1 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine kukla - e. oktsipitaalsagar nägemine kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt b. keemiliselt c. elektriliselt Õige Selle esituse hinded 1/1. Question3 Punktid: 1/1
BIOPSÜHHOLOOGIA 1 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. tem...
Taalamus -virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus -kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi
seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimu- e temporaalsagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kukla- e oktsipitaalsagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Ajutüvi Keskaju ja talamus: nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju. Ka valu, meeleolu ja motivatsioon. Piklikaju: hingamine js vereringe, tasakaal. Sild: ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja uneärkveloleku rütm Limbiline süsteem: emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed
suurel määral sigimis- ja paljunemis- ning järglaste üleskasvatamise protsessi. Hormonaalse kontrolli all on suguküpsuse saabumine ja sellega kaasnev huvi oma keha ja vastassoo vastu. Hormoonidel on oma roll ka organismi veetasemekaalu säilitamisel, arenguprotsesside ning stressipuhuse käitumise regulatsioonis. 13. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad ning mis on nende peamised funktsioonid? · Kukla- ehk oktsipitaalsagar: asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsioooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis
Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vere...
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagun...
· Kas intelligentsust saab seostada mingi ühe kindla ajupiirkonnaga? · Kindlasti on vajalikke piirkondi rohkem kui üks: ning "vajalik" ei tähenda piisavat ega spetsiifiliselt intelligentsusega seotut. · Üks paremaid mudeleid intelligentsuse ja aju seostest pärineb Richard Haierilt ja kolleegidelt (P-FIT: parietaal-frontaalse integratsiooni teooria). See ei ole täiuslik ega täielik, kuid on üsna hea üldistus. I staadium: sensoorse info töötlus (temporaal- ja oktsipitaalsagar, BA 18,19, 37, 22) II staadium: info integreerimine ja üldistamine (parietaalsagar, BA 39, 40, 7) III staadium: koostöö frontaalsagaraga: probleemide lahendamine, hinnangud (BA 6,9,10, 45, 46, 47) IV staadium: vastuse (reaktsiooni) valik ja alternatiivsete vastuste pärssimine (eesmine vöökäär, BA 32).
stiimul esitatakse vasakusse nägemisvälja või kui visuaalne info ei lähe tagumisse kõnetsooni ja assotsiatsioonialasse (NB! Oluline meeles pidada, et vasak pk „oskab rääkida“). Vaadake ka videosid loenguslaididel olevatelt linkidelt. Kui pilti näeb vasak poolkera, mis suudab rääkida, vastab inimene õigesti. Kui pilti näeb kõnevõimetu parem poolkera, siis inimene ei vasta. Loeng 6 Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar. Visuaalinfo vastuvõtt ja töötlus Olulisemad kuklasagara anatoomilised osad: parietaal-oktsipitaalvagu, kannusvagu, lingvaal- ja fusiformkäärud. Kus asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad? • Kannusvagu ehk calcarine sulcus koosneb primaarsest nägemiskoorest ja jagab nägemisvälja ülemiseks ja alumiseks pooleks. • Ventraalsel ehk kõhtmisel tasandil on lingvaal- ja fusiformkäärud. • Lingvaalkäärus asuvad visuaalsed alad V2 ja VP
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
- Enamik kognitiivseid võimeid oli säilinud (lugemine, kirjutamine, orelimängimine, visuaalne ja lühimälu hea, faktid elu kohta selged) - Raskused tekkisid isiklike kogemuste taastaisel – ei osanud oma elust ühtegi seika kirjeldada; ei suutnud ajas rännata. Kahjustunud olid: episoodiline mälu, autonoeetiline teadlikkus. VI LOENG – kukla- ja kiirusagarad. Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar. Kuklasagar tegeleb enamasti nägemisinfo töötlusega. Asub kuklaluu all. Olulisemad kuklasagara anatoomilised osad: parietaal-oktsipitaalvagu, kannusvagu, lingvaal- ja fusiformkäärud. Kus asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad? Parietaal-oktsipitaalvagu – eristab kuklasagarat ja kiirusagarat. Kannusvagu – jagab maailma ülemiseks ja alumiseks. Ülespoole jääb tähelepanu, tööälu, tasuootus. Kogu info saadetakse esmakordselt siia.
Kraniaalnärvi, mis nad teevad. Ja MIS TS-s on hösti palju hallainet. Temporaalsagar ise paikanb lateraavao alla ja...35 min). TSs TEKIB KAHJUSTUSE KORRAL. paikenb hipokampus (ruumiorietntsioon ja mälufunkid). Kui lastel palavikukrambid, Kui on KUKLASAGAR = oktsipitaalsagar rasked palavikukrambid, siis neid lapsi peaks punkteerima. Aga kelle on korduvad rasked palavikud, siis võib tekkida hiljem hipokampuse prk-nna atroofia e kärbumine. 13 min alates peab. Funktsionaalsetest aladest... .. erisus seetöttu , et neuronid seal prk-s
vahemaid. Samas võivad mõned ained olla üheaegselt nii hormoonideks kui ka virgatsaineiks (näiteks noradrenaliin). Otsaju koor Ajukoor (cortex) jaotub sagarateks, käärudeks ja vagudeks. Eristatakse järgmisi sagaraid: otsmiku- ehk frontaalsagar kiiru- ehk parietaalsagar oimu- ehk temporaalsagar kukla- ehk oktsipitaalsagar Ajukoor ei kujuta endast homogeenset massi, vaid selle eri piirkonnad juhivad ja realiseerivad erinevaid psüühilisi funktsioone. Neuropsühholoogia on valdkond, mis tegeleb psüühiliste funktsioonide lokalisatsiooni uurimisega ajukoores. Varasematel aegadel saadi palju andmeid psüühiliste funktsioonide lokalisatsiooni kohta ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärgede uurimise alusel. Tänapäeval kogutakse sedalaadi infot ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
