36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38. Keskaju-kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu, automaatsete liigutuste keskus. 39. Vaheaju-ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info. 40. Eesaju poolkerad-koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest(80%).Suuraju koores toimub kõrgem närvitalitlus. 41. Lobotoomia-patsiendi aju eesmiste sagarate läbilõikammine. 42. Insult- verevarustushäire 43. infarkt-vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame,aju,kopsu või selles osas kärbus 44. James-Lange teooria emotsionaalne elamus on reaktsiooniks instinktiivsetele kehalistele muutustele,mis toimusid reaktsioonina mingile olukorrale või sündmusele 45. Idiosünkraasia- organismi kõrgenenud tundlikkus mõne ärrituse suhtes.Iseloomulik käitumisviis nt tugev kuni haiglane vastumeelsus millegi suhtes. 46
HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred: Paaritud kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sar...
) Harkelund e. harknääre e. tüümus (thymus): - kuulub lümfisüsteemi (vt!), - endokriinseks osaks on näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel, - hormoon: tümosiin ja erütropoietiin, reguleerivad vereloomet, lümfisõlmede arengut, lümfotsüütide tegevust, antikehade teket jne. Kõhunäärmesaarekesed e. Langerhans`i saarekesed e. pankreasesaarekesed (insulae pancreaticae, insulae Langerhansii): - on 0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud pankrease eksokriinsete sagarate vahel, enamik saarekesi on pankrease sabaosas; - erineb vähemalt 3 rakutüüpi – alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude jne. ainevahetust: insuliin (beeta-rakkudest); toime: glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse; glükagoon (alfa-rakkudest); toime: glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas jne. Somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Sugunäärmed:
Pankreas. 2 sorti epiteelkudet: ülesanne 1. näärmeepiteelil – sekreteerib nõret ja hormoone 2. epiteelkude - kate ja vooderdus. veresooned endoteel ühekihiline lameepiteel Sidekude – moodustab sagarate vahelised seinad, Vedel sidekude - veri toitainete jm ainete kanne Silelihaskude – Kõhunäärmejuha ORGANID, KOED jms Nimeta kudesid kopsus ja nende kudede ülesandeid. 1. Vedel sidekude - veri- hapniku ja süsihappegaasi transport. 2
Kogritsad Kogritsa liik on väga haruldane. Neid on väga raske leida metsades. Ja et nad söödavaks teha peab oskama neid söödavaks tegema. Kevadkogritsaid võib leida aprillist juunini, aga kõige tihemini ikkagi mais. Nad eelistavad kasvada Eestis peamiselt männikumetsas. Kogritsat on näiliselt lihtne ära tunda. Seene ära tuntav osa on rohkemate või vähemate sagarate , kurdude ja voltidega kübar. Kõikides kevadkogritsa osades leidub biokeemiliselt ohtlikku rakumürki güromitriini. Güromitriin laguneb suhteliselt hõlpsasti nii kõrge temperatuuri kui ka hapete mõjul, moodustades inim-organismile tugevalt mürgiseid vaheühendeid. Ohu vältimiseks tuleb korjatud kevadkogritsaid tingimata vees keeta. Riskide vältimiseks tuleks seda teha lausa kaks korda erinevas vees, kusjuures vedelikku peab kogritsatega võrreldes olema vähemalt kolme-
14. Rinnanääre ladinakeelne nimetus mamma Asukoht asub oma alusega IIIVI roide kõrgusel suurel rinnalihasel Ehitus: on ümbritsetud sidekirmega. Näärme keskel ulatub välja rinnanibu, mida ümbritseb pigmenteerunud nibuväli. Nääre koosneb 1520 sagarast, millest lähtuvad piimajuhad. Enne nibusse jõudmist juhad laienevad ja moodustavad piimaurke, siis ahenevad,tungivad nibusse ja avanevad selle tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. 15. Munand ladina keeles testis Asend lapikovaalne ploomisuurune paariselund, mis asub munandikotis. Ehitus, funktsioon: Munand koosneb 200300 sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad
ümardunud ülemine ots tipp ulatub kaela piirkonda 23 cm rangluust kõrgemale. Kopse on 2 parem kops ja vasak kops . Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla, kesk ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad (bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus on 10 segmenti ja vasakus 9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilisfunktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet gaasivahetust. Funktsioon Gaasivahetus 7
1. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi, märgi igaühe juurde tema ladinakeelne nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /...
Striopallidaarse süsteemi närvirakkudel on ühendus mustaine (subst. nigra) rakkudega. Otsaju suurem osa on aga peaaju koor. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat: 1)frontaal- ehk otsmiku sagarat, 2)parietaal- ehk kiilu sagarat, 3)oktsipitaal- ehk kukla sagarat, 4)temporaal- ehk kolju sagarat. Käär gyrus (ld keeles). Käärude vahele jäävad sissesopistused ehk vaod. Need vaod kannavad suleuste nime. Mõnikord kõige suuremad vaod ongi piiriks erinevate sagarate vahel. Otsmiku ja parietaalsagara vahele jääb tsentraalvagu. Tsentraalvaost ettepoole jääb eesmine tsentraalkäär selles pk-s juhtitakse lihaste tahtelisi liigutusi. Tsentraalvaost tahapoole jääb tagumine tsentraalkäär juhitakse tundlikkust kogu kehas. Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 cm2, paksus 1,3-4,5 mm ja närvirakkude ehk neuronite arv on vahemikus 109-1010. Peaaju koor on kihilise ehitusega, närvirakud paiknevad kihtidena üksteise peal
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak...
Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Autonoomse närvisüsteemi talitlus.
erinevalt. ATH korral on häiritud keemiline tasakaal nendes aju osades, mis vastutavad tähelepanu regulatsiooni, keskendumise, planeerimise ja kehalise üliaktiivsuse eest. ATH-ga on 7 seotud paljud erinevad neurotransmitterid, mis toimivad omavahelises koostöös. Mitmed uuringud on näidanud, et muutunud on noradrenaliini ja dopamiini tasakaal mitmes aju piirkonnas.Leitud on muutusi mitmes aju osas: Frontaalsagarates - nende sagarate ülesanne on tähelepanu suunamine ja kontsentreerimine, planeerimine, otsuste tegemine; need sagarad võtavad osa õppimise ja mälu funktsioonidest. Nende sagarate abil suudame erinevates olukordades käituda neile olukordadele sobivalt. Korteksi inhibitoorsetes (ehk pidurdavates) mehhanismides - tänu nendele mehhanismidele suudame oma käitumist reguleerida ning oma emotsionaalseid reaktsioone olukorrale sobivalt välja elada. Limbilises süsteemis -
( hilus pulmonis ), mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need kõik sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure ( radix pulmonis ). Kopse on 2 - parem kops ( pulmo dexter ) ja vasak kops ( pulmo sinister ). Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla-, kesk- ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla- ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad (bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus on 10 segmenti ja vasakus 9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. -sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet - gaasivahetust. TartuTervishoiu Kõrgikool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis
seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Psüühilisi nähtusi saadavad tavaliselt vegetatiivsed reaktsioonid (punastamine, hirmuhigi, "kananahk", pisarad jne). Käitumisreaktsioonid, mille pôjustajaks on teatud vajaduste rahuldamine (nt toiduotsimine), toimuvad limbilise süsteemi osavôtul. Otsaju - suuraju poolkerad (ajukoor) ja nendevahelised ühendused. Môtlemine! Meeleelundite tegevus! Õppimne! Mälu! Sihipärane tegevus. Suuraju poolkerade sagarate ja käärude tôttu on aju pindala ca 2 ruutmeetrit (ca 10- 10 närvirakku). Ajukoore piirkondadel on oma ülesanded: nii eristame nägemis-, kuulmis- vôi artikuleeritud kône ja kirjutamiskeskusi. Ajutegevust on vôimalik iseloomustada närvirakkude aktiivsusega seotud elektriliste potensiaalide registreerimise ehk elektroentsefalograafia kaudu. Elektroentsefalogrammil eristatakse vastavate lainete amplituudi ja sageduse järgi alfarütme - puhkeolekus, ärkvel (madal
-joodi vaegus->struuma e suurenenud - TAKISTAB Cja väljaviimist organismist kilpnääre->hüpofüüsi türeotropiini -osteoporoosi raviks produktsiooni suurenem->kilpn suurene - oluline lastel, rasedatel -Kjodiid hüpofunkts. tekke vältimiseks! AV! KÕRVALKILPNÄÄRMED GLANDULAE PARATHYROIDEAE -kilpn sagarate tagapinnal väikeste PARATHORMOON e -Ca ja P AV, taseme tõus veres ovaalsete kehakestena paratüreoidiin -suureneb Ca sisaldus veres (luustiku arvel) -4 tk (2 üleval, 2 all) -tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga -iga kaal u 0,05g AV! TÜÜMUS ehk harknääre THYMUS - rinnaõõnes sternumi taga TÜMOSIIN -mõju organismi kasvule ja arengule
ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e
Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju automaatsed liigutused sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine
Tartu Ülikool Laboratoorse meditsiini õppetool PLEURA- JA ASTSIIDIVEDELIKU ANALÜÜS Referaat valikaines Proovivõtt ja selle kvaliteedi tagamine Koostaja: Eliys Tomson IV kursus , 11. Rühm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk v...
neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Nt. Koeral hakkab ila tilkuma, kui näeb inimest koos toiduga tulemas, sest ta teab et ta saab kohe süüa. Kui aga teha midagi mud siis ei hakka ila jooksma, kui nüüd aga pärast selle teise tegemist koerale süüa anda, siis on koeral ka järgmine kord teada, et pärast seda asja saab süüa- Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid. Närvisüsteemi ülesehitus 1) Somaatiline (juhib organite välist, kehalist tegevust) jaguneb edasi tsentraalseks(käitumise ja psüühikaprotsesside kontrollorgan) (seljaaaju ja peaaju) ning perifeerne (sensoorne ja motoorne). 2) vegetatiivne mis jaguneb sümpaatiline( reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks) ja parasümpaatiline (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taasutmist)
kurruline ja kaetud ripsepiteeliga. Silelihaskoeline. Emakas asub väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel. Koosneb emakapõhjast, emakakehast ja emakakaelast. Seina kihid: · Sisemine e. Limaskest- endomeetrium · Keskmine e. Lihaskest- müomeetrium · Välimine e.serooskest ehk perimeetrium Emakas toimub lapse areng ja loote väljastamine. Tupp võtab osa sugulisel viljastamisel Rinnanääre- mamma ehituselt koosneb 15-20 sagarast. Sagarate ja urgete ümber rasvkude. Asub suurel rinnalihasel ja ümbritsetud sidekirmega. Munand- testis- ehituselt koosneb 200-300 sagarast, väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Toodavad seemnerakke ja meesuguhormoone.Aub munandikotis, ripub kehast eemale. Munandimanus - epididymis ripub argivahel... Hoiab endas seemnerakke. Eesnääre- prostata- asub kusepõie põhja all . Lisab seemnevedelikule nõret ja aktiveerib seemnerakke.
(Kangur jt 2005:63-64) 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas Faasan (Phasianus colchicus) ehk jahifaasan (joonis 3) kuulub kanaliste seltsi. Emas- ja isaslinnu sulestik ja välimus on väga erinevad. (Kangur jt 2005:60-61) Faasanikuke värvus on alamliigiti muutlik (Jonsson 1992:182). Sulestiku värvus võib emas- ja isaslindudel suuresti varieeruda. Isased linnud on kirkad, mitmesuguse täpistusega ja küütleva sulestikuga. Nende pea on tumeroheline külgedelt erkpunaste paljaste sagarate ja lokutitega. Isaslinnu kaelus on enamasti valge ja kuklas on tutt. Emaslind on kasvult väiksem, pruunikashall tumedate täppidega. Lindude saba on ristivöötidega ja silmatorkavalt pikk, eriti isaslinnul. (Kangur jt 2005:60-61) Harilikult elutseb ta väikestesse salkadesse hoidudes salude, puuderühmade, hekkide ja suuremate aedadega kultuurmaastikel, talvel ka roostikes, õuealadel ja toitmispaikades (Jonsson 1992:182).
- Segment – segmentum - aitab koos kõhupressi, veresoonte ja fastsiaga stabiliseerida neeru koosneb mitmest sagarast asendit - ülemäärasel kõhnumisel võib tekkida rändneer 5 arteriaalset segmenti, mille piirid ei ühtki sagarate piiridega Neerusidekirme – fascia renalis segmentum superius, inferius, anterius superius, anterius inferius - meenutab mediaalselt ja alla avatud kotti et posterius - tungib tagapool rasvkihnu ja jaotab selle perirenaalseks (fastsiast
Oma uuringute tulemusena sõnastas E.L.Thorndike tagajärje ehk efektiseaduse. Selle kohaselt tõuseb sellise käitumise sagedus, millele järgneb soovitud tagajärg. Just tagajärg ehk sarrustus on see, mis määrab tingimise, sest positiivsete tagajärgedeni viivaid tegevusi hakatakse tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus. 7. Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ehk tsentraalne- seljaaju, peaaju Vegetatiivne- sümpaatiline, parasümpaatilline Perifeerne- sensorne, motoorne Aju erinevate osade funktsioonid: Piklikaju- hingamine, vereringe-süda, neelamine, aevastamine, okserefleks Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja
Kopsud. 3 Kopsud paiknevad rinnaõõnes, kummalgi pool südant. Neid kaitseb rinnakorv. Alaosaga toetuvad kopsud vahelihasele ning nende ülaosa ulatub rangluudest veidi kõrgemale. Kops on koonusekujuline käskijas rikkaliku verevarustusega elund. Ülemist kitsenevat osa nimetatakse tipuks, alumist laiemat põhimikuks. Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast. Sagarate vahel on lõhed, mis on kopsude pinnal nähtavad. Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10). Iga segment koosneb omakorda suurest hulgast kopsusagarikkudest. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, milles kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. Sagarikku sees jaguneb sagarikubronh bronhioolideks. Bronhioolid lähevad üle laienditeks sombujuhaks, mille seintes on 0,2-0,3 mm läbimõõduga poolkerakujulised väljasopistused kopsusombud ehk
erinevatelt piirkondadelt) · Somatosensoorne keskus sellese projekteerub kogu keha puutetundlikkus ja propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused. · Maitsmiskeskus - Paikneb tagumises tsentraalkäärus, sinna tuleb tundlikkus keelepiirkonnast. Pinsula- justkui eraldi saarekene keset rakke, osa sellest tundlikkusest jääb just pinsula piirkonda
Nääre koosneb 15-20 sagarast, millest lähtuvad piimajuhad. Enne nibusse jõudmist juhad laienevad ja moodustavad piimaurke, siis ahenevad, tungivad nibusse ja avanevad selle tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. LAHKLIHA perineum Lahklihaks nimetatakse reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Seda piiravad:
mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga. Kindlapiirilist ja tavaliselt lohustunud paika organi pinnal, mille kaudu sisenevad veresooned ja närvid, nim. väratiks. Väliselt eraldatavad või sälkude kaudu üksteisest lahutatud organiosad kannavad sagarate nimetust. 12. Luude ehitus. Luude jaotus kuju ja struktuuri alusel Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad luud esinevad jäsemetes ja toimivad kangidena. Eristatakse paksenenud luuotsi e. epifüüse ja luukeha e. diafüüsi, milles esineb üdiõõs. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed. Näiteks randme,
Numbriga 1 on tähistatud... → kusejuha, Numbriga 2 on tähistatud... → eesnääre, Numbriga 3 on tähistatud... → suguti korgaskeha, Numbriga 4 on tähistatud... → munandimanus 127.Kuidas nimetatakse vereplasma hulka, mida neerud on suutelised minuti jooksul täielikult vabastama mingist ainest? Kliirens 128.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Rinnanääre koosneb sagaratest, millest lähtuvad piimajuhad.*Rinnanäärmele annab poolkera meenutava väliskuju sagarate vahel ja rinnanäärme ümber olev rasvkude. *Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt. 129.Milline alljärgnevatest kirjeldustest käib kusejuha, milline kusiti kohta? a) Ladina keeles ureter → Kusejuha, b) Ladina keeles urethra → Kusiti, c) Kulgeb neeruvaagnast kusepõieni → Kusejuha, d) Tagab kusepõie tühjendamise → Kusiti 130.Millises diureesi faasis toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Resorptsioonifaas 131
patareid, neid funktsioone ei mõõda! Aju funktsionaalne asümmeetria 1. Loomadel nõrk – kui esineb, siis on harva populatsioonis ühesuunaline. 2. Inimese evolutsioonis a. Australopithecus (2 milj. aastat tagasi) – tappis saaki parema käega. b. Homo habilis (1,4-1,9 milj. a.t.) – Broca prk asümmeetriline (kolju sisepind). Sisepind peegeldab sagarate jaotust jne – vb said juba kõnelda, kuidas kolju paikneb kaela suhtes, saab hinnata lõualuu kuju järgi jne. c. Alampaleoliitikum (50-100 tuhat a.t.) – kasutas tööriistu parema käega. d. Ülempaleoliitikum (8000-35000 a.t.) – riided rohkem ühel (paremalt) poolt kulunud. 3. Asümmeetriad inimesel: a. Anatoomilised – Planum temporale dx < sin; frontaalne kõnepiirkond dx < sin;
propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused. · Maitsmiskeskus - Paikneb tagumises tsentraalkäärus, sinna tuleb tundlikkus keelepiirkonnast
palavik (40,5oC) ja üksikud kliinilised tunnused · Paljudel juhtudel tekib enne surma depressioon ja närvinähud (erutus, koordinatsioonihäired, opistotoonus -seljalihaste krambiseisund, jäsemete nõrkus). · Üksikjuhtudel esineb enne surma seroosverise nõre ja vahu eritus ninast · Siseorganites esineb hulgaliselt hemorraagiaid ja nekroosikoldeid · KHH puhul on iseloomulik maksa nekroos sagarate portaaltsoonis, mis põhjustab maksa värvumist heledaks · Maksas tekib võrkjas joonis · Üksikjuhtudel on maksa nekroos nii tugev, et põhjustab ulatuslikku maksa värvuse muutust (hele) · Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas · Põrn on paksenenud, mustjas ja ümardunud servaga · Neerud on mustjad Diagnoosimine: maks, neerud, põrn, kopsud, aju, hepariniseeritud veri, vereseerum, ELISA
Sambad radieeruvad tsentraalveeni poolt väljapoole. Kahe rakusamba vahel on sinusoidid (mittetäieliku seinaga veresooned), mis viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (arteriaalne veri koos toitaineterikka verega). Kohe sinusoidide lähedal asuvad rakud on maksa makrofaagid e. Kuppferi rakud. Maksarakud ehk hepatotsüüdid toodavad sappi, sapp koguneb sammaste vahelistesse sapikanalikestesse ja sealt sagarate vahelistesse sapijuhadesse. Need sapijuhad ühinevad järjest jämedamateks, kuni väljuvad maksaväratist maksajuhana, mis ühineb sapipõie juhaga ja moodustavad ühissapijuha, millena suubud duodeenumisse. Eelnevast võime järeldada, et iga sammas omab ühel küljel sinusoidi ja sapikanalikest teisel küljel. Veresoonte iseärasusena võib välja tuua fakti, et sagarike vaheline veen läheb üle kapillaaristikuks (maksasinusoidid), see omakorda veeniks (v. centralis), seda nimetatakse
- kahe rakusamba vahel on sinusoidid(mitteäieliku seinaga veresooned) Sinusoidide funktsioon: viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (toitaineterikas arteriaalne veri) ● Maksa makrofaagid e Kuppferi rakudon kohe sinusoidide läheduses. Maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE funktsioon: toodavad sappi! - sapp koguneb sammastevahelistesse sapikanalitesse, sealt sagarate vahelistesse sapijuhadesse. - sapijuhad ühinevad järjest jämedamateks, kuni väljuvad maksaväratist maksajuhana - maksajuha ühineb sapipõie juhaga ja moodustub ühissapijuha, millena suubuvad duodeenumisse. Veresoonte iseärasus - venoosne imevõrgustik! ● sagarike vaheline veen läheb üle kapillaaristikuks (maksasinusoidid) -> see veeniks V.CENTRALIS ● Maksa verevarustus on eriline: - sinna siseneb nii värativeen VENA PORTAE - kui ka maksaarter ARTERIA HEPATICA
Noortel ja täiskasvanud küülikutel tekib äkksurm, millele eeneb lühiajaline palavik (40,5 oC) ja üksikud kliinilised tunnused. Paljudel juhtudel tekib enne surma depressioon ja närvinähud (erutus, koordinatsioonihäired, opistotoonus - seljalihaste krambiseisund, jäsemete nõrkus). Üksikjuhtudel esineb enne surma seroosverise nõre ja vahu eritus ninast. Siseorganites esineb hulgaliselt hemorraagiaid ja nekroosikoldeid. KHH puhul on iseloomulik maksa nekroos sagarate portaaltsoonis, mis põhjustab maksa värvumist heledaks. Maksas tekib võrkjas joonis. Üksikjuhtudel on maksa nekroos nii tugev, et põhjustab ulatuslikku maksa värvuse muutust (hele). Pat.ana: Hemorraagiad tekivad põhiliselt postmortaalselt, kuid eriti hädatapetud küülikutel. Hemorraagiad on massilise intravaskulaarse koagulatsiooni tulemus ja põhjustavad surmlõpet. Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas. Põrn on
Perifeersed endokriinorganid on: Käbi- e pineaalnääre Kilpnääre Kõrvalkilpnääre Neerupealised Sugunäärmed e gonaadid Pankrease saarekesed Tüümus Platsenta Diffuusselt paiknevad endokriinrakud KILPNÄÄRE Kompaktne organ, koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest (vaheosa – puudub vanadel koertel ja kassidel) Sagarate parenhüümi moodustavad kilpnäärme folliikulid ja sidekude Nääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi ebakorrapärasteks sagarikeks Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul – põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu
ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli, seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke,
18.saj lõpp 19.saj algus Hullumeelsus ilma segadusteta Moraalne vaimuhaigus Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine Ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud Ilmneb alati lapse-või noorukieas ja püsib täiskasvanuna Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine) ja tingitud (ära õpitud; nt puudutades kuuma eset) Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv)
18.saj lõpp – 19.saj algus Hullumeelsus ilma segadusteta Moraalne vaimuhaigus Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine Ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud Ilmneb alati lapse-või noorukieas ja püsib täiskasvanuna Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks – kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine) ja tingitud (ära õpitud; nt puudutades kuuma eset) Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv)
Patoloogia korral võib verbaalne aktiivsus täielikult puududa või siis reageerib inimene kõnele aeglaselt, läheb üle sosinale ja varsti vaikib täiesti. Ka vaimse alaarengu korral on aju toonus keskmisest madalam. 2. Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise ploki moodustavad kiiru-, oimu- ning kuklasagara välised piirkonnad koos koorealuste moodustistega. Mahukas kattetsoon nimetatud sagarate piiril kindlustab erinevat laadi informatsiooni integreerimise ja ülemineku sümboolsetele skeemidele, sh. keele kasutamise. Ploki funktsioneerimisel ilmneb lateraalsus — ajupoolkerade vahel kehtib funktsioonide jaotus. Viimane ei ole siiski absoluutne. Ploki roll kõne funktsionaalsüsteemi töös on väga oluline: kindlustada keeleüksuste äratundmine ja tähenduse mõistmine tajumisel, keeleüksuste valik kõneloomes. 3
On oma nime saanud oimuluu järgi ning seotud kuulmise, õppimise, mälu ja tunnetega. Oimusagar paikneb otsmiku- ja kiirusagara all ning kuklasagara ees. Oimusagar kontrollib kuulmist, kõne ja mälu. Ajul on kaks oimusagarat, mis asuvad teine teisel pool aju, kõrva lähedal. Sagarad on vastastikkuvahetatavad, kui üks on kahjustatud, siis teine võtab vigastatud poole ülesanded üle. Temporaalsagar reguleerib kõiki aju auditiivseid funktsioone, kahjustuse korral kantakse sagarate ülesanded vastastikku üle. See on võimalik, kuna närvid mõlemast kõrvast jagunevad ning suunduvad mõlemasse sagarasse. Kõne all olev sagar tajub ja tunneb verbaalset materjali. Vasak temporaal piirkond tegeleb kõne, nimetamise ja verbaalse mäluga. Parem piirkond sisaldab muusikalisi võimeid, võõrkeelte oskust, visuaalset mälu ning keskkonnast arusaamist. Kuulmispiirkond (kuulmisanalüsaatori kortikaalne osa) asub ülemise oimukääru keskosas
võrgustik. · Alveooli sisemusse moodustuvat tühimikku nimetatakse alveoolivalendikuks · Alveoole ümbritsevad müoepiteelrakud toimivad samuti nagu silelihased, nende kontraktsioon surub piima sõõrdumise ajal alveoolist viimasüsteemi · Alveoolid moodustavad alveoolide sagarikke, mille kogumikke nimetatakse sagarateks. Sagarikke ja sagaraid eraldab üksteisest sidekude, mida nimetatakse stroomaks. Sagarate kogumid koos strooma ja piima viimasüsteemiga moodustavad udaraveerandi · Suuremal osal alveoolidest on oma alveolaarjuha, mille kaudu alveoolivalendikesse kogunev piim väljutatakse. · Joonis: Piimanäärme skemaatiline ehitus: A alveoolid, B alveoolide sagar, 1 näärmerakud, 2 alveoolivalendik, 3 arteriaalse vere juurdevool, 4 venoosse vere äravool, 5 müoepiteelirakud, 6 kapillaaride ja sidekoe võrgustik, 7
- järsk treeningukoormuse suurendamine, - vähese amortisatsiooniga maapind (asfalt), - jäigad pöiavõlvi lihased ja sidemed. Peamine sümptom on valu jalapöia all. KANNAPIIRKONNA PÕRUTUS Inimese kanna piirkonnas paikneb padjand, mis koosneb mitmest väikesest rasva sisaldavast ja sidekoega ümbritsetud sagarast. Korduvad põrutused jooksmise ja hüppamise tagajärjel võivad esile kutsuda sidekoeliste seinte purunemise sagarate ümber. Sellega pressitakse rasv sagaratest välja ja väheneb nende kaitsev funkt- sioon. Sagarate peal olev nahk katab nüüd ainult luud ning muutub jooksmisel ja hüppamisel valule järjest tundlikumaks. Põrutuse põhjused: - vähese amortisatsiooniga spordijalanõud, - korduvad treeningud kõval maapinnal (näiteks asfaldil) või jäiga pinnaga spordi- väljakul, - kukkumine maapinnale täistallal.
Selle argumendi nõrkust saab illustreerida väitega skisofreeniast, mis on samuti paljuski meedikute loodud konstruktsioon. Selle diagnoosi konkreetne sisu erineb muu hulgas riigiti ja eri maade arstid on paljudes skisofreenia olemusega seotud küsimustes siiani eriarvamusel. Samal ajal on uuringud näitanud skisofreenia olulist pärilikku komponenti. CT uuringutega tuvastati lisaks see, et skisofreenia on seotud haiguslike protsessidega aju kindlas piirkonnas (lateraalsete sagarate suurenemine) ega ole lihtsalt keskkonnast tingitud funktsionaalne ajutegevuse häire. ( Raine, 1993, lk 131) 17 Nõnda, eitamata kuritegevust kui paljuski sotsiaalset konstruktsiooni, saab väita, et teatavate isiksuseomadustega indiviidide, kellel vastavad omadused on pärilikud, võib olla tugevam või väikesem eelsoodumus kriminaalse käitumise mingitele vormidele. Seega tuleb enne
verekaotus kuni 0,5% kehakaalust loetakse füsioloogiliseks verekaotus 0,5-1% kehakaalust on piiripealne verekaotusel üle 1% kehakaalust vajab naine vereasendajaid või vereülekannet 59 Platsenta asetatakse kandikule, kontrollitakse, kas lootekestad on terviklikud ja väljunud täielikult. Seejärel kontrollitakse platsenta emapoolset pinda. Eemaldatakse verehüübed ja jälgitakse sagarate terviklikkust. Emakasse jäänud platsenta osad on verejooksu ja põletiku tekke põhjustajaks sünnituse järel. Platsenta kaalutakse, hinnatakse nabaväädi kinnitumine platsentale, nabaväädi pikkus ning kolme veresoone olemasolu selles. Sünnitusjärgselt kontrollitakse tupepeeglite abil emakakael ja tupp. Lahkliha lõikehaav või tekkinud rebendid õmmeldakse resorbeeruva (imenduva) õmblusmaterjaliga. Masseeritakse emakat ja surutakse välja emakaõõnde kogunenud veri
– sõnalise voolavuse häire – FS kahjustus (+OF)-kõne voolavus,süntaks, tegusõna • Agraafia/ düsgraafia • Aleksia/ düsleksia Afaasiad 1 Afaasia -ajukahjustuse tagajärjel tekkinud motoorne v.sensoorne keelekasutushäire: 1.Kõnest arusaamine: T, P, O sagarate kahjustusel (Wernicke-1874): – ladus A, mitteladus A 2. Kõnes produktsiooni häire: F sag. (Broca1861,enne 1936.a. Marc Dax 44. ja 6.vas.): – kõne nõuab suurt pingutust, – aeglane,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
