Kodarluukehal (corpus radii) on luudevaheline serv (margo interosseus). Kodarluu alumises lateraalses otsas on tikkeljätke (processus styloideus) ning mediaalses otsas on küünarluumine sälk (incisura ulnaris). Distaalsel küljel on randmine liigespind (facies articularis carpalis). KÜÜNARLUU (ulna) (peas) Küünarluu ülemisel osal on 2 jätket: ülespoole on suunatud küünarnukk (olecranon) ning ettepoole on suunatud nokkjätke (processus coronoideus), mille lateraalsel küljel on kodarluumine sälk (incisura radialis) ning küünarluukörpus (tuberostias ulnae). Mõlemad jätked piiravad plokisälku (incisura trochlearis). Küünarluukehal (corpus ulnae) on luudevaheline serv (margo interosseus). Küünarluu alumisel otsal on küünarluupea (caput ulnae), mille liigesringmik (circumferentia articularis) liigestub kodarluu vastava sälguga. Küünarluupea mediaalsel küljel on tikkeljätke (processus styloideus). ÕLAVARRELUU (humerus)
Kusiti. Munandikott. Munand. Munandimanus Liibub munandi tagumisele servale. Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune. Seemnejuha 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ Mis on munandimanuse vahetu jätk. 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõieke 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga. Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel. Kusepõie ja pärasoole vahel. Varem peeti seemnepõiekesi seemne hoidlateks, tegelikult lisandub sekreet ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks. Eesnääre Kastanimuna suurune mehe sugunääre. Ümbritseb kusepõie kaela. Eesnääre on liitnääre, mille juhad ahenevad kusitisse. Eesnäärme lihaskude (tugev) pressib ejakulatsiooni ajal sekreeti kusitisse, mis koos seemnepõiekeste sekreediga muudab seemnerakud aktiivseks.
Munandimanus · Liibub munandi tagumisele servale · Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune Seemnejuha · 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ · Mis on munandimanuse vahetu jätk · 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga Seemnepõieke · 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga · Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel · Kusepõie ja pärasoole vahel · Varem peeti seemnepõiekesi seemne hoidlateks, tegelikult lisandub sekreet ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks Eesnääre · Kastanimuna suurune mehe sugunääre · Ümbritseb kusepõie kaela · Eesnääre on liitnääre, mille juhad ahenevad kusitisse · Eesnäärme lihaskude (tugev) pressib ejakulatsiooni ajal sekreeti kusitisse, mis
TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Arsti teine käsi ei seisa kasutult, vaid fikseerib patsiendi lõualuu, alveolaarjärke, hoiab vajadusel eemale põse, keele. Hammaste eemaldamine hambagruppide kaupa Eelduseks on ilmeksimatu hammaste anatoomia tundmine! Vajadusel korda I-II kursuse materjale! Ülalõug Intsisiivid Tavaliselt 1 kooniline juur, lateraalsel veidi pikem, saldema ja juuretipp võib olla suunatud tahapoole. NB! Vajadusel ja kahtluse korral teha röntgenülesvõte! Alveolaarluu on õhem vastibulaarsel, paksem palatinaalsel, seega ekstraktsioonisuund on rõhutatult vestibulaarsele, hammas eemaldada suunaga vestibulaarsele. Soovitavalt vältida lateraalsete intsisiivide korral rotatsiooni! Tangide valik: sirged tangid kas hambale või hambajuurele Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas Kaniinid
Niudeluu 2. Istmikuluu 3. Häbemeluu ( häbemeliidus e. sumfüüs ) Reieluu on pikim toruluu, ülemises otsas on pea mis on 2/3 kerast. Kaela kõrval paiknevad suur ja väike pöörel. Alumises otsas on põnt ( keskmine, külgmine põnt ). Pea ja põnda vahele jääb reieluu keha. Sääreluud on sääre ja pindluu. Sääreluu ülemises otsas paikneb külgmine ja keskmine põnt. Luu alumine ots on nelinurkne, mille sisemisel ( mediaalsel ) küljel paikneb keskime peks. Välimisel ( lateraalsel ) paikneb pindluumine sälk. Pindluu ülemine ots on pea ja alumine moodustab peksu. Jalaluud: Kannaluid on 7 lühikest luud ( randmeluudest suuremad ). Proksimaalsel reas on 2 luud : konts ja kandluu ( kõige suurem ). Distaalses reas on 5 luud : lodiluu (4), kuupluu (3) ja kolm talbluud : keskmine (5), vahepealne (6) ja külgmine (7). Pöialuid loendatakse suure varba poolt, esimene on kõige lühem ja jämedam. Teine on kõige pikem. Varvasteluud on nimepoolest ja kujupoolest
Lisasugunäärmed. Seemnejuha ampull- laineneud seemnejuha osa enne eesnääret. Seemnejuha toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad. Seemnejuha on 40cm pikk, 3 mm läbimõõduga torujas organ. See on munandimanuse vahetu jätk. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõikesed, mis toodavad enam kui poole, 60% seemnevedelikust. Seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist. Seemnepõieke on 2-5 cm pikkune, 2 cm läbimõõduga. See asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel. Kusepõie ja pärasoole vahel. Kusepõie tagaosas ühinevad seemnejuhad ja seemnepõikeste juhad ning moodustub purskejuha, see omakorda ühineb eesnäärmes kusitiga. (Tallinn Kirjastus "Valgus" 1987) Eesnääre ümbritseb kusitit, selle nõre kuulub ka seemnevedeliku koostisse, moodustades omakorda selle mahust 30%. Eesnäärme nõre stimuleerib spermatosoide, muutes need aktiivselt liikuvaks.
· KINNITUB o Suure varba phalanx distalis'e dorsaalne pind M. FIBLUARIS TERTIUS · ALGAB o Fibula eesmise pinna distaalselt 1/3-lt · KINNITUB o 5. metatarsaalluu põhimikule M. FIBULARIS LONGUS · ALGAB o Caput fibulae'lt o Fibula lateraalselt pinnalt · KINNITUB o Mediaalselt jalale- 1. os cuneiforme ja 1. metatarsaalluu põhimiku taldmisele pinnale M. FIBULARIS BREVIS · ALGAB o Fibula lateraalsel pinnal · KINNITUB o 5. metatarsaalluu SÄÄRE TAGUMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. TRICEPS SURAE M. GASTROCNEMIUS · CAPUT MEDIALE o ALGAB Reieluu condylus medialis'elt · CAPUT LATERALE o ALGAB Reieluu condylus lateralis'elt M. SOLEUS · ALGAB o Linea m. solei o Caput fibulae o Fibula · KINNITUB o Calcaneus'e tagumine pind M. PLANTARIS · ALGAB
S. Clexane alates 24.04 0,6ml 1x päevas (10:00) s/c. Toimeaine naatriumenoksapariin. Clexane väldib operatsioonijärgselt trombide teket. Ühekordselt manustatud ravimid T. Dormicum 22.04 ja 06.05 1x päevas (vastavalt 9:00 ja 12:00) p/o. Toimeaine midasolaan. Kasutatakse kirurgilise protseduuri eelseks rahustamiseks. 16 5. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID Röntgenograafia: (19.04): Paremal II-III roidevahemikus lateraalsel 1.4 cm varjustus. (23.04): Esineb pneumotooraks kihipaksusega kuni 4,0 cm. Paremal rindkere pehmetes kudedes on õhku. (24.04): Võrreldes 23.04.15 ülesvõttega on pneumotooraksi maht paremal vähenenud (26.04): Võrreldes 24.04.15 ülesvõttega on paremal pleuraõõnes õhku vähem, 1,5 cm. Mõlemal pool kaelal pehmetes kudedes ja rindkereseinas on õhku rohkem. Pleuradreen on vasakul endises asendis. (28.04): Pneumotooraks paremal vähenes.
NÄRVISÜSTEEMI ARENG - 2.5 nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend – neuraal- ehk medullaarplaat (A) - neuraalplaat muutub kiiresti neuraalvaoks (BC) - sulgub neuraaltoruks (DEF) – pea- ja seljaaju algmeks - koos neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist ehk –plaat (D1) sellest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid (EF2) ja vegetatiivsed ganglionid (EF3) Neuraaltoru seina ehitus - sein kasvab ebaühtlaselt - 4. lootenädal koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5) külgplaadi dorsaalosa nimetatakse alaarplaadiks (taga - F6) ja ventraalosa basaalplaadiks (ees - F7) õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8) peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest põhjaplaat ...
femoralis) palpatsioon. Õndlaarter (a. poplitea) palpeeritakse sügaval põlveõndlas reieluu distaalse otsa vastas, kui patsient lamab selili, jalg põlvest kergelt painutatud. Palpeerimiseks on küllaldase kompimisjõu saavutamiseks tarvis 2.- 4. sõrme ja käed asetatakse põlvepiirkonna ümber. Joonis 7. Põlve õndlaarter (a. poplitea) palpatsioon. Jalaseljaarter (a. dorsalis pedis) palpeeritakse jalalaba selgmise pinna keskel pika suurvarbasirutaja kõõluse lateraalsel küljel. 12 Joonis 8. Jalaseljaarteri (a. dorsalis pedis) palpatsioon. Tagumine säärearter (a. tibialis posterior) palpeeritakse sääreluu mediaalsest päksist veidi distaalsemal ja tagapool. (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Shelswell & Bentley 2007.) Joonis 9. Tagumise säärearteri (a. tibialis posterior) palpatsioon. Pulsi hindamiseks vajalikud vahendid Kell sekundiosutiga või stopper
Notsitseptorid sensibiliseeruvad ja aktiveeruvad. Valuimpulsside perifeerne edastamine: · A kiud Müeliniseeritud, 2 5 m, 6 30 m/s ;hästi lokaliseeritud, terav valu. · C kiud Müeliniseerimata, 2 m, 0,5 2 m/s; halvasti lokaliseeritud, tuim valu -> seljaaju tagasarv. Seljaaju tagasarves II neuron, millest vabanevad neurotransmitterid: glutamaat, aspartaat, substants P, CGRP. Tsentraalne valu levik: · Seljaaju tagasarves II neuron · Spinotalaamiline trakt (STT) lateraalsel uuem - neo STT mediaalsel vanem ja aeglasem - paleo STT. Ühendused retikulaarformatsiooni, limbilise süsteemi, hüpotaalamuse ja periakvaduktaalse hallainega. Analgeesia on valu täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/enkefaliin/dunorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja B-lumfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse
• Mittediagnoositud põhjused. Lihaste ja kõõluste vigastused Patsiendi juhtumitena on väljatoodud 1. küünarliigese epikondüliit kui näide ülekoormusvigastusest 2. supraspinatustendiniit kui näide degeneratiivsetest muutustest, mille on põhjustanud ammune vigastus 3. hamstringlihase venitus/ rebestus kui näide otsesest traumast. PATSIENDI JUHTUM 54- aastane naine kurdab mõõdukat valu küünarliigese lateraalsel poolel üle kahe kuu. Valu põhjustab ebamugavust pea kogu aeg, kuid eriti oma hobitegevuse- tennisemängu ajal. Vestluses patsiendiga selgub, et lokaalset valu hakkas ta tundma ühe jõulise valelöögi järgselt. Käesoleval ajal kurdab patsient valu küünarliigese lateraalsel poolel, mis kiirgub distaalsele küünarvarde, randmeni ja käe seljani. Diagnoos: epicondylitis lateralis humeri- õlavarreluu lateraalne epikondüliit (põndapealise põletik- tennisisti küünarliiges)
Liikumine toimub seega ventrikulaartsoonist (neuraaltoru) intermediaantsooni ja lõpuks marginaaltsooni. Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Inimaju koosneb rohkem kui 1011 neuronist, mis on assotsieerunud rohkem kui 1012 gliiarakuga. Lateraalsel inhibitsioonil jagunevad kõrvuti olevad rakud erinevalt: üks neuroniks ja teine tugirakuks. Kui rakk toodab rohkem Deltat, siis tekitab Notchi raja kõrvalrakus, millest areneb seetõttu tugirakk. Neuronite arvu määrab algselt embrüo vanus, hilisemalt erinevad signaalrajad. Ektodermaalsed plakoodid Terminit ektodermaalsed plakoodid kasutatakse laias ja kitsas mõistes. Laias mõistes
Inimese Amügdala krutib üles neg emotsioone ja siis FS suudabs eda ka vaigistada., ajus näha, et paremal poolkeral funkis paremini arenenud. See on põhjus, miks in parem Virgatsained – dopamiin (armastus, ). Serotoniin (õnnehormoon) Adrenaliin (ajukoort ajupoolkera on ruumislis.koordineeirmis juhtimisel parem. Vasak on parem just verbaalsel ja stimuleerib). Dorsolateraalne osa – seotud nii parietaalsagara tagusmie osaga kui ka lateraalsel asjal. Kui kahjustus on paremas kiirusagaras, siis kliiniline pilt on kehvem temporaalsagarga (ehk lühimälu, et kas seda saja tasub veel samamoodi kasuatda ehk TS (sümprmid on ulatuslikumad ja tõsisemad), puudjäägid on nägemishäiretes. In ei suuda annab vana asja kohta infot). nägemisinfot ära kasuatda , et ruumis mingeid ope läbi teha /sooritada. See aga puudutab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
