Pythagorase (u 580-500 e.m.a) kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud.Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat
7) valgus vs pimedus 8) hea vs halb 9) otsene vs kaudne 10) ruut vs ring Teatud arvude konkreetne t2hendus: 1 m6istus ja k6ik arvud p2rinevad sellest (ei ole paaris ega paaritu) 2 arvamus 3 pulm 4 6iglus ja esimese paarisarvu ruut 5 abielu sest on esimese paarisarvu liit esimese paaritu arvuga 7 v2ljendab tervist ja valgust 8 s6prus ja leidlikkus, st m6istuse v6ime haarata ideid 9 esimese paaritu arvu ruut 10 `mystiline 10' selle nimel andis Pythagoras vandeteotusi sest ta sisaldas esimest paarispaaritut mis t2hendab yhte, esimest paaris ja esimest paaritut arvu ning esimest ruutu. 1+2+3+4=10 "Kas arv on maailma alus" Peaaegu k6ike saab arvudega v2ljendada Aeg, ruum, ja see mis ruumi sees on v2ljendatav arvudega. Samas t2iesti erinev on v6tta aluseks kas arv v6i algaine(aatom) Matemaatikute ja fyysikute jaoks on. 11.03.09 8:08 11.03.09 8:08
Dirgis Jõemaa 9.klass Pythagoras Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad.
Teadus võttis esmakordselt kasutusele kirjutise 2laeva + 2laeva = 4laeva asemel abstraktse kirjutise 2 + 2 = 4, mis võis käia kõigi asjade kohta. kolmnurga sisenurkade summa on kaks täisnurka avastas nn Pythagorase arvud (3² + 4²= 5²; 5² + 12²= 13 ²;...) avastas muusikateraapia Pythagoras oli esimene, kas hakkas maailma tervikuna kutsuma kosmoseks, kuid arvas, et Maa on maailma keskel ja ülejäänud planeedid ja taevakehad tiirlevad tema ümber Samuti oli Pythagoras see, kes arvas, et Maa ei saa olla lame, vaid peab olema kerajas, kuna just seda pidas ta kõige täiuslikumaks ja ilusamaks kehade seas Kõige tuntum teoreem on tal siiski Pythagorase teoreem täisnurksete kolmnurkade kohta Pythagorase teoreem: Täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga Eeldus: kolmnurk ABC on täisnurkne kolmnurk Väide: a2 + b2 = c2 Hüpotenuusile AB on joonestatud kõrgus DC
ÕPIMAPP Karl Stamm 5 klass KREEKA MATEMAATIK PYTHAGORAS Pythagorase (u 580500 e.m.a) oli kaupmehe poeg. Ta õppis erinevate õpetlaste käe all, kuid tee matemaatika juurde leidis ta Thales'i ja tema õpilase Anaximanderi kaudu Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma
Pythagoras- Õpilaste arvates oli ta välimuselt nagu Kreeka valgusjumal Apollon. Ta asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võisid astuda nii mehed kui ka naised, mis oli tol ajal tavatu. Viis aastat pidi kandidaat kuulama ning kõik kuulud vaiedlematult osaks võtma. Need olid akusmaatikud. Peale seda sai kooli täieõiguslikuks liikmeks- Matemaatikuks. Õpilased ei võinud Pythagorast nimepidi koolis kutsuda. Õppetöö oli salajane, suuline. Pythagoras hakkas kogu maailma kutsuma kosmoseks. Ta arvas, et Maa ei sa aolla lame, et se eon kerakujuline, Maa alumine pool on asustatud. Arvas, et Maa asub maailma keskel ja tema ümber liiguvad teised kehad. Helis suurus sõltub taevakeha kõrgusest ja kiirusest. Kuul on kõige kõrgem heli, saturnil madalaim. Tuntuim on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: Kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Zenon Eleast- Sai kuulsaks apooriatega- Argumentidega, et pole võimalik paljusus ja liikumin...
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeli...
Valem sõnades: täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga. koosinusteoreem Kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga, millest on lahutatud samade külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis Pythagorase teoreem on koosinusteoreemi erijuht täisnurksete kolmnurkade jaoks. Siinusteoreem on seos kolmnurga külgede ja nurkade vahel. Selle järgi on kolmnurga suurima külje vastas ka suurim nurk. Täpsemalt öeldes on kolmnurga kõigi külgede suhe vastasnurga siinusesse konstantne ning selle kaudu saab leida kolmnurga ümberringjoone raadiuse R. Siinusteoreemi kasutatakse kolmnurga arvutamiseks, kui on teada üks külg, selle vastasnurk ja veel kas üks külg või üks nurk. Juhul, kui on teada kaks külge ja ühe külje vastasnurk, tuleb eelnevalt veenduda ka selles, kas otsitav nurk on teravnurk või nürinurk (näite...
lähtuvalt. Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige ürgprintsiip. Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Võtmesõnad: Eelsokraatikud(enne Sokratest elanud filosoofid, kes üritasid seletada kosmose tõelist olemust), Spekulatsioon(kujutlusvõime läbi oletuste tegemine tõelise olemuse kohta), Physis(kosmose alusprintsiibid, mis juhivad asjade tekkimist ja hävimist), Kosmos(universum, korrastatud). Pythagoras U. 570(582) - 4 0 Sündis amose saarel, tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Rjab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli lahkunud kodumaalt, kus ta sattus konflikti türann Polukratesega. Algaineks arv, mitte aine. Meelelise reaalsuse aluseks peab ta koo Empedoklesega tuld(tetraeeder), maad(kubus), õhku(oktaeeder) ja vett(ikosaeeder)
Pythagorase teoreem Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusi ruut on võrdne kaatetite ruutude summaga. Esmalt tõestame seda nii nagu tegi Eukleides oma raamatus "Elemendid." Vastavlalt Eukleidese teoreemile on ja Liites need kokku saame, et Kellele võib olla see sarnaste kolmnurkade ja teise teoreemi kaudu tõestamine ei sobi, siis all on ka natuke teistsugune tõestus. Olgu meil antud ruut küljepikkusega . Selle ruudu pindala avaldub kujul . Konstrueerime ruudu A+B sisse veel ühe ruudu külepikkusega C. Selle ruudu pindala avaldub siis kujul . Avaldame nüüd selle ruudu pindala läbi ruudu A+B pindala ehk , kus on täisnurkse kolmnurga pindala. Lahti kirjutatult saame siis, et . Viimane 2AB tekkis sellest, et . Koondame vastavad liikmed ja saamegi,
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr
Vaim ja Mateeria Pythagorase arusaam Sarnased mõtted Réne Descartes'i arusaam Uskus, et inimese hing on Mõlemad uskusid nii vaimu Ei uskunud, et inimese hing surematu ning kogu olev on kui mateeria olemasolusse. peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult v...
Kes olid ja millega on läinud ajalukku? Homeros oli vanakreeka pime laulik ja `'Ilias'' ja `'Odüsseia'' autor Solon oli Ateena seadusandja, poeet ja kaupmees. Pühendas oma luule otseselt või kaudselt kaaskodanike pahede kritiseerimisele ja omaenda poliitiliste sammude põhjendamisele. Pindaros oli vanakreeka aristrokraat ja lüüriline luuletaja. Ta kirjutas spordivõistluste võitjatele ülistuslaule. Aischylos oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Kirjutas `'Orestia''. Ta pani tegelased olukorda kus nad pidid kättemaksu nimel ise kuritöö sooritama. Sophokles oli vanakreeka tragöödikirjanik. Kirjutas `'Kuningas Oidipus''. Tema põhiidee oli, et inimene ei saa ise oma saatust muuta ja ta tegeles palju saatuse küsimusega. Thales oli Mileetose filosoof, kelle arvates oli kõige aluseks vesi. Teda peetakse Kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros oli vanakreeka filosoof, kelle arvates ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esine...
laialdane arvutite kasutamine (arvutusmatemaatika). Selles järgus on tekkinud mitu uut matemaatikaharu, näiteks matemaatiline loogika ja nüüdisaegne algebra . Kuulsaimad vana-aja matemaatikud Pythagoras (u 580-500 e.m.a) Tema kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud. Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu)
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Antiik-Kreeka teadused Matemaatika arenes välja filosoofiast. Põhiliselt edendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased, kelle arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevaid matemaatilisi probleeme. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nii ei rahuldunud nad
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma...
Ta oli esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja. Leiutas gnomoni. Apeiron on temajaoks algaineks, kui konkreetne mateeria omadustest lahti riietada. Anaximenes- näeb algainena õhku ( eluõhku või hinge) , kuna õhk on lõputu. Maailm= kosmos tõlkes kaunis kord. Kuulus Mileetose koolkonda. Demokritos- Kuulus atomistide hulka. ,, üksi asi ei teki planeeritult, kull aga hädavajalikkusest ka mõttest" väitis et olemas on aatomid ja tühujus. Aatom on jagamatu, tal ei ole osi. Pythagoras- Pythagoras kuulus Pythagorase koolkonda. Tema jaoks ei olnud tähtis matemaatika vaid arvud. Meelelise maailma aluseks on 4 elementi ja igale elemendile vastab geomeetriline keha. Zenon Kitionist oli stoikude koolkonna rajaja. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi: tabu, iha , mure , hirm. Apaatia-kiretus. Peab tähtsaks õiglust. Epikuros- kuulus epikurlaste koolkonda, Milline on Hea elu? Ta arvas et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest
Sain hindeks 5 :)
Pytharoras Pythagoras elas aastatel 580 eKr 500 eKr.Ta oli Vana-Kreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja.Pythagoras määras helide arvsuhteid monokordi abil.Pythagoras oli antiikolümpiamängude kahekordne rusikavõitluse võitja.Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchos, foiniikia kaupmees Tüürosest. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane.Teoreem ise täisnurkse kolmnurga kaatetitele ehitatud ruutude pindalade summa võrdub hüpotenuusile ehitatud ruudu pindalaga oli tuntud juba ammu enne teda babüloonia ja egiptuse matemaatikas. Ta oli arvatavasti Pherekydese õpilane ja sai mõjutusi Anaximandroselt. Ta lahkus Samoselt, sest talle oli vastuvõetamatu türann Polykratese valitsus, ning reisis tõenäoliselt Egiptuses ja Babüloonias. Püsivamalt elas ta Lõuna-Itaalias Krotonis, ...
Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1. PYTHAGORAS................................................................................................................................. 4 1.1 Pytharorase elukäik....................................................................................................................... 4 1.2 Pythagorase isik............................................................................................................................ 4 2. PYTHAGORASE KOOLKOND...............................................
Kuna Polykratese valitsemisaastate kohta on usaldusväärseid andmeid, võib Pythagorase sünniaja paigutada 570 aasta paiku eKr. Seejärel olevat ta rännanud ringi, eeldatavasti Egiptuses ja Babüloonias. Hiljem asus ta elama Itaalias asuvasse Kreeka kolooniasse Krotoni linna, kus rajas mingi poolreligioosse organisatsiooni või ordu, mis nii Itaalias kui Sitsiilias elavate kreeklaste juures palju pooldajaid leidis. Elu lõpupoole oli Pythagoras poliitilistel põhjustel sunnitud Krotonist lahkuma ja oma elu viimased aastad veetis Metapontionis. Krotoni linna ajaloos on huvitav sündmus, mida on püütud Pythagorase isikuga siduda. Piirkonna esimesed mündid ilmusid Krotonis käibele Pythagorase eluajal, mis aga annab alust põnevatele teooriatele, on fakt, et tehniliselt märkimisväärsed ja esteetiliselt kaunid mündid tekkisid äkki, ilma mingi evolutsioonilise arenguta. See
esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. · Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. · Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras Pythagoras (580 eKr 500 eKr) · Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. · Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. · Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale,
on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist. Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle. Aristotelese tsitaadid: Tervik on rohkem, kui tema osade summa. Me sõdime selleks, et elada rahus. Hea algus on pool võitu Vaimukus on haritud ülbus. Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda. Aristoteles Pythagoras (eKr580-eKr500) Pythagorase arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus Pythagoras tsitaadid: Parem vaikus, kui tühjad sõnad. Kõigile ei saa kõike selgeks teha. Nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada. Andke lastele haridust ja enam ei tule
(dateeringud 35 000...20 000 aastat tagasi), mis annavad tunnistust aja mõõtmisest. On põhjust arvata, et loendamisega tegelesid naised, kes pidasid arvet oma menstruaaltsükli üle: näiteks on luule või kivile uuristatud 28, 29 või 30 kriipsu, millele järgneb teistsugune kriips. Loomakarjadega kokkupuutuvatel küttidel olid mõisted 'üks', 'kaks' jne ning ka 'null'. Pythagoras (569 eKr-475 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele. Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchus, foiniikia kaupmees Tüürosest.
...................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide..................................................................................................9 5. ARISTOTELES..........................................................................................................................10 5.1 Aristotele filosoofiamõtte näide............................................................................................11 6. PYTHAGORAS.........................................................................................................................12 7. KOKKUVÕTE...........................................................................................................................14 8. KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................15 9. LISAD........................................................................................................
anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted Pheidias- Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Pindaros-Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel Ephesoses,Zeusi kuju Olümpias,Halikarnassose mausoleum,Rhodose koloss ja Pharose tuletorn
Filosoofia ja teadus Helena Teras Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd Kirjeldatud üldiste probleemide üle juurdlemine ehk filosoofia. Esimene filosoof Thales. Arvati, et kõige aluseks on vesi. Anaximandros apeironi idee. Thales Thalesi õpilane Anaximandros Matemaatika Esimene konkreetne teadusharu. Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. *** Kangelaseepikad. Herodotos esimene uurija ja üles tähendaja. Hippokrates Herodotos Sofistid ja Sokrates Sofistika tühjade väidete esitamine. Sokratese filosoofia vooruse olemuse mõistmine. ß ...
Pythagorase teoreem Autor: Maris Rannaveer Juhendaja: Ivi Madison Pythagoras Pythagoras (umbes 580 eKr - 500 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. Ta oli esimene idealistlik Kreeka filosoof. Sündis saarel nimega Samos. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane. Teoreem ise täisnurkse kolmnurga kaatetitele ehitatud ruutude pindalade summa võrdub hüpotenuusile ehitatud ruudu pindalaga oli tuntud juba ammu enne teda Babüloonia ja Egiptuse matemaatikas. Näited Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third ...
1. Pythagorase teoreem Pythagorase teoreemi sõnastus: täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga. c²=a²+b² 1.1 Pythagorase ''püksid'' Pythagorase teoreemi väljendavas võrduses võib vaadelda suurusi a², b², c² kui selliste ruutude pindalasid, mille kylgedeks on a, b ja c. Seoses sellega võib pythagorase teoreemi sõnastada ka järgmiselt: täisnurkse kolmnurga kaatetitele joonestatud ruutude pindala summa on võrdne hüpotenuusile joonestatud ruudu pindalaga. 1.2 Kasutamine 1.2.1 Täisnurkne kolmnurk c²=a²+b² c= a2+b2 a²=c²-b² a= c ²-b ² b²=c²-a² b= c ²-a ² 1.2.2 Ruut d²=a²+a²=2a² d= 2 a2 a²+a²=d² 2a²=d² | :2 2 a²= d 2 a= d 2 2 1.2.3 Ristkülik d²=a²+b² d= a2+b2 b²=d²-a² b= d ²-a² a²=d²-b² a= d ²-b ² 1.2.4 Võrdhaarne kolmnurk 2 b²=h²+ ( a ) 2 2 b= h2+( a ) 2 ...
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis...
1. Kirjelda Ateena riigikorraldust. 2. Kirjelda Sparta riigikorraldust. 3. Kõik, mida tead minoilisest kultuurist. 4. Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust. 5. Kreeka-Pärsia sõjad . 6. Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk. 7. Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid. 8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal reguleeris elu riigis 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast.
Täisnurkse kolmnurga lahendamise valemid. II I I$ - I $ I$ I$ I I$ I $ - % I I I I I I I I G ...
Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Kogumaailma teater sai alguse Kreekast ja nagu Kreekaski olid mujal maailmas näitlejateks alguses ainult mehed. Kreeka on sellepärast Euroopa tsivilisatsiooni häll, kuna Kreekast saab suurem osa Euroopast ja kultuurist alguse. Ka maailmakuulsad teadlased on pärit Vanast- Kreekast - Matemaatik Pythagoras, Hippokrates - arst, Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane, Aischylos ja Sophokles - näitekirjanikud, kes edendas kreeka teatrit. Põhilisemad eluvaldkonnad on saanud alguse Kreekast. Hippokrates on arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Hippokratese vannet kasutatakse tänini arstide ametivandena. Samuti algteadmised haiguste kulgemisest, põhjustest miks nad tekivad ja kuidas ravida on kirja pandud osaliselt Hippokratese
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Kristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................
Mis on filosoofia? Sõna-sõnalt ,,TARKUSEARMASTUS" (Kreeka keelest) Phileo armastan Sophia tarkus Selle sõna konstrueeris Pythagoras Filosoofia sündis Vana-Kreekas Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule
LOODUSRAHVAD 1) Matkis paljuski lindude ja loomade keelt. 2) Kõrgemate jõududega suhtlemiseks kasutati rituaalide keelt. 3) Muusikale on omistatud jõud, mis suudab loodusjõude juhtida. VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka musika ise ole kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. 3) Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seostes arvudega. Arvati, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras. Muusika peegeldab kogu maailmakorraldust.
13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht. 24. Dareios I - Pärsia suurkuningas, tema ajal saavutas Pärsia imp. oma suurima ulatuse. 25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele,
vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi
1) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- s...
Pythagorase teoreem Pythagoras oli Vana-Kreeka filosoof, elades 580-500 e.m.a. Sündis Samosel, suri Musese kloostris. Võttis kasutusele ruudu ja kuubi mõiste arvutamisel. Pythagorasel oli kool Krootonis, kus elati askeetlikult. Neil oli pmst oma usk. Koolis õpiti teadust, arstiteadust, kunsti ja muusikat. Õpitöö oli suuline ja kestis 5 aastat. Kõik oli salajane. Seal õppis ka tema naine. Tema teoreemi tõestas arvatavasti hoopis tema naine. Pytharoras avastas ka, et maailm on kerakujuline. Pytharoras leidis ka 5 elemendi: eetri. 4 elementi on tuli, vesi, maa ja õhk. Peale tema surma lagunes ka kool. Täisnurksel kolmnurgal on 2 kaatetit ja 1 hüpotenuus. Kaatetid a;b, hüpotenuus c. Diameetrile toetuv piirdenurk on täisnurk. (Ringile teotub nurk ja diameetriks on hüpotenuus) Sellel teoreemil on 150 tõestust. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile konstrueeritud ruudu pindala on võrdne kaatetitele konstrueeritud ruutude pindalade summaga. Eh...
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka tähtsus. · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur,
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest neljatooniliselt lõigust Helilaadid:Dooria-mehelik,julgust ja meelekindlust sisendav,Früügia-metsik,kirglik ja ekstaatiline,Lüüdia-kaeblik,õrn ja insetiivne Pythagoras-Fikseeris esimesena helisüsteemi matemaatilised suhted Platon-Kaitses muusikas ran...
Õhtumaade muusika siiliperioodid. Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. keskajal märgiti rütmi Mensuraalsüsteemis. kõige pikem Maksima kõige lühem Seminga Rüütlilaulikuid nimetati: trubaduurideksprantsusmaa(lõuna) truväärideksprantsusmaa(põhja) minnesingeritekssaksamaa. meistersinger Renessansiajastu muusika:
Õnne ja hingerahu otsingud Teadus Areneb välja filosoofiast Teadus arenes suuresti ja Tekkisid matemaatika, kogus hoogu ajalugu ja meditsiiniteadus Avastati, et Maa on Pythagoras, Hippokrates ümmargune Archimedes, Eukleides Ühiskondlik korraldus Linnriigid oli iseseisvamad Linnriigid allusid suurriikide Ainult kreekapärane eluviis valitsejatele Tähtsamad keskused- Linnades püsis kreekapärane
Thales ise elas Mileetose linnas Joonias (tänapäeva Izmiri provints Türgis). Arvatavasti õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast. Thales avaldas sügavat mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli Joonia koolkonna rajaja; Anaximandrost, vanakreeka filosoofi ja esimese teadaoleva kaardi koostajat, peetakse tema õpilaseks. Pythagoras, teine vanakreeka matemaatik ja pütagoorlaste koolkonna rajaja, olevat noore mehena külastanud Thalest ning tema soovitaski tal õppida Egiptuses. Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Lisaks mitmetele läbimurretele matemaatika vallas, püüdis Thales leida vastuseid ka teistele selle aja igapäevaprobleemidele. Näiteks, kõlas tema seletus Niiluse jõe üleujutuste kohta nii: ,,Jõe
2) Aischilos 3) Aristophanes Muusikaõpetus Eksisteeris 7-realine helirida. Oli ka 7 helilaadi. 3 tähtsamat olid: Dooria (c-c) oli tõsine, mehelik ja kindlameelne, Früügia (d-d) oli meeleline, kirglik ja orgialik, Lüüdia (e-e) oli kaeblik, õrn ja intiimne. Kreeka pillid olid topeltaulos (vilepilli taoline), lüüra, kitara, barbiton, forminks. Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikatena hakkasid tooni andma naaberradadelt sisse toodud orjad.
puhtmuusikalisele väljendusele. Suurte koosseisudega ette kantud pillimuusika sisaldas arvatavasti ka mitmehäälsust. Muusikaõpetuses eksisteeris 7 helilaadi, millest kolm tähtsaimat olid : 1) dooria helirida c c, tõsine, mehelik, kindlameelne 2) früügia helirida d d, meeleline, kirglik 3) lüüdia helirida e e, kaeblik, õrn, intiimne Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Pillid: Topeltaulos Lüüra Barbiton Forminks Antiikaja lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sissetoodud orjad.
- Olemise (looduse, mateeria) ja mõtlemise (vaimu, teadvuse) vahekorra paljud aspektid. Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele oluline mõista maailma ja iseennast, seda, mis on teadmine, tõde, headus ja ilu. ESIMESED FILOSOOFID Mõnede arvates sündis filosoofia Vana-Kreekas Mileetoses, kus joonia natuurfilosoofia varaseima koolkonna rajajaks oli Thales. Tema püstitas ürgalge küsimuse. Teiste arvates oli esimene filosoof Pythagoras, kes nim ennast ise filosoofiks e tõearmastajaks. Esimesteks filosoofideks on nim ka Parmenidast ja Sokratest. Esimesed filosoofid jõudsid sedasorti nähtuste tõlgendamisel üldistusteni, mis võivad üllatada isegi tänapäevainimest: sarnane tekib sarnasest, mittemillestki ei teki mitte midagi. FILOSOOFIA JA KULTUUR Filosoofial on läbi aegade olnud kõige tihedam side religiooni, ilukirjanduse ja teadusega. Filosoofial ja religioonil on alati olnud palju ühiseid probleeme. Mõlemad on
Antiikajaks loetakse Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ajastut. Kuidas antiikaeg on mõjutanud tänapäeva maailma? Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Algselt oli filosoofia arutlus looduse ja maailma üle, aga nende kohta tekkinud küsimused, panid aluse eraldi teadusharude tekkimisele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. Archimedesi leiutatud kruvi on asendamtu ka tänasel päeval. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus, pani aluse õigusteaduse tekkele. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsaid küsimusi