kaubandusest ning arengu keskusteks said linnad. Sellistes tingimustes vähenes religioossete jm traditsiooniliste institutsioonide roll ning keskse koha erinevates ühiskondlikes käsitlustes sai inimene. Kujunes vajadus argumenteerida tabud ja religioossed keelud olid kadunud, samas oli siiski vaja elu korraldada (äri- ja õigusasjad), kusjuures kaitsta end seaduse ees tuli ise ning kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust). Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest. Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus. Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus:
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus:
hoolimatuse pärast. 4. Viha on tunne, mis on süüga tihedalt seotud. Viha kui emotsiooni üks eripära on selle suunitletus. Viha tuntakse kellegi või millegi vastu. Ka ebamäärane objektita agressiivsus otsib rakendust. Aärmusgruppidest väljunute tavakohasemad vihaobjektid on grupp, grupi liider või inimene ise. Inimene võib viha enda jaoks väga erinevalt põhjendada. See võib ulatuda sõnatust tundest kuni vihkamist põhjendava isikliku "filosoofiani" välja. 5. Usaldamatus puudutab ennekõike grupiga seonduvat või ka religiooni üldse. Aärmusgrupist lahkudes pööratakse sageli vähemalt mõneks ajaks organiseeritud religioonile selg. Inimene võib pidada ennast jätkuvalt usklikuks inimeseks, kuid hoidub end sidumast mis tahes usuliikumise või kirikuga. Seesugune selginemise periood võib kesta mõnda aega. Seejärel võidakse leida endale uus usuline kodu. Tavaliselt liitutakse
hüvesid tühine vähemus linnaelanikkonnast). Sellistes tingimustes vähenes religioossete jm traditsiooniliste institutsioonide roll ning keskse koha erinevates ühiskondlikes käsitlustes sai inimene (vrdl: uusaegne humanism). Vaja oli elu (äri- ja õigusasjad) korraldada, kusjuures kaitsta tuli end kohtus ise ning kohtunikud loositi kodanike hulgast. Seega kujunes vajadus osata argumenteerida, selle kunsti õpetamine viis omakorda teaduse ja filosoofiani (need kaks olid põhimõtteliselt samad asjad 5 toona) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (sisuliselt arenguõpetuseni, täpsemalt teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmiseni). Kreeklased formuleerisid paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeka teaduse taset madaldas see, et filosoofid seisid eemal käsitöölise igapäevastest rakenduslikest muredest
tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil, kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad kõikidel tasanditel. Näiteks alates kõige madalamal tasandil olevast teaduslikust üksikkäsitlusest kuni kõige kõrgemal tasandil oleva filosoofiani. Nendel suhteliikidel on teadmissüsteemides omad erinevad funktsioonid. Näiteks ühtseks tervikuks seovad samas teadmissüsteemis olevaid teadusi koordinatsiooni- suhted. See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle
tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil, kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad kõikidel tasanditel. Näiteks alates kõige madalamal tasandil olevast teaduslikust üksikkäsitlusest kuni kõige kõrgemal tasandil oleva filosoofiani. Nendel suhteliikidel on teadmissüsteemides omad erinevad funktsioonid. Näiteks ühtseks tervikuks seovad samas teadmissüsteemis olevaid teadusi koordinatsiooni- suhted. See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle
tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil, kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad kõikidel tasanditel. Näiteks alates kõige madalamal tasandil olevast teaduslikust üksikkäsitlusest kuni kõige kõrgemal tasandil oleva filosoofiani. Nendel suhteliikidel on teadmissüsteemides omad erinevad funktsioonid. Näiteks ühtseks tervikuks seovad samas teadmissüsteemis olevaid teadusi koordinatsiooni- suhted. See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle
annaabi.ee 
