudub umbisikulises tegumoes, kui öeldis väljendab ilmastikunähtust või kui aluseks on isikuline asesõna. Sihitis Lauseliige, mis näitab olendit või asja, kellele või millele on öeldisega väljendatud tegevus suunatud
PASSIIV Passiiv on tegusõna vorm, mida võib kasutada siis, kui tähtis ei ole mitte tegija, vaid tegevus või sündmus. PASSIIV = UMBISIKULINE TEGUMOOD Nt. In dieser Stadt werden viele schöne Häuser gebaut. Selles linnas ehitatakse palju ilusaid maju. Tavaliselt passiivi lauses tegijat ei nimetata. Kui seda siiski tehakse, siis kahe eessõna abil. Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z
sti toredasti ,rõõmsasti Vähem 5.Rühm,kogu -tsi käsitsi -kon naiskond,meeskond,seltskond -kesi kahekesi -stik jõestik,sõnastik -kil kükakil -stu ühistu,ajastu,järvistu -li selili,külili -stikku lähestikku 6.Ehitus -ldi pooleldi -eba ebaharilik,ebamugav -mitte Tegusõna tuletis 7.Suhtumist näitav liide Jaguneb kaheks: -ke sõbrake,lapseke,mehike 1.Nulltuletus tegusõna tuletatakse teises sõna liigist liidet lisamatta. Ravi-ravima rohi-rohima Moodusta järmistest sõnadest abstraktseid 2.Tegusõna tuletatakse liite abil mõisteid. · -ta,-da,-nda suusatama Mees-mehisus · -u
Tegusõna / Tegusõna pööramine mõtlema / Mina, sina... / Tingiv kõneviis Moodustatakse vene keeles abil Lõpetamata ja lõpetatud tegevus Lõpetamata tegevus Lõpetatud tegevus , , , , Kui ma kirjutaksin, teeksin, oleksin, saaksin.... Ma kirjutaksin täna kirja. . Kui ta oleks reeglid ära , õppinud, oleks ta kontrolltöö kirjutanud . hästi. Moodustage tingiv kõneviis Kasutage sulgudes olevaid tegusõnu ...
1 Käskiv kõneviis (õp.lk. 85 harj. 9,10,12 lk. 89) Ainsuse 2. pööre - Käsud ja palved Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre saadakse tegusõna kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pöörde (minavormi) tüvest. Vt pöördkondade näidete tabelit ka õpikust lk. 85! Ainsuse 2. pöörde eitus - Keelud Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitus moodustatakse Älä ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde abil Mitmuse 2. pööre Käsud ja palved Käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde käsu saamiseks lisatakse tegusõna algvormi tüvele liide -kaa/-kää.
Past tenses /mineviku ajad/ 1. Past Simple /lihtminevik/ Formation/moodustamine: -- Kõikides pööretes/isikutes tegusõna II põhivorm, mis reeglina lõpeb mineviku tunnusega ed (like liked (hääldub [laikt]); hate hated [heitid]). Ebareeglipäraste sõnade puhul tuleb kasutada II põhivormi (vt. irregular verbs; ebareeglipäraste verbide tabel; näit. write wrote; run ran; buy bought jne.) - Küsimuste ja eitava vormi moodustamisel tuleb tegusõna panna algvormi; aga lisatakse mineviku abisõna did (Did you like the film? She did not (didn't) read the newspaper. When did you come home?) Jaatav Eitav Küsiv (kas-küsimus) I liked (went) I did not (didn't) like/go Did I go? (Läksin ma?) You liked (wento) You did not (didn't) like/go Did you like/go?
Word formation Eitava tähendusega Eesliiteid(un-,in-,il-,dis-) kasutatakse tihtipeale selleks et anda omadussõnadele eitav tähendus. Un- In- Il- It Dis- In- Tegusõna eesliited · un- ja dis- · re- , over-, mis- · vähemkasutatavad eesliited non-,post-,pre-,sub- Nimisõna järelliited tihtipeale moodustatakse niminsõna kas tegusõnadest või omadussõnast tegusõna + järelliide -ment- -inn- -ation- -ing- Omadussõna + järelliide -ness- -ity- Järelliiteid er,-or,-ist -inn kasutatakse samuti kui räägitakse elukutsetest. Omadussõna järelliited -ive -y -able -ful ja less
Grammar Present Simple (Lihtolevik) and Present Continuous (Kestev olevik) PRESENT SIMPLE - LIHTOLEVIK Lihtolevik väljendab: 1) Harjumuspärast tegevust või seisundit olevikus. What time do you usually get up? 2) Üldtuntud tõdesid ja fakte. It always rains in October. 3) Oskusi ja võimeid. She speaks English well. Juhul kui tegusõna lõpeb häälikuga `s` või ühenditega sh`, `ch`, lisatakse ainsuse kolmandas pöördes tegusõna lõppu ` ES` (switch switches). Täpselt sama reegel kehtib tegusõnade kohta, mis lõpevad häälikuga `o` (go goes). Erandina tuleks välja tuua tegusõna `have`, mille ainsuse kolmas pööre on has. He/She has a nice car. Does he/she have a nice car? He/She does not have a nice car. Juhul kui küsimus algab küsisõnaga (when, where, how, why, what), järgneb küsisõnale alati abitegusõna DO või DOES. Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause
mida?. SIHITIS ...on objekt ...näitab, kellele või millele on tegevus sihitud ...võib vastata küsimustele kelle?, mille?, juhul kui tegevus on LÕPETATUD ; keda?, mida?, juhul kui tegevus on LÕPETAMATA Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. (Õpetaja kirjutab hinde. Õpetaja kirjutab hinnet.) ÖELDISTÄIDE (öt) ...kuulub verbi ,,OLEMA" juurde ...võib puududa ...näitab kes?, mis? või missugune? on alus. (Heikki on noor(öt). Ants ja Jaan on head sõbrad(öt).) MÄÄRUS (m) ...kuulub tegusõna juurde. On olemas: KOHAMÄÄRUS (kus?, kuhu?, kust?), mis näitab KOHTA (km) AJAMÄÄRUS (millal?), mis näitab AEGA (am) VIISIMÄÄRUS (kuidas?), mis näitab VIISI (vm) HULGAMÄÄRUS (mitu?, kui palju?), mis näitab HULKA (hm) (Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat. 7.Lauseliigid. Liitlause = Rindlause ja Põimlause LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad.
Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad 74 Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad 75 Eitav ja küsiv lause 77
Öeldis Öeldis ehk tegusõna on aluses kõige tähtsam. Öeldis võib koosneda ühest sõnast ( udutab ,- sajab) Võib koosneda mitmest sõnast, mis ei pea kõrvuti olema. Näiteks: · Ma olen sellest mõelnud. · Kirjutasin teksti ümber. Tegusõna- öeldis on lauses tavaliselt teisel kohal: Ema koob sokki! Mis millega käib! · Baseeruma, rajanema millel? Usaldusel · Hooples millega ? iluga · Kohanema millega ? kuumusega · Peegeldama mida? Pilti · Rõhutama mida? Tähtsust · Sarnanema kellega ? isaga · Tuginema millele? Faktidele Alus: Alus väljendab tegijat, olijat, vastast. Küsimusele kes? mis ? Näiteks: Kass limpsis piima A (alus) Ö (öeldis) Müüdi paate Ö alus puudub! Metsas kasvas seeni Ö (öeldis) A( alus)
Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54 Tegusõna HABER 55 Üldolevik 55 Üldminevik 62 Üldtulevik 66
MOODUSTAMINE ABITEGUSÕNAD AJAMÄÄRUSED AEGADE Et moodustada eitavat, küsilauset NIHE KAUDSES KÕNES AJAVORM Present Simple Tegusõna I põhivorm Always, often, usually, Lihtolevik (algvorm) do sometimes, seldom, does every .... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago,
PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema. Liitvormide hulka kuuluvad ka ühend- ja väljendverbid, nt üle
- , NB! Käskiva kõneviisi mitmuse moodustamiseks tuleb ainsuse vormile lisada mitmuse tunnus .Enesekohaste - lõpuliste tegusõnadele käskiva kõneviisi lõpus on vokaali järel - ja konsonandi järel -, mitmuses . - . Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna algvorm. . .Käskiv 3. pööre mitmus- nad. kõneviis. . *- parandama - ! ! *- õnnitlema - ! ! *- ette valmistama - ! ! *- vastama - ! ! *- asetama - ! ! - uskuma - ! ! selga panema - ! ! *- riietuma -
Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata
Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus Ma õpin/A1 Me õpime / M1 Sa õpid/A2 Te õpite /M2 Ta õpib /A3 Nad õpivad/M3 Eitavas kõnes on kõikidel pööretel üks vorm:
poolvillane. Reeglid IV ARVSÕNA Eelneva arvsõnaga kirjutatakse kokku sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada. Näited: üheksateist, viisteistkümmend, kolmkümmend, viissada. Ülejäänud arvsõnad ühelised, tuhat, miljon, miljard jt kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku. Näited: kuus tuhat, kolm miljonit. Reeglid V TEGUSÕNA Põhireegli kohaselt kirjutatakse tegusõna muudest sõnaliikidest tavaliselt lahku. Näited: alla tulema, pruuniks võõbatud sein, hukka mõistma, õun on alla kukkunud. Erandiks on liittegusõnad, mis kirjutatakse kõigis vormides kokku. Näited: alavääristama, allkirjastades, abielluda. Kokku kirjutatakse ka tegusõna teo- ja tegijanimed. Näited: allakukkumine, vastuvõtmine, järeltulija. Reeglid VI MÄÄRSÕNA
M 1.isik We are happy. Me oleme õnnelikud. I 2.isik You are kind. Te olete lahked. T 3.isik They are rich. Nad on rikkad. M U S Kõnekeeles eelistatakse BE lühivorme: I am = I'm he is = he's she is = she's it is = it's we are = we're You are = you're they are = they're KÜSIV VORM moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Ta on laisk. Is he lazy? Kas ta on laisk? EITUS moodustatakse sõna NOT abil, mis asub tegusõna järel: I am angry. Ma olen vihane. I am not angry. Ma ei ole vihane. LIHTMINEVIKUS kasutatakse ainsuses vormi WAS, mitmuses aga vormi WERE.
Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa) Naissoost nimisõnade lõpud: 1) -a: школа (kool), 2) -я: баня (saun), 3) peenendatud konsonant (ь): лошадь (hobune) (Runeberg, 2016). Enamus nimisõnu omavad ainsuse ja mitmuse vormi
Üldreegel Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest lahku: Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama
LAUSELIIKMED Täiend Lauses nimisõna juurde kuuluvaid täpsustavaid sõnu nimetatakse täiendiks. Vastab küsimustele: kelle?, mille?, missugune?, mitu?, mitmes?. Armas koerake vaatab aknast sisse. Öeldis Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist. Vastab küsimustele: mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide
EELTÖÖ KORRIGEERIMISE ETAPID 1. öeldis Jooni alla tegusõna vormid, sest nendest lähtuvalt saad korrigeerida kirjavahemätrke ja ka seda, et töö piires oleks tegusõna võimalikult samas vormis (O M) 2. sõnakordused Tähista liiga lähestikused sõnakordused ristiga või märgista mõnel muul moel, et otsida neile hiljem sünonüüme! 3. asesõnad Ümbritse asesõnad ringiga, otsida neile hiljem kas või ÕS-i abiga sisukaid tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas)
It was there. See oli seal Was it there? It was not there. We were there. Me olime Were we there? We were not there. seal Olevikus have, has HAVE minevikus had + põhitegusõna III põhivorm tulevikus will have tegusõna kolmas põhivorm moodustatakse reeglipärastel tegusõnadel lõpu -ed, lisamisega. Seega sarnaneb ta tegusõna teisele põhivormile (lihtminevikule) Algvorm III põhivorm Play Played Finish Finished Belong belonged Näide!! Olevik: John has arrived. John on saabunud. I have read this book. Ma olen seda raamatut lugenud. Minevik: John had gone out. John oli välja läinud. Tuleviku: I will have finished it by six o´clock
v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad tegevuste aega, kohta, viisi ja hulka. Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune? enamasti omadussõna.
PLUSQUAMPERFEKT ABITEGUSÕNA PÕHITEGUSÕNA HABEN või SEIN lihtminevikus + Partizip II (nud/tud kesksõna) Ich hatte / war Du hattest /warst Er/sie/es hatte / war Wir hatten / waren Ihr hattet / wart Sie/sie hatten / waren Kui tegusõna algab silbiga be-, er-, wer-, zer-, emp- , siis ei ole eesliidet ge ! Kui tegusõna lõpeb ieren , siis ka ei ole eesliidet ge! 39. Nachdem der Wecker geklingele hatte, stand die Mutter auf. Nachdem sie sich angezogen hatte, ging sie in die Küche. Nachdem sie den Morgenkaffee fertig gekocht hatte, frühstückte die Familie. Nachdem alle gegessen hatten, brachte die Mutter die Küche in Ordnung. Nachdem sie die Arbeit beendet hatte, zog sie ihren Mantel an. Nachdem sie auch ihren Hut aufgesetzt hatte, machte sie sich auf den Weg zur Arbeit. 40
Yo (mina) Yo estoy (mina olen) Tu (sina) Tu estas (sina oled) El/ella (tema) El/ella está (tema on) Nosotros (meie) Nosotros Estamos (meie oleme) Vosotros (teie) Vosotros Estaís (teie olete) Ustedes (nemad) Ustedes estan (nemad on) Gerundiumi moodustamiseks liidetakse tegusõnale vastav lopp: -ando, kui tegusõna lopus on –ar -iendo, kui tegusõna lopus on –er voi -ir Nt: trabajartrabajando , caminarcaminando Corrercorriendo, iryendo ( see on erand!!!), abrirambiendo Naite laused: Olevik presente Gerundiiv geundio Ma söön Yo como Ma olen söömas Yo estoy comiendo Sina sööd Tu comes Sina oled söömasTu estas comiendo Tema sööb El/ella come Tema on söömas El /ella está
Märkamata laste jaoks õpetaja võtab kotist pehme käpiknukku„päike“ ja paneb käe peale. Õ: „Päike tõi kaasa kotikese. Vaatame mis on selle koti sees?“. Võtab kotikesest pilte ja lapsed nimetavad putukate nimetusi. Õ: „Kes see on? “ L: „See on....“ (putuka nimetus). Kordavad kooris. Õ: „Kas ta on suur või väike? Mis värvi see on?“. Iga putuka kohta õpetaja nimetab putuka liikumist väljendavat tegusõna nt, „see on liblikas ja liblikas lendab“. Lapsed kordavad kooris tegusõna. Viimaseks õpetaja võtab kotikesest ussi pilti ja näitab seda lastele Õ: Näitab ussikest, ütleb, et ussike roomab ja näitab vastavat liigutust. Lapsed kordavad kooris tegusõna „roomab“ ja näitavad liigutust. „Lapsed, ussike kutsub meid laulma ja mängima. Vaatame mis veel on kotis“ Lapsed võtavad kotist värvilinte ja mängivad nendega muusika saatel(„Üks ussike“), matkides usside liigutusi
Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37 Tulevik 39 Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad 40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
