KATSE: puutetundlikkus Otsustasin hambaorkide kleepimise asemel printida mõõtekaardi. Lamineerisin seda kaks korda, et oleks võimalikult tugev ning lõikasin välja. Katse viisin läbi oma sõbranna peal ning pärast seda vahetasime rolle ja olin ka ise katsealune. Palusin katsealusel toolile istuda, seletasin talle, mis hakkab toimuma ning testisin läbi katse kirjelduses ette nähtud kehaosad. Katsetades oli ehk kõige raskem osa mõõtevahendi täpsel asetamisel kehale, et kaardi teravikud samaaegselt nahka puudutaksid ning sama tugevusega survet avaldaksid. Kui see ei õnnestunud, tekkisid mõningased erinevused. Näiteks kui esialgu katsetasin 7,5 mm vahemikuga, mida tajuti kahe puudutusena, seejärel proovisin 3 mm, mida katsealune samuti eristas ning kui uuesti 7,5 mm proovisin, siis tajus katsealune ainult üht punkti. Mõõtmistulemused olid järgmised: Katsealune Mina Kehaosa ...
Need, mis juhivad infot peaajust seljaaju suunas, on alanevad- destsentreeruvad.. Vastupidi on ülenevad astsenteeruvad. Ülenevad juhteteed juhivad tundlikkust seljaaju siseselt alumistelt segmentidelt kõrgemale jäävate suunas. Need paiknevad tagumistes ja osalt ka külgmistes sammastes. Alanevad juhteteed juhivad motoorselt närviipulsse, motoorikat – peaajust seljaajju ja seljaajust allapoole. Nemad paiknevad eesmistes ja osalt külgmistes sammastes. Puutetundlikkus: nahk võtab erutuse vastu, erutus läheb sensoorsetele närvikiududele. Esimese neuroni keha. Tagumiste juurte kaudu siseneb tundlikkus tagumistesse sarvedesse. Teise neuroni keha. Edasi juhitakse tundlikkus mööda ülenevaid juhteteid peaajju, talamusse (nägemiskühmudesse). Kolmanda neuroni jätked lähevad peaajukoorde. Peaajukoores tundlikkus läheb tagumisse tsentraalkääru. Tundlikkus kõige suurem näol, kätel ja keelel. Kätel on kõige
1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1. Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion ganglion trigeminale, paikneb os temporale's impressio trigeminalises.
Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz. Maitsmiseks kasutatakse gustatoorseid rakke. Inimene eristab nelja erinevat maitset, mis on soolane, magus, hapu ja mõru, lisaks umami. Haistmiseks kasutatakse olfaktoorseid rakke. Lõhnad jaotuvad 6 klassi: lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad, roisulõhnalised lõhnad ja teravad lõhnad. Puutetundlikkus on suurim keelel, huultel ja sõrmeotstel. Läbi puutetundlikkuse edastub inimesele valuaisting ja temperatuuriaisting. 2. Taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle, nt:
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine.
(pea asend), nägemisretseptorid, aju, puutetundlikkuse kaudu lihaste süvaretseptorid. Kui keha asend äkki muutub, läheb send tasakaalust välja, inf siseneb aju keskustesse, mis reguleerivad teiste lihaste asendit, toimuvad refleksid endise asendi taastamiseks, kui reaktsioon liiga aeglane, inimene kukub) Kui 1 4-st on häiritud, saab tasakaalu hoida ( nt kui seljaaju on kahjustatud, on kahjustatud puutetundlikkus, süvalihaste tundlikkus, lihaste retseptorid) Tagasiside on oluline ka sisesekretoorsete näärmete tööks kui veresuhkru tase tõuseb, tõuseb insuliini tootmine, kui glükoosisisaldus normaliseerub, informeeritakse kõhunäärme rakke ja insuliini tootmine väheneb, tõuseb glükagooni tootmine pancreases, mille toimel hakatakse produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid
moodustub lemniscus medialis; näopiirkonnast ülenevad traktid moodustavad lemniscus trigeminalis´e. ÜLENEVAD ÜLDTUNDLIKKUSE TEED Ees- ja külgväädi teed. Protopaatiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (valu, to, puutetundlikkus). Tractus spinothalamicus Kehast, jäsemetest 1. Retseptor. Perifeersed jätked nervus spinalis´e koosseisus. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale. 3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. 4. Teise neuroni keha (esimene sünaps) ‒ substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es. 5. Aksonid kulgevad läbi commissura alba vastaspoole.
(kuni 8 tundi peale traumat) · Villide sisu on kollakas, läbipaistev · Villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane · Esineb positiivne kapillaarrefeleks · Haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata II B astme põletus · Kahjustub derma papillaarkiht · Põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültjaeksudaadiga; tihti on villid purunenud · Haavapõhi onvalkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega · Puutetundlikkus on alanenud · Kapillaarreaktsioon on negatiivne · Paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilunud epiteliaalelementide arvel · Võib jätta paranedes armi III astme põletus -dermaalnepõletus · Nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid · Haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas · Võib esineda hemorraagi- lise sisuga ville · Valutundlikkus puudub · Ei parane konservatiivse raviga IV astme põletus
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine.
fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused väliskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur kehaosade omavaheline suhe Ganglion on närvirakkude kogum eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse (selle kohta utles toomela, et kui see oli märgitud, siis pidas ta seda õigeks ja kui oli märkimata, siis oli ka õige)
2 Sensoorsed protsessid: taju lisa Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini, kiiremini. 5. Tajuja sugu - naiste lõhnatundlikkus suurem, kui meestel; tundlikkuse tipp satub menstruaaltsükli keskele; - naiste puutetundlikkus on suurem; - naiste kuulmisläved on madalamad, eriti kõrgete helide korral; - naiste tundlikkus elektrilöögi suhtes on kõrgem - heledas valguses on meeste nägemisteravus suurem; - naiste pimedusadaptsioon kulgeb kiiremini (st
prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori. Rakumembraani kerge depolarisatsioon kutsub esile - alaühiku konformatsiooni muutuse ja kanali avanemise. Kanal inaktiveerub mõne millisekundi jooksul. LAde toimemehhanism Avaldavad toimet voltaazh-tundlike Na+-kanalite blokaadi kaudu. LAid seostuvad sidumiskohaga poori sees ja stabiliseerivad Na+-
peaajju, kus toimub selle valu teadvustamine. Info liigub tagasi seljaajju, ja siis edasi siis võib juba info edasi liikuda lihastesse, et tõmmata ära siis nt. käsi, mis pole veel vigastada saanud, kuid mis on liiga tugevale kuumusele liiga lähedal või teravale esemele. Valutunnet on võimalik ise vähendada, kui valu väravakontrolli teooriat suuta rakendada. Seda saab juhtuda, kui notsitseptiivsed kiud (valutundlikkus) ja mehhanoretseptiivsed kiud (puutetundlikkus) üksteist mõjutavad. Selle teooria järgi saab tulla nahast 2 tüüpi valuinformatsiooni korraga. Võib tulla siis rõhu või surveinformatsiooni. Nt. kui vajutada nahale, siis see info jõuab ajju. Aga kui kui samal ajal nõelaga ennast torgata, siis see valuinfo liigub samuti samal ajal ajju. Interaktsioon nende kahe valu vahel kehas toimib siis nii, et seljaajus on olemas teatud tüüpi neuronid, mis võtavad vastu valusignaali. Seda valusignaali seljaasjus vahendavad nn
· Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2. N lacrimalis nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2
Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet MEELESEISUNDID Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks 1. SILM - nägemismeel 2. KÕRV - kuulmismeel 3. NINA - haistmismeel 4. KEEL - maitsmismeel 5. NAHK – kompimine, puutetundlikkus KOKKUVÕTE Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja
4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on nina ning selles asub 400-800 retseptorit, mis võivad reageerida mitmele lõhnamolekulile. Üks molekul võib aktiveerida mitut retseptorit. 5. Puutetundlikkus, valu ja temperatuur. Puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, milles paiknevad mitmed retseptorid, millest olulisimad on Merkeli diskid (tekstuurile tundlikud), Ruffini kehakesed (reageerivad naha venitusele), Meissneri
lisamisega, seostuvad kudede ja verevalkudega, läbivad HEBi ja platsentat. Estrid metaboliseeruvad esteraaside toimel veres ja maksas, amiidid metaboliseeruvad ainult maksas Ndealküleerumise ja hüdrolüüsi teel. Erituvad peamiselt neerude kaudu metaboliitidena. 17. Lokaalanesteetikumide koostoime teiste ravimitega?(vt ravimregistrist erinevate toimeainete koostoimeid teiste ravimitega) 18. Millises suunas kaovad tundlikkuse liigid lokaalanesteetikumide kasutamisel? Valu, puutetundlikkus, temperatuur, motoorika 19. Lokaalanesteetikumide perifeersed kõrvaltoimed? Kiirenenud pulss, RR tõus, veresooned ahenevad, ülitundlikkus. 20. Lokaalanesteetikumide tsentraalsed kõrvaltoimed? Unisus, teadvuse kadu, lihastetõmblus, tuju muutused, eufooria. 21. Lokaalanesteetikumide kasutamise näidustused? Pinnaanesteesia, infiltratsioonianesteesia,juhteanesteesia, intravenoosne regionaal anesteesia, spinaalanestesia, epiduraalanesteesia. 22. Lokaalanesteesia ebaõnnestumise põhjused?
villide sisu on kollakas, läbipaistev; villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane; esineb positiivne kapillaarrefleks; haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata. IIB astme põletus: kahjustub derma papillaarkiht; põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültja eksudaadiga, tihti on villid purunenud; haavapõhi on valkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega; puutetundlikkus on alanenud; kapillaarreaktsioon on negatiivne; paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilinud epiteliaalelementide arvelt; võib jätta paranedes armi; haava epiteliseerumine (uue epiteeliga katmine) toimub 10-12 päevaks. Villide infitseerumisel tekib visalt paranev põletik ja järele jäävad armid. III astme põletus – dermaalne põletus (combustio escharotica):
(alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustadastressi ning kuulmiskahjustust. Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Maitse võib hoiatada ohu eest. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Puutetundlikkus sõltub nahas olevate retseptorite hulgast. See on suurim sõrmeotstes, keeles ja huultes. Aistingutel on neli põhidimensiooni. Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Kvaliteet -- igal aistinguliigil on oma kvaliteedid, mida saab võrrelda. Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg.
rohkem, kui mehe madal hääl. Rütmilised helid meeldivad rohkem. Väga tundlik ja õrn liigsele mürale. Seega ei soovita pidevat raadio või muusikat taustal. LÕHNATUNDLIKKUS Tajumisel eelistused. Meeldivad head lõhnad. Emapiima lõhn. Ebameeldivad näit mädamuna lõhn. 6 päeva vanuselt eristavad oma ema rinnapiima lõhna. (Oluline kiindumussuhte tekkeks). Lõhnatundlikkus hakkab langema hilisemas eas. PUUTETUNDLIKKUS Vastsündinu nahk 5 korda õhem kui täiskasvanul. Tundlik, rõhule, puudutusele, temperatuurile. MAITSETUNDLIKKUS Väga tundlikud, saanud alguse looteveest maitse -eelistusi, meeldib magus, kuid hapu, kibe mõru ei meeldi. 28 nädalal. Ema ja laps on väga tundlikud. Meeleline tundlikkus on kiindumuspsühholoogiale oluline alus!
(2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3)Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Mida me aistime tasakaaluorganiga? Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! Me aistime eraldi infotükke, nagu: *liikumise suund *kiirendus (positiivne ja negatiivne;angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) *gravitatsioonivälja suund Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem) Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot: * puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused). * süvatundlikkus: kehaosade suhe * kinesteesia: kehaosade liikumine Infotöötlus on – erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega – järjestikune: asja peab „käperdama“ et teda katsudes ära tunda.
* C) PAREMA SILMA INFORMATSIOON EDASTATAKSE VÕRDSELT NII PAREMASSE KUI VASAKUSSE AJUPOOLKERASSE 5)Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatõõtluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks a) helilaine sagedus b) heli valjus c) heliallika ruumiline paiknemine kuulaja suhtes d) heliallika identifitseerimine(kes voi mis pohjustas heli) 6)Somatosensoorne(suva-ja puutetundlikkus) süsteem tõõtleb jargmist informatsiooni: a) nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused b) limaskestaga kontaktis olevate pindade keemilised omadused c) valiskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur d) kehaosade omavaheline suhe 7)Ganglion on a) närvirakkude kogum b) närvikiudude kogum c) eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju d) eriline närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse
d) nimetada sümpaatilise närvisüsteemi keskused - segmendid, tuumad ! ! ! ! ! ! ! Juhtetee ! Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt ! a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucleus spinalis n. trigemini), kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) c) koorepiirkond - gyrus postcentralis d) perifeerne närv - n. trigeminus ! Valutundlikkus alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee) ! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus
Haistmismeel- haistmismeele elundiks on nina, kus asub u 400-800 retseptorit, mis reageerivad lõhnamolekulile, mis aktiveerib retseptorit. Retseptorid saadavad teabe edasi ja toimub info töötlus. See on väga tugevalt seotud mälestuste ja emotsioonidega Puutetundlikkus ja valu- puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, mis jaguneb kolmeks: epidermis (marrasnahk), dermis (pärisnahk) ja subkuutis (alusnahk). Nahas paiknevad retseptorid, kuid olulisimad on Merkeli diskid (tekstuurile tundlikud), Ruffini kehakesed (reageerivad naha venitusele), Meissneri kehakesed (reageerivad
Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus * maitsmiskeskus – paikneb tagumises tsentraalkäärus, kuid selle alaosas Puutetundlikkus, mis pärineb keelelt ja suu limaskestalt; Spetsiifiline maitseretseptoritelt pärit tundlikkus (hapu, soolase, maguse ja mõru suhtes) – osad ka temperatuuri ärrituse suhtes (kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja
Tänapäevane tootevalik on üsna lai ning seetõttu osutub õige valiku tegemine arvatust keerulisemaks. Tamrexist leiab iga töötaja ja spetsialist just oma tööks sobivad kindad oma tootevalikusse oleme valinud kvaliteetseid kindaid igast hinnaklassist. Meie koolitatud klienditeenindajad oskavad anda ka head nõu ja lisainformatsiooni. Kinnaste valikul on oluline: 1. kaitseomadused, 2. mugavus ja sobivus käega, 3. puutetundlikkus, 4. vastupidavus, 5. õige suurus. Kaitseomadused, puutetundlikkuse ja vastupidavuse määrab suuresti kinda materjal. Riskihinnang selgitab välja ohud Kaitsekinnaste puhul on siiski olulisim valida kinnas sõltuvalt sellest, mille eest ja millist kaitset käed vajavad. Selleks peab teadma, millega need võivad töötades kokku puutuda. Töökeskkonnas peaks vastava koolituse saanud spetsialist läbi viima riskide hindamise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid,
motoorse juurena N mandibularis: lõpevad V närvi tundetuumade juures, perifeersed liikumisaparaadist (radix sensoria et foramen ovale jätked lahknevad kolme haruna- n opthalmicus, n nucl pontinus n trigemini V N trigeminus motoria) maxillaris, n mandibularis, mis innerveerivad (üsa), puutetundlikkus näonahast, Segatüüpi närv sensoorselt näonahka, ektodermaalsest suusopisest silmast, suu- ja ninaõõne arenenud suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. limaskestast Peaharud jaguneva dveel omakorda kolmeks haruks- nucl spinalis n trigemini
Efektorist edasi levides tekib reaktsioon. Refleks on üks organismi talitluse regulatsiooni põhilistest võimalustest, juhul kui regulatsioon toimub NS vahendusel. Et refleks oleks efektiivne, tulemuslik, selleks on vajalik ka tagasiside. Tagasiside ei ole refleksikaare osa, kuid regulatsiooni seisukohalt on ta väga oluline. Keha asendi ja tasakaalu säilitamisega seotud refleksid: Keha asendi ja tasakaalu hoidmisel saadakse inimesel informatsiooni nelja erinevat laadi (nägemissensorid, puutetundlikkus, lihastelt-liigestelt-kõõlustelt lähtuvad ärritajad, sisekõrvasensorid).Refleksid lähtuvad sisekõrvasensoritest, sisekõrvasensorid saavad ärritatud, nende keskus on piklikus ajus, sealt edasi lähevad närviimpulsid mitmesugustele lihastele, mis üritavad keha tasakaalu taastada. Asendi muutudes muutub ka lihaste ja kõõluste pinge. Reflekse klassifitseeritakse mitmeti vastavalt teatud tunnusele, mis on klassifikatsiooni aluseks
naisisikutega, kellel oht võib taju pigem pärssida. 3. Ärevus Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad ebatäpsemaks. Suureneb sallimatus mitmemõtteliste ja keeruliste ärritajate või olukordade suhtes. 4. Tasu, edukus Sisendatatvus ja mõjustatavus üldiselt vähenevad, illusioonid nõrgemad. Tajumistäpsus kasvab. Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini, kiiremini. 5. Tajuja sugu Naistel kõrgem: lõhnatundlikkus, puutetundlikkus, tundlikkus elektrilöögi suhtes, pimedusadaptsioon kiirem. Meestel: kuulmislävi kõrgem, heledas valguses parem nägemisteravus, ruumi- ja kujunditaju parem, peitepilte lahendavad paremini, testosterooni sisalduse suurenemisel suureneb keskendumisvõime ja ruumis orienteerumise võime. 6. Temperament ja isiksuse tüüp introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem, taju on kestva aja vältel püsivam, keskendunum, eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja
elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Igale neuronile on närvisüsteemis on olemas gliiarakud
Spetsiiflised on asenditundlikkuse juhteteed. Sensoorse info karakteristikud: · stiimuli modaalsus määratakse ära retseptori tüübiga · intensiivsus- Intensiivsem stiimul kutsub esile erutuse suuremas arvus retseptorites, AP sagedus tõuseb · lävi väikseim stiimuli energia hulk, mis on võimeline esile kutsuma resteptori ärrituse · lokalisatsioon- eri piirkondadest tulev info hoitakse NS ruumiliselt lahus Somaatiline tundlikkus · Puutetundlikkus- mehanoretseptorid · Propriotseptsioon ja kinesteesia- kehaosade asendi ja nende liikumise tajumine. Lihase kontraktsiooni läbiviivad lihaskiudud e ekstrafusaarsed lihaskiudud, mida innerveerivad -motoneuronid. Lihaskäävid- lihaskiud+närvilõpmed, keha asendi retseptorid, tundlikud lihase venituse korral. Golgi kõõlusorganid tundliku lihase kontraktsiooni suhtes, takistavad seda. · Valu- notsiretseptorid, kaasneb sümp NS aktivatsioon
- Peenmotoorika Käte ja sõrmede liigutused (haaramine, kinni hoidmine ja lahti laskmine, objektide raskuse, kuju, pinnaomaduste tajumine, vahendite hoid ja käsitsemine; juhtiva käe eristumine; kahe käe koostöö) - Artikulatsiooniaparaadi motoorika Kõneliigutused Motoorika arengu häired - Neuroloogilise häire puhul on esmajoones kahjustatud liigutusi koordineerivad närvisüsteemi osad (KNS) häiritud on kehaasendi hoidmine, kontroll tahtlike liigutuste üle ning sageli ka puutetundlikkus. - Ortopeediline häire hõlmab luid, liigeseid ja lihaseid. Neuroloogilised häired - Peaaju kahjustused o Tserebraalparalüüs o Traumaatilised ajukahjustused - Seljaaju kahjustused o Spina bifida o Traumaatilised seljaaju kahjustused Sensomotoorika ajukoores Motoorika funktsioonid on lokaliseeritud ajukoores tsentraalvao piirkonda. Otsmikusagara tagumises osas on esmane motoorne piirkond, kus on projitseeritud erinevad
· kasutajad jäävad tihti haigeks, sest organismi võime end haiguste eest kaitsta on häiritud veel mitu päeva pärast poppersi tarvitamist · muudab inimesed sageli muretuks, võib kergesti nakatuda suguhaigustesse ja HIVsse, sest kondoomi kasutamne ei tundu olevat tähtis · kasutamine on eriti ohtlik inimestele, kellel on probleeme südame, vererõhu ja immuunsüsteemiga · Kuidas kasutajat ära tunda? · süda lööb kiiresti · puutetundlikkus on suurenenud · nägu õhetab ja punetab · itsitab · suurendab huvi seksi vastu Rahustid Narkootikumidena kasutatakse erinevaid rahusteid ja unerohtusid, mis ilma arsti kontrollita pruugituna on ohtlikud ja tekitavad sõltuvust. Kuidas kutsutakse? Igal narkootikumina kasutataval ravimil on oma nimi: Diazepam, Diazipeks, Radetorm, Nitrozepam, Rivotril, Xanax, Imovan. Kuidas välja näeb?
(Aalberg 2005) Nutt ja hääl Kirjeldatakse nutu erinevust tavapärasest nutust. Nutu sagedust, iseloomu. Vastsündinu nutab, kui on näljane, tunneb end ebamugavalt, on millestki häiritud. Nuttu võib iseloomustada kui jõuline-kõlav, jõuetu-virisev, halisev-oigav, kiljuv, oiglev. (Kallas jt 1999, Uibo jt 2010) Kirjeldatakse ka häälekõla muutust. Häälemurre tekib murdeeas. Patoloogia Kiljuv või oiglev nutt — intrakraniaalne patoloogia, puutetundlikkus, meningiit. Nasaalne hääl — nohu, adenoidide hüpertroofia. Pardihääl — kasvuhormooni puudulikkus. Kassikisa meenutav hääl — kromosoomihaigus. (Kunnamo 1999, Uibo jt 2010) 4 Aktiivsus Kirjeldatakse ja hinnatakse lapse aktiivsust. Vastsündinu ja imik siputab ärkvel olles aktiivselt
Assotsiatiivsed kiud - need lähevad sama poolkera koore teistele aladele. 3. Komissuraalsed teed - need ühendavad mõlemat poolkera (vasakut paremaga) nii ühendavad nad ka samu struktuure. Nemad kulgevad enamuses kõik läbi corpus gallosum'i Peaaju koore keskused Peaaju koore keskused jagatakse 2. suurde rühma 1. Sensoorsed e. tundlikkust vastuvõtvad keskused (sinna projekteerub keha tundlikkus erinevatelt piirkondadelt) · Somatosensoorne keskus sellese projekteerub kogu keha puutetundlikkus ja propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja
Sensoorne kvaliteet Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli “energia” tüüp ; Juhteteed retseptorist-ajju; Infot “vastu võtvad” ajupiirkonnad. Ülevaade meelte tööst: 1. Tasakaalumeel 2. Kinestees (kinesteesia) 3. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel 4. Haistmine 5. Maitsemeel 1. Tasakaalumeel - Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) – aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine – aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud Mõnikord võib edastatav info olla väär, kui enda tasakaalumeelt väliselt mõjustada, näiteks alkoholi tarbides
osad tekivad pärast viirusinfektsiooni(Guillain-Barre sündroom), närvide pitsumise tulemusena (karpaalkanali sündroom) erinevad vigastused, mille järgselt tekivad probleemid PNS haiguste sümptomiteks võivad olla: Tuimus Valu Põletustunne või surin Lihaste nõrkus Puutetundlikkus NEUROPAATIA jaguneb Neuropaatia on üldtermin, tähistamaks perifeerse närvi erinevatel põhjustel tekkinud kahjustust. Hinnatakse, kas tegemist on üksiku närvi või paljude kahjustusega (vastavalt mononeuropaatia ja polüneuropaatia) MONONEUROPAATIA On kahjustatud vaid üks närvitüvi, mis põhjustab paikse häire. NT. randmekanalisündroomi korral kahjustub keskpidine närv. PINDLUUNÄRVI NEUROPAATIA
• Püüdis leida võrdelisi seoseid aju suuruse ja intelligentsuse vahel – kraniomeetria. Leidis toetavaid andmeid. Eksperimentaalpsühholoogia teke • Oletati kaua, et psühholoogia on teadusena võimatu kuna teadvus pole mõõdetav. • Aistingute süstemaatiline varieerumine füüsilise stimulatsiooni funktsioonina • Ernst Heinrich Weber (1795-1878) • Oli huvitatud puutetundlikkusest, kinesteetikast. • Leidis, et puutetundlikkus koosneb mitte ühest, vaid mitmest erinevast osast: surve-, temperatuuri-, valutundlikkus • Kahe-punkti-lävi – kahe punkti puudutamine kehal ja kas kahe või ühe punkti tajumine kehal – sõltuvus kaugusest. Väikseim kahe punkti lävi keelel, suurim seljal. • Vähima märgatava erinevuse määramise katse standardi ja muutuva väärtuse vahel – katsed kaalude abil.
Enne magamist tulutab tuba. Võõras kohas magab ka uinutitega. 4.6 Taju/tunnetamine Nägemine ning kuulmine eakohased. Patsient kasutab lugemisprille, ei kasuta 10 kuulmisaparaati. Silmaarsti viimase aasta jooksul külastanud ei ole. Maitsemeeled väga muutunud ei ole, kuid viimasel ajal lisab toidule rohkem soola. Lõhnu tunneb hästi. Puutetundlikkus on hea, muutunud ei ole. Viimase aasta jooksul probleeme mäluga ei esinenud, kuid naine terve elu jooksul kirjutab märkmikusse kõik mis tal on vaja teha. Otsuseid langetada on lihtne, kuid alati räägib perega läbi, kuidas paremini teha. Parim viis uusi asju õppida on kirjutamine. Õppimisvõime on eakohane. Uued asjad väga meelde ei jää(nt arvuti kasutamine, uus mobiiltelefon). Patsiendi sõnul ebamugavustunnet tal ei ole.
spastiline toonus (lähtetoonus), kehahoiak, poosid, kaasliigutused; liigutuste sujuvus. Kahjustussündroomid – a) akineetilis-rigiidsed: liiga vähe liigutusi, parkinsonistlikud sündroomid b) hüperkineetilis-hüpotoonilised: liiga palju liigutusi, vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused:düstooniad, korea, ballism jt, treemor Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid. Liigid: nahatundlikkus(eksterotseptiivne) – valu, temperatuur, puutetundlikkus; protopaatiline – vähediferentseeritud, epikriitiline – täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus – asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus – diskriminatsioon, stereognoos. 2 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on nina ning selles asub 400-800 retseptorit, mis võivad reageerida mitmele lõhnamolekulile. Üks molekul võib aktiveerida mitut retseptorit. 5. Puutetundlikkus, valu ja temperatuur. Puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, milles paiknevad mitmed retseptorid, millest olulisimad on Merkeli diskid (tekstuurile tundlikud), Ruffini kehakesed (reageerivad naha venitusele), Meissneri
matemaatika, loogika, metafüüsika, muslimi teoloogia, astronoomia, poliitika ja lingvistika vallast. Tema raamat meditsiinist, pealkirjaga ,,Kaanon", oli Euroopa ülikoolides kasutusel rohkem kui viis sajandit. Suures osas oma töödest laenas ta mõndagi Aristoteleselt, kuid ta tegi Aristotelese filosoofiasse ka modifikatsioone, mis püsisid sadu aastaid. Avicenna analüüsis inimese mõtlemist, alustades viie eksternaalse meelega nägemine, kuulmine, puutetundlikkus, maitse ja lõhn. Seejärel postuleeris ta seitsme ,,internaalse meele" olemasolu, mis olid üles ehitatud hierarhiliselt. Esimene nendest oli harilik, tavaline meel, mis sünteesib välistelt meeltelt saadud informatsiooni. Teine oli püsiv kujutlusvõime võime mäletada esimese meele poolt sünteesitud informatsiooni. Kolmas ja neljas olid animaalne ja inimlik kujutlusvõime, mis võimaldab nii inimestel kui loomadel õppida, mida keskkonnas peab vältima ja millele tasub ligi minna,
Retseptsioon on kogu organismi aferentsete(sensoorsete) funktsioonide kogumik. Kliinilises praktikas tuleks aga eristada kitsamat mõistet - tundlikkus. Selle kogumiku alla kuuluvad: Nägemine -nägemisnärv (II) Kuulmine -tasakaalu-kuulmisnärv(VIII) Maitsmine -näonärv (VII),keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) Lõhnatundlikkus -haistmisnärv (I) Motoorikaga seotud süvatundlikkuse süsteem. Tundlikkuse liigid: Nahatundlikkus valu, temperatuuri, puutetundlikkus; protopaatiline vähediferentseeritud, epikriitiline-täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed 5 Tundlikkuse juhteteed juhib erutust nahalt (perifeerselt närvilt) seljaajusse. Saab alguse perifeerselt
närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores! Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks: - Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril. Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond – keelt moodustavate lihaste töö. - Sensoorsed väljad – kuulmine (oimu-), nägemine ja puutetundlikkus (otsmiku-kiilu piiril) – meeleelundid - Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia! Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. Ülesanded: kujundite opereerimine, ruumis orienteerumine, helide eristamine, tervikut käsitlev infotöötlus.
· fotoretseptorid tundlikud silma võrkkestale langeva valguse suhtes · kemoretseptorid tundlikud suus, ninaõõnes ja kehavedelikes ringlevatele kemikaalide suhtes · osmoretseptorid tundlikud kehavedelike osmootse rõhu suhtes Kehatundlikkuse neli modaalsust: 1. kompimistundlikkus 2. temperatuuritundlikkus 3. valutundlikkus 4. asendi- ja liigutustundlikkus ehk propriotseptsioon Puutetundlikkus Hõlmab puudutuse, surve, vibratsiooni, sügeluse ja kõdiaistingu. Nende aistingute aluseks on puutetundlikud retseptorid (Meissneri kehakesed, karvajuure põimikud, Merkeli rakud, Ruffini kehakesed, Pacini kehakesed ja vabad närvilõpmed) ärritus nahas või selle aluskihis. Surve Sügavamate kudede deformatsioonil tunnetav kestev aisting, laiemal pinnal kui puudutus. Surveaisting tekib Meissneri kehakeste, Merkeli rakkude ja Pacini kehakeste ühisel aktiveerumisel.
· Mehhanosensorid rõhutundlikud, kuulmis-, tasakaallu- ja kompimismeel. · Termosensord reageerivad temp muutustele, nahas, limaskestades ja siseelundites. · Kemosensorid keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud, haistmine, maitsmine. · Osmosensorid koevedelike osmootse rõhu muutustele reageerivad, asuvad siseelundites ja hüpotalamuses · Valutundlikud on vabad närvilõpmed. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) Aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis jagunevad omakorda kaheks: a) Merkeli rakud on sageli kogunenud sensorelundisse, mida innerveerib A tüüpi
Meelesüsteem koosneb: · Sensorist e retseptorist · Aferentsetest juhteedest · Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu
Selgus, et lapsed pilgutasid nende piltide peale, kus on näo struktuuriosad õigesti. Kuulmine valjule helile saab juba reageeruda 24.rasnäd. Südamelöögid, mis last saadavad üsasiseselt, mõjutavad maagiliselt. Kui laps sünnib, siis kõrv on avatud igasugustele helidele palju tundlikkumad. Nt raadio väsitab last Lõhnatundlikkus vajalik selleks, et hakkaks rinda võtma. Huvitab kõige enam oma ema rinnapiima vastu (oskavad eristada). Ka ema tunneb oma lapse lõhnast ära. Puutetundlikkus nahk ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul ja tundlik puudutustele, rühule ja temperatuurile. Kuni 86 aastani arvati, et laps ei tunne valu. Maitsetundlikkus nagu täiskasvanul, eelistab magusat, ei meeldi kibe, mõru ja soolane. Reageerib ebameeldivatele maitetele, mis ka täiskasvanule ei meeldi. Meeled on olulised, kuna puudub verbaalne oskus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd
Meelesüsteem koosneb: Sensorist e retseptorist Aferentsetest juhteedest Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu
annaabi.ee 
