amneesiat - mälu ebaloomulikku halvenemist. See on ka dementsuse kõige varajasemaks tunnuseks. Dementne inimene unustab eelkõige hiljutised sündmused, kuna kaugem mälu säilib, siis elatakse sageli minevikumälestustes. Afaasiat - raskused õigete sõnade leidmisel ja ka kõnest arusaamisel. Selle sümptomiga kaasub ka oma haigusest mittearusaamine. Apraksia - inimene ei oska enam oma tegevust planeerida ja lõpule viia. Probleeme tekib kirjutamisega, riietumise ja söömisega. Agnoosia - ei suudeta ära tunda asju, isikuid ja kohti kohti, mida varem hästi tunti. Häire all kannatajal kahaneb ka riskitunnetus. 4. Kuidas progresseerib haigus? Esimeses staadiumis kaotavad haigestunud aegamisi oma vaimseid võimeid. Esinevad viited mälu halvenemisele ja kergekujulised meeleoluhaired. Väheneb spontaansus, esineb initsiatiivitust ja ettevõtlikkuse langust, reaktsiooniaeg pikeneb ja õppimisvõime väheneb. Isikud väldivad uusi situatsioone, eelistades
2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 12
5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem. 8) Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused 10 minuti jooksul pimedusega. 9) Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 10) Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 11) Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. 12) Tajuline jäävus tähendab, et objektide omadusi tajutakse stabiilsena ka siis, kui objekt aeg- ajalt nägemisväljast kaob.
8) Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi. JAH 9) Me oleme kohanenud maailma nägema nii, Seetõttu nagu seda on olnud evolutsiooniliselt kasulik näha. võivad mõnikord tekkida ning tajutav ei vasta illusioonid füüsilises keskkonnas olevale. 10) Agnoosia puhul ei tunta objekte ära . 11) Sea mõisted ja seletused vastavusse Aisting(sensation) ON FÜSIOLOOGILINE REAKTSIOON KESKKONNA ÄRRITAJALE Taju(perception) ON PROTSESS, MILLE KAUDU MEELEORGANITELT SAADUD ANDMETE PÕHJAL LUUAKSE TERVIKLIK PILT. 12) Kontekst ei mõjuta illusioonide teket. VALE (MÕJUTAB KÜLL)
närviteest ja inhibeeriva (-) signaali valu ja temperatuuri närviteest. Interneuroni suhtelisest aktiivsusest sõltub, kas info saadetakse ajju või mitte. Mis on fantoomvalu? Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu, aju poolt loodud, ca 50% amputeeritutel, tekib pärast operatsiooni, võib kesta aastaid · aju poolt loodud · ca 50% amputeeritutel · tekib pärast operatsiooni · võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia · tundlikkus pole kadunud · pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust · pole kõnehäiret · Aga on: 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade (B 5,7) kahjustus · Info integratsiooni häire, st kõrgemad tajuprotsessid on häiritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad.
tajumishäired tajumishäired Hüperesteesia Hüpesteesia Anesteesia Meelepetted Psühhosensoorsed häired sensoorse ärrituslä- sensoorse ärritusläve sensoorse ärritusläve a) illusioon a) agnoosia ve alanemine kõrgenemine ärritajate kõrgenemine ärritajate ärritajate vastuvõt- vastuvõtmise nõrgene- vastuvõtmise katkemisel b) hallutsinatsioon b) derealisatsioon mise intensii mine (kergemate (kooma e teadvusetuse vistumine (tugeva häirete puhul) korral) c)depresonalisatsioon ärituse puhul) Meelepetted tajuelamus, mis ei vasta tegelikkusele (erinevalt kujutlustest ei teadvustata
kaksikdissotsatsiooniks? a) Gestaltistide poolt sõnastatud tajulise organisatsiooni põhiprintsiipi, mille kohaselt objekti tajutakse alati tausta ees, sõltumata objektist b) Ajukahjustust, mille korral ei nähta enamikku nägemisillusioone, välja arvatud kuuillusioon c) Psühhkirurgia meetodit otsmikusagara ühenduste katkestamiseks psühhiaatriliste häirete ravis d) Kuklasagara nägemispiirkonna kahjustust, mis viib visuaalse agnoosia tekkeni e) Nähtust, mille puhul ajukahjustusega patsient sooritab hästi ülesande A, kuid ebaõnnestub ülesande B ning teise ajupiirkonna kahjustusega patsient sooritab hästi ülesande B, kuid mitte ülesannet A 23. Kui kaks psüühikaprotsessi toimuvad samal ajal, nimetatakse sellist töötlust...? a) ...evolutsiooniliseks b) ...seriaalseks c) ...paralleelseks d) ...skemaatiliseks e) ...varjutatuks 24
- Loomadel kellel on silmad rohkem laiali ei ristu närvirakud Mitteteadlik tektopulvinaarne - 10% närvidest - Visuaalse stimulatsiooni kindlakstegemine ja selle järgi orienteerumine - Ürgsem ja teadvusevälisem - Töötab ainult reaalajas Sakaadid – kiired üheaegsed silmade liigutamised ühes suunas. Nende tõttu oleme 4h päevast pimedad. Silmaliigutuste mõjul saadud info paneb kokku alles aju. Nägemisega seotud häired: - Visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed. Erineva lainepikkuse ja sagedusega helid. Kõrv püüab need helid kinni. Teo sees on membraan mille erinevad kohad reageerivad erinevale võnkesagedusele. Trummikile vibreerib – võimendatakse alasite ja haamritega võngeteks. Tigu saab lainepikkusega heli
Meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui stiimuli intensiivsus kasvab. Näiteks hämaruses ollakse suutelised märkama selliseid väikesi heleduse erinevusi, mida ereda valguse korral ei erista. 21. Mis on visuaalne agnoosia? Visuaalne agnoosia on võimetus tunda ära visuaalseid kujutisi ja objekte. 22. Kirjeldage tervikuks sidumise Inimene tunneb ära tuttavad ideed tajuteooriatest objektid/keskkonna ning lahterdab need kategooriate kaupa allüksusteks, mida on seetõttu lihtsam kästileda. 23
frontotemporaalseid dementsusi ja vaskulaarset dementsust. Sekundaarseid dementsusi käsitletakse diferentsiaaldiagnostilisest aspektist. Dementsusega kaasnevad ilmingud 1. Dementsusega kaasnevad kognitiivsed häired - Amneesia - mälu ebaloomulik halvenemine - Afaasia - oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada - Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia - Agnoosia - suutmatus ära tunda asju isikuid ja kohti - Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2. Käitumishäired - Passiivsus - Agiteeritus, mis väljendub vaenulikkusena, agressiivsusena, kärsitusena, ekslemisena jms Psüühikahäired - Tajumishäired: hallutsinatsioonid, väärkujutlused - Luulumõtted - Ärevus, depressioon - Hirmud Dementsusega kaasnevad ilmingud 3. Isiksuse muutus
põlema, siis see füüsikaline stimulatsioon (lambist tulev valgus) mõjutab meie taju keskkonnale (silmad hakkavad valutama vm). Ütleme, et see mõju on S. Kui nüüd panna teine lamp veel põlema, siis füüsikaline stimulatsioon suureneb 2x aga S ei suurene 2x. Weber tegi valemi: 21. Mis on visuaalne Visuaalne agnoosia on võimetus tunda ära agnoosia? visuaalseid kujutisi ja objekte. 22. Kirjeldage tervikuks Tervikuks sidumise idee ehk sidumise ideed sõlmimisprobleem.Tänu aistingule saame aru, et tajuteooriatest. tegu on kindla omadusega (värv, pikkus, kuju). Taju seob selle tervikuks ning punasest ümarast kerast saab tänu tervikuks sidumisele sellest tomat.
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
Miks haigetsaanud koha ümbrust hõõrudes valu vähemaks läheb? Selgroos olev vaheneuron (interneuron) saab erutava signaali (+) kerge puudutuse ja surve närviteest ja inhibeeriva (-) signaali valu ja temperatuuri närviteest. Interneuroni suhtelisest aktiivsusest sõltub, kas info saadetakse ajju või mitte. Mis on fantoomvalu? Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu, aju poolt loodud, ca 50% amputeeritutel, tekib pärast operatsiooni, võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia Loeng 4 Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab.
- Sakaadliigutuste tõttu oleme 4h päevas pimedad, nägemiskoores deaktivatsioon. Aju loob tühjadest kohtadest tervikpildi. Tavaliselt juhtub liikluses kui pea kõrvale pöörata. On treenitav nt sportlased ja professionaalsed autojuhid keskenduvad nii, et ei liiguta eriti silmi ja pimekohad jäävad olemata. Nägemisega seotud häired - Vigastused genikulostriaat e kohtumises nägemistees – häire mustri, värvi ja liikumise tajumises, ka visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Vigasutsed selgmises nägemistees (ürgsem tee) – ka visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad - Aju ja mälu aitavad kaasa igasugustele süsteemidele, et tuvastada asju ilma, et nendest visuaalselt aru saaks. Kuulmine Helilainete muutumine närviimpulsiks Kuulmisaparaat - Kui teo basilaarmembraani karvakesed ei toimi, teeb implantaat saadud helilaine
oluliselt paremini kui teised. 5) düsosmia (ka kakosmia või parosmia) – moondunud või väärastunud lõhnataju; Mõnikord kasutatakse ka mõistet troposmia, mille all mõeldakse sellist düsosmia vormi, kus tegelikult meeldivat lõhna tajutakse ebameeldivana 6) fantosmia - haistmishallutsinatsioonid, mis tekivad ilma reaalse lõhnaärritita; 7) olfaktoorne agnoosia – võimetus lõhnu ära tunda Tekkepõhjused Haistmistaju häiretel võivad olla erinevad tekkepõhjused, mis: 1) takistavad lõhnamolekulide kulgu tänu ninakinnisusele krooniline nohu ninapolüüpid 2) kahjustavad haistmisepiteeli ja selles olevaid haistmisrakke viirusinfektsioonid, õhus lenduvad toksiinid 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja haistmisnärvi
Frontaalne käitumishäire, kõnnaku apraksia Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis jainfo integratsioon. Tunnetus – tajude süntees ja analüüs. Domineeriv poolkera – arvutamine. Mittedomineeriv poolkera – kehaskeem, ettekujutus väliskeskkonnast. Kahjustus – vastaskehapoole tundlikusehäire; vormi, pinna, kaalu analüüsi häire; Wernicke afaasia (neologismid, mittesõnad, sõnasalat); agnoosia, apraksia, neglekt e ignoreerimissündroom ( nt ei joonista pildilt poolt maha). Mittedomineeriva poolkera kahjustus – autotopoagnoosia (kehaskeemi häired), anosognoosia (ei tunneta kehaosasid), riietumise apraksia, geograafiline agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire).
DÜSLEKSIA JA PÄRILIKKUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Düsleksia mõiste, definitsioonid ja avaldumine..............................4 2. Düsleksia põhjused ja pärilikkus...............................................5 2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus...................................................5 2.2. Pärilikkus.........................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................8 2 SISSEJUHATUS Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. ...
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süs...
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia 2. loeng 10.09.18 Kuidas toimub komminukatsioon inimese sees? 1. Aju koordineerib protsesse kehas kahe süsteemi abil: närvisüsteem ja endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM ...
sellest ise aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. AFAASIA ehk kõnehalvatud on kõnetegvuse aspektide häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest. Motoorse kahjustuse puhul on häiritud suuline või kirjalik kõne, sensoorse kahjustuse puhul suulisest kõnest arusaamine või lugemine. *OIMUSAGAR- temporaal sagar. lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine.(Epilepsia allikas) AGNOOSIA on tajuvõimetus. Üheks nt. on visuaalne agnoosia, mille korral inimene näeb esemeid, kuid ei saa aru mis need on. Agnoosia on seotud ajukoore kahjustusega kukla- oimu- või kiirusagarates. *KUKLASAGAR- ehk visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.Nägemise vastu võtlemine ja töötlemine, illusioonid ja hallutsinatsioonid. Seljaajus on valgeaine väljaspool ja hallaine seespool, peaajus on see vastupidi. 4
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika Tartu 2017 Sisukord 1.Sisejuhatus.............................................................................................................. 3 2.Harjutuste programm............................................................................
1. Sisejuhatus Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõ...
kaupa 3. Iga kõrgusega helilõiku testitakse konkreetne arv kordi 10. Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega. Erinevate raskuste esemete tõstmine ja raskusvahedest arusaamine: et füüsiline stimulatsioon annaks tajutava tulemuse kahe raskuse vahel, on vaja piisavalt tugevat stimulatsiooni muutust. 11. Mis on visuaalne agnoosia? Võimetus ära tunda visuaalseid objekte, kontuure, nägusid. 12. Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused? Alt- üles töötluse teooria kohaselt kujundab psüühikat ümbritsev keskkond, oluline on see, mis toimub ümberringi, mitte see, mis toimub pea sees. Teooria eesmärgi kohaselt oli oluline keskkonnaga kohanemine. Kui eesmärk on keskkonnaga kohaneda, siis keskkond saabki olla ainult see, mis seda taju elamust ja seda psüühikat seal taga kujundab.
Hpmkampuste kahjustsuest nii retrograane või anterigraande amneesia. – ei aimu, kuhu oled liikunud, kui kaugele jne. See on selline orienteerumine. suuda asukohta määrata. Ei saa aru objektide asukohast ega kuidas mingites piirkondades Nt tavaliselt pole raske leida oma auto üles teiste hulgast,isegi kui teisi autosid on juurde oma teed leida. Agnoosia on see, kus in ei tunne ära. Amneesia mingil hetkel koha peal olle tulnud. sobjekte eristatakse omavahel ,kaaridts saadatkse aru, aga ei ole suuteline meelde tuletama, meeles hoidma. Nii amneesia kui agnoosia on oimuja kiirusagara tagumise koore kahjustsu. Vaja meelde jätta olulisemad ruumivihjed
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...
Kõrvahaiguste uurimismeetodid Kõrva anatoomia Kõrv jaguneb: · Väliskõrv · Keskõrv · Sisekõrv Arina, Kadi 2 Väliskõrv Kõrvalest- väline nähtav osa, mis ümbritseb välimist kuulmekäiku Välimine kuulmekäik- kanal, mis ühendab kõrvalesta trummikilega. Arina, Kadi 3 Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Arina, Kadi 4 Sisekõrv · Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võt...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis ALZHEIMERI TÕBI Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 Sissejuhatus e. mis on Alzheimeri tõbi: Alzheimeri haigus põhjustab aju närvirakkude järkjärgulise hävinemise, mille tulemusena aju muundub ja ei tööta enam normaalselt. Lõpuks Alzheimeri haigusega inimesed muutuvad aina vähem võimeliseks teha järeldusi väliskeskkonnast saadud informatsioonist ja ei suuda saata informatsiooni oma kehale. Alzheimeri haigust põdevad inimesed muutuvad võimetuks mõtlema, meenutama ehk mäletama, arusaama ja otsustusvõimetuteks. Neil tekivad probleemid selliste igapäevaste asjadega, nagu riidesse panemine, söögi valmistamine või ka kasvõi auto pesemine. Lõpuks nad pole enam võimelised enda eest hoolitsema ja hakkavad arenema teised haigused, nagu näiteks pneumoonia, mis tea...
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise keh...
Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis, nägemis, maitsmis,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid. Psühhosensoorsed häired moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega. Sensoorse sünteesi häired. Agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon. Agnoosia tajumise objekti taastundmise häire. Optiline agnoosia, akustiline A, taktiilne A. Derealisatsioon ruumitajuhäired tajutakse moonutatult objekti ruumilisi suhteid või parameetreid mõõtmed, proportsioonid, asetus. Ajatajuhäired. Depersonalisatsioon - - kehaskeemihäire ei taju õigesti kehaosade asetust ja proportsioone. - anosognoosia võimetus tajuda tegelikku kehalist defekti või puuet - psüühiline depers. muutus '' mina'' ühtsuse ja järjepidevuse tunnetuses.
silmadominantseteks sammasteks 2. visuaalne ala (V2) võtab vastu teatava orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi eristatakse veel liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid kui kahjustus V1 ala, tekib tsentraalne e kortikaalne pimedus inimene on pime V2 kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia inimene näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska kasutada, see on psüühiline pimedus e optiline agnoosia 9. Kuulmismeel. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis, sise ja keskkõrva. Sisekõrvas asuvad sensorrakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva kuulmekileni, mis hakkab kaasa võnkuma.
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
Selle seaduse abil saame võrrelda erinevate aistinguviiside tundlikust. Fechneri seadus aistingu tugevus on võrdne füüsikalise stiimuli intensiivsuse logaritmiga. Kuigi see seadus ei kehti täielikult on ta abiks stiimuli intensiivsuse ja subjektiivse tunde seose määramisel.Weberi seaduse järgi mida väiksem on murd seda tundlikum on modaalsus näiteks keedusoola mõju keelele on 33, 5 % ehk 1/3. Mis on visuaalne agnoosia? Kui inimene näeb objekti aga ei suuda teda ära tunda. Kirjeldage tervikuks sidumise ideed tajuteooriatest. Tervikuks sidumise eel analüüsitakse kõiki elemente närvirakkude süsteemis ja aju paneb asjaolusid silmas pidades terviku uuesti kokku. Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused? Ülalt alla tähendab kui võtame suurema objekti ja hakkame süvenema järjest detailidele ja alt üles tähendab et enne vaatame detaile ja paneme nendest kokku terviku.
Meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui stiimuli intensiivsus kasvab. Näiteks hämaruses ollakse suutelised märkama selliseid väikesi heleduse erinevusi, mida ereda valguse korral ei erista. 21. Mis on visuaalne agnoosia? Visuaalne agnoosia on võimetus tunda ära visuaalseid kujutisi ja objekte. 22. Kirjeldage tervikuks sidumise Inimene tunneb ära tuttavad ideed tajuteooriatest objektid/keskkonna ning lahterdab need kategooriate kaupa allüksusteks, mida on seetõttu lihtsam kästileda. 23. Mis on ülalt-alla ja alt-üles Ülalt-alla töötluse puhul minnakse tervikult
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
inimesi kõnelevat ukse taga või nähakse tavalisi loomi), 2) pseudohallutsinatsioonid (meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest). Psühhosensoorsed häired (agnoosia, derealisatsioon ja depersonalisatsioon) Psühhosensoorsete häirete korral on häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks või seostumine varasema kogemusega. 1. Agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära /agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/; 2. Derealisatsioon (derealization) - häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. Derealisatsioonielamus võib esineda joobes, aju orgaaniliste kahjustuste ja psüühikahäirete korral. luululine taju - ümbritsev maailm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või tungivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile.
agressiivsus Kahjustus : võimetus tunda ja kujutleda hirmu, ei erista sõbralikku ja tigedat inimest, võtavad ülemäära suuri riske. Emotsionaalsete näoväljenduste äratundmine on häiritud + kavatsuste mõistmine + hirmu vokaalsed väljendused. Klüver-Bucy sündroom : reesusmakaakidel oimusagarate eemaldamise tulemusena tekkinud hüperoraalsus, hüperseksuaalsus, hirmu puudumine, ülesöömine, visuaalne agnoosia. Mandelkeha kahepoolne eemaldamine põhjustas samu, aga muutis püsivalt ka sots käitumist, viies langusele rühma hierarhias. Inimestel on temporaalne lobotoomia (50ndad) – hüperoraalsus, ülesöömine, emotsionaalne tuimus. Sama tulems mandelkeha keemilise kahjustuse korral, kuid vähem väljendunult. Basolateraalne osa (tugevaim seos ajukoorega) – saab sisendi sensoorsete aistingutega tegelevatest ajuosadest, käitumuslikud valikud. ’
kombineeritud. Sensoorne koor- tundlikkus vastaskehapoolelt; seal asub ka osa wernice kõekeskusest, kuulmis-ja info integratsioon, tunnetus: tajude süntees ja analüüs, domineeriv poolkera tegeleb arvutamisega ja mittedomineeriv: kehaskeemi ja ettekujutluse väliskeskkonnast. Parietaalsagara kahjustus: iseloomulikud tundlikkuse häired. Mittedomineeriva poolkera kahjustus: autotopagnoosia kehaskeemihäired; anosognoosia ei tunneta kehaosasid (defekti); riietumise apraksia; geograafiline agnoosia ei leia kohta; konstruktiivne apraksia ei suuda joonist kopeerida. Domineeriva poolkera kahjustus: amnestiline afaasia; akalkuulia ei oska arvutada; aleksia lugemise häire; agraafia kirjutamise häire; apraksida sihipärase tegevuse häire, nt inimene kaotab võime nööpe isesesvalt kinni panna, kahte nööri otsa ei suudeta kokku kõita, apraksiaga inimene hõõrub tiku valet poolt vastu tikutoosi. Neglet e ignoreerimissündroom (ei joonista pooolt pilti)
alasti,seal tegeleti enamike kehaliste treeningutega. 56.Arheoloogilisi väljakaevamisi Olümpias Gümnaasium oli avatud päikese tõusust päikese juhtis: loojanguni. Ernst Curtius 23. võistlemist tähistati Antiik-Kreekas Heinrich Schliemann sõnaga : Pierre de Cubertin v) agnostika õ) agonistika 57. Rooma keiser kes käskik aasta 426 m.a.j v) agnoosia lammutada kõik ehitised olümpias Nero 24. andmeid antiikolümnpiamängude kohta Theodosius I peetakse usaldusväärseiks alates : Theodosius II Õ) 776 a.e.kr v) 767 a.ekr 58. Vahemaa,mille 490a.eKr läbi Diomedes v) 753 a.ekr ateenlasetele Marathoni lahingu võidust
Kvantitatiivsed - Hüperesteesia – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse korral) - Hüpesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine – juhtub kui teadvus hägunema hakkab (kergemate teadvushäirete korral) - Anesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine, valuaistingute katkemine (kooma) Kvalitatiivsed - Meelepetted – illusioon, hallutsinatsioon - Psühhosensoorsed häired – agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon Meelepetted Tajuelamus ei vasta tegelikkusele. Kujutlustes erineb selle poolest et need on tahtlikult esile kutsutud. Ühes tajufunktsioonis on asi sassis. - Illusioon e eksitaju – tegeliku objekti moonutatud tajumine. Nt vari seinal on ohtlik loom - Hallutsinatsioon – tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega. Hallutsinatsioonidele võib kaasuda luululisi tõlgendusi. Nt tajutakse mürgi lõhna ja arvatakse, et naabrid
Juhtivalt mäluhäired Kliiniliselt dementsus Defitsiit vähemalt kahes funktsioonis Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire Diagnoosi toetavad: o Kõnehäire o Apraksia - on võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu o Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. o Pärilik anamnees o ADL muutused MRT/KT ajuatroofia Veel tunnuseid: Mäluhäired o unustamine Orienteerumisraskused o Ekslemine Progresseeruv haigus o Probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek
Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Sclerosis multiplex. Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht - häirub närviimpulsside koordineeritud levimine. Sclerosis multiplex on noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest ja ka demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum. Haiguse
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
’ tajumiseks; tagab info objektide ära tundmiseks, visuaalseks planeerimiseks ja mäluks. Allotsentriline ehk objektikeskne ja vaatlejast sõltuv. Representatsioonid on pikaajalised. Ventraalse haruga kaasneb tavaliselt teadlikkus. Mis tõestab, et nad üldse olemas on? - Optiline ataksia – dorsaalne tee on vigastatud mistõttu ei ole ataksiaga patsiendid võimelised tegema täpseid liigutusi kuigi nende nägemine ja motoorika on säilinud, - Agnoosia – kahjustunud on ventraalne te ja seetõttu on häirunud objektide äratundmine aga säilib motoorika ja nägemine Marri nägemise mudel Mille poolest oluline, mida näitab? Näitab kuidas visuaalne info jõuab meie ajju. Oluline, sest võimaldab püstitada konkreetseid uurimisküsmusi sellest kuidas objektide äratundmine toimub. Millised on nägemisinfo töötluse kolm taset? Töötlustasemed ei ole hierarhilised!
ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar nägemise esmane töötlus Oimusagar kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia jutt pole seoses ja Boca piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar
ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar – nägemise esmane töötlus Oimusagar – kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia – inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia – ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar – sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar
on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus ehk presbüoopia. Kui kahjustus on tabanud 17. Brodmanni välja, tekib tsentraalne ehk kortikaalne pimedus. Sel puhul puudub nägemistaju täielikult, inimene on pime. 18. ja 19. Brodmanni välja ehk nn assotsiatiivsete väljade kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia. Inimene küll näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska kasutada. See on psüühiline pimedus ehk optiline agnoosia. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põiklihas. Neid lihaseid innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv varustab ülemist, mediaalset ning alumist sirglihast ning alumist põiklihast; plokinärv innerveerib ülemist põiklihast ja eemaldajanärv varustab lateraalset sirglihast. Meid ümbritseva ruumi vaatlemisel tuleb pilku suunata erinevatele esemetele. Kollatähnilt
homunkuluse. Motoorsete ja sensoorsete piirkondade ümber paiknevad ajukoore assotsiatiivsed piirkonnad, milles eeldatavasti toimub nii vastu võetud kui ka lihastele suunatava info keerukam süntees ja analüüs. Ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärjed Tegevuse häired ehk apraksiad seisnevad tahtliku tegevusakti algatamise tõsistes raskustes või sooritamise fragmentaarsuses (näiteks avab patsient külmkapi ukse, ent sealt toitu võtta ei suuda). Taju ja tähelepanu häireteks on agnoosia ja ignoreerimine. Visuaalse agnoosia puhul inimene näeb objekti (seda tõendab võime kirjeldada selle detaile), kuid ei tunne seda ära. Samuti võib patsient kopeerida objekti detaile, kuid mitte neist tervikut joonistada. Prosopagnoosia on nägude äratundmise häire (võimetus eristada tuttavaid nägusid võõrastest või võimetus üldse nägusid kui selliseid ära tunda). Anoomia kui kergem kahjustus seisneb asjadele nimede leidmise raskuses, kuigi nende asjade funktsioone tuntakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
