KATSE: puutetundlikkus Otsustasin hambaorkide kleepimise asemel printida mõõtekaardi. Lamineerisin seda kaks korda, et oleks võimalikult tugev ning lõikasin välja. Katse viisin läbi oma sõbranna peal ning pärast seda vahetasime rolle ja olin ka ise katsealune. Palusin katsealusel toolile istuda, seletasin talle, mis hakkab toimuma ning testisin läbi katse kirjelduses ette nähtud kehaosad. Katsetades oli ehk kõige raskem osa mõõtevahendi täpsel asetamisel kehale, et kaardi teravikud samaaegselt nahka puudutaksid ning sama tugevusega survet avaldaksid. Kui see ei õnnestunud, tekkisid mõningased erinevused. Näiteks kui esialgu katsetasin 7,5 mm vahemikuga, mida tajuti kahe puudutusena, seejärel proovisin 3 mm, mida katsealune samuti eristas ning kui uuesti 7,5 mm proovisin, siis tajus katsealune ainult üht punkti. Mõõtmistulemused olid järgmised: Katsealune Mina Kehaosa ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013) (Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosi lõhustamine võib toimuda: a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimu...
1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1. Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion ganglion trigeminale, paikneb os temporale's impressio trigeminalises.
Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz. Maitsmiseks kasutatakse gustatoorseid rakke. Inimene eristab nelja erinevat maitset, mis on soolane, magus, hapu ja mõru, lisaks umami. Haistmiseks kasutatakse olfaktoorseid rakke. Lõhnad jaotuvad 6 klassi: lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad, roisulõhnalised lõhnad ja teravad lõhnad. Puutetundlikkus on suurim keelel, huultel ja sõrmeotstel. Läbi puutetundlikkuse edastub inimesele valuaisting ja temperatuuriaisting. 2. Taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle, nt:
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine.
(pea asend), nägemisretseptorid, aju, puutetundlikkuse kaudu lihaste süvaretseptorid. Kui keha asend äkki muutub, läheb send tasakaalust välja, inf siseneb aju keskustesse, mis reguleerivad teiste lihaste asendit, toimuvad refleksid endise asendi taastamiseks, kui reaktsioon liiga aeglane, inimene kukub) Kui 1 4-st on häiritud, saab tasakaalu hoida ( nt kui seljaaju on kahjustatud, on kahjustatud puutetundlikkus, süvalihaste tundlikkus, lihaste retseptorid) Tagasiside on oluline ka sisesekretoorsete näärmete tööks kui veresuhkru tase tõuseb, tõuseb insuliini tootmine, kui glükoosisisaldus normaliseerub, informeeritakse kõhunäärme rakke ja insuliini tootmine väheneb, tõuseb glükagooni tootmine pancreases, mille toimel hakatakse produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
(kuni 8 tundi peale traumat) · Villide sisu on kollakas, läbipaistev · Villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane · Esineb positiivne kapillaarrefeleks · Haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata II B astme põletus · Kahjustub derma papillaarkiht · Põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültjaeksudaadiga; tihti on villid purunenud · Haavapõhi onvalkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega · Puutetundlikkus on alanenud · Kapillaarreaktsioon on negatiivne · Paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilunud epiteliaalelementide arvel · Võib jätta paranedes armi III astme põletus -dermaalnepõletus · Nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid · Haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas · Võib esineda hemorraagi- lise sisuga ville · Valutundlikkus puudub · Ei parane konservatiivse raviga IV astme põletus
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine.
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kon...
2 Sensoorsed protsessid: taju lisa Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini, kiiremini. 5. Tajuja sugu - naiste lõhnatundlikkus suurem, kui meestel; tundlikkuse tipp satub menstruaaltsükli keskele; - naiste puutetundlikkus on suurem; - naiste kuulmisläved on madalamad, eriti kõrgete helide korral; - naiste tundlikkus elektrilöögi suhtes on kõrgem - heledas valguses on meeste nägemisteravus suurem; - naiste pimedusadaptsioon kulgeb kiiremini (st
prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori. Rakumembraani kerge depolarisatsioon kutsub esile - alaühiku konformatsiooni muutuse ja kanali avanemise. Kanal inaktiveerub mõne millisekundi jooksul. LAde toimemehhanism Avaldavad toimet voltaazh-tundlike Na+-kanalite blokaadi kaudu. LAid seostuvad sidumiskohaga poori sees ja stabiliseerivad Na+-
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse j...
· Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2. N lacrimalis nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2
Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet MEELESEISUNDID Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks 1. SILM - nägemismeel 2. KÕRV - kuulmismeel 3. NINA - haistmismeel 4. KEEL - maitsmismeel 5. NAHK – kompimine, puutetundlikkus KOKKUVÕTE Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja
4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on nina ning selles asub 400-800 retseptorit, mis võivad reageerida mitmele lõhnamolekulile. Üks molekul võib aktiveerida mitut retseptorit. 5. Puutetundlikkus, valu ja temperatuur. Puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, milles paiknevad mitmed retseptorid, millest olulisimad on Merkeli diskid (tekstuurile tundlikud), Ruffini kehakesed (reageerivad naha venitusele), Meissneri
lisamisega, seostuvad kudede ja verevalkudega, läbivad HEBi ja platsentat. Estrid metaboliseeruvad esteraaside toimel veres ja maksas, amiidid metaboliseeruvad ainult maksas Ndealküleerumise ja hüdrolüüsi teel. Erituvad peamiselt neerude kaudu metaboliitidena. 17. Lokaalanesteetikumide koostoime teiste ravimitega?(vt ravimregistrist erinevate toimeainete koostoimeid teiste ravimitega) 18. Millises suunas kaovad tundlikkuse liigid lokaalanesteetikumide kasutamisel? Valu, puutetundlikkus, temperatuur, motoorika 19. Lokaalanesteetikumide perifeersed kõrvaltoimed? Kiirenenud pulss, RR tõus, veresooned ahenevad, ülitundlikkus. 20. Lokaalanesteetikumide tsentraalsed kõrvaltoimed? Unisus, teadvuse kadu, lihastetõmblus, tuju muutused, eufooria. 21. Lokaalanesteetikumide kasutamise näidustused? Pinnaanesteesia, infiltratsioonianesteesia,juhteanesteesia, intravenoosne regionaal anesteesia, spinaalanestesia, epiduraalanesteesia. 22. Lokaalanesteesia ebaõnnestumise põhjused?
villide sisu on kollakas, läbipaistev; villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane; esineb positiivne kapillaarrefleks; haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata. IIB astme põletus: kahjustub derma papillaarkiht; põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültja eksudaadiga, tihti on villid purunenud; haavapõhi on valkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega; puutetundlikkus on alanenud; kapillaarreaktsioon on negatiivne; paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilinud epiteliaalelementide arvelt; võib jätta paranedes armi; haava epiteliseerumine (uue epiteeliga katmine) toimub 10-12 päevaks. Villide infitseerumisel tekib visalt paranev põletik ja järele jäävad armid. III astme põletus – dermaalne põletus (combustio escharotica):
(alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustadastressi ning kuulmiskahjustust. Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Maitse võib hoiatada ohu eest. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Puutetundlikkus sõltub nahas olevate retseptorite hulgast. See on suurim sõrmeotstes, keeles ja huultes. Aistingutel on neli põhidimensiooni. Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Kvaliteet -- igal aistinguliigil on oma kvaliteedid, mida saab võrrelda. Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg.
rohkem, kui mehe madal hääl. Rütmilised helid meeldivad rohkem. Väga tundlik ja õrn liigsele mürale. Seega ei soovita pidevat raadio või muusikat taustal. LÕHNATUNDLIKKUS Tajumisel eelistused. Meeldivad head lõhnad. Emapiima lõhn. Ebameeldivad näit mädamuna lõhn. 6 päeva vanuselt eristavad oma ema rinnapiima lõhna. (Oluline kiindumussuhte tekkeks). Lõhnatundlikkus hakkab langema hilisemas eas. PUUTETUNDLIKKUS Vastsündinu nahk 5 korda õhem kui täiskasvanul. Tundlik, rõhule, puudutusele, temperatuurile. MAITSETUNDLIKKUS Väga tundlikud, saanud alguse looteveest maitse -eelistusi, meeldib magus, kuid hapu, kibe mõru ei meeldi. 28 nädalal. Ema ja laps on väga tundlikud. Meeleline tundlikkus on kiindumuspsühholoogiale oluline alus!
(2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3)Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Mida me aistime tasakaaluorganiga? Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! Me aistime eraldi infotükke, nagu: *liikumise suund *kiirendus (positiivne ja negatiivne;angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) *gravitatsioonivälja suund Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem) Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot: * puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused). * süvatundlikkus: kehaosade suhe * kinesteesia: kehaosade liikumine Infotöötlus on – erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega – järjestikune: asja peab „käperdama“ et teda katsudes ära tunda.
angulaarne ja lineaarne, vertikkaalne ja horisontaalne); pea asend ruumis.Tasakaaluelundil on oluline roll keha motoorika kontrollimisel:1.vestibulaar-silma võrgustik: silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 2.vestibulaar-spinaalne võrgustik: lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 3.vestibulaar-kortikaalne võrgustik: info edastamiseks ajukoorde. Süva ja puutetundlikkus: protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutus ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb kolme liiki infot: Puututus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused); süvatundlikkus e. propriotseptsioon: kehaosade suhe; kinesteesia:kehaosade liikumine. Asjade äratundmisel töötav süsteem- erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega- järjestikuselt: asja peab järjestikuselt ,,käperdama" et teda katsudes ära tunda
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad a) Corpus amydaloideum – t...
Haistmismeel- haistmismeele elundiks on nina, kus asub u 400-800 retseptorit, mis reageerivad lõhnamolekulile, mis aktiveerib retseptorit. Retseptorid saadavad teabe edasi ja toimub info töötlus. See on väga tugevalt seotud mälestuste ja emotsioonidega Puutetundlikkus ja valu- puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, mis jaguneb kolmeks: epidermis (marrasnahk), dermis (pärisnahk) ja subkuutis (alusnahk). Nahas paiknevad retseptorid, kuid olulisimad on Merkeli diskid (tekstuurile tundlikud), Ruffini kehakesed (reageerivad naha venitusele), Meissneri kehakesed (reageerivad
Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus * maitsmiskeskus – paikneb tagumises tsentraalkäärus, kuid selle alaosas Puutetundlikkus, mis pärineb keelelt ja suu limaskestalt; Spetsiifiline maitseretseptoritelt pärit tundlikkus (hapu, soolase, maguse ja mõru suhtes) – osad ka temperatuuri ärrituse suhtes (kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja
Tänapäevane tootevalik on üsna lai ning seetõttu osutub õige valiku tegemine arvatust keerulisemaks. Tamrexist leiab iga töötaja ja spetsialist just oma tööks sobivad kindad oma tootevalikusse oleme valinud kvaliteetseid kindaid igast hinnaklassist. Meie koolitatud klienditeenindajad oskavad anda ka head nõu ja lisainformatsiooni. Kinnaste valikul on oluline: 1. kaitseomadused, 2. mugavus ja sobivus käega, 3. puutetundlikkus, 4. vastupidavus, 5. õige suurus. Kaitseomadused, puutetundlikkuse ja vastupidavuse määrab suuresti kinda materjal. Riskihinnang selgitab välja ohud Kaitsekinnaste puhul on siiski olulisim valida kinnas sõltuvalt sellest, mille eest ja millist kaitset käed vajavad. Selleks peab teadma, millega need võivad töötades kokku puutuda. Töökeskkonnas peaks vastava koolituse saanud spetsialist läbi viima riskide hindamise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid,
motoorse juurena N mandibularis: lõpevad V närvi tundetuumade juures, perifeersed liikumisaparaadist (radix sensoria et foramen ovale jätked lahknevad kolme haruna- n opthalmicus, n nucl pontinus n trigemini V N trigeminus motoria) maxillaris, n mandibularis, mis innerveerivad (üsa), puutetundlikkus näonahast, Segatüüpi närv sensoorselt näonahka, ektodermaalsest suusopisest silmast, suu- ja ninaõõne arenenud suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. limaskestast Peaharud jaguneva dveel omakorda kolmeks haruks- nucl spinalis n trigemini
Efektorist edasi levides tekib reaktsioon. Refleks on üks organismi talitluse regulatsiooni põhilistest võimalustest, juhul kui regulatsioon toimub NS vahendusel. Et refleks oleks efektiivne, tulemuslik, selleks on vajalik ka tagasiside. Tagasiside ei ole refleksikaare osa, kuid regulatsiooni seisukohalt on ta väga oluline. Keha asendi ja tasakaalu säilitamisega seotud refleksid: Keha asendi ja tasakaalu hoidmisel saadakse inimesel informatsiooni nelja erinevat laadi (nägemissensorid, puutetundlikkus, lihastelt-liigestelt-kõõlustelt lähtuvad ärritajad, sisekõrvasensorid).Refleksid lähtuvad sisekõrvasensoritest, sisekõrvasensorid saavad ärritatud, nende keskus on piklikus ajus, sealt edasi lähevad närviimpulsid mitmesugustele lihastele, mis üritavad keha tasakaalu taastada. Asendi muutudes muutub ka lihaste ja kõõluste pinge. Reflekse klassifitseeritakse mitmeti vastavalt teatud tunnusele, mis on klassifikatsiooni aluseks
naisisikutega, kellel oht võib taju pigem pärssida. 3. Ärevus Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad ebatäpsemaks. Suureneb sallimatus mitmemõtteliste ja keeruliste ärritajate või olukordade suhtes. 4. Tasu, edukus Sisendatatvus ja mõjustatavus üldiselt vähenevad, illusioonid nõrgemad. Tajumistäpsus kasvab. Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini, kiiremini. 5. Tajuja sugu Naistel kõrgem: lõhnatundlikkus, puutetundlikkus, tundlikkus elektrilöögi suhtes, pimedusadaptsioon kiirem. Meestel: kuulmislävi kõrgem, heledas valguses parem nägemisteravus, ruumi- ja kujunditaju parem, peitepilte lahendavad paremini, testosterooni sisalduse suurenemisel suureneb keskendumisvõime ja ruumis orienteerumise võime. 6. Temperament ja isiksuse tüüp introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem, taju on kestva aja vältel püsivam, keskendunum, eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja
elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Igale neuronile on närvisüsteemis on olemas gliiarakud
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
- Peenmotoorika Käte ja sõrmede liigutused (haaramine, kinni hoidmine ja lahti laskmine, objektide raskuse, kuju, pinnaomaduste tajumine, vahendite hoid ja käsitsemine; juhtiva käe eristumine; kahe käe koostöö) - Artikulatsiooniaparaadi motoorika Kõneliigutused Motoorika arengu häired - Neuroloogilise häire puhul on esmajoones kahjustatud liigutusi koordineerivad närvisüsteemi osad (KNS) häiritud on kehaasendi hoidmine, kontroll tahtlike liigutuste üle ning sageli ka puutetundlikkus. - Ortopeediline häire hõlmab luid, liigeseid ja lihaseid. Neuroloogilised häired - Peaaju kahjustused o Tserebraalparalüüs o Traumaatilised ajukahjustused - Seljaaju kahjustused o Spina bifida o Traumaatilised seljaaju kahjustused Sensomotoorika ajukoores Motoorika funktsioonid on lokaliseeritud ajukoores tsentraalvao piirkonda. Otsmikusagara tagumises osas on esmane motoorne piirkond, kus on projitseeritud erinevad
· kasutajad jäävad tihti haigeks, sest organismi võime end haiguste eest kaitsta on häiritud veel mitu päeva pärast poppersi tarvitamist · muudab inimesed sageli muretuks, võib kergesti nakatuda suguhaigustesse ja HIVsse, sest kondoomi kasutamne ei tundu olevat tähtis · kasutamine on eriti ohtlik inimestele, kellel on probleeme südame, vererõhu ja immuunsüsteemiga · Kuidas kasutajat ära tunda? · süda lööb kiiresti · puutetundlikkus on suurenenud · nägu õhetab ja punetab · itsitab · suurendab huvi seksi vastu Rahustid Narkootikumidena kasutatakse erinevaid rahusteid ja unerohtusid, mis ilma arsti kontrollita pruugituna on ohtlikud ja tekitavad sõltuvust. Kuidas kutsutakse? Igal narkootikumina kasutataval ravimil on oma nimi: Diazepam, Diazipeks, Radetorm, Nitrozepam, Rivotril, Xanax, Imovan. Kuidas välja näeb?
(Aalberg 2005) Nutt ja hääl Kirjeldatakse nutu erinevust tavapärasest nutust. Nutu sagedust, iseloomu. Vastsündinu nutab, kui on näljane, tunneb end ebamugavalt, on millestki häiritud. Nuttu võib iseloomustada kui jõuline-kõlav, jõuetu-virisev, halisev-oigav, kiljuv, oiglev. (Kallas jt 1999, Uibo jt 2010) Kirjeldatakse ka häälekõla muutust. Häälemurre tekib murdeeas. Patoloogia Kiljuv või oiglev nutt — intrakraniaalne patoloogia, puutetundlikkus, meningiit. Nasaalne hääl — nohu, adenoidide hüpertroofia. Pardihääl — kasvuhormooni puudulikkus. Kassikisa meenutav hääl — kromosoomihaigus. (Kunnamo 1999, Uibo jt 2010) 4 Aktiivsus Kirjeldatakse ja hinnatakse lapse aktiivsust. Vastsündinu ja imik siputab ärkvel olles aktiivselt
Assotsiatiivsed kiud - need lähevad sama poolkera koore teistele aladele. 3. Komissuraalsed teed - need ühendavad mõlemat poolkera (vasakut paremaga) nii ühendavad nad ka samu struktuure. Nemad kulgevad enamuses kõik läbi corpus gallosum'i Peaaju koore keskused Peaaju koore keskused jagatakse 2. suurde rühma 1. Sensoorsed e. tundlikkust vastuvõtvad keskused (sinna projekteerub keha tundlikkus erinevatelt piirkondadelt) · Somatosensoorne keskus sellese projekteerub kogu keha puutetundlikkus ja propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja
Sensoorne kvaliteet Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli “energia” tüüp ; Juhteteed retseptorist-ajju; Infot “vastu võtvad” ajupiirkonnad. Ülevaade meelte tööst: 1. Tasakaalumeel 2. Kinestees (kinesteesia) 3. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel 4. Haistmine 5. Maitsemeel 1. Tasakaalumeel - Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) – aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine – aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud Mõnikord võib edastatav info olla väär, kui enda tasakaalumeelt väliselt mõjustada, näiteks alkoholi tarbides
osad tekivad pärast viirusinfektsiooni(Guillain-Barre sündroom), närvide pitsumise tulemusena (karpaalkanali sündroom) erinevad vigastused, mille järgselt tekivad probleemid PNS haiguste sümptomiteks võivad olla: Tuimus Valu Põletustunne või surin Lihaste nõrkus Puutetundlikkus NEUROPAATIA jaguneb Neuropaatia on üldtermin, tähistamaks perifeerse närvi erinevatel põhjustel tekkinud kahjustust. Hinnatakse, kas tegemist on üksiku närvi või paljude kahjustusega (vastavalt mononeuropaatia ja polüneuropaatia) MONONEUROPAATIA On kahjustatud vaid üks närvitüvi, mis põhjustab paikse häire. NT. randmekanalisündroomi korral kahjustub keskpidine närv. PINDLUUNÄRVI NEUROPAATIA
• Püüdis leida võrdelisi seoseid aju suuruse ja intelligentsuse vahel – kraniomeetria. Leidis toetavaid andmeid. Eksperimentaalpsühholoogia teke • Oletati kaua, et psühholoogia on teadusena võimatu kuna teadvus pole mõõdetav. • Aistingute süstemaatiline varieerumine füüsilise stimulatsiooni funktsioonina • Ernst Heinrich Weber (1795-1878) • Oli huvitatud puutetundlikkusest, kinesteetikast. • Leidis, et puutetundlikkus koosneb mitte ühest, vaid mitmest erinevast osast: surve-, temperatuuri-, valutundlikkus • Kahe-punkti-lävi – kahe punkti puudutamine kehal ja kas kahe või ühe punkti tajumine kehal – sõltuvus kaugusest. Väikseim kahe punkti lävi keelel, suurim seljal. • Vähima märgatava erinevuse määramise katse standardi ja muutuva väärtuse vahel – katsed kaalude abil.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool ******** õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: ************* *************** Tartu 2017 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on nina ning selles asub 400-800 retseptorit, mis võivad reageerida mitmele lõhnamolekulile. Üks molekul võib aktiveerida mitut retseptorit. 5. Puutetundlikkus, valu ja temperatuur. Puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, milles paiknevad mitmed retseptorid, millest olulisimad on Merkeli diskid (tekstuurile tundlikud), Ruffini kehakesed (reageerivad naha venitusele), Meissneri
Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine Pärast seda, kui Sparta lõi Ateenat Peloponnesose sõjas (431-404 e. Kr.), hakkasid Kreeka linnriigid kokku varisema ning kreeka kodanikud järk-järgult demoraliseeruma, alla käima. Selles sõjajärgses atmosfääris domineerisid veel Sokratese, Platoni ning Aristotelese seisukohad, kuid tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas ...
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores! Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks: - Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril. Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond – keelt moodustavate lihaste töö. - Sensoorsed väljad – kuulmine (oimu-), nägemine ja puutetundlikkus (otsmiku-kiilu piiril) – meeleelundid - Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia! Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. Ülesanded: kujundite opereerimine, ruumis orienteerumine, helide eristamine, tervikut käsitlev infotöötlus.
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia organismi ülesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel Füsioloogia organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4. Elundi tasand eri kudedest moodustunud spetsiifilise funktsiooni ja struktuuriga elundsüsteemi element 5. Elundsüs...
· Mehhanosensorid rõhutundlikud, kuulmis-, tasakaallu- ja kompimismeel. · Termosensord reageerivad temp muutustele, nahas, limaskestades ja siseelundites. · Kemosensorid keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud, haistmine, maitsmine. · Osmosensorid koevedelike osmootse rõhu muutustele reageerivad, asuvad siseelundites ja hüpotalamuses · Valutundlikud on vabad närvilõpmed. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) Aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis jagunevad omakorda kaheks: a) Merkeli rakud on sageli kogunenud sensorelundisse, mida innerveerib A tüüpi
Meelesüsteem koosneb: · Sensorist e retseptorist · Aferentsetest juhteedest · Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tu...
Meelesüsteem koosneb: Sensorist e retseptorist Aferentsetest juhteedest Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
