Referaat ,,Inimrassid,, Anette Truumaa 9.klass Biolooia Kostivere Põhikool Sisukord Sisukord__________________________________________________2 Sissejuhatus_______________________________________________3 Inimrassid________________________________________________4-5 Pildid____________________________________________________6-7 Kokkuvõte________________________________________________8 Kasutatud kirjandus_________________________________________9 2 Sissejuhatus Iga inimene siin maailmas erineb teistest nii oma mõttelaadi, iseloomu kui ka välimuse poolest. Just välimuse järgi on võimalik maailma erinevate piirkondade inimesi kuigivõrd eristada. Maakera inimesed võib nahavärvi ja näojoonte eripära järgi jaotada rassideks. ...
MAAILMA RAHVAD Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga kus ta elas ja kujunesid välja kolm põhigruppi negriidid, mongoliidid ja europiidid. Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes
Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld! · Esimene koduloom oli koer.
1. Bioloogiline evolutsioon on Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu. 2. Olelusvõitlus on see, kui organismid peavad eluks vajalike tingimust pärast omavahel võitlema. 3. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. See on vajalik selleks, et liik areneks vastupidavamaks. 4. Kohastumist nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi st. Selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi. 5. Fossiil on kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või jäljed. 6. Rudiment on inimestel ja loomadel olevad üleliigsed kehaosad, mida pole vaja, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismid...
– Homo sapiens ehk tark inimene. Homo sapiens sarnaneb nüüdisinimesele oma kahe jalal seismise, keerulise arenenud suure aju ja S-kujulise selgroo poolest. Homo neanderthallens’id surid välja kliima muutuse tõttu ning nad ei suutnud Homo Sapiens’itega konkureerida. Enne nüüdisinimese arenemist rändasid Homo sapiensid Aafrikast, kus kõik temale eelnevad rassid olid arenenud, välja. Osa Homo Sapiens’itest jäid Aafrika, nemad on negriidid, Euroopasse rändasid europiidid, Aasiasse rändasid mongoliidid ning teised rändasid Austraalia ja Ameerika mandrile . Homo sapiens’itele järgnes meie rass: Homo sapiens sapiens. Võib öelda, et Homo sapiens sapiens ei ole evolutsiooni viimane rass, sest et inimeste evolutsioon ei saa lihtsalt seisma jääda, seega inimesed muudkui arenevad edasi ja edasi.
INIMESE EVOLUTSIOON Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta on Homo sapiens. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.Tänapäeval on kõik arenenud nüüdisaegsete inimahvide ja inimesega ühisest eellasest. Esimesed inimeste esindajad elasid Aafrikas ja neid kutsuti australopiteekusNeist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus). Arvatakse, et osava inimese ajumaht oli sel ajal 560-700 cm3, kuidpüstise inimese ajumahuks arvatakse umbes 800-1000 cm3 . Püstine inimene oskas kasutada juba tuld ja käis jahil
Inimese Evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud ka elavate ja väljasurnud loomaliikide uurimisest. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafr...
ehk tark inimene. 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse. Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased.. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias. Kasutatud kirjandus: http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Inimene http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon
Neandertallane (homo sapiens neandertalensis) 120 000 30 000 aastat tagasi . Tänapäeva inimene (homo sapiens sapiens) 30 000 aastat tagasi . 12. Füüsilise ja vaimse töö tegemise võime . Mõtlemise ja kogemuste vahetamine . Kõne abil suhtlemine , sümbolilise keele teke . Kultuuri teke . 13. Nahavärvus, kehaehitus, näo kuju, karvade värvus, juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju, kasv . 14. Negriidid tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea, lai nina, paksud huuled, suur kasv . Europiidid hele kuni pruun nahk , kitsas nina, kitsad huuled, silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis . Mongoliidid väike kasv, kollakas või punakas nahk , kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina, vähene habeme kasv .
Mitmekesine maailm Maailm koosneb inimestest, kellel on midagi ühist, näiteks huvid või tunnused. Erinevate gruppide arvamused ning suhtumised muudavadki maailma rikkamaks. Kui ei oleks nii suurt erinevust, siis oleks maailm väga üksluine. Praeguses ühiskonnas on väga palju erinevaid gruppe. Üks suurimad erinevusi gruppide vahel on erinevad rassid, kes on siis asiaadid, europiidid või negriidid. Sajandite jooksul välja kujunenud nahavärvus on tihtipeale olnud kõige selgeim eristaja inimeste seas. See on tekitanud palju probleeme, eriti just viimasel ajal, kui inimesi sõimatakse nende nahavärvuse pärast. Paljude rassidevahelised probleemid on saanud ilmseks tänu vähemuste tõusule. Selle pani alguse Martin Luther King USAs 60datel, kui pöörati tähelepanu mustanahaliste õigustele. Tänu sellele on paljud teised vähemusrahvad hakanud mõtlema oma õigustele.
elanikonna jagunemist ja majandust. Tuleb ette palju ülekarjatamist ja pinnase reostamist. 2.Rahvastiku üldiseloomustus Burkina Fasos elab umbes 15746232 inimest ning selle pealinnas, Ouagadouguos, 1475223 (2006.aasta seisuga) inimest. Riigi riigikeel on prantsuse keel, kuigi 90% räägib tunnustatumaid piirkondlike keeli. Religioonidest on enamasti esindatud moslemlus (50%), põlisrahvaste uskumused (40%) ja kristlus(10%). Riigis elavad negriidid. 2.1.Rahvaarv Burkina Fasos elab ligikaudu 15746232 inimest, kuid selle riigi rahvaarvu mõjutab AIDS, mida leidub palju ja mis toob endaga kaasa suurema suremuse, madalamad eluead, suurema laste suremuse, aeglasema rahvastiku kasvu ja muutused rahvastikus vanuse ja soo osas. 2.2. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur Ligi poole Burkina Faso elanikest moodustavad 15-64 aastased inimesed( 51,3%) kuid suure osa moodustavad ka lapsed vanuses 0-14 aastat(46,2%). Kuna Burkina
Võrreldes varasemate hominiididega matsid nad oma surnuid liigikaaslasi. Nad elasid tarkinimese kõrval kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. Umbes 40 000 a. tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev tarkinimene e. Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu. Arvatakse et see liik võis välja kujuneda enam kui 100 000.a. tagasi Aafrikas. Eri maailmajagudes kujunesid välja inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük, tegeldi korilusega. Koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neist tuntuimaks oli Willendorfi Venus (pärit 24-22 000 a eKr). Sugukonnas oli tähtis roll naisel. Mõnevõrra hiljem hakati tegema koopamaalinguid. Neist tähelepanuväärseimad asuvad Hispaanias ja Prantsusmaal Altamira
3)1,5 mln Püstine inimene -1,5m, tuli, keele areng, Euroopa 4)300 000 a.t. Tark inimene-ühiskonnakorraldus 5)300 000 a.t. neandertallane ehitas muldonne,matused,head jahipidajad,surid välja 5)30 000 a.t. Tänapäeva tark inimene-pikk,vaimne töö, kirjakeel Rassid: sarnaste tunnustega ja ajaloolise taustaga inimrühmad 1)Europiidid(kõige vähem)-hele kuni pruun nahk, kitsas nina ja huuled, juuksed sirged ja lainelised, keskmine kasv, Euroopa,P.-Ameerika 2)Negriidid-tume kuni must, krässus juuksed, lai nina, paksud huuled, pruunid silmad,pikad 3)Mongoliidid-kollakas-punakas nahk, pilukad, lai nina, lühikesed, tumedad sirged juuksed Europiidid->Eestlased->Läänebalti (piklik nägu, heledam, pikem, jalalaba kitsas) ja Idabalti (ümara näoga, jässakam, lühem, jalalaba lühike ,tumedam nahk)
INIMESE EVOLUTSIOON Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud ka elavate ja väljasurnud loomaliikide uurimisest. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks. Maapinnal olid eelistatud liikuvamad, osavamad ja taibukamad. Inimestel on inimahvidega sarnane kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning haigused, kuna suur protsent nende geenidest ja kromosoomidest ning samuti valkudest on sarnased. Erinevalt inimestest liiguvad aga ...
Kaasa pandi toitu ja tööriistu. Teadmata põhjustel surid välja 3000 aastat tagasi. Tänapäeva inimene ei ole neist arenenud. Homo sapiens ehk kromajoon ehk tarkinimene ehk tänapäevainimene Tekkisid 100 000 aastat tagasi. Euroopasse 40 000 aastat tagasi. Elasid tuhandeid aastaid koos neandertallastega, kuid nad olid elujõulisemad , teravama mõistusega. Kasutasid tuld, mida oskasid ise süüdata. Eri maailmajagudes hakkasid kujunema inimrassid: negriidid, europiidid, mongoliidid. Elati sugukondadena, mis on sugulaste grupp, kus oli tavaliselt mitukümmend liiget. Perekonna alged (1 mees, 1 naine, lapsed) kujunesid välja. Naistel ja meestel olid erinevad tööd. Põhilised tegevusalad olid küttimine ja korilus. Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda.
Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine. Brasiilia rahvaarv 2014. aasta seisuga on 202,656,788. Aastane rahvastiku iive jääb 1,1-2,0% vahemikku. Elatustase on riigis keskmine. Suuremateks miljonilinnadeks peale pealinna Brasília on Recife, Salvador, Rio de Janerio, Sao Paulo ja Belem. Brasiilia riigikeeleks on portugali keel. Rahvuslikku koosseisu kuuluvad lõunaeurooplased, indiaanlased, europiidid- indiaanlased (mestiitsid), aafriklased, europiidid-negriidid (mulatid). Usundite järgi on Brasiilias enamasti katoliiklased, protestandid ning põlisusundite järgijad, leidub ka budiste. Peamiseks usundiks on siiski katoliiklus. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Naftatoodangult on ta 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia
Valitsus peab kohanduma riigieelarve laekumiste väiksema kasvuga. Eriti hästi on suutnud tarbijate muutunud harjumustega kohanduda turismitööstus kohastuma - (bioloogias) loodusliku valiku toimel evolutsiooniliselt kohanema (organismide rühma kohta). Viljapuud on kohastunud talvituma madalas temperatuuris. Osa ürgsetest putuktoidulistest kohastus õhueluga. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga, kus ta elas, ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid ja europiidid käsitama - aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas seda nähtust käsitada? Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitab olukorra tõsidust vääralt. Seda nähtust on käsitatud ühekülgselt. Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus. Maailmakäsitus käsitlema - (vaimselt) tegelema (millegagi), arutama (midagi); töötlema, keemiliselt mõjutama. Teemat käsitlema. Loeng käsitles kasvatustööd. Film käsitles sõjasündmusi. See paragrahv käsitleb
Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest inimlastest erineb nüüdis- inimene vähese karvkatte, arenenud aju, tugevama ajukoore ja paljude teiste tunnuste poolest. Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens) Nüüdisinimene on jaotatud kolme rassi: 1. Valged ehk europiidid Euroopas (ka kaasaegsed eestlased) 2. Mustad ehk negriidid Aafrikas ja Austraalias 3. Kollased ehk mongoliidid Aasias ja Ameerikas Ränne Esimesed inimesed (välja arvatud neandertallased) lahkuvad Aafrikast umbes 60 000 aastat tagasi läbides Euraasia ja jõudes välja Austraaliasse. Samal ajal rändab teine grupp läbi kesk Euraasia jõudes Indiasse ja suundudes seejärel põhja. 40 000 aastat tagasi jõudsid nad Euroopasse, mille järel põhjustasid nad neandertallaste väljasuremise
Neandertaalased-200-100 000 a tagasi, elasid Euroopas,koobastes,olid väga head jahimehed ja kütid, kasutasid rõivaid,tuld, kõne ja sotsiaalsed suhted. Tänapäeva inimene-40 000 a tagasi, pikem,sihvakam, füüsilise ja vaimse töö tegemise võime,kõne abil suhtlemine ja sümbolilise keele teke, 17.Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse? Põhirasse on kolm(4).( negriidid, europiidid,mongoliinid,(aborigeenid*))Neid eristatakse esimese järgu tunnuste alusel:1)nahavärv 2)juustevärv ja kuju 3)nina suurus ja huulte kuju 4)silmade kuju 5)habeme kasv 22 rassi ja neid määravad teist järku tunnused:1)peakuju 2)näokuju ja mõõtmed 3)kehaosade mõõtmed 18.Millised on europiidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? Hele nahk(et tekitada Dvitamiini), heledad kuni tumedad lainelised juuksed, kitsas nina(et õhku
Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. 5. HOMO SAPIENS Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev liik- Homo sapiens ehk tarkinimene. Nad olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Neandertallased elasid nende kõrval edasi kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. 6. NEGRIID- Negriidne rass ehk negriidid (kõnekeeles ka must rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata pseudoteaduslik inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv. 7. EUROPIID - Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, "kaukaasia rass") on levinud käsitluse järgi inimrass,
*kehaline *interpersonaalne *intrapersonaalne *naturalistlik *eksistentsiaalne VAIME ALAARENG - kerge (50/55-70) - mõõdukas (35/40-50/55) - raske (20/25-35/40) - väga raske (alla 20/25) INTELLIGENTSUS JA SOOLISED ERINEVUSED - meestel paremad tulemused visuaal-ruumilses mõtlemises - naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses *Machin ja Pekkarinen (2008): tüdrukud on osavamad lugemises, poisid matemaatikas INTELLIGENTSUS JA ERINEVAD GRUPID - etnilised grupid ja intelligentsus *negriidid < europiidid < mongoliidid *Arthur Jensen – 1969. aastal ilmunud essee IQ UURINGUD EESTIS - Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi National Intelligence Tests (rahvuslikud intelligentsustestid) - „Eesti laste intelligents“ - 1940 IQ JA KRIMINAALSUS - H. Goddard (1866-1957) – üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid - 1914. aasta artikkel, millest selgub, et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USA- s olid nõrgamõistuslikud
ehktarkinimene ehk nüüdisinimene (Euroopasse saabusid tarkinimesed umbes 40 000 aastat tagasi). Neid tuntakse ka kromanjoonlaste nime all. Tarkinimeste luustik oli sarnane tänapäeva inimeste omale, nad olid arenenud aju ja osavate kätega ning valmistasid varasemast tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Tarkinimesed jõudsid ka Ameerikasse. Eri maailmajagudes hakkasid aja jooksul kujunemainimrassid europiidid, negriidid ja mongoliidid. Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja see tõi kaasa nende ajumahu suu-renemise. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda, heatase-meline häälikuline kõne hakkas kujunema alles tarkinimesel. Muinasaeg Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Inimese ajalugu saab alguse umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Ajaloo varajasim ja pikim periood
liikumisel. Nii füüsilise kui vaimse töö võime inimahvidel puudub. Inimlaste liikumisviis võimaldas savannis kiiremini edasi kulgeda ja kasutada käsi erinevateks tegevusteks. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias. · Loomade evolutsioon Esimesed elukandjad ilmusid maale 3,5-4 miljardit aastat tagasi. Maa esimesed asukad oli lihtsa ehitusega, ilma tuumata, organismid. Elu hakkas arenema ürgookeanis. Üherakuliste organismide elu eksisteeris maal paar miljardit aastat. Järgmine ja elu edasise arengu seisukohalt üks kõige olulisem evolutsiooni muutus leidis aset umbes 1,7-1,4 miljardit aastat tagasi: arenesid päristuumsed organismid. Peale
Mauritaania rahvastikust (millest ka mauride nimi). Hamiidide hulka kuuluvad ka Aafrika sarve asustavad kušiidid - somaalid, gallad jt. Hamiidi keelerühma kuulus ka vanas Egiptuses kõneldud egiptuse keel ja selle järglane kopti keel. Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga kus ta elas ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid jaeuropiidid. Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud Aafrika rahvad ja hõimud: afarid, anlo ewe, amharid, araablased, ashantid, bakongod,
intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC - WAIS-IV (täisk- 16- ), WISC( kool-6-16), WPPSI( eelkool-2.5- 6,5) 26. Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee, Negriidid < europiidid < mongoliidid Normaaljaotus ja standardhälve. 27. Üldvõimekus ja g-faktor. Üldvõimekus -Akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s.
- 2 miljonit a. tagasi - lisaks Aafrikale ka Euroopas ja Aasias NEANDERTAALLANE - tänapäeva inimesest eraldiseisev haru - suured ninasõõrmed, jässakas keha, jõuline füüsis - aju maht keskmiselt suurem nüüdisinimese omast - 250 000-30 000a. tagasi - Euroopast Lähis-Idani HOMO SAPIENS (nüüdisinimene) - asustas Vana Maailma, Ameerika ja Austraalia - Rassid (negriidid, europiidid, mongoliidid) - 200 000a. tagasi - Aafrika, Euroopasse Lähis-Ida ja Hispaania kaudu u. 45 000a. tagasi 7) Mida muutis neoliitiline revolutsioon inimkonna ajaloos? Inimesed hakkasid rohkem tegelema põlluharimisega ning muutusid paiksemaks. 8) Kus ja millal tekkisid esimesed tsivilisatsioonid ning mis oli neile iseloomulik? SUMERID - Tigrise ja Eufrati äärsed alad - u. 5500 a. tagasi
Osavad kütid, elasid onnides. Surid välja, moodustavad inimese sugupuus kõrvalharu. Tänapäeva inimene on oma eelkäijatest pikem ja sihvakam. Inimest iseloomustab vaimse ja füüsilise töö tegemise võime. Arenemises oli olulise tähtsusega kõne abil suhtlemine ja sümbolitega keele teke. Aju areng on teinud võimalikuks kultuuri tekke. Vaatamata nahavärvile kuuluvad kõik tänapäeval maal elavad inimesed ühte liiki, kuid erinevatesse rassidesse [negriidid (mustad), europiidid (valged), mongoliidid (kollased), omakorda 22 rassi]. Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Rasside eristamise tunnused on: I naha ja karvade värvus, juuste kasv, nina ja huulte kuju, II kasv, pea ja näo kuju, keha mõõtmed. Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud kivistised e fossiilid (saame teada, millised olid
4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476....
kes oskas valmistada esimest tööriista teritatud kivi.Edasi arenes sirginimene kelle jäänuseid on leitud ka Euroopast ja Aasiast oskas tööriistu teha ja kasutada .30 000 a. tagasi elas Euroopas-Neandertaallane ,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi.u.40 000 a.tagasi ilmus Euroopasse tänapäeva inimene e.tarkinimene valmistas paremaid tööriistu,tegeles koriluse,küttimise ja kalapüügiga oskas tuld teha.Vaikselt arenesid välja rassid negriidid,europiidid,mongoliidid. 2 .Mis muutused ja tunnused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest.
Edasi arenes sirginimene kelle jäänuseid on leitud ka Euroopast ja Aasiast oskas tööriistu teha ja kasutada .30 000 a. tagasi elas Euroopas-Neandertaallane ,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi.u.40 000 a.tagasi ilmus Euroopasse tänapäeva inimene e.tarkinimene valmistas paremaid tööriistu,tegeles koriluse,küttimise ja kalapüügiga oskas tuld teha.Vaikselt arenesid välja rassid negriidid,europiidid,mongoliidid. 2.Mis muutused ja tunnused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest.
Neandertaallased, ehk Homo sapiens neanderthalensis, elasid Euroopas ja Aasias 150 000 kuni 32 000 aastat tagasi. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias. Inimeste rassid: negriid, mongoliid ja europiid Inimestes on säilinud paljud loomariigi evolutsiooni astmed, mis on tõestuseks nende loomade ja inimese ühistest iidsetest esivanematest: · ainuraksed - geneetiline kood ja pärilikkuse üldised seaduspärasused · selgrootud loomad - kahekülgne sümmeetria · kalad - luustik ja kuulmisaparaat · kahepaiksed - viievarbalised jäsemed ja kopsuhingamine · roomajad - lootekestad
tänapäeva inimesel. Esimesed, kes oma surnuid matsid. Kadusid umbes 30 000 40 000 aastat tagasi. - Tarkinimene kujunes u 200 000 aasta eest aafrikas ühisest esiemast nn. Aafrika Eevast. Euroopasse jõudis 70 000 aastat tagasi lähis-ida ja hispaania kaudu. Hakati nimetama cro-magnoni inimeseks. Evolutsiooni käigus kujunesid välja eri maailmajagude inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. 3. Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed.
Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Nad võisid kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rändasid nad sealt euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid- negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kõne tekkimine: Tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest suurenes ka nende aju maht. Oma mõtteid ja ettepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega edasi Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne. Muinasinimeste elukorraldus: Inimeste põhitegevuseks oli küttimine ja kalapüük. Näljast aitasid välja ka marjad, seened, pähklid jms
kohaldama- kohakuti paigutama; (juriidikas) õigusakti konkreetsel juhul rakendama. Haava servad kohaldati. Kolmandat paragrahvi ei saa selles asjas kohaldada kohastuma- (bioloogias) loodusliku valiku toimel evolutsiooniliselt kohanema (organismide rühma kohta). Viljapuud on kohastunud talvituma madalas temperatuuris. Osa ürgsetest putuktoidulistest kohastus õhueluga. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga, kus ta elas, ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid ja europiidid Ta ei suutnud uue olukorraga kohaneda. Jääkaru on hästi kohastunud arktika tingimustega. Tootmine tuleb kohandada turu nõuetega. Piirangute suhtes kohaldati seaduse § 26. Veoauto kohandati inimeste veoks. käsitama- aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas seda nähtust käsitada? Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitab olukorra tõsidust vääralt. Seda nähtust on käsitatud ühekülgselt. Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus
*Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53-
tagasi. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. http://opetaja.edu.ee/bio/ahvi&inimeseerinevused.doc 11 5.Tänapäev 5.1 Elu tänapäeval Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias. Tänapäeva inimesed on haritud, omavahel suheldakse rääkides. Tänapäeva inimene on kohutavalt sõltuv elektrist ja elektroonilistest vahenditest. Kui mingil põhjusel peaks Maa minema tagasi kiviaega ei saaks inimesed enam hakkama, see oleks katastroof. Aga me ei peakski hakkama siis saama, kuna meil pole enam neid kohastumusi, mis olid meie eelvanematel. Näiteks on juba me lõualuu ja ka kontide ehitus muutnud, me ei suudaks süüa
*Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53-
· naturalistlik · eksistentsiaalne R. Sternberg (s. 1949) · IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. · Siia lisaks: · Loovus · Praktiline intelligentsus Soolised ja grupilised erinevused võimetes IQ ja erinevad grupid · Sugu · Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes · Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu · Etnilised grupid ja intelligentsus · Negriidid < europiidid < mongoliidid · Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas Vajadused · Orgaanilised vajadus · Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus · Sotsiaalsed · Vaimsed · Esteetilised Kultuuriline motivatsioon: · Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus · Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger)
tööriistadega võrreldes olnud kasutusel neandertallased otseselt inimese kõige kauem. eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrval- haru. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid 7 kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rända- sid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujune- ma inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Mõtlemise ja kõne tekkimine Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu- rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdlemisel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju
Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). Gardner multiintelligentsus, matemaatilis loogiluine, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis kinesteetiline, naturalistlik. Sternberg IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid < europiidid < mongoliidid Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalselt süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadused mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puuduse tunnetamine.
tööriistadega võrreldes olnud kasutusel neandertallased otseselt inimese kõige kauem. eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrval- haru. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid 7 kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rända- sid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujune- ma inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Mõtlemise ja kõne tekkimine Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu- rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdlemisel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju
erectus (otsetõlkes 'püstine inimene'; vananenud terminiga pitekantroop). Arvatakse, et Homo erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel oluliseks luliks neandertallasi, kes said selle nime Saksamaa Neandertali oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil
lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. Geneetikute hiljuti avaldatud uurimistulemuste järgi polnud neandertallased otseselt inimese eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrvalharu. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aadrikas. Hiljem rändasid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. 4 Mõtlemise ja kõne teke Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.
kujutluses ja matemaatilisi oskusi nõudvates ülesannetes. Meeste IQ tase on tavaliselt pisut kõrgem kui naistel. Teadlased loevad selle põhjuseks meeste suuremat aju! Grupilised erinevused – testimise tulemused on teinud kindlaks, et mustanahaliste inimeste IQ on keskmiselt ühe standardhälbe võrra väiksem kui valgetel. Samas aga mongoliide rassi esindajatel on see kõrgem kui valgetel jäädes keskmiselt 104-105 punkti piiridesse. Nii jagunevad vaimsed võimed inimrassides järgmiselt NEGRIIDID>EUROPIIDID>MONGOLIIDID. 27.Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. Atributsioonid. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus
2) Kreatiivne intelligentsus ehk loovus väljendub oskuses välja mõelda midagi täiesti uut või reageerida leidlikult ootamatutele olukordadele 3) Praktiline intelligentsus kasulik lahendades igapäevaelus ettetulevaid olukordi. Robert Sternbergi uurimused ei võimalda teha põhjapanevaid üldistusi ega järeldusi. 13.4. Inimgruppide erinevused Meeste vaimne võimekus on naistest veidi suurem. Rassiline vaimne võimekus jaguneb nii: Negriidid < europiidid < mongoliidid 13.5. Intelligentsus ja igapäevaelu Intelligentsustestide abil on võimalik üsna täpselt ennustada õpitulemusi. Kuid see ei tähenda, et testiga mõõdetud vaimne võimekus määrab õppeedukuse, vaid viitab asjaolule, et testis keskmisest parema tulemusega lapselt on alust eeldada head õpiedukust. 14. Kultuur ja sotsiaalne käitumine Inimese käitumist mõjutab kultuur, kust ta on pärit. Inimese käitumist
· Praktiline intelligentsus: - Seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast 27. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Sugu: - Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdases fakti teadmises. - Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Etnilised grupid: - Negriidid < europiidid < mongoliidid Väga palju on tegelenud rassilise intelligentsusega Arthur Jensen. Jensen väitis, et tema uuringutulemuste põhjal saab öelda, et üldine kognitiivne võimekus on oma olemuselt päritav seadumus, mille määravad peamiselt geneetilised, mitte keskkondlikud tegurid. Ta oli ka seisukohal, et kui assotsiatiivne õppimine, ehk meelde jätmise võime, on rasside vahel
Meestel on suurem, kuna see viitab bioloogiale. Poisse sureb sünni hetkel rohkem. H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused – evolutsioonilised põhjused Võttis ette sõjaväeliste nimekirjad, määratles nende rassi ja pani vastu mütsi numbri. Mongoliididel on pea kõige suurem. Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan): Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused. Selles keskkonnas, kus elasid negriidid, ei olnud vaja lahendada selliseid ellujäämis ülesandeid nagu mongoliididel ja europiididel. Teooria: Isased käisid jahil, aga naistel tekkis kommunikatiivsus, et saada meeste käest seda liha kätte. Otsib vastuseid sealt, kus on seotud
• naturalistlik • eksistentsiaalne Vaimne alaareng • Kerge 50/55 - 70 • Mõõdukas 35/40 – 50 - 55 • Raske 20/25 – 35/40 • Väga raske – alla 20/25 Intelligentsus ja soolised erinevused • Meestel paremad tulemused visuaal-ruumilises mõtlemises • Naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses • Machin ja Pekkarinen 2008: tüdrukud osavamad lugemines, poisid matemaatikas Intelligentsus ja erinevad grupid • Etnilised grupid ja intelligentsus • Negriidid < europiidid < mongoliidid • Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee 54 55 IQ uuringud Eestis • Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi, mille nimeks oli National Intelligence Tests (rahvuslikud intelligentsustestid). • “Eesti laste intelligents” (1940) IQ ja kriminaalsus • H. Goddard (1866- 1957) – üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid. • 1914.a
elukohajärgses liikmesriigis Õigus saada kaitset diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt Õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole Õigus pöörduda ombudsmani poole Identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete enesemääratlus. Rassid inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Pöhirassid: europiidid, mongoliidid, negriidid. Rassism isikute või inimrühmade majanduslik, poliitiline või sotsiaalne diskrimineerimine rassilisel või etnilisel alusel. Kompromiss kokkulepe, mis on saavutatud kõigi osapoolte järeleandmiste tulemusel. Konsensus täielik üksmeel; kokkulepe, mille vastu ei ole ükski asjaosaline. Vastandhoiak Meie rahvus ja kultuur on teistest parem. Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis
matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik suhe loodusega, eksistentsiaalne oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 70 Mõõdukas 35/40 50/55 Raske 20/25 35/40 Väga raske alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen 1969 ilmunu essee afro-ameeriklased on halvemate tulemustega pärimuse pärast, mõjureid võib aga olla mitmeid ja sellist üldistust ei saa teha IQ uuringud Eestis:
annaabi.ee 
