amneesiat - mälu ebaloomulikku halvenemist. See on ka dementsuse kõige varajasemaks tunnuseks. Dementne inimene unustab eelkõige hiljutised sündmused, kuna kaugem mälu säilib, siis elatakse sageli minevikumälestustes. Afaasiat - raskused õigete sõnade leidmisel ja ka kõnest arusaamisel. Selle sümptomiga kaasub ka oma haigusest mittearusaamine. Apraksia - inimene ei oska enam oma tegevust planeerida ja lõpule viia. Probleeme tekib kirjutamisega, riietumise ja söömisega. Agnoosia - ei suudeta ära tunda asju, isikuid ja kohti kohti, mida varem hästi tunti. Häire all kannatajal kahaneb ka riskitunnetus. 4. Kuidas progresseerib haigus? Esimeses staadiumis kaotavad haigestunud aegamisi oma vaimseid võimeid. Esinevad viited mälu halvenemisele ja kergekujulised meeleoluhaired. Väheneb spontaansus, esineb initsiatiivitust ja ettevõtlikkuse langust, reaktsiooniaeg pikeneb ja õppimisvõime väheneb. Isikud väldivad uusi situatsioone, eelistades
2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 12
5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem. 8) Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused 10 minuti jooksul pimedusega. 9) Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 10) Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 11) Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. 12) Tajuline jäävus tähendab, et objektide omadusi tajutakse stabiilsena ka siis, kui objekt aeg- ajalt nägemisväljast kaob.
8) Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi. JAH 9) Me oleme kohanenud maailma nägema nii, Seetõttu nagu seda on olnud evolutsiooniliselt kasulik näha. võivad mõnikord tekkida ning tajutav ei vasta illusioonid füüsilises keskkonnas olevale. 10) Agnoosia puhul ei tunta objekte ära . 11) Sea mõisted ja seletused vastavusse Aisting(sensation) ON FÜSIOLOOGILINE REAKTSIOON KESKKONNA ÄRRITAJALE Taju(perception) ON PROTSESS, MILLE KAUDU MEELEORGANITELT SAADUD ANDMETE PÕHJAL LUUAKSE TERVIKLIK PILT. 12) Kontekst ei mõjuta illusioonide teket. VALE (MÕJUTAB KÜLL)
närviteest ja inhibeeriva (-) signaali valu ja temperatuuri närviteest. Interneuroni suhtelisest aktiivsusest sõltub, kas info saadetakse ajju või mitte. Mis on fantoomvalu? Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu, aju poolt loodud, ca 50% amputeeritutel, tekib pärast operatsiooni, võib kesta aastaid · aju poolt loodud · ca 50% amputeeritutel · tekib pärast operatsiooni · võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia · tundlikkus pole kadunud · pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust · pole kõnehäiret · Aga on: 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade (B 5,7) kahjustus · Info integratsiooni häire, st kõrgemad tajuprotsessid on häiritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad.
tajumishäired tajumishäired Hüperesteesia Hüpesteesia Anesteesia Meelepetted Psühhosensoorsed häired sensoorse ärrituslä- sensoorse ärritusläve sensoorse ärritusläve a) illusioon a) agnoosia ve alanemine kõrgenemine ärritajate kõrgenemine ärritajate ärritajate vastuvõt- vastuvõtmise nõrgene- vastuvõtmise katkemisel b) hallutsinatsioon b) derealisatsioon mise intensii mine (kergemate (kooma e teadvusetuse vistumine (tugeva häirete puhul) korral) c)depresonalisatsioon ärituse puhul) Meelepetted tajuelamus, mis ei vasta tegelikkusele (erinevalt kujutlustest ei teadvustata
kaksikdissotsatsiooniks? a) Gestaltistide poolt sõnastatud tajulise organisatsiooni põhiprintsiipi, mille kohaselt objekti tajutakse alati tausta ees, sõltumata objektist b) Ajukahjustust, mille korral ei nähta enamikku nägemisillusioone, välja arvatud kuuillusioon c) Psühhkirurgia meetodit otsmikusagara ühenduste katkestamiseks psühhiaatriliste häirete ravis d) Kuklasagara nägemispiirkonna kahjustust, mis viib visuaalse agnoosia tekkeni e) Nähtust, mille puhul ajukahjustusega patsient sooritab hästi ülesande A, kuid ebaõnnestub ülesande B ning teise ajupiirkonna kahjustusega patsient sooritab hästi ülesande B, kuid mitte ülesannet A 23. Kui kaks psüühikaprotsessi toimuvad samal ajal, nimetatakse sellist töötlust...? a) ...evolutsiooniliseks b) ...seriaalseks c) ...paralleelseks d) ...skemaatiliseks e) ...varjutatuks 24
- Loomadel kellel on silmad rohkem laiali ei ristu närvirakud Mitteteadlik tektopulvinaarne - 10% närvidest - Visuaalse stimulatsiooni kindlakstegemine ja selle järgi orienteerumine - Ürgsem ja teadvusevälisem - Töötab ainult reaalajas Sakaadid – kiired üheaegsed silmade liigutamised ühes suunas. Nende tõttu oleme 4h päevast pimedad. Silmaliigutuste mõjul saadud info paneb kokku alles aju. Nägemisega seotud häired: - Visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed. Erineva lainepikkuse ja sagedusega helid. Kõrv püüab need helid kinni. Teo sees on membraan mille erinevad kohad reageerivad erinevale võnkesagedusele. Trummikile vibreerib – võimendatakse alasite ja haamritega võngeteks. Tigu saab lainepikkusega heli
Meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui stiimuli intensiivsus kasvab. Näiteks hämaruses ollakse suutelised märkama selliseid väikesi heleduse erinevusi, mida ereda valguse korral ei erista. 21. Mis on visuaalne agnoosia? Visuaalne agnoosia on võimetus tunda ära visuaalseid kujutisi ja objekte. 22. Kirjeldage tervikuks sidumise Inimene tunneb ära tuttavad ideed tajuteooriatest objektid/keskkonna ning lahterdab need kategooriate kaupa allüksusteks, mida on seetõttu lihtsam kästileda. 23
frontotemporaalseid dementsusi ja vaskulaarset dementsust. Sekundaarseid dementsusi käsitletakse diferentsiaaldiagnostilisest aspektist. Dementsusega kaasnevad ilmingud 1. Dementsusega kaasnevad kognitiivsed häired - Amneesia - mälu ebaloomulik halvenemine - Afaasia - oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada - Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia - Agnoosia - suutmatus ära tunda asju isikuid ja kohti - Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2. Käitumishäired - Passiivsus - Agiteeritus, mis väljendub vaenulikkusena, agressiivsusena, kärsitusena, ekslemisena jms Psüühikahäired - Tajumishäired: hallutsinatsioonid, väärkujutlused - Luulumõtted - Ärevus, depressioon - Hirmud Dementsusega kaasnevad ilmingud 3. Isiksuse muutus
tulev valgus) mõjutab meie taju keskkonnale (silmad hakkavad valutama vm). Ütleme, et see mõju on S. Kui nüüd panna teine lamp veel põlema, siis füüsikaline stimulatsioon suureneb 2x aga S ei suurene 2x. Weber tegi valemi: 21. Mis on visuaalne Visuaalne agnoosia on võimetus tunda ära agnoosia? visuaalseid kujutisi ja objekte. 22. Kirjeldage tervikuks Tervikuks sidumise idee ehk sidumise ideed sõlmimisprobleem.Tänu aistingule saame aru, et tajuteooriatest. tegu on kindla omadusega (värv, pikkus, kuju). Taju seob selle tervikuks ning punasest ümarast kerast saab tänu tervikuks sidumisele sellest tomat.
Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine
Miks haigetsaanud koha ümbrust hõõrudes valu vähemaks läheb? Selgroos olev vaheneuron (interneuron) saab erutava signaali (+) kerge puudutuse ja surve närviteest ja inhibeeriva (-) signaali valu ja temperatuuri närviteest. Interneuroni suhtelisest aktiivsusest sõltub, kas info saadetakse ajju või mitte. Mis on fantoomvalu? Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu, aju poolt loodud, ca 50% amputeeritutel, tekib pärast operatsiooni, võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia Loeng 4 Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab.
- Sakaadliigutuste tõttu oleme 4h päevas pimedad, nägemiskoores deaktivatsioon. Aju loob tühjadest kohtadest tervikpildi. Tavaliselt juhtub liikluses kui pea kõrvale pöörata. On treenitav nt sportlased ja professionaalsed autojuhid keskenduvad nii, et ei liiguta eriti silmi ja pimekohad jäävad olemata. Nägemisega seotud häired - Vigastused genikulostriaat e kohtumises nägemistees – häire mustri, värvi ja liikumise tajumises, ka visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Vigasutsed selgmises nägemistees (ürgsem tee) – ka visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad - Aju ja mälu aitavad kaasa igasugustele süsteemidele, et tuvastada asju ilma, et nendest visuaalselt aru saaks. Kuulmine Helilainete muutumine närviimpulsiks Kuulmisaparaat - Kui teo basilaarmembraani karvakesed ei toimi, teeb implantaat saadud helilaine
oluliselt paremini kui teised. 5) düsosmia (ka kakosmia või parosmia) – moondunud või väärastunud lõhnataju; Mõnikord kasutatakse ka mõistet troposmia, mille all mõeldakse sellist düsosmia vormi, kus tegelikult meeldivat lõhna tajutakse ebameeldivana 6) fantosmia - haistmishallutsinatsioonid, mis tekivad ilma reaalse lõhnaärritita; 7) olfaktoorne agnoosia – võimetus lõhnu ära tunda Tekkepõhjused Haistmistaju häiretel võivad olla erinevad tekkepõhjused, mis: 1) takistavad lõhnamolekulide kulgu tänu ninakinnisusele krooniline nohu ninapolüüpid 2) kahjustavad haistmisepiteeli ja selles olevaid haistmisrakke viirusinfektsioonid, õhus lenduvad toksiinid 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja haistmisnärvi
Frontaalne käitumishäire, kõnnaku apraksia Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis jainfo integratsioon. Tunnetus – tajude süntees ja analüüs. Domineeriv poolkera – arvutamine. Mittedomineeriv poolkera – kehaskeem, ettekujutus väliskeskkonnast. Kahjustus – vastaskehapoole tundlikusehäire; vormi, pinna, kaalu analüüsi häire; Wernicke afaasia (neologismid, mittesõnad, sõnasalat); agnoosia, apraksia, neglekt e ignoreerimissündroom ( nt ei joonista pildilt poolt maha). Mittedomineeriva poolkera kahjustus – autotopoagnoosia (kehaskeemi häired), anosognoosia (ei tunneta kehaosasid), riietumise apraksia, geograafiline agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire).
mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. · Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud. · Lugemis -ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest , vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelisest kahjustusest (agnoosia, apraksia) aga ka metoodikast põhjustatud kirjalikud kõnepuuded. · Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi. (Maila) Düsleksia avaldumine: Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol. Düslektikutel on lugemisraskused ja -vead püsivad. See võib ilmneda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamises. Esineda võib lugemist paremalt vasakule ehk
kaupa 3. konstantse stiimuli meetod - iga väärtust testitakse konkreetne arv kordi Millise matemaatilise ÕO3 funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega. Mis on visuaalne Tajuhäire, mille puhul inimene näeb ÕO4 agnoosia? esemeid, kuid ei saa aru, mis need on. L4 Kirjeldage tervikuks Sõlmimisprobleem. Erinevad L4 sidumise ideed meelelunditega saadud detailid pannakse tajuteooriatest. ajus nö. suureks pildiks kokku. (Tomat – punane, ümar jne) Ei teata kuidas see täpselt toimub.
Lateralisatsioon- kahe ajupoolkera funktsionaalne asümmeetria Kuigi ajupoolkeradel on mõnevõrra erinevad ülesanded, nad teevad tihedalt koostööd Mõhnkeha- peamine närvikiudude kimp, mille kaudu inf liigub kahe poolkera vahel Ajkoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsel funkts kontralateriaalne paigutus ehk ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub kontralateraalselt. AJUKOORE KAHJUSTUSE TAGAJÄRJED: MÕNED NÄITED Visuaalne agnoosia-suutmatus ära tunda visuaalselt nähtavaid objekte*kuklasagara või kiirusagara koore vigastus*prospagnoosia-ei tunne ära nägusid Ignoreerimissündroom-üarema kiirusagara kahjustus, mille tulemusena ei pööra inimene mingit tähelepanu vasakult tulevtele signaalidele VEEL VAATA SLAIDIDELT! AJU PLASTILISUS-aju võime oma struktuuri ja talitlust muuta, nt kui inimene teeb mingis ülesandes rohkem praktikat, eraldatakse selle otstarbeks ka rohkem
ilma et pt. sellest ise aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. AFAASIA ehk kõnehalvatud on kõnetegvuse aspektide häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest. Motoorse kahjustuse puhul on häiritud suuline või kirjalik kõne, sensoorse kahjustuse puhul suulisest kõnest arusaamine või lugemine. *OIMUSAGAR- temporaal sagar. lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine.(Epilepsia allikas) AGNOOSIA on tajuvõimetus. Üheks nt. on visuaalne agnoosia, mille korral inimene näeb esemeid, kuid ei saa aru mis need on. Agnoosia on seotud ajukoore kahjustusega kukla- oimu- või kiirusagarates. *KUKLASAGAR- ehk visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.Nägemise vastu võtlemine ja töötlemine, illusioonid ja hallutsinatsioonid. Seljaajus on valgeaine väljaspool ja hallaine seespool, peaajus on see vastupidi. 4
insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni.
insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni.
3. Iga kõrgusega helilõiku testitakse konkreetne arv kordi 10. Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega. Erinevate raskuste esemete tõstmine ja raskusvahedest arusaamine: et füüsiline stimulatsioon annaks tajutava tulemuse kahe raskuse vahel, on vaja piisavalt tugevat stimulatsiooni muutust. 11. Mis on visuaalne agnoosia? Võimetus ära tunda visuaalseid objekte, kontuure, nägusid. 12. Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused? Alt- üles töötluse teooria kohaselt kujundab psüühikat ümbritsev keskkond, oluline on see, mis toimub ümberringi, mitte see, mis toimub pea sees. Teooria eesmärgi kohaselt oli oluline keskkonnaga kohanemine. Kui eesmärk on keskkonnaga kohaneda, siis keskkond saabki olla ainult see, mis seda taju elamust ja seda psüühikat seal taga kujundab.
ületähtsutsvad emostioone, stiimuleid, kogu aeg peab fun olema. See ongi iseloomulik supramarginaal ja angular gyrus. Soodustavad „inferior parietal lobe“. pubekatele. Et kujra frontaalsagara kontorll on alles nõrk hääleke ja siis ongi ....12-22 inimene ei suuda teha mentaalseid operatsioone, orienteeruda ruumis, tunda ära elamstuseotsimine ja riskikäitumine. Et ei osata veel kuulata „sa ei tohi nii teha, „ kui Fsagar objekte tunndmise järgi (agnoosia, ...oosia) . Kiirusagara funki uuriminie raske, sest seda vaikselt ütleb. Väga ouline on, et ma ei läheks kaasa kambavaimuga.nt jookseme ületee loomdael on neid funke järele modelleerida, sets in on hästi arenenenud see kiirusagar. auto eest. Ütled, et ei , ma ei tee seda. Ga see enesekontroll tuleb ka siis rohkem peale pubekt, kui see rpk on arenenud rohkem. ..
Tugeva vormi puhul levib see üle aju. Leebetel juhtudel tekitab see deja vu või jamais vu (ümbrus on väga võõras) tunnet. Vahel tulevad teatud mälestused meelde või kaob mälu üldse ära. Laialdamsel levikul kutsub sensoorseid elamusi esile. Tugevamal juhul esineb ka visuaalse ja somatosensoorse ala aktiveerumist. Oimusagara kahjustused süvendavad episoodilise mälu defitsiiti eriti just selles, mis puutub toimunud sündmustesse mäletamisse isikliku elu osana. Agnoosia- tähendab võimetust teatud asjutuvastada, seostada või ka lihtsalt teadmatust ning mitmed selle vormid kaasnevad oimusagara kahjustusega, kuigi need võivad juba sündides olemas olla pärilikkuse tõttu. Prospagnoosia- ei suudeta inimesi näo järgi tuvastada. Auditaarne agnoosia- ei suudeta heli seostada, näiteks tekitajaga Linguistiline auditoorne agnoosia- ei suudeta kuuldud sõnadest aru saada. Amuusia- muusika jääb segaseks müraks , mis ei jää meelde.
haigus Erle, Regina 31 Tsentraalne kuulmiskahjustus · Hulgiskleroos avaldub nägemise hägustumise ja kaheli nägemisega.Samuti esineb hääldamise ja neelamishäiret, jäsemete tuimust,motoorset nõrkust. · Afaasia- kõne-, lugemise- ja kirjutamisvõime vaegust. · Autism- suhtlushäire, mis avaldub kõne arengupeetusega Erle, Regina 32 Tsentraalne kuumiskahjustus · Auditoorne agnoosia- võimetus ära tunda helisid, mida kuuldakse, kuid seejuures ei esine kuulmislangust. Erle, Regina 33 Tsentraalne kuulmiskahjustus · Esineb sagedamini väikelastel ja lastel, samuti eakatel · Alguses võib pt oma probleemiga sattuda hoopis neuroloogi või psühhiaatri juurde · Edasise uuringu käigus selgub ka tsentraalne kuulmiskahjustus Erle, Regina 34 Kõrvahaiguste uurimismeetodid
kulu jooksul kõige püsivamaks neuropsühhiaatriliseks sümptomiks. Haiguse eelkliinilist staadiumi on nimetatud ka kergeks kognitiivseks häireks, kuid puudub üksmeel selles, kas tegu peaks olema eraldi diagnoosiga või lihtsalt Alzheimeri tõve esimese astmega. Kerge staadium. Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos. Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine. Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt. Pikaajaline mälu varasema elu kohta (episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime. Probleemid keelega ilmnevad enamasti sõnavara vähenemises ja sõnade väiksemas
põlveliigesest täielikult sirutada reie tagumise rühma lihaste toonilise kontraktsiooni tõttu. 6. Kahjustused, mille tagajärjel võib tekkida halvatus Peaaju verevarustuse häired Peaaju traumad Peaaju kasvajad Seljaaju kahjustused Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused Neuroinfektsioonid Neuromuskulaarsed haigused 7. Halvatustega kaasnevad sümptomid Halvatus erineva lokalisatsiooni ja ulatusega. Tundlikkuse häired Kõnehäired Nägemishäired Agnoosia Psüühika muutused Apraksia 8. Halvatud haige õendusprobleemid Häiritud liikumine kõik õpetavad kõiki liigutusi ühtemoodi; liigutustes ja asendites on sümmeetria; säilita võimalikult normaalne toonus; anna kahjustatud poolele informatsiooni; harjutuste seos igapäevategevustega; juhenda arusaadavalt; tegevuste kindel struktuur ja regulaarsus; patsient teeb nii palju kui võimalik ise; ära ole kiitusega kitsi. Raskused igapäevaelu vajaduste rahuldamisel Enesevigastamise oht
Tajumishäired: 1)Elementaarsed meelepetted e. Aistingupetted 2)Komplitseeritud meelepetted e. Tajupetted hallukad, illusioonid Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis, nägemis, maitsmis,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid. Psühhosensoorsed häired moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega. Sensoorse sünteesi häired. Agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon. Agnoosia tajumise objekti taastundmise häire. Optiline agnoosia, akustiline A, taktiilne A. Derealisatsioon ruumitajuhäired tajutakse moonutatult objekti ruumilisi suhteid või parameetreid mõõtmed, proportsioonid, asetus. Ajatajuhäired. Depersonalisatsioon - - kehaskeemihäire ei taju õigesti kehaosade asetust ja proportsioone. - anosognoosia võimetus tajuda tegelikku kehalist defekti või puuet - psüühiline depers
silmadominantseteks sammasteks 2. visuaalne ala (V2) võtab vastu teatava orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi eristatakse veel liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid kui kahjustus V1 ala, tekib tsentraalne e kortikaalne pimedus inimene on pime V2 kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia inimene näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska kasutada, see on psüühiline pimedus e optiline agnoosia 9. Kuulmismeel. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis, sise ja keskkõrva. Sisekõrvas asuvad sensorrakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva kuulmekileni, mis hakkab kaasa võnkuma.
suurajust suure laia osa. Prefrontaalkorteks. Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine. Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine 2 Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda.Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja
Selle seaduse abil saame võrrelda erinevate aistinguviiside tundlikust. Fechneri seadus aistingu tugevus on võrdne füüsikalise stiimuli intensiivsuse logaritmiga. Kuigi see seadus ei kehti täielikult on ta abiks stiimuli intensiivsuse ja subjektiivse tunde seose määramisel.Weberi seaduse järgi mida väiksem on murd seda tundlikum on modaalsus näiteks keedusoola mõju keelele on 33, 5 % ehk 1/3. Mis on visuaalne agnoosia? Kui inimene näeb objekti aga ei suuda teda ära tunda. Kirjeldage tervikuks sidumise ideed tajuteooriatest. Tervikuks sidumise eel analüüsitakse kõiki elemente närvirakkude süsteemis ja aju paneb asjaolusid silmas pidades terviku uuesti kokku. Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused? Ülalt alla tähendab kui võtame suurema objekti ja hakkame süvenema järjest detailidele ja alt üles tähendab et enne vaatame detaile ja paneme nendest kokku terviku.
Meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui stiimuli intensiivsus kasvab. Näiteks hämaruses ollakse suutelised märkama selliseid väikesi heleduse erinevusi, mida ereda valguse korral ei erista. 21. Mis on visuaalne agnoosia? Visuaalne agnoosia on võimetus tunda ära visuaalseid kujutisi ja objekte. 22. Kirjeldage tervikuks sidumise Inimene tunneb ära tuttavad ideed tajuteooriatest objektid/keskkonna ning lahterdab need kategooriate kaupa allüksusteks, mida on seetõttu lihtsam kästileda. 23. Mis on ülalt-alla ja alt-üles Ülalt-alla töötluse puhul minnakse tervikult
mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.) 12. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus
Oimusagar-vastab kuulmissignaalide töötlemise ja keelekasutuse aspektide eest Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine Limbiline süsteem omavahel ühendatud struktuurid (hüpotalamus, amügdala), mis seotud emotsioonide kujunemisega, õppimise aspektidega. Lateralisatsioon funktsionaalsed erinevused kahe ajupoolkera vahel. Kontralateraalne juhtumine paremat kehapoolt juhib vasak ajupoolkera ja vastupidi. Apraksia- tegevushäire Agnoosia-tajuhäire Afaasia-keelehäire 4.aisting Empirism meeled on passiivsed, inimene sõnnib puhta lehena ja kõik mis on mõistuses, on algselt pärit kogemustest. John Locke Nativism igaühel kaasasündinud arusaam ruumisuhtlusest. Kaasasündinud kategooriad. Immanuel Kant VT VIH!!! Spetsiifilisuse teooria erinevatest sensoorsetest omadustest annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud, see teooria kehtib vähestel juhtudel, nt valu
) - tekivad vahetult pärast une lõppu ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega). Hüpnagoogsed ja hüpnopomiinsed h-d on tihedalt seotud REM-unega. 1)tõelised hallutsinatsioonid (meelepettelised elamused on sarnased tegelikkusega; nt kuuldakse inimesi kõnelevat ukse taga või nähakse tavalisi loomi), 2) pseudohallutsinatsioonid (meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest). Psühhosensoorsed häired (agnoosia, derealisatsioon ja depersonalisatsioon) Psühhosensoorsete häirete korral on häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks või seostumine varasema kogemusega. 1. Agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära /agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/; 2. Derealisatsioon (derealization) - häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks
agressiivsus Kahjustus : võimetus tunda ja kujutleda hirmu, ei erista sõbralikku ja tigedat inimest, võtavad ülemäära suuri riske. Emotsionaalsete näoväljenduste äratundmine on häiritud + kavatsuste mõistmine + hirmu vokaalsed väljendused. Klüver-Bucy sündroom : reesusmakaakidel oimusagarate eemaldamise tulemusena tekkinud hüperoraalsus, hüperseksuaalsus, hirmu puudumine, ülesöömine, visuaalne agnoosia. Mandelkeha kahepoolne eemaldamine põhjustas samu, aga muutis püsivalt ka sots käitumist, viies langusele rühma hierarhias. Inimestel on temporaalne lobotoomia (50ndad) – hüperoraalsus, ülesöömine, emotsionaalne tuimus. Sama tulems mandelkeha keemilise kahjustuse korral, kuid vähem väljendunult. Basolateraalne osa (tugevaim seos ajukoorega) – saab sisendi sensoorsete aistingutega tegelevatest ajuosadest, käitumuslikud valikud. ’
Homonüümne hemianopsia- vaateväljade ahenemine mõlemapoolselt paremalt või vasemalt. Kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (nt insuldi või kasvaja tagajärjel) Optilised hallutsinatsioonid- jagunevad fotopsiad (lihtsate valgus- või värvinähtudena) ja fotoomid (kujutustena, näiteks pilvedena, varjudena, lainetena jne.). Optilisi hallutsinatsioone võib põhjustada epilepsia. Psüühiline pimedus e optiline agnoosia- inimene ei identifitseeri, kuigi näeb. Hüsteeriline pimedus 7 Silmaliigutajanärvide kahjustused: III (silmaliigutajanärv), IV (plokonärv) ja VI (eemaldajanärv) kraniaalnärv kui silmamuna lihaste innerveerijad moodustavad funktsionaalse terviku. III Silmaliigutajanärv: Kahjustuse korral on silmamuna pööratud alla-väljapoole;
alasti,seal tegeleti enamike kehaliste treeningutega. 56.Arheoloogilisi väljakaevamisi Olümpias Gümnaasium oli avatud päikese tõusust päikese juhtis: loojanguni. Ernst Curtius 23. võistlemist tähistati Antiik-Kreekas Heinrich Schliemann sõnaga : Pierre de Cubertin v) agnostika õ) agonistika 57. Rooma keiser kes käskik aasta 426 m.a.j v) agnoosia lammutada kõik ehitised olümpias Nero 24. andmeid antiikolümnpiamängude kohta Theodosius I peetakse usaldusväärseiks alates : Theodosius II Õ) 776 a.e.kr v) 767 a.ekr 58. Vahemaa,mille 490a.eKr läbi Diomedes v) 753 a.ekr ateenlasetele Marathoni lahingu võidust
Kvantitatiivsed - Hüperesteesia – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse korral) - Hüpesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine – juhtub kui teadvus hägunema hakkab (kergemate teadvushäirete korral) - Anesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine, valuaistingute katkemine (kooma) Kvalitatiivsed - Meelepetted – illusioon, hallutsinatsioon - Psühhosensoorsed häired – agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon Meelepetted Tajuelamus ei vasta tegelikkusele. Kujutlustes erineb selle poolest et need on tahtlikult esile kutsutud. Ühes tajufunktsioonis on asi sassis. - Illusioon e eksitaju – tegeliku objekti moonutatud tajumine. Nt vari seinal on ohtlik loom - Hallutsinatsioon – tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega. Hallutsinatsioonidele võib kaasuda luululisi tõlgendusi. Nt tajutakse mürgi lõhna ja arvatakse, et naabrid
Juhtivalt mäluhäired Kliiniliselt dementsus Defitsiit vähemalt kahes funktsioonis Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire Diagnoosi toetavad: o Kõnehäire o Apraksia - on võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu o Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. o Pärilik anamnees o ADL muutused MRT/KT ajuatroofia Veel tunnuseid: Mäluhäired o unustamine Orienteerumisraskused o Ekslemine Progresseeruv haigus o Probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek
Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Sclerosis multiplex. Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht - häirub närviimpulsside koordineeritud levimine. Sclerosis multiplex on noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest ja ka demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum. Haiguse
Kontrelateraalsus paigutus ehk nt vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt. Nt. Split-brain research: Kui näidata pilti/sõna/objekti ja info läheb paremasse ajupoolkerra siis inimene ei suuda välja öelda, mis objektiga on tegemist (ütleb et ei näinud midagi; kõnekeskus vasakul pool), kuid kui öeldakse et võta objekt kätte siis seda ta suudab teha, kuna parem osa tuvastas objekti ning parem pool kontrollib keha vasakut poolt. Ajukoore kahjustuse tagajärjed: Visuaalne agnoosia – inimene ei suuda tuvastada mida näeb (kukla- või kiirusagara probleem, ei suuda seda kokku panna mõistetavaks objektiks). Prosopagnoosia – ei suuda tuvastada nägusid (ka mitte enda, oma pere ja sõprade; tuvastatakse nt käitumismaneeride või riiete järgi). Ignoreerimissündroom (spacial neglect) - ei näe ega taju vasakut poolt (nt. joonistades vasak paberi pool on puhas ja kõik joonistud paremale poolele; kella joonistades kirjutatakse
Katsegrupile B öeldakse, et täpseid allajoonijaid kasutatakse. Mälusooritus on tõenäoliselt parem katsegrupis A. 13.Kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi kohaselt on mälusooritus seda parem, mida sarnasem on kontekst meenutamisel ja mällu salvestamisel. 14.Sensoorne kodeerimine on protsess kõigis mälusüsteemides – mille käigus valise stimuli omadused kodeeritakse eristuvateks stiimuli peegelduseks ehk repsesentatsioonideks närvisüsteemis. 15.Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 16.Assotsiatsiivsele õppimisele toetuvad ka mitmed turundusvõtted. Näiteks paigutades oma logo nähtavale kohale mõnel spordi või muusikasündmusel, loodavad ettevõtted parandada klassikalise tingimise abil kuvandit. Täpselt püütakse tekitada publikus seost suursündmusel saadud elamuse ja logo vahel. Logost saab seega tingitud stiimul, mis kutsub edaspidigi esile elamusega kaasneva meeldiva
• Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. • Prefrontaalkorteks Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine. Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda. • Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. A.Luria funktsionaalsed blokid Aleksandr Luria oli juudi päritolu
’ tajumiseks; tagab info objektide ära tundmiseks, visuaalseks planeerimiseks ja mäluks. Allotsentriline ehk objektikeskne ja vaatlejast sõltuv. Representatsioonid on pikaajalised. Ventraalse haruga kaasneb tavaliselt teadlikkus. Mis tõestab, et nad üldse olemas on? - Optiline ataksia – dorsaalne tee on vigastatud mistõttu ei ole ataksiaga patsiendid võimelised tegema täpseid liigutusi kuigi nende nägemine ja motoorika on säilinud, - Agnoosia – kahjustunud on ventraalne te ja seetõttu on häirunud objektide äratundmine aga säilib motoorika ja nägemine Marri nägemise mudel Mille poolest oluline, mida näitab? Näitab kuidas visuaalne info jõuab meie ajju. Oluline, sest võimaldab püstitada konkreetseid uurimisküsmusi sellest kuidas objektide äratundmine toimub. Millised on nägemisinfo töötluse kolm taset? Töötlustasemed ei ole hierarhilised!
ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar nägemise esmane töötlus Oimusagar kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia jutt pole seoses ja Boca piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar
ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar – nägemise esmane töötlus Oimusagar – kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia – inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia – ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar – sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar
on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus ehk presbüoopia. Kui kahjustus on tabanud 17. Brodmanni välja, tekib tsentraalne ehk kortikaalne pimedus. Sel puhul puudub nägemistaju täielikult, inimene on pime. 18. ja 19. Brodmanni välja ehk nn assotsiatiivsete väljade kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia. Inimene küll näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska kasutada. See on psüühiline pimedus ehk optiline agnoosia. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põiklihas. Neid lihaseid innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv varustab ülemist, mediaalset ning alumist sirglihast ning alumist põiklihast; plokinärv innerveerib ülemist põiklihast ja eemaldajanärv varustab lateraalset sirglihast. Meid ümbritseva ruumi vaatlemisel tuleb pilku suunata erinevatele esemetele. Kollatähnilt
homunkuluse. Motoorsete ja sensoorsete piirkondade ümber paiknevad ajukoore assotsiatiivsed piirkonnad, milles eeldatavasti toimub nii vastu võetud kui ka lihastele suunatava info keerukam süntees ja analüüs. Ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärjed Tegevuse häired ehk apraksiad seisnevad tahtliku tegevusakti algatamise tõsistes raskustes või sooritamise fragmentaarsuses (näiteks avab patsient külmkapi ukse, ent sealt toitu võtta ei suuda). Taju ja tähelepanu häireteks on agnoosia ja ignoreerimine. Visuaalse agnoosia puhul inimene näeb objekti (seda tõendab võime kirjeldada selle detaile), kuid ei tunne seda ära. Samuti võib patsient kopeerida objekti detaile, kuid mitte neist tervikut joonistada. Prosopagnoosia on nägude äratundmise häire (võimetus eristada tuttavaid nägusid võõrastest või võimetus üldse nägusid kui selliseid ära tunda). Anoomia kui kergem kahjustus seisneb asjadele nimede leidmise raskuses, kuigi nende asjade funktsioone tuntakse.
annaabi.ee 
