Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatu...
kujunevad ja jäävad püsima organismirühmadele kasulikud tunnused- kohastumused. Teoses "Liikide teke" on välja toodud kaks põhilist seisukohta. Esiteks Darwini teooria modifikatsioonilisest põlvnemisest, mis väidab, et kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. Liigid, mis põlvnevad ühest ja samast eellasest, olid algul väga sarnased, kuid pika aja jooksul on üksteisest eristunud. Darwini kontseptsioon erinebki Lamarcki omast just ühise eellase idee poolest. Teine põhiline seisukoht on Darwini teooria põhjuslike tegurite kohta evolutsioonilises muutumises, mis ongi sisuliselt loodusliku valiku teooria. Kui tekivad variatsioonid, mis on kasulikud organismile, on neil organismidel suurim võimalus jääda olelusvõitluses peale, paljuneda ja luua endale sarnane järglaskond see põhimõte ongi looduslik valik. Kogu Darwini evolutsiooniõpetuse võib jagada viieks väiksemaks alateooriaks:
kujunevad ja jäävad püsima organismirühmadele kasulikud tunnused- kohastumused. Teoses "Liikide teke" on välja toodud kaks põhilist seisukohta. Esiteks Darwini teooria modifikatsioonilisest põlvnemisest, mis väidab, et kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. Liigid, mis põlvnevad ühest ja samast eellasest, olid algul väga sarnased, kuid pika aja jooksul on üksteisest eristunud. Darwini kontseptsioon erinebki Lamarcki omast just ühise eellase idee poolest. Teine põhiline seisukoht on Darwini teooria põhjuslike tegurite kohta evolutsioonilises muutumises, mis ongi sisuliselt loodusliku valiku teooria. Kui tekivad variatsioonid, mis on kasulikud organismile, on neil organismidel suurim võimalus jääda olelusvõitluses peale, paljuneda ja luua endale sarnane järglaskond – see põhimõte ongi looduslik valik. Kogu Darwini evolutsiooniõpetuse võib jagada viieks väiksemaks alateooriaks:
liigikaaslaste ees. Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? Darwin tõestas rohke faktilise biogeograafilise ja materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Võrrelge Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid Darwini evolutsiooniteooria oli teaduslikult seisukohti. põhjendatud läbi erinevate katsetusmeetodite, Lamarcki õpetus põhines seevastu väheveenvatel argumentidel. Lamarcki arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel,
Ta tuletas loodusliku valiku sellest, et et suurema tõenäosusega jäävad ellu need isendid, kellel on individuaalselsed omadused liigikaaslastest paremad. 7. Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? Tema evolutsiooniteooria andis vastused küsimustele, mis tolleaegseid teadlasi huvitasid. See teooria on tunnustatud ka tänapäevase loodusteaduse poolt ning seda arendatakse pidevalt edasi. 8. Võrrelde Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid seisukohti. Lamarck pidas evolutsiooni peamiseks põhjuseks elusorganismide sisemist täiustumistungi. Darwin arvas, et liikide muutumise peamiseks põhjuseks on hoopis looduslik valik. Kuid mõlemad uskusid, et kõik toimuvad muutused on alati otstarbekohased.
spontaanselt 3. Algelisest olestest arenesid järk- järgult täiuslikumad organismid JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele Lamarck arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole. JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Lamarcki teooria plussid ja miinused : + Esimene terviklik - Isetärkamine evolutsiooniteooria + Liikide muutuvuse, ajaloolise - Elu jooksul omandatud tunnuste arengu idee päritavus + Organismide astmik ( gradatsioon ) - Organismide sisemine tung progressile + Erinevate liikide suguluse mõiste - Tingimata kasulike muutuste teke harjutamise mõjul
Kuidas võiks toimuda inimese evolutsioon? Kõrgelt arenenud tehnika laseb meil uurida maailma paremini ja lähedamalt ja võib eeldada, et pidevalt end harides suudab inimene varsti suuremat osa oma ajust kasutada Iseloomusta maal elanud inimese eellasi Kormanjoonlased olid karvasemad, kuid suutsid juba maalida näiteks, nägid maailma juba pisut teisiti Neandertali inimene oli jässaka kehaga, tugeva lihastikuga ja nüüdisinimesest suurema ajukoljuga Lamarcki/Darwini seisukohad Lamarcki meelest tekkis elu Maal isetärkamise teel ja on pidevas kuid aeglases arengus. Samasuunaliste mõjutegurite kestval toimel mingil alal tekib uus liik. Näiteks kaelkirjaku kael on pideva venitamise tõttu pikk Darwin ütles, et liigid ei püsi muutumatutena vaid põlvnevad varem elanud liikidest. Uus liik tekib kui mingi liigi populatsioon satub senisest erinevatesse tingimustesse. Kohastumine/kohanemine Kohanemisel muutub isend vastusena keskkonnateguritele
2. Kiili kui sellise kehaga olendi jõudmist tänapäeva võib selgitada evolutsiooniteooria alusel. Eelkõige just faktiga, et looduses jääb tugevam ellu ning tehakse juhuslikke valikuid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik kõike, mis meie ümber on tekkinud, selgitada puust ja punaselt (mis on milleks valitud). Inimene oma loominguga hakkab järgima sama rada – ei ürita leida parimaid kombinatsioone vaid laseb juhusel teha selle otsuse. Darwin arendas oma teooria välja Lamarcki mõtetest. Lamarck seostas looduse arengu kui kõigi olendite püüdega end täiustuda. Näiteks kaelkirjaku pikk kael tekkis tänu sellele et kaelkirjak üritas kõrgeid puulehti süüa. Lühidalt – organism arenes vatavalt tingimustele, mida ta tahtis arendada. Antud mõte siiski ei toimi kuna tema arust tegutseb iga olevus mõistuspäraselt aga taimedel pole mõistust ja juhus jäetakse seega välja. Lamarcki eksimuse leidis Darwin 1835 oma uurimuste käigus. Galapagose saartel
4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest
mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. - I füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest kujunesid aatomid ja molekulid. - II keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest tekkisid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. - III bioloogiline evolutsioon elu areng esmastest elusolenditest tänapäevaste organismideni. - IV sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele b) elu tekkis isetärkamise teel. Spontaanselt. c) uskus, et algelistest olestest arenesid järk-järguliselt täiuslikumad organismid. d) uskus, et liigid pürgivad täiuslikkuse poole.
lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutus → eluviisi muutus → harjutamine/mitte harjutamine → ehituse muutus → pärandub järglastele ↑ Vale 1858 avaldas C
13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14. eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotis (Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum) 15. aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine. Eoon jagatakse aegkondadeks. 16. ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Aegkond jagatakse ajastuteks. II Evolutsiooni vormid: 1. füüsikaline evolutsioon 2. keemiline evolutsioon 3. bioloogiline evolutsioon 4. sotsiaalne evolutsioon III J.B Lamarcki evolutsiooniõpetuse põhiseisukohad. 1. elu tekib Maal isetärkamise teel ja on pidevas arengus 2. elu jooksul omandatud muutused päranduvad osaliselt järglastele 3. elusolenditele on iseloomulikud järgmised dendentsid: a.)sisemine täiustumistung b.)kohanemisvõime elutingimustega IV Ch. Darwini ilmumisaasta, teose nimi 1859 ,,Liikide tekkimisest" V Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad 1. elu on tekkinud isetärkamise teel 2. muutlikkus on pärilik ja mittepärilik 3
energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. 6.Miks ei saaks tänap. toim. elu tek. elutust ainest- Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik põletaks ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 7. 1986. A. Esitas F. Crick hüpoteesi, et esmased elu päriliku info kandja oli RNA. 8.Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid-Lamarck:keskkonna mõjul on liigid muutuses, areng toim. pidevalt keerukuse suunas, seda põhjustab keskkonna muutumine, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest, ei rääkinud veel sellest et liikidel on ühised esivanemad. Darwini põhiline erinevus varasemast on selles, et ta hakkas kohe mõtlema ka põhjustele. 9.Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal- Vanimad
A. R. Wallace Tema seletuste kohaselt lliikide evolutsiooniline teisenemine toimub peamiselt loodusliku valiku kaudu. Charles Darwin LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus. LV tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikusest. Liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. 5.Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Mõlemad väidavad, et organismid täiustuvad. Lamarck esitas seisukoha, et elujooksul tekkinud tunnused päranduvad edasi, kuid Darwin välistas selle.Darwini arvates oli see loodusliku valiku pärast. Suurim erinevus Lamarcki ja Darwini ideede vahel seisneski selles, et Lamarck uskus, et muutused toimuvad organismi eluajal ja on päritavad. Näiteks võib tuua kaelkirjaku kaela pikemaks muutumise:
*puu (liigid hargnevad eelnevatest liikidest), *LV teooria *omandatud tunnuste pärandumine - SARNASUS Lamarck : de Buffon mõjutas palju (ja lisaks veel paljusid naturaliste "He was not an evolutionist, yet he was the father of evolutionism. He was the first person to discuss a large number of evolutionary problems, problems that before Buffon had not been raised by anybody.... he brought them to the attention of the scientific world." - Ernst Mayr). Mingil määral poplariseeris Lamarcki teooriat G. Cuvier kritiseeris suurel määral tema teooriat ja läbi selle oli neil avalik dialoog rohkem tuntust Lamarcki teooriale. *geneetilised liinid on igavesed, liigid muutuvad sujuvalt, ei hargne - REDEL *seesmised põhjused, mille pärast järeltulija on vanemast erinev *omandatud tunnuste pärandumine - SARNASUS 5. Adaptsioon e kohanemine, fitness e kohanemus, koadaptsioon Adaptsioon -on ainult päranduv kohanemine -adaptatsioone tekitab ainult LV
Seda nimetatakse sünteetiliseks evolutsiooni teooriaks. Tähtsad küs: 1. 3 ev vormi. 2. Millal toimus? Mis toimus? 1.5 miljardit a tagsi, suur pauk, elementaarosakestest aatomid. Aatomitest molekulid biomolekulid Elutegevuse areng. Eelduseks, et maakera ei ole suletud süsteem. 3) ev teooriad. (Georges Cuvier(paleontoloogia rajaja, kivimikihid), Lamarck( otsis alguse lugu, on isetärkamise võimalus, organismid tahavad iseenesest täiustuda), Darwin(tugines LaMarcki õpetusele, tänapäevase ev teooria alge, palju tõestusi, faktilist materjali, nende võrdlus) Looduliku valiku aspekt (suretatakse välja nõrgemad, negatiivne valik) Olelusvõitlus/looduses pidev konkurents (elupaik, toit, valgus, liigikaaslased) Liikidel pidev alakohastuvus. Tänapäeval sünteetiline ev teooria tekkinud tänu uurimustehnoloogia arengule(Mitte darvinism!!) 2.2 Evolutsiooni tõendid. 1
Lähipiirkondade liigid on tekkinud ühisest eellasest hiljem, kaugemate piirkondade liigid on aga lahknenud varem ja pikema aja jooksul üksteisest rohkem eristunud (nt Austraalias ei ela pärisimetajaid mandrite triiv). 6.) Aretustöö sordi ja tõuaretus. Annab tõendeid, liikide evolutsioonilise muumumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Liike on võimalik muuta (tunnuseid muuta), nt liger, muul, taskukoerad ja mastiffid. 3. Lamarcki (18.-19.saj) põhiseisukohad evolutsiooni kohta. Evolutsiooniõpetus: 1.) Põlvnemine liigid ei ole jäigad, toimub arenemine 2.) Elu korduv isetärkamine organismid on pidevas, kuigi aeglases arengus 3.) Täiustumistung, keskkonnamõjud (nt kaelkirjakute kael) 4.) Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 4. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Evolutsiooniteooria (mendelliku geneetikaga ühendatud evolutsiooniõpetus sünteetiline
Lehed on tugevalt läikivad teritunud tipuga, alt hõrekarvased. Õied on roosad kuni 12-kaupa kännases. Õitseb juunis. Vili on sinakas- või pruunikasmust. Talub hästi tahma ja gaase. Sobilik hekiks. H. tuhkpuu (Cotoneaster) Kuni 2m kõrgune põõsas, punakaspruunide võrsetega. Lehed pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad Õitseb juunis. lubjarikkad mullad, päikesepaisteline koht, taluvad pügamist. Viljad erepunased Õied on valkjasroosad, rippuvad kuni 4-kaupa. Lamarcki toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 3-4m. Lehed on puhkedes vaskpunased kuni rohelised. Valged õied ilmuvad juuni alguses. Marjad u 1cm läbimõõduga mustad ja söödavad. Leheroots on karvane. Lehed on puhkedes alt siidkarvased. Kasvukoht: päikseline kuni varjuline, kuiv kuni niiske, talub ka haput pinnast. Lepalehine toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 2-4 m. Viljad 1-1,5 cm läbimõõduga purpurjad või peaaegu mustad. Kerged lubjarikkad mullad.
olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. 7. Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. 8. Võrrelge Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid seisukohti. Darwini evolutsiooniteooria oli teaduslikult põhjendatud läbi erinevate katsetusmeetodite, Lamarcki õpetus põhines seevastu väheveenvatel argumentidel. Lamarcki arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel, Darwin arvab, et liigid muutuvad looduliku valiku teel. Õpik lk. 57 1. Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad?
KÜSIMUSI 1. J-B Lamarcki ja C. Darwini seisukohtade kokkulangevused ja erinevused Lamarck arvab, et elu omandatud tunnused päranduvad edasi aga Darwin arvas teistpidi. Lamarck ei arvestanud looduslikku valikut. Lamarck arvas, et liigid on püsivad, aga Darwin ütles, et liigid tekivad üksteisest ja ka kaovad(looduslik valik). Lamarck väitis,et liigid evolutsoneeruvad eesmärgipäraselt-pm evolutsioon on eesmärgiks, tglt toimub evolutsioon kuna keskkond muutub ja olen peab kohaneme, et ellu jääda/püsida konkurentsivõimelisena ja sellest tulenevad muutused põhjustavad evolutsiooni. 2. looduslik valik Loodusliku valiku teooria esitas esimesena C. Darwin. Tema raamat ,, The origin of species" ilmus 1859. aastal ja müüdi välja esimese päevaga. Raamatu sisu täienes tänu Wallace'ile ja ilmus kiiresti tänu Darwini tuntusele tollases ühiskonnas. Def: Sama liigi siseselt teatud ise...
Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Charles Darwin — lõi esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria, mis on kirja pandud teoses ‘’Liikide tekkimine’’ (1859). Darwin tõestas rohke faktilise materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendatavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. 14. Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Mõlemad väidavad, et organismid täiustuvad. Lamarck esitas seisukoha, et elujooksul tekkinud tunnused päranduvad edasi, kuid Darwin välistas selle. 15. Selgita millised „käegakatsutavad“ faktid ja mil viisil viitavad tänapäeval evolutsiooni toimumisele. Paleontoloogia — Maakoort moodusavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile, mis on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
sagedasem ja kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit, arendab ja suurendab teda ja lisab talle jõudu (vastavalt kasutamise kestusele), sellal kui ühe või teise elundi kestev mittekasutamine nõrgendab teda, viib mandumisele, vähendab pidevalt tema võimeid ja kutsub lõpuks esile tema kadumise Liikide välja suremine: et olemasolevad eluvormid maailma ära mahuks, on olnud vajalik paljude varasemate eluvormide väljasuremine nii isendite, liikide, perekondade kui sugukondade tasemel. Lamarcki teoorias ei esinenud liikide välja suremist, vaid algelistest olestest arenenumate organismide arenemine. Darwin loob ka sugulise valiku mõiste - isaste organismide võitlus paarilis(t)e pärast. Lamarck: elu võib tekkida pidevalt uuesti Sarnasus: Järeltulijad on alati veidi erinevad eelkäijast ,,seesmiste põjuste" e juhuslike mutatsioonide tõttu. (suguline paljunemine + mutatsioonid)
kreatsionistlikku maailmavaadet? Kreatsionism - õpetus, mille kohaselt on maailma loonud mingi kõrgem olevus. Evolutsionism on teaduslik vaateviis, mille kohaselt eluslooduses toimub evolutsioon ning muutumine. Peamine erinevus on see, et kreatsionismi pooldajad usuvad, et kõik oli algusest peale juba loodud, kuid evolutsionistid usuvad, et maailm on pidevalt arengus olnud. Lükkab ümber areng, rudimendid, sarnane looteline areng, 3. Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Lamarkism - liigid ei ole ühevanused, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest, liigid muutuvad erinevates keskkonnatingimustes, modifikatsioonid on pärilikud, suunavaks teguriks on organismide sisemine täiustumistung, elu tekkis isetärkamise teel. Darvinism -olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu
Neis aga polnud. Üks Cuvier' õpilastest põhjendas asja nii, et igas katastroofis hukkunud liikide asemele loodi uued, tänapäevasemad organismid. Kallak, H. (1970). Elusa looduse evolutsioonist. Tallinn: Valgus 6 2.3 Charles Darwin Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi inglise teadlane Charles Darwin. See on kirja pandud teoses, mis ilmus täpselt 50 aastat pärast Lamarcki teooriat 1859. aastal pealkirja all ,,Liikide tekkimisest.'' Charles Darwin sündis 1809. aastal ja suri 1882 aastal. Tema isa oli edukas ja jõukas arsti, kelle soovitusel asus ka poeg arstiteadust õppima. Charles veendus aga varsti, et see amet talle ei sobi. Ta jätkas õpinguid usuteaduses, kuid sellest sai ta ka kiiresti aru, et see ei sobi. Juba varajases koolieas oli poiss väga huvitatud loodusest, ta korjas erinevaid putukaid ja uuris geoloogiat
2.elolutsiooniteooria kujunemine-C.Darwin,J.B Lamarc,G.Cuvier Teoses "Liikide teke" on välja toodud kaks põhilist seisukohta. Esiteks Darwini teooria modifikatsioonilisest põlvnemisest, mis väidab, et kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. Liigid, mis põlvnevad ühest ja samast eellasest, olid algul väga sarnased, kuid pika aja jooksul on üksteisest eristunud. Darwini kontseptsioon erinebki Lamarcki omast just ühise eellase idee poolest. Teine põhiline seisukoht on Darwini teooria põhjuslike tegurite kohta evolutsioonilises muutumises, mis ongi sisuliselt loodusliku valiku teooria. Kui tekivad variatsioonid, mis on kasulikud organismile, on neil organismidel suurim võimalus jääda olelusvõitluses peale, paljuneda ja luua endale sarnane järglaskond see põhimõte ongi looduslik valik. Jean-Baptiste de Lamarcki töödes esitatud
y lahendab geneetikaülesandeid Mendeli I ja II seadusest, AB0-süsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest; y hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa inimese puuetes ja haigustes. 15 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 3.1.4. 4. kursus Õppesisu Evolutsiooniidee täiustumise seos loodusteaduste arenguga. Lamarcki ja Darwini evolutsioo- nikäsitluste võrdlus. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Loodusteaduslikest uurin- gutest tulenevad evolutsioonitõendid. Eri seisukohad elu päritolule Maal. Bioloogilise evolut- siooni varased etapid. Suuremad evolutsioonilised muutused kambriumieelsel perioodil. Nüü- disaegsete eluvormide kujunemine kambriumis ja sellele järgneval perioodil. Mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse muutlikkuse ja geneetilise triivi osa mikroevolut- sioonis
muutumatud), st akumuleeruvad muutused. darwini LV: populatsiooni paljunemise käigus tekib pidevalt uusi variante ning edukamad variandid asendavad pikapeale vähemedukad. Wallace roll: kaasaegsed, sarnased vaated, sarnane töö, tuli iseseisvalt LV ideega välja. Wallace LV rõhutas rohkem selektsiooni keskkonna mõjul, samas kui Darwin rõhutas otsest isenditevahelist olelusvõitlust. 10.Lamarck ja Darwin – vaadete kokkulangevusd ja erinevused lamarcki teooria – liikide areng toimub graduaalselt, organismide elu jooksul omandatud tunnuste akumuleerumise tagajärjel. klassikaline näide: kaelkirjaku arenemine küünitamise tagajärjel. evolutsioon eesmärgipärane, lihtsamatest eluvormidest keerukamateni. arenemine käib läbi olemasolevate tunnuste kasutamise/mittekasutamise, mistõttu need siis arenevad/taandarenevad. darwini ettekujutus evolutsioonist puu, lamarckil redel (puudub väljasuremine)
arengubioloogia ja geneetika ning tervishoidu. Darwin juhtis tähelepanu muutlikkusele ja pärilikkusele, mis viisid geneetikatekkimiseni. Tervishoiu tähtsus suurenes, lähtuvalt keskkonna teadvustamisest. Geneetika jaotas haigused dominantseteks, retsessiivseteks ja päriliku eelsoodumusega haigusteks. Seletati hemofiilia ja daltonismi pärandumismehhanism. Arenes meditsiinigeneetika ja prenataalne diagnostika. Lamarcki õpetus aitas kaasa hügieeni ja kehakultuuri arenemisele. 35. Evolutsiooniteooria ja rassism Evolutsiooniteooria seos rassismiga: Evolutsiooni teooriast lähtus rassiteadus ning sellel parasiteerinud rassism Indiviidide ja inimrühmade ühiskondlikkuse struktuuri paigutamine Evolutsiooniteooriast lähtus rekapitulatsiooniteooria (primitiivsete kultuuride areng on eurooplaste kiviaja tasemel) 36. Gregor Mendel
polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure nn mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. 10) Mis oli esmase elu päriliku info kandjaks F. Cricki poolt esitatud hüpoteesi kohaselt (1968a)? 1986. A. Esitas F. Crick hüpoteesi, et esmased elu päriliku info kandja oli RNA. 1 11) Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid, millal ilmusid nende teooriad ning milliste pealkirjade all. Lamarck 1809. a. ilmus raamat ,,Philosophie zoologique" (,,Zooloogia filosoofia") Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt. Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid. Liigisisene muutumine tekib keskonnatingimuste
· Küpsemine · Ekto- ja mesomorfism · Aeroobne töövõime · Lihasjõud · Alaspetsiifiline liigutusvilumus · Keha rasva hulk · Painduvus · Motoorne areng ja töövõime · Motoorne õppimisvõime Keskmistumse trend · Äärmuslikud omadused on harvad ja paljundamise käigus pigem kaduvad toimub keskmistumine Võiks arvata, et ,,tarkadel" vanematel sünnib tark laps, aga see pole reeglina nii (vaata Lamarcki ja Darwini vaidlus) Samas võib intelligentsetel vanematel olla keskmisest intelligentsemad lapsed, aga mitte tänu geenidele vaid tänu harivale keskkonnale · Samuti ei pea populatsiooniga võrreldes lühikest kasvu vanemate lapsed olema sama lühikesed nad on pigem ,,sarnasemad" populatsiooni keskmisele · Ehk kui visata nooli 20 korda märklaua poole ja sul õnnestub 18 korda tabada kümnesse,
Alamklass eeslõpuselised (Prosobranchia) Ehitus: Mantliõõs koos paaritu lõpusega ja pärakuga avaneb keha eesosas. Koja ava sulgub kaanega. Näited: ematigu (Viviparus), keeristigu (Bithynia), sulgtigu (Valvata), vesiking (Theodoxus); ka tulnukliik Potamopyrgus antipodarum meres ja Saaremaa Karujärves. 36. Karpide (Bivalvia) põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi, näiteid Läänemeres elavaid riimveevorme: Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis Suuri mageveekarpe: Perekond jõekarp (Unio), järvekarbid (Anodonta ja Pseudanodonta), ebapärlikarp (Margaritifera), rändkarp (Dreissena) Väikesi mageveekarpe: Keraskarplased (Sphaerium, Musculium, Amesoda), herneskarplased (Pisidium, Euglesa, Neopisidium) Kokku Eestis umbes 60 liiki Meres elavatel karpidel toimub viljastamine vees, tekib vastne- trohhofoor ja veeliger. Magevees elavatel karpidel liiguvad isase vette heidetud sugurakud emase sisemusse
Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? 16. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. 17. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. 18. Nimeta Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriad. 19. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. 20. Miks on mõnede teadlaste seas levinud arusaam, et elu saabus Maale kosmosest? 21. Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid, millal ilmusid nende teooriad ning milliste pealkirjade all? 22. Millised taimed valitsesid maismaal 280 360 miljonit aastat tagasi, kirjelda neid taimi? Millised tähtsad protsessid said toimuda tänu nende taimede ilmumisele? 23. Millised tingimused piiravad organismide ellujäämist ja paljunemist; kuidas nimetas seda Darwin? 24. Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? 25. Mis on "elav fossiil", too näiteid. 26
Sellise nimega raamatut tegelikult Freud kunagi ei kirjutanudki. 20 Freudi lähtus oma uuringutes E. Haeckeli ülekordamise teooriast, mis sätestab, et ontogenees (üksikisiku areng) kordab üle fülogeneesi (liigi arengu ajaloo). Samuti on üheks ta antropoloogiliste uurimuste lähte-eelduseks sügav veendumus, et peab eksisteerima J.-B. Lamarcki poolt propageeritud organismi elu ajal omandatud oskuste päriliku edasi andmise mehhanism. Mõlemad teooriad on tänapäeval teaduse pealiinilt kõrvale heidetud; neid ei loeta küll täielikult põhjendamatuteks, kuid tugevalt liialdatuteks ning senini puuduvad nii kandev tõestusmaterjal kui sisemine struktuur ja loogika. See on üheks täiendavaks faktoriks kriitikutele, kelle jaoks on Freud pigem särav jutuvestja kui teadlane. Freud tunnistas elu hilisjärgus ka ise, et peale 1923
Mõnel koda mandunud (nälkjad). Taimesööjad, mõned röövloomad, mõlemasoolised, paarituvad, koevad, areng otsene. N: Eesti magevees harilik mudatigu e. mudakukk (väike ja suur sootigu, piklik ja munajas ja kõrvukas punntigu), väike labatigu, sarvtigu, põistigu (keerits vasakul), napptigu(järve-ebanapp, jõe-napptigu). Eesti maismaal viinamäetigu, kiritigu, kirju ketastigu, põllunälkjas. 36. Eestis 60 liiki. Läänemeres elavaid riimveevorme:Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis. Suured mageveekarbid: perek.Jõekarp, järvekarp, ebapärlikarp, rändkarp N: söödavad rannakarbid, Balti lamekarp, suur järvekarp, harilik järvekarp, kiiljas jõekarp, piklik jõekarp, paks jõekarp, eba.pärlikarp. Väikesed mageveekarbid: keraskarplased, herneskarplased. Enamasti on lahksoolised, viljastumine vees või emas.meres vastsed trohhofoor ja veeliger. Järvekarbil pihtvastsed e. glohhiidid.Looted on ema lõpustes, glohhiid nugib kala uimes. 37
(Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav = lamarkism geneetikas. Nö pärilikku informatsiooni kannaks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis ning liiguks sealt omakorda gameetidesse. Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarcki õpetus lisas hoogu hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Olulisim evolutsionist ka tulevasi arenguid meditsiinis ja tervishoius vaadates oli Charles Darwin (1809-1882)! Darwini peateos Liikide teke (1859) käsitleb nii arengut kui valikut, paneb senise teadmise kokku, leiab, et igal olevusel kaks põhiomadust (millel areng põhineb) muutlikkus ja pärilikkus
Lamarck ei rääkinud veel sellest, et liikidel on ühised esivanemad (et "ülesanne koondub), kuid ta rääkis üsna selgesti sellest, et keskkonna mõjul on liigid muutuses. Muidugi, Lamarck arvas ka seda, et uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest - selles nagu tänapäev on ettevaatlik. Kuid ta rääkis ka sellest, et areng toimub pidevalt keerukuse suunas ja et seda põhjustab keskkonna muutumine. Tema põhiteos - Zooloogia Filosoofia - ilmus 1809. Lamarcki tuleb meenutada mitte tema eksituste pärast (nagu kombeks), vaid põhjusel, et ta oli tõeliselt suur teadlane. Kaasaegsed, k.a. Georges Cuvier, olid üsna üksmeelselt ta vastu - st. eitasid ideed evolutsioonist jne. Siiski - Lamarckil vedas - teda eitati nii ägedasti, et ta ei ununenud. Teda eitati kogu sajandi esimese poole, v.a. üksikud erandid. Siiski oli ka neid, kes siin ja seal, n.ö. muu kõrvalt, olid ka Lamarcki ideedega nõus ja kogunisti neid edendasid (William Wells,
Klassifikatoorne sugulusterminoloogia - lineaarsed (eelnevad, jätkuvad) ja kollateraalsed (samaaegsed, õed-vennad, nõbud) suhted Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Herbert Spencer oli veendunud, et progress on seaduspärasus, mitte juhus, ning et inimühiskonna progressi aluseks on järjepidevus ja kasulikkus. Ta arvas, et Darwini ja Lamarcki ideed looduse kohta on rakendatavad ka inimühiskonnale. Tal oli idee, et inimese ja loomade mõistus areneb pidevalt ning selle ülesandeks on aidata organismil keskkonnaga kohaneda. Inimese psüühika allub loodusseadustele, areng toimub väikeste sammude haaval ning talletub liigi või rassi kollektiives mälus. Bioloogiline organism ühiskonna mudelina bioloogiline organims on ühiskonna mudeliks kahel viisil:
morfoloogias. (Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav (vastavat infi kandnuks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis). Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarck jõuab konkreetselt ka nn arenemispuu juurde. Lamarcki õpetus andis hoogu juurde hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Johann Wolfgang v. Goethe (1749-1832) toetas uurimusi evolutsiooniteeoria tekke suunas. Leidis, et maakera ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide vt Cuvier), pani tähele eri organite ja eri organismide vahel organite ühtsust ning arenguloolist loogikat (õis kujunenud lehtedest, kolju selgroost jne).
Tüpoloogiline mõtlemine asendus populatsioonide tasemel mõtlemisega ning enam ei käsitletud organismide arengut eesmärgipärasena. Darwini teooria ei käsitlenud mehhanisme, kuidas kujuneb geneetiline variantsus, mil viisil päranduvad tunnused järglastele ning kuidas populatsiooni geneetiline koostis aja jooksul muutub. Kuigi Darwini evolutsiooniõpetus käsitles pärilikkuseühikute gemmulate kandumist järglaskonda, sarnanes ettekujutus gemmulate muutlikkusest Lamarcki poolt esitatud organismi elu jooksul omandatud tunnuste ideele. Alles Darwini õpetuse kombineerimine Mendeli pärilikkuse teooriaga võimaldas luua kaasaegse pildi looduslikes populatsioonides toimuvast evolutsiooniprotsessist. 9.3. Hardy-Weinbergi populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus Mendeli seaduste rakendamist vabalt ristuvatele populatsioonidele katsetati juba 20. sajandi algul. Nii näitas Udny Yule, et kui ühe alleelipaari A ja a suhtes lahknenud F2
koloniseerivad. Endofüütidest johtuvalt ei pea taime genotüüp kodeerima kõiki taime fenotüübis ilmnevaid tunnusevariante. Näiteks taime kasv, saagivõime ja vastupanuvõime stressile võib tuleneda endofüütidest, mis elavad taimega seotult. Kasutusele on võetud taime mikrobioomi mõiste, mille all mõeldakse kõigi mikroorganismide, mis elavad taimega seotult (kas endo- või eksofüüdina), genoome. Sellises valguses võib Lamarcki kontseptsiooni elueal omandatud tunnusevariantide edasipärandamist seletada taime mikrobioomi edasipärandamisega. 139 16.1. Mõiste ,,endofüüt" Saksa botaanik Heinrich Friedrich kasutas 1809. aastal esimesena mõistet ,,endofüüt". Sel ajal käsitleti endofüüdina poolparasiitseid seeni, mis elasid taimedel. Sel ajal arvati, et terve taim on steriilne ning arvati ainult parasiitsed
annaabi.ee 
