1 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine kukla - e. oktsipitaalsagar nägemine kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt b. keemiliselt c. elektriliselt Õige Selle esituse hinded 1/1. Question3 Punktid: 1/1
sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine frontaalsagar kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju kukla - e. nägemine oktsipitaalsagar Question 6 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. b. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Question 7 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? akson juhib erutust rakukehast väljapoole dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas Question 8 Punktid: 1/1
Taalamus -virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus -kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi
seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimu- e temporaalsagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kukla- e oktsipitaalsagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Ajutüvi Keskaju ja talamus: nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju. Ka valu, meeleolu ja motivatsioon. Piklikaju: hingamine js vereringe, tasakaal. Sild: ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja uneärkveloleku rütm Limbiline süsteem: emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed
suurel määral sigimis- ja paljunemis- ning järglaste üleskasvatamise protsessi. Hormonaalse kontrolli all on suguküpsuse saabumine ja sellega kaasnev huvi oma keha ja vastassoo vastu. Hormoonidel on oma roll ka organismi veetasemekaalu säilitamisel, arenguprotsesside ning stressipuhuse käitumise regulatsioonis. 13. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad ning mis on nende peamised funktsioonid? · Kukla- ehk oktsipitaalsagar: asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsioooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime
Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast
tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis
o Tasakaaluhäired Kortikaalsed sündroomid Mis piirkond on kahjustunud? Peaaju funktsioonid Otsmikusagar (Frontaalsagar) o Intelligents o I nhibeerimine Oimusagar (Temporaalsagar) o Kõne o Lõhnatundlikkus o Kuulmisega seotud funktsioonid Kiirusagar (Parietaalsagar) o Õpitud oskused Kuklasagar (Oktsipitaalsagar) o Nägemisfunktsioonid Kompuuter-tomograafia (KT) Kompuutertomograafia on uuring, mis kitsaks kimbuks koondatud röntgenkiirtega teeb uuritavast piirkonnast 0,6‒10 mm paksusega pildilõiked, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest. Röntgenkiirgusel põhinev Efektiivne: o Erakorralises töös o Trauma, insuldi puhul Magnet-resonants tomograafia (MRT)
afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar. Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne. Kahjustus – kortikaalne pimedus (pupillide rkts valgusele normis, teadlik nägemine puudub); visuaalsed hallutsinatsioonid („oktsipitaalsed“ formeerumata sakid, sähvatused, mustrid; „temporaalsed“ formeerunud komplekssed täitavad vaatevälja; „illusioonid“ mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused). Teadvuse- ja psüühikahäired. Teadvuse selguse häired.
Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaalset ja auditoorset infot, sealt tuleb sotsiaalse kognitsioonioskus. Parietaalsagar e kiirusagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Parietaalsagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Oktsipitaalsagar e kuklasagar on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega. · Mida tähendab, et aju on lateraliseeritud? Tähendab, et ,,ülesanded" paiknevad eelistatult ühes ajupoolkeras. See on ajutalitluse omapära. Vasak ajupoolkera juhib paremat kehapoolt. Nt kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. · Kuidas suhtlevad närvirakud?
· Kas intelligentsust saab seostada mingi ühe kindla ajupiirkonnaga? · Kindlasti on vajalikke piirkondi rohkem kui üks: ning "vajalik" ei tähenda piisavat ega spetsiifiliselt intelligentsusega seotut. · Üks paremaid mudeleid intelligentsuse ja aju seostest pärineb Richard Haierilt ja kolleegidelt (P-FIT: parietaal-frontaalse integratsiooni teooria). See ei ole täiuslik ega täielik, kuid on üsna hea üldistus. I staadium: sensoorse info töötlus (temporaal- ja oktsipitaalsagar, BA 18,19, 37, 22) II staadium: info integreerimine ja üldistamine (parietaalsagar, BA 39, 40, 7) III staadium: koostöö frontaalsagaraga: probleemide lahendamine, hinnangud (BA 6,9,10, 45, 46, 47) IV staadium: vastuse (reaktsiooni) valik ja alternatiivsete vastuste pärssimine (eesmine vöökäär, BA 32).
stiimul esitatakse vasakusse nägemisvälja või kui visuaalne info ei lähe tagumisse kõnetsooni ja assotsiatsioonialasse (NB! Oluline meeles pidada, et vasak pk „oskab rääkida“). Vaadake ka videosid loenguslaididel olevatelt linkidelt. Kui pilti näeb vasak poolkera, mis suudab rääkida, vastab inimene õigesti. Kui pilti näeb kõnevõimetu parem poolkera, siis inimene ei vasta. Loeng 6 Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar. Visuaalinfo vastuvõtt ja töötlus Olulisemad kuklasagara anatoomilised osad: parietaal-oktsipitaalvagu, kannusvagu, lingvaal- ja fusiformkäärud. Kus asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad? • Kannusvagu ehk calcarine sulcus koosneb primaarsest nägemiskoorest ja jagab nägemisvälja ülemiseks ja alumiseks pooleks. • Ventraalsel ehk kõhtmisel tasandil on lingvaal- ja fusiformkäärud. • Lingvaalkäärus asuvad visuaalsed alad V2 ja VP
Kahepoolse kahjustuse korral esineb kortikaalset kurtust. võib esineda lühimälu- ja õppimishäireid ning mäluhäireid (ei teki uusi mälestusi). Limbilise 12 koore kahjustusel võib esineda lõhnahallutsinatsioone ning agressiivset ja antisotsiaalset käitumist. Epilepsia korral esinevad komplekssed partsiaalsed hood. Ülemine kvadrantanopsia. Oktsipitaalsagar ehk kuklasagar Paikneb ajukoore tagumises osas ning koondab endasse sisendi taalamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsiooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli, mille kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime
- Enamik kognitiivseid võimeid oli säilinud (lugemine, kirjutamine, orelimängimine, visuaalne ja lühimälu hea, faktid elu kohta selged) - Raskused tekkisid isiklike kogemuste taastaisel – ei osanud oma elust ühtegi seika kirjeldada; ei suutnud ajas rännata. Kahjustunud olid: episoodiline mälu, autonoeetiline teadlikkus. VI LOENG – kukla- ja kiirusagarad. Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar. Kuklasagar tegeleb enamasti nägemisinfo töötlusega. Asub kuklaluu all. Olulisemad kuklasagara anatoomilised osad: parietaal-oktsipitaalvagu, kannusvagu, lingvaal- ja fusiformkäärud. Kus asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad? Parietaal-oktsipitaalvagu – eristab kuklasagarat ja kiirusagarat. Kannusvagu – jagab maailma ülemiseks ja alumiseks. Ülespoole jääb tähelepanu, tööälu, tasuootus. Kogu info saadetakse esmakordselt siia.
Kraniaalnärvi, mis nad teevad. Ja MIS TS-s on hösti palju hallainet. Temporaalsagar ise paikanb lateraavao alla ja...35 min). TSs TEKIB KAHJUSTUSE KORRAL. paikenb hipokampus (ruumiorietntsioon ja mälufunkid). Kui lastel palavikukrambid, Kui on KUKLASAGAR = oktsipitaalsagar rasked palavikukrambid, siis neid lapsi peaks punkteerima. Aga kelle on korduvad rasked palavikud, siis võib tekkida hiljem hipokampuse prk-nna atroofia e kärbumine. 13 min alates peab. Funktsionaalsetest aladest... .. erisus seetöttu , et neuronid seal prk-s
vahemaid. Samas võivad mõned ained olla üheaegselt nii hormoonideks kui ka virgatsaineiks (näiteks noradrenaliin). Otsaju koor Ajukoor (cortex) jaotub sagarateks, käärudeks ja vagudeks. Eristatakse järgmisi sagaraid: otsmiku- ehk frontaalsagar kiiru- ehk parietaalsagar oimu- ehk temporaalsagar kukla- ehk oktsipitaalsagar Ajukoor ei kujuta endast homogeenset massi, vaid selle eri piirkonnad juhivad ja realiseerivad erinevaid psüühilisi funktsioone. Neuropsühholoogia on valdkond, mis tegeleb psüühiliste funktsioonide lokalisatsiooni uurimisega ajukoores. Varasematel aegadel saadi palju andmeid psüühiliste funktsioonide lokalisatsiooni kohta ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärgede uurimise alusel. Tänapäeval kogutakse sedalaadi infot ka
annaabi.ee 
