puudutaksid ning sama tugevusega survet avaldaksid. Kui see ei õnnestunud, tekkisid mõningased erinevused. Näiteks kui esialgu katsetasin 7,5 mm vahemikuga, mida tajuti kahe puudutusena, seejärel proovisin 3 mm, mida katsealune samuti eristas ning kui uuesti 7,5 mm proovisin, siis tajus katsealune ainult üht punkti. Mõõtmistulemused olid järgmised: Katsealune Mina Kehaosa Tulemus Kirjeldus Kehaosa Tulemus Kirjeldus Pea 3,75 mm Extremely sensitive Pea 7,5 mm Highly sensitive Selg 30 mm Somewhat sensitive Selg 60 mm Not very sensitive Käsivars 60 mm Not very sensitive Käsivars 15 mm Fairly sensitive
7. pank- pankrannik (järsak) ja asutus kus tegeletakse finantsasjadega 8. pits- jooginõu ja kudum 9. puur- tööriist ja loomadele eluasemeks mõeldud ehitis (nt hamstripuur) 10. lakk- vahend puidu töötlemiseks ja katusepealne (pööning) Kirjuta homonüüm 1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa lest (veeloomade jalg e. lest) 7. Kala ja kaljupragu - lõhe 8. Putukas ja magamisase laevas koi 9. Puuvili ja mustamine - laim 10. Puuvili ja valgusallikas - pirn Kirjuta homofoonide tähendused: 1. Keel- kommunikatsioonivahend 2. Geel- sültjas mass (nt. dussigeel) 3. Pass- dokument 4. Bass- madal meeshääl 5. Keiser- valitseja 6
makrofaag saaks neid hävitada. Mõned B-rakud ei muutu antikehade tootjateks, vaid neist saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere
makrofaag saaks neid hävitada. Mõned B-rakud ei muutu antikehade tootjateks, vaid neist saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere
· Lihastesse akumuleerunud potensiaalne keemiline energia muutub seejuures liikuvate lülide või inimese poolt liigutavate väliste kehade kineetiliseks energiaks ja/või soojuseks Liikumisaparaadi biomehaanilised mudelid · Biomehaanikas kasutatakse inimese liikumisaparaadi tegevuse iseloomustamiseks mitmesuguseid mehaanilisi mudeleid, mis käsitlevad keha kui liikuvat lülide (segmentide) süsteemi. · Lüli (segmendi) moodustab kehaosa, mis paikneb kahe naaberliigese vahel või liigese ja lüli distaalse otsa vahel · Igal lülil on pikkus ja mass Enamlevinud biomehaanilistes mudelites eristatakse järgmisi segmente (% kehakaalust): · Pea koos kaelaga (6,9%) · Kere (ülaosa (16%), keskosa (16,3%), alaosa (11,2%)) · Õlavars (2,7%) · Küünarvars (1,6%) · Labakäsi (0,6%) · Reis (14,2%) · Säär (4,3%) · Labajalg (1,4%) Massi jagunemine inimkehas
Välja Ainult- nägema- samuti-o Rääkima- vanem- e Suruma- sellepärast- - tavaks- Zestikuleerim a- alati- lihtsalt- Teadma- tavaliselt- Meelde o jätma- näiteks- Teretama- tingimata- kutsuma- millal- kuiv- embama- märksa- vastama- tähtis- - täiesti- pöörduma kiiresti- kellegi poole- etikett- erinema- põsk-- suhtlema- inimene- üle minema- - tarvitama- tiitel- kehaosa- tervitama- riik- sugulane- end esitlema- käepigistus- ...
Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Külmunud piirkonda ei tohi hõõruda see võib põhjustada vigastusi nahal. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. Külmumise liigid Sügav külmumine Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakaspunaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja või magusat vedelikku. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. Paikne ja üldine külmumine Kui pakase käes viibitakse kaua või on selle
KUKLASAGAR Nägemisinformatsiooni töötlemine(värvid, kujud, liikumine) OIMUSAGAR(TEMPORAL LOBE) Kuulmissignaalid Vasak pool suulise kõne mõistmise osa wernicke keskus-kõnest arusaamine Keelekasute mitmed aspekti VÄIKEAJU Koordineerib lihaste tegevust AJU EHITUS: AJUKOORE ESMASED PIIRKONNAD lilla Otsmikusagara osa Iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi(vastutab üksikute lihaste kokkutõmmete eest roosa Kiirusagara osa Siia laekub sensoorne inf erinevatest keha osadest ESMASED MOTOORSED JA SENSOORSED PIIRKONNAD SUUR KEHAOSA SUUR PIIRKOND AJUST: OLULINE ON KEHAOSA KASUTAMISE ULATUS, KEERUKUS JA TUNDLIKKUS- NT SÕRMEDE PIIRKOND SUUREM KUI KAELA PIIRKOND HOMONKULUS(VÄIKE INIIMENE): PILTILIK REPRESENTATSIOON SELLEST, KUIDAS ERI KEHAOSAD JA ELUNDID ON ESINDATUD
6. Sülge toodavad süljenäärmed. Õige või vale? 7. Milline organism pumpab verd kehas ringi? 8. Kus asub küünarluu? 9. Millisele kehaosale viitab sõna ,,haistmine"? 10. Mitu kuud on naine rase? INIMESE ORGANISM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Raskeim inimene kaalus üle 998 kg. Õige või vale? 2. Mida on inimkehas 100 miljardit? 3. Milline kehaosa võib nakatuda tuberkuloosi? 4. Mitu luud on täiskasvanud inimese kehas? Eksimisvõimalus + - 20 5. Kuidas nimetatakse organismi ja selle elundite ehitust uurivat teadust? 6. Milline inimkeha osa kasvab keskmiselt 1,3 cm iga kuuga? 7. Kus asuvad rangluud? 8. Meestel on vähem roideid kui naistel. Õige või vale? 9. Milline on suurim inimkeha organ? 10. Kus asub Achilleuse kõõlus? VASTUSED 1-6.klass 1
vaha.Kogutakse taruvaiku, ema mesilase toitepiima ja mürki.putukate kasulikus:siidiliblikas(siid), metsakuklased(hävitavad kahjur putukaid), raisamatjad, lepatriinu(söövad lehetäisi jne)kahjulikud putukad:riidekoi, kirp, voodilutikas, peatäiPutukad ÄmblikudSarnasus:keha katab kitiinkate.keha ja jäsemed on lülistunud.Erinevus1. kolm paari jalgu 1.4 paari jalgu2.hingab trahhesüsteemiga 2.hingab raamatkopsudega3.kolm kehaosa: 3. kaks kehaosa : pearindmik ja tagakehapea, rindmik, tagakeha.Seepia-peajalgsed, kakand- vähid, kimalane- kile tiivaline, pääsusaba-liblikalised,korall-ainuõõnsed,agarik-punavetikas, põisadru- pruun vetikas, tuletael-seen, seinakorp-samblik, silmviburlane-algloom Selgroogsed Selgrootud1.toes 1.keha sees 2.keha pinnal2.närvi-süsteem 2.kõhtmiselt selgmiselt3.vere- ringe 3.suletud 3.avatudNakatumine:solge-kui süüakse maas korjatud ja pesemata puu-ja juurvilju
Ära pane värskele traumale soendavaid geele või kompresse NIHESTUS Liigese ümber olev kapsel ja sidemed kahjustuvad nii ulatuslikult, et üks liiges nihkub oma kohalt. Tugev valu vigastatud liigese piirkonnas, liigutused võimatud Liiges deformeerunud, jäse ebaloomuliku nurga all ESMAABI nihestuse piirkonda aseta jahedat, soovitavalt jääd. Ära ürita liigest ise paigaldada Too kannatanu lähimasse haiglasse Jäseme amputatsioon on jäseme, selle osa või mõne muu kehaosa kaotus õnnetus juhtumi tagajärjel. Seda tüüpi trauma on õnneks suhteliselt haruldane. Kuid võib juhtuda tööl hoolematuse või väheste teadmiste tõttu töötades ohtlike masinatega (saekaatrid, puuraiujad) 1. Aseta verejooksu kohale side 2. Tõsta kannatanud kehaosa südamest kõrgemale. 3. Helista 112 4. Püüa leida amputeeritud jäset! 5. Amputeeritud jäse hoia kuivas mitte pesta ega puhastada! 6
1.1. kahte tõsteviisi, mis toimuvad alltoodud järjekorras: 1.1.1. Rebimine. Tõste alustamisel asetseb kang horisontaalselt tõstja jalgade ees. Kangist haartakse pealthaardega. Kang tõstetakse üles, kükk- või käärallaistet kasutades, ühe pideva liigutusega kuni käte täieliku sirutumiseni pea kohal. Selle liikumise ajal võib kangi varras libiseda vastu reisi ja neist kõrgemale jäävat kehaosa. Ükski kehaosa peale jalataldade ei tohi tõste sooritamisel tõstepõrandat puudutada. Randmeid ei tohi pöörata enne, kui kang on tõstja peast kõrgemal. Tõstja võib tõusta kükk- või käärallaistest ilma ajapiiranguta, asetab siis oma jalad joonele, mis on paralleelne kehatasandi ja tõstekangiga. Tõstetud raskust peab tõstja hoidma liikumatus lõppasendis, käed ja jalad sirged, jalad kangiga ühel
• Meessoost vs. naissoost abistaja • Taga kannatanu privaatsus ja mugavad tingimused. • Väldi šoki teket. • Kutsu kiirabi. SILMAHAAV • Aseta kannatanu selili. • Palu kannatanul sulgeda mõlemad silmad (paariselund) • Aseta silmale puhtad haavalapi või seo sidemega. • Helista 112! • Jätkuvalt rahusta ja selgita kannatanule ümberringi toimuvat. LAHTINE LUUMURD • Ära liiguta kannatanut ega kannatada saanud kehaosa • Võimalusel aseta külma vigastunud koha ümber- aitab vähendada turset ja leevendab valu. • Räägi ja rahusta. • Helista 112! MIDA EI TOHIKS TEHA? • Ära eemalda juba peale asetatud sidet. Vajadusel lisa sidemekihte juurde. • Ära tõsta kõrgemale ega liiguta lahtise luumurruga jäset • Ära aseta kannatanu pea alaspidi, kui esineb peahaav • Kannatanu abistamisel ära kaota valvsust ümbritseva üle. • Ära töötle haavu joodiga. (allergia→ anafülaktiline
Suitsetamine on tänapäeval laialt levinud.Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel suitsetab iga kolmas inimene, kel vanust üle viieteistkümne eluaasta.Tubakatoodete tarbimisega seostatakse ühtekokku 25 haigust.Neist levinuimad ja praktiliselt ka ravimatud haigused on vähkkasvajad,kopsuhaigused ja veresoonte haigused.Gangreen on aga haigus ,mis on tingitud puudulikust verevarustusest,mille tulemusena kärbub mingi kehaosa ning tihti tuleb kehaosa ka amputeerida.Eestis sureb iga päev 5 inimest suitsetamisest põhjustatud haigustesse. Kui suits enam stressi ei leevenda võetakse kätte uimastav ja heaolutunnet pakkuv alkoholipudel. Alkoholi tarvitatakse Eestis aasta-aastalt üha rohkem. Samuti on tendents, et alkoholi küüsi langevad üha nooremad inimesed ning mis veelgi halvem, tarvitab alkoholi üha suurem hulk noori naisi. Alkoholism on sotsiaal-geneetiline
(Rätsep 1964: 212) III ja IV järgu ehk kärbusliku külmumise korral tekib kudede kärbus veresoonte kahjustuse ja tromboseerumise tõttu. III järgu puhul kahjustuvad kõik nahakihid, IV järgu korral ka sügavamal asuvad koed kuni luukoeni. (Jänes 1989: 488) Esimese ja teise astme kahjustuste korral on nahk valge ning neid kudesid saab veel päästa. Kui lokaalselt külmunud nahk muutub aga lillakas-siniseks, on tegemist kolmanda astmega, mille puhul kehaosa tavaliselt amputeeritakse. Lokaalne külmumine on salalik trauma, sest inimene saab teada trauma tõsidusest alles jäseme sulamisel. (Tervishoiuakadeemia 24.10.2015) Üldine külmumine tekib siis, kui organism sooja suurenenud äraandmise puhul ei suuda eluks vajalikku kehatemperatuuri taastada. Üldist külmumist soodustavad samad tegurid, mis kohalikku külmumist. Üldise külmumise algastmes tekib kerge hüpotermia, kehatemperatuur on langenud 35-36 kraadini
Parasiitide areng Parasiit – teise organismi arvel elav organism N: laiuss Peremees – organism, kelle sees või peal parasiit elab, kelle arvel toitub N: inimene Vaheperemees – organism, kes kannab ja kus areneb parasiit N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (...
2.3 Turi Turi on eesjäsemete kinnituskoha ülemine osa, mis toetub esimeste rinnalülide ogajätketele ja abaluu kõhredele. Turja hinnatakse laiuse, tasasuse ja lihastiku järgi. Hea turi on pikk, tasane ja hästi lihastunud. Puudeks on lühike, terav või renjas turi. Viimase on põhjustanud rinnalülide ogajätkete vajumine allapoole abaluukõhrede ülaservi. Renjas turi on nõrga konstitutsiooni tunnus. 2.4 Õlgmik Õlgmik on eesjäsemete ülemistele luudele toetuv kehaosa. Seda hinnatakse pikkuse, asetuse ja teisteks kehaosadeks ülemineku järgi. Kiirushobustel peab olema pikk põigitine piht. Õlgmik peab rinnaga hästi ühinenud olema, puudliku ühenduse korral tekivad õlgmikuvead. 2.5 Rind Rind on looma tähtsamaid kehaosi, sest seal asuvad hingamis- ja vereringeorganid. Rinda hinnatakse laiuse, sügavuse, lameduse ja lihastuse järgi. Piimalehmadel peetakse heaks üsna laia, sügavat, keskmise kumerusega, laiali
Lülijalgsed *lülijalgsed on loomad kelle jäsemed kaasnevad lülidest *jagunevad: Koorikloomad, Ämbliklaadsed, Putukad Välimus * rohekas, pruun kest ehk koorik *koorik koosneb kitiin-ja lubiainest *sale keha Kehalülid *kaks kehaosa: Pearindmik ja tagakeha *paarindmikku katab seljapoolt seljakilp *peaosas asuvad lülikestel liikuvatel varrikestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest Kehalülide jätked *kõiki selgrootuid, kellel on lüliline keha ja lülilised jäsemed, nimetatakse lülijalgseteks. *pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu *lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu
Trilobiidid Trilobiidid on Paleosoikumi meredes laialt levinud lülijalgsete rühm. Nende keha kattis selgmiselt kolmeosaline välisskelett, milles eristatakse pea- ja sabakilpi ning lülilist kehaosa. Lateraalselt jaguneb trilobiitide keha samuti kolmeks osaks nn loobusteks, millest tuleneb ka rühma nimi. Trilobiitide kõhupoolel asetsesid jalad ning nendele kinnitunud lõpused. Kuna kõhupoolel looma pehmet keha kaitsev soomusrüü puudus, siis arenes osadel vormidel välja võime kerra tõmbuda. Trilobiidid asustasid ürgmere erinevaid ökonisse, paljudel liikidel olid hästi arenenud meeleelundid, eriti liitsilmad, mis sarnanevad putukasilmadele.
Okasnahksed Rasmus Sajale 8.c Tunnused • Selgrootud • Elavad mere põhjas (on leitud meripurasid üle 10km sügavuselt) • Saavad elada ainult soolases vees • Enamus täiskasvanuid on kiirelise sümmeetriaga • Neil on 4-5 kehaosa, mis saavad alguse keskelt • Nad on kaetud õhukese nahaga • Paljudel on keha peal lubjast köbrukesed või okkad • Paljud on lahksugulised • Neil on koed ja organid • Neid loetakse selgroogsetega lähedamaks kui selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi.
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama.
kiirgama. Temperatuur *Keha ruumala mõõt on võrdeline temperatuuri mõõduga. *Aine siseenergiaks nimetatakse aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat. *Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. *Mida intensiivsem on soojusliikumine, seda soojem on keha. *Temperatuur, mõõdetuna absoluutses temperatuuri skaalas, on võrdeline aineosakeste keskmise kineetilise energiaga. · Soojusnähtused *Keha või kehaosa soojenemisel keha siseenergia suureneb, jahtumisel aga väheneb. · *Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. · *Soojusülekanne liigitatakse siseenergia ülekande viisi alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks. · *Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. ·
3 keelelist arengut toetavat mängu, mis on koostatud astmete programmi järgi Üliõpilane: Kätlin Kattai Grupp: KLÕ 34 1. Lapse vanus: 1-2 a., 29. aste Eesmärk: Laps nimetab nukul või teisel inimesel kolm kehaosa Vahendid: nukk ja nukuriided. Mängu käik: Õpetaja näitab lastele nukku ja nukuriideid Õpetaja küsib lastelt küsimusi näitab nukuriideid: „Mis käib mütsi sisse?“ ja laps vastab: „pea“ „Mis me paneme pükste sisse?“ ja laps vastab „jalad“ “Mis me paneme pluuse varrukasse?“ ja laps vastab „käed“ Kontrollimiseks ja kinnistamiseks võib samu küsimusi küsida hiljem riidessepanelul garderoobis. 2. Lapse vanus: 4-5 a., 72. aste
erepunane 2-Turse (tumor) – põletikukolde maht on eksudaadi kogunemise ja sidekoe vohamise tõttu tõusnud 3-Temperatuuri tõus (calor) – põletikukolde temperatuur on arteriaalse hüpereemia ja ainevahetusprotsesside aktiveerumise tõttu tõusnud 4-Valu (dolor) – põletikukolle on valuretseptorite ärrituse tõttu valulik 5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad: a. veresoonte laienemist/ahenemist b
Veeni sees- (tromb, embol), veeni seinas (varikoos, veeniklappide puudulikkus, tromb), veenist väljas- (žgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum, armid) Üldine äge: harva, nt. südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkus. Üldine krooniline – kroonilise südamepuudulikkuse korral, süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - kehaosa on jahedam ja tsüanootiline (sinakaspunane), mahult suurenenud. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes Parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. Varikoos – veenilaiend Flebiit – veenipõletik Veresoone seina permeaablus – läbilaskevõime Soone valendik - õõs Patogenees/tagajärjed/lõpe: Turse, verevalumid, piirkonna arterites isheemia→hüpertroofia, nahatoitumishäired (kihelus)→lihasatroofia e. kõhetumine, naha atroofia (haavandid),
Mida käsitleb psühholoogia? Vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Miks on vaja uurida looma- psühh.? Kuna see aitab uurida inimeste psühh. , kuna paljud nähtused on inimestel ja loo- madel ühised. Millist kahe- sugust käitumist esineb loomadel? 1. Sünnipärane e. tingitud refleksid. Kui need refl. liituvad pikaks ahelaks, kuj. sellest tegevus, mida nimet. instinktideks. 2. Mittepärane e. õpitud käitumine. Instiktiivne tegevus pole ainult üksiku kehaosa liigutus, vaid kogu organismi tegevus, see on väga oluline loomade eluseisukohast. Mille poolest erineb loomade ppimine inimese omast? Loomad sooritavad eesmärgile viitavat tegevust tänu sellele, et seda on korduvalt tehtud juhuslikult. Seda nim. õppi- miseks katse ja eksituse kaudu. Inimese õppimine erineb sellega, et ta õpib arusaamise kaudu. Probleemi lahendus nähakse ette ja saadakse aru, mida tuleb teha, et eesmärgini jõuda. Seleta mõisted! Psüühhika-ül. On orga...
süsihappegaasi eemaldamin · Erituselundkond-neerud-keha jääkainetest vabastamine · Vereringeelundkond-süda-keha verega varustamine. · Närvisüsteem-närvid-kõikide elundite töö korraldamine · Sigimiseelundkond-järglaste saamine · Tugi- ja liikumiseelundkond-toetada keha ja sooritada liigutusi · Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. · Kude on sarnase ehituse,talituse ja päritoluga rakkude rühm. · Elund ehk organ on kehaosa,mis on kindla asendi ja ehitusega. · Elunkond ehk organsüsteem on ühiseid ülesandeid täitvate elundite süsteem. · Lihaskude-rakud on pikad,kitsad, kokkutõmbevõimelised.- vöötlihaskude,südamelihaskude,silelihaskude. · Epiteelkude-rakud tihedalt üksteise kürval, rakuvaheaiet vähe.-keha katmine ja kehaõõnte vooderdamine. · Närvikude-koosneb närvirakkudest-ärrituste vastuvõtmine. · Sidekude-rakud paiknevad haiusalt rakuvaheainet on palju.-
noorusest veetma mungana. Budistlikus Tais pole jõulud pühad. On tavalised tööpäevad, isegi välismaa noori õpetavad ülikoolid panevad eksamid 25. detsembrile. Ka looduse ja kliima poolest ei saaks arugi, et jõulud Eesti mõistes on ukse ees. Minu kui eestlase jaoks peaks jõule veetma ühise laua ääres aega veetes, praadi süües ja kingitusi vahetades. Kindlasti peaks kinke välja teenima mingi laulu, luuletuse või paiga. Tai kultuuris on pea kõige püham kehaosa ja selle puudutamine on keelatud. Inimene, kes seda ei tea, võib pahaaimamata jõulud taimaalase jaoks ära rikkuda. Olles koos taimaalasega peab kindlasti olema kursis, et Taimaal austatakse oma kuninglikku perekonda väga. Avalikult neid kritiseerida ei tohi ning kuningliku pildi või mõne muu eseme rüvetamine on riiklik kuritegu. Igasugused süütud naljad võivad viia arusaamatuste ja tülideni. Taimaal on komme, et enne ruumi sisenemist võetakse jalanõud jalast ära
• Hingatakse sisse mitmeid Krambid • Inimest hakatakse kinni hoidma. • Epilepsia korral ei fikseerita kellaaega, mil hakkasid ja lõppesid krambid. • Kannatanud pea kaitsmiseks ei asetata tema pea alla midagi pehmet. Haavadege vale ümberkäimine • Liiga tugevalt sidumine. • Liiga lõdvalt sidumine. • Haavalt riide kiskumine, kui see on sinna kinni jäänud. • Haava olukorda ei osata hinnata. • Abistaja ei tea, et abivajaja asend peab olema selline, kus vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal. • Pea ja kaelahaavade korral ei tõsteta pead ja õlgu kõrgemale. Võõrkeha hingamisteedes • Paljudel inimeste arvates peaks võõrkehast vabanemiseks koputama kannatanu seljale. • Antud juhul on see üks suurimaid vigasid, mida tehakse. Põletused • Põlevat inimest ei osata suunata pikali. • Põletushaavadelt hakatakse kinnisulanud riidetükke ära kiskuma. • Koheselt ei tohiks kindlasti kasutada salve.
Berti päevik Kes on selle raamatu autor? Selle raamatu autorid on Sören Olsson ja Anders Jacobsson Kui vana on Bert seda päevikut kirjutades? Bert on seda päevikut kirjutades 11 aastane. Miks Bertile enda nimi ei meeldi? Bertile ei meeldinud oma nimi, sest see algab B-tähega ja lõpeb T-ga selle kõla on sarnane ühe kehaosa nimetusele Kuidas lõppes Berti spordipäev.(kirjelda lühidalt.) Berti spordipäev lõppes Berti jaoks kohutavalt, ta tegi Rebecka ja Klimp`i ees margi täis sellega, et kukkus pikali ning hiljem pidi veel sõitma. Peale spordipäeva sai ta ainult ühe vorsti ning keegi ei teinud ta`st välja. Mida valetas Ake Suur-Eriku kohta? Ake valetas, et tuleb uus poiss-Suur-Erik, et ta on kõige vanem ja tal on pere, oskab kõiki asju ja ta on tippmodell. Tegelikult tuli hoopis väike-Erik.
NB! Sääreluumurru korral pöid pöörata nö. väljapoole Reieluumurru lahas võib ulatuda kaenla alla Ülajäseme murru korral - panna kaela kolmnurkselt 3. Lülisambamurd: trepist kukkumine; sukeldumine madalasse vette; suvaline avarii; otsasõit; kukkumine kõrgusest; tugev löök selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas. NB! Kõikedel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired. - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali)
8.Kohastumuste suhtelisus seisneb...nt:varjevärvus 9.Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm,kellel on oma teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala.Uued liigid tekivad lootuses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. 10.Kivistis on kivimitest leitud kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 11.Kivististena säilivad loomadest skeletiluud ja kodad, taimede seemned ja tolmuterad,vähem aga varred. 12.Rudiment on kehaosa, mis pole vajalik inimestele ja teistel loomadel, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel.Nt:õndraluu,ussipik,teravad silmahamvad,kõrva liigutavad lihased ja kolmas siljalaug. 13.Evolutsiooni tõendite nt:kivistised,sarnasused eri liikide organismide ehituses ja lootelises arendus,rudimendid,liikide sarnane DNA ja kehavalgud.
Väga populaarsed olid ka maalitud portreed. Julius Caesar Keiser Trajanus Kiriku ehituse algus Aastal 380 kuulutati ristiusk ametlikuks usuks. Aluse sai basiilika ehitusvorm. Kirikuid võib olla alates kolmelöövilisest kuni seitsmelööviliseni. mosaiigid olid kaunistatud kulla, lilla ja rohelise tooniga. Algses kristluses oli palju sümboolikat. Kujutati sümboleid ja pühakuid. Pühakute figuurid ühtegi paljastatud kehaosa, poose ei ole, seisavad skaatiliselt. Roomaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Romaani stiil on seotud ristiusukirikuga. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Selle väliseks tunnuseks on ümarkaar (akna, ukse ja muud avad on ümarad). Seinad on massiivsed ja paksud, avad pisikesed. Stiiliks on basiilika. Hakati ehitama ka torne, kuid suhteliselt madalaid. Cluny klooster pole säilinud. Lahutamatuks osaks romaanistiili kirikutel on skulptuurid
Sekundaarsed infektsioonid; Nekroos; Rästikuhammustuse mürgistuse raskusastmed q Asetada kannatanu lamavasse asendisse (salvatud koht südameliinist allapoole), hoida Esmaabi teda soojas ja liikumatuna. q Anda juua, et kiirendada mürgi eritumist. Iivelduse, oksendamise ja teadvuse häirete korral ettevaatlik! q Eemaldada pigistavad riided ja sõrmused, asetada hammustuskohale puhas ja kuiv side, lahasta tugevalt kahjustatud kehaosa (nt.käsi,jalg) ülevaltpoolt nõelamist, et mürk edasi verega ei liiguks. q Kui kannatanut on vaja transportida, peab teda kandma või äärmisel juhul laskma tal aeglaselt kõndida. Haige liikudes kandub mürk vereringe kaudu kiiremini kehasse laiali. Maohammustuse järel tuleb vältida kõike, mis kiirendab vereringet. Esmaabi v Ei tohi kasutada: zgutti, teha sisselõiget hammustuspiirkonda imeda haavast mürki, kõrvetada hammustuskohta,
KUIDAS LOOMAD HELI TEKITAVAD? Nagu öeldud, on heli tekitamiseks vaja võnkuvat objekti. Seda võnkumist võib eluslooduses tekitada viiel erineval moel: 1. Lihasjõul pannakse võnkuma mingi kile või kotike. Selliseks kileks on näiteks tsikaadide heliorgan, mis kujutab endast väikest trummi, kus trumminahale mitte ei lööda, vaid see tõmmatakse lihasjõul tagasi ja lastakse lahti. Kileja koti võngutamisega tekitavad helisid mõned kalad. 2. Hõõrutakse ühte kehaosa vastu teist. Enamasti on nendel kehaosadel erilised moodustised, mis siis võnkuma hakkavad. Rohutirtsudel on näiteks jalgadel väikesed liistud ja tiibadel tillukesed kidad. Kui rohutirts oma jalgadega üle nende näsade tõmbab, hakkavad need vibreerima ja tekibki meile kuuldav sirin. 3. Surudes õhku või vett läbi kitsa ava, hakkab see samuti võnkuma ning võnkumise vastu võtja kuuleb seda helina. Seda meetodit kasutavad linnud ja imetajad, inimene kaasa arvatud. 4
) Temperatuur · Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. · Aine siseenergiaks nimetatakse aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat · Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. · Mida intensiivsem on soojusliikumine, seda soojem on keha. · Temperatuur, mõõdetuna absoluutses temperatuuri skaalas, on võrdeline aineosakeste keskmise kineetilise energiaga. Soojusnähtused · Keha või kehaosa soojenemisel keha siseenergia suureneb, jahtumisel aga väheneb. · Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. · Soojusülekanne liigitatakse siseenergia ülekande viisi alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks. · Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb.
Bioloogia kordamisküsimused 1. 1.Reasta: 1.DNA;2.geen;3.kromosoom;4.kromosoomistik;5. Rakutuum 2. · DNA- geen: Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi · Mutatiivne muutlikus- kombinatiivne muutlikus: Mõlemad on päriliku muutlikkuse eri vormid · Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine: Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemiseviis, mille korral organism pärineb ühe vanema mingit kehaosa. · Alleel- geen: Alleel on ühe geeni erivorm, mis määrab ära organismi ühe tunnuse · dominantne alleel retsessiivne alleel: Dominantne alleel otsustab ära inimese tunnused retsessiivse alleeli üle. · Kromosoomid- rakutuum: Rakutuum on membraanidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid · DNA kromosoom: DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine.
telgedel või käsitsi kootud, põimitud ja heegeldatud loomsest, taimsest või sünteetilisest kiust esemete, sealhulgas rõivaste kunstilise kujundamisega. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Relikviaar - väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Relikviaar võib olla kasti-, risti-, majakese-, jne- kujuline või omab selle säilitatava pühaku kehaosa (käsi, pea, jne) vormi. Hildesheimi toomkiriku pronksuks Notre-Dame-la-Grande'i kirik Poitiers's Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid Müstiline veski. Vézelay Madeleine'i kiriku kapiteel. Prantsusmaa. 12. saj. Reljeef Vézelay Madeleine'i kiriku portaali viiluväljalt (nn. tümpanonilt). Prantsusmaa. 12. saj.
ilma igasuguse nõusolekuta. Ja kuna need mõtted on palju tugevamad ja selgejoonselisemad, kui need ideed, mida ta ise soovib, siis järeldab, et need ei tule temast enesest vaid teistest asjadest. Sellest järeldab, et tema mõistus on aistingutega seotu, lisaks kuulub tema keha kuulub just talle rohkem, kui ükski teine keha tunnetab oma keha selgemini, kui ühtki teist keha ja ei saa sellest lahutada nagu teistest. Keha on vaimust täiesti erinev ja vaimu mõjutab ainult üks kehaosa aju. Aju sisendab vaimu aistinguid, mis aitab kaasa terve inimese säilimisele. Samas, kui Descartes usub sellesse, mida me mõtleme ja ei sea sisemisi mõtteid kahtluse alla, siis teisalt ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. ,,Sest vahel oli nii, et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paistnud suured maa pealt
Nutiühiskonna head ja vead Tänapäeval on nutiseadmed kujunendud ühiskonna lahutamatuks osaks. Ühiskond on muutunud nii sõltuvaks nutiseadmetest, et nende eemaldamisel valitseks arvatavasti totaalne kaos. Nuti seadmed on meil taskus, kodus, autos, igal pool meie ümber. Tänapäeva noortele on nutitelefon nagu kehaosa ja selle kasutamine tuleb täiesti loomulikult. Näiteks kui palutakse õpilasel tõlkida mõni sõna ei haara üksgi õpilane kohe sõnastikku vaid võtab telefonist lahti oma lemmik tõlkimis programmi. Kui ema küsib kuidas sõbral läheb haaratakse lihtsalt telefon ja küsitakse Facebooki kaudu järgi. Nuti seadmed teevad kõik kiireks ja mugavaks. Pidev interneti ühendus annab meile ligi pääsu piiramatutele teadmistele peaaegu hetkeliselt, muidugi, kui levi on... ja akut... ja internetipakett. See annab meile võimaluse olla koguaeg ühenduses oma perekonna ja sõpradega, saada infot erinevate ürituste kohta, juhiseid punkti...
lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisaravadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Kui organismis on infektsioon olemas (mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb- näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske. Arvuti ei mõju kõigile inimestele ühtemoodi. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd teha. See on tigitud ealistest muutustest silmas: vanem inimene peab rohkem pingutama, et korralikult näha, seega tema silmad ka väsivad rohkem.Alates 40. eluaastast tekib tavaliselt vajadus lugemisprillide järele. Inimestel, kelle nägemine on alla 100 protsendi, on tunduvalt
(koljat koljatikasvu mees, Juku poiss, laps). (Õim 2001B; Mäearu 2002) 7 Inimene > rahvuse esindaja. Need nimetused ei ole eriti sagedased: villis venelane, igavene juut, viimane mohikaanlane. Inimene > mütoloogiline olend. Sellisel kujundil on enamasti usundiline taust: tiibadeta ingel, ingel maa peal, vaene kurat, püstisaatan jne. Inimene > kehaosa. Nende fraseologismide puhul on lähtutud osa-terviku suhtest ja nimetuse moodustamises on lähtutud kehaosa tähtsusest (helge pea, kulupea, tainapea jne), funktsioonist (parem käsi, kobakäpp, kurjad keeled, kuldsuu), asendist (tähtis nina, lehtsaba), välimusest (kirvenägu) vms. Inimene > botaanikatermin. Need on enamasti üsna kergesti assotsiatsioone loovad kujundid: jõujuurikas, vana känd, õnneseen jne. Inimene > aine. Need nimetused nii läbipaistvad ei ole kui botaanikaterminitest
harjutused, milles osade kaupa rõhutatakse mingi tehnikaelemendi täitmist. Näiteks, krooliujumine ühe käega, brassitehnika ujumislauaga ainult jalgadele, ujumine ülekandega jne. Ujumistehnika mudelites esitatud nõudmiste paremaks täitmiseks peavad spetsiaalsed vees sooritatavad tehnikaharjutused olema suunatud mingi tehnikanõude täitmisele: Osaliselt täiustades teatud faasi liigutust Osaliselt lihvides teatud tsükli vältel ühe kehaosa liigutusi Terviklikult arendades mitme kehaosa kooskõlastatust 8 Kõiki harjutusi tuleb sooritada kontsentreeritult, mõtestatusega, faaside kaupa, vastavalt mudelites toodud nõuannetele. Oluline on luua harjutuste abil loomulik, tunnetuslik tagasiside õigesti sooritatud nõutele vastavast liigutusest või kooskõlastatusest. Spetsiaalsete
M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellingute esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. M 182 7.Kaugushüppes mõõdetakse tulemused 1 cm täpsusega, kusjuures tulemus ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. M 184 8.Hüppe pikkus mõõdetakse võistleja mistahes kehaosa või hüppekingade poolt maandumiskasti tehtud, äratõukejoonele lähimast jäljest. M 185 9.N naised; NJ naisjuuniorid; T tüdrukud; M mehed; MJ meesjuuniorid; P poisid. M 187 10.Ringis toimuvad kuulitõuke ja kettaheite katsed. Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13
Alkoholitarbimise vanusepiir on seadusega kindlaks määratud, aga kui esitada mööduvale koolikaaslasele küsimus: Kas sa oled alkoholi tarbinud enam, kui kolm korda? Tuleb sealt kindlasti jaatav vastus. Kas noored üldse teavad mis on alkohol ja mida see põhjustada võib? Alkohol on uimasti, mis muudab Sinu käitumist ja enesetunnet. Alkohol mõjutab iga Sinu kehaosa, samuti on alkohol kalorirohke ja võib põhjustada ülekaalulisust. On noori, kes joovad selle eesmärgiga, et muretult aega veeta, aga see viitab tegelikult sellele, et inimesega ei ole kõik korras ning kui ta eitab, et ta ei saa ilma alkoholita hakkama on see aluseks sellele, et tal on haigus mida nimetatakse alkoholismiks. Tegelikult võib öelda, et ega meie riikki ei soodusta alkoholi mittetarbimist alaealiste eest
Veab Nimetamisel pliiatsiga näitab kriipse tuttavaid esemeid Näitab kolme kehaosa Leiab paarid Ühendab eseme ja pildi Osutab pildil õigele
neil on ebatavaline võime näha, kuulda ja tabada muutusi õhkkonnas, mis võimaldab neil reageerida palju varem, kui meie aru saame, et midagi on juhtumas. Kassidel on tähelepandud ka ravimisvõimeid. Näiteks, kasside nurr aitab olulisel määral kaasa viga saanud luude paranemisele.Kummalisel kombel parandavat kassi nurr isegi luutihedust ja vähendavat osteoporoosi ohtu.Kassid ei paranda ainult katkiseid luid. Nad ronivad magama just selle kehaosa peale, mis inimesel haige on. Sellest võib järeldada, et inimesed peavad kasse kodus mitte ainult sellepärast, et nad on armsad koduloomad, vaid ka sellepärast , et neil on võime teha seda, millega inimesed ise hakkama ei saa.
Elektriohutus KT 1 rida 1.Pingelähedased tööd, üldnõuded Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) on töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. Pingelähedasi töid tuleks üldjuhul vältida ja teha neid ainult siis kui pinge väljalülitamine põhjustab suuri ebamugavusi. Tööd teostada ainult siis kui on välistatud pingestatud osade puudutamine. Töökoha piirid peavad olema täpselt määratletud ja tuleb ohutusnõudeid tarvitusele võtta. 2.Ehitus ja muud mitte elektritööd Mitte elerktritööd nagu näiteks ehitus, värvitööd, veatööd, tellingutel töötamine jne. Kui anda töö üle mitteelektritööd valdavatele inimestele näiteks ehitajatele, siis tuleks ennem kindlasks teha, et pingestatud osad oleksid kas siis pingetuks tehtud või isoleerkatete, kaitsekatete või muude ümbristega abil on ohutult töökohast era...
Mihkel Tibar 2007 Kuuluvus Riik: Animalia Loomad Hõimkond: Arthropoda Lülijalgsed Klass: Malacostraca Ahasvähilised Selts: Decapoda Kümnejalalised Sugukond: Astacidae Jõevähklased Perekond: Astacus Jõevähklane Välisehitus Välisehitus · keha koosneb 19 lülist · Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid · Kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha (lakk) · Pearindmikku katab selja poolt seljakilp · Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid Välisehitus (2) · Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning viimased kaks paari ilma sõrgadeta. · Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga sabauime
Gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV, hepatiit (maksapõletik) Miks ei ole antibiootikumid viirushaiguste raviks efektiivsed? Viirustel puudub rakuline ehitus, siis ei ole olemas ka neile ainuomast transkriptsiooni ega translatsiooni, mida saaks antibiootikumidega pidurdada. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Selgita geeniteraapia põhimõtet Vahetada ära defektiga geen ning taastada geneetilise veaga kehaosa toimimine: 1. haigelt võetakse keharakke, milles sisaldub ,,vigane" geen 2. normaalne geen viiakse viiruse genoomi 3. keharakke nakatatakse viirusega, mille genoomis on normaalne geen 4. viiruse genoom koos normaalse geeniga ühineb keharakkude kromosoomiga 5. keharakke paljundatakse laboritingimustes 6. saadud keharakke süstitakse patsiendile 7. haigusnähud kaovad, sest normaalne geen avaldub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
