Meditsiiniajaloo konspekt (0)

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK
KONSPEKT
Loengud- seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta)
I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. 2
II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad. 11
III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades . Keskaeg . Renessanss 17
IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin . 22
V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg . Valgustusaeg . Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke. 26
VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine . Erinevad inimrühmad (naised, rassid ) kui arstiteaduse objektid. 31
VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin. 36
VIII 4. SEMINAR (34. õ.-nädal) Hambaarstiteaduse ajalugu KONSPEKT PUUDUB 41
IX. 5. LOENG (35. õ-nädal): Rakuteooria . Bakterioloogia teke ja areng. 42
X. 5. SEMINAR (35. õ-nädal): Arstiteaduse areng 20. sajandil. 48
XI. 6. LOENG (36. õ-nädal): Tervishoiu areng. Riiklik meditsiin. Emade- ja lastekaitse . 52
XII. 7. LOENG (37. õ-nädal): Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus). 55
XIII. 8. LOENG (38. õ-nädal): Meditsiin ja totalitarism 59
Kronoloogia (20. sajand) 65
Eksamihinne
moodustub:
1.
Osalemine
seminarides
(aktiivsus + 2 tunnikontrolli tulemused) – 25%
2.
Kirjalik eksam
(konspekti põhjal, kusjuures konspekt ega arvuti ei tohi eksami ajal
laual ega kasutuses olla!) 75%
Ken
Kalling
[email protected]
56
454 902

I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin
vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas.

ÜLDTENDENTSID LOODUSE / INIMESE
KÄSITLEMISE AJALOOS
Eluslooduse
seletamisel ning loodusteaduste arengus on tooni andnud mõned paradigmaatilised konstruktsioonid ja vastandumised:

• Algainete / partikulaarosakeste küsimus Traditsiooniline on haiguste (ja terve olemise) seostamine algainete või -olekutega. Võimalik on ette kujutada neljatist süsteemi (ka kahetine on võimalik – yin ja yang), milles vastandid üksteist organismist välja tõrjuvad, asendavad või toetavad . Neli (viis) algainet, kaks (yin ja yang) viisid nii üldise looduse seletamise juurde, kui ka näiteks inimloomuse (sh haiguste) seletamise ning parandamise juurde. Ravimine seisneks tasakaalu elementide juurdelisamises ehk äravõtmises. Siinkohal võib veel käsitleda ka mikro - ja makrokosmose paralleelsust. Siit lähtuvad ka mõned ravimeetodite traditsioonilised tendentsid. Ravimeid on rakendatud analoogia ning vastandamise printsiibil. Analoogia printsiip eeldab ravivahendina haigele organile, elundile, haiguse tunnustele vms sarnast (seda kujult, värvilt, teoreetiliselt) vahendit. Selline „sarnast sarnasega“ lähenemine põhineb nn signaturismi kontseptsioonil, usul, et Loodus (vms) annab inimesele konkreetses küsimuses nö märku. (Vastandamismeetod sisaldub ka popularses usus sellesse, et ravim peab olema „kibe“.)
  
• Materialism versus metafüüsika. Antiikaaega ulatuv vastandumine elu ja looduse seletamisel, mis nt vaimuhaiguste ning neuroloogia (vaimuhaigused versus närvihaigused) kontekstis veel 20. sajandil aktuaalne oli.
  
• Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas.
  
• Empiiriline versus teoreetiline Empiiriline tunnetus on teooriatest sageli ees käinud – see on teaduse arengut kiirendanud, kuid toonud kaasa ka umbteedele suubumist (nt nõukogudemaal, kus „praktika saab tõe kriteeriumiks“).
  
• Instrumentaariumi ja teiste teaduste arengu mõju. (Interdistsiplinaarsus)
  
• Ühiskonna mõju. Ootused, raha jne, st, et teaduslikus maailmakäsitluses peegelduvad sageli parajasti ühiskonnas ärevust külvavad probleemid.
  

AJALOO
JUURDE! Kujutlus inimesesoo algusest on sageli idealiseeritud – vt Paradiisiaeda
Pühakirjas või elu jumalatena (või koos nendega) mõnede teiste
rahvaste mütoloogias. Sellest algsest õnnest nähakse paraku
algavat tavaliselt hilisemat allakäiku (millel mingi oma sümboolne
põhjus – nt Pandora laeka, millest
legendi kohaselt haigused välja kargasid, avamine, Pärispattu
langemine vms).
Meditsiiniloo kontekstis, saab
selliseid legende isegi illustratsiooniks kasutada. Võib nimelt