Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Maari Aru TOIDUAINETES SPOORE MOODUSTAVAD MIKROOBID Referaat õppeaines Toiduainete mikrobioloogia Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 1 Spoori moodustumine ............................................................................................................. 3 1.1 Endospoorid ....................................................
Siberi katk Kristiine Mäss ja Marie Pappel Viimsi Kool 10.a 2011 Haigusest · Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi · Ülemaailmselt levinud imetajate nakkushaigus · On tingitud spoore moodustavast Bacillus anthracis'est. · Siberi katku haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender. · Peamiselt ilmneb loomadel. · Haiguse üleelanud loomad on uue nakatumise vastu immuunsed. · Inimesed saavad nakkuse loomadelt või neist valmistatud toodetest. · Inimeselt inimesele haigus ei levi. · Siberi katku spoore võib toota in vitro ja kasutada neid bioloogilise relvana Nakatumine · Nakatuda võib kolmel viisil - naha,
........... ...................................................................................................................................................... Nimeta 4 tegurit, mida vajavad bakterid paljunemiseks?.............................................................. ....................................................................................................................................................... . Millistes tingimustes moodustavad spoore, mitu ühest bakterist tekib?............................................. ....................................................................................................................................................... . 6. Täida lüngad: a) Bakterid, kes ise valmistavad anorgaanilisest ainest orgaanilist on …………………………… b) Heterotroofid, kes kasutavad surnud orgaanilist ainet on ……………………………………..
rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmalembelised e. psührofiilsed optimaalne temp. on -4 kuni +10 2) kesklembelised e. mesofiilsed optimaalne temp. on +20 kuni +40 3) soojalembelised e. termofiilsed optimaalne temp. on +50 kuni +70 7. bakterite pooldumine.
Sisaldab varu-ja jääkaineid 3 Transpordib aineid rakus ja osaleb 2 ainevahetuses. Nimeta kaks taimeraku struktuuri,mis puuduvad loomarakus. 1.kloroplast 2.rakukest 3.Joonisel on kujutatud kahte erinevat etappi bakterie lust: Pooldumist ja spoori moodustumist. Spoori moodustumist kujutab joonis B Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest? Pooldumisel tekib kaks uut rakku,aga spoori moodustumisel üks. Miks vajavad bakterid spoore? Bakterid vajavad spoore ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Tooge näide,kuidas mõjutab inimest asjaolu,et bakterid moodustavad spoore. Haigused, nad on võimelised üle elama spooridena raskeid elutingimusi. Ehk paljud haigused püsivad ja säilivad keskonnas ja organismis. 4.Kummal joonisel on kujutatud a)mitokondrit ja b)kloroplasti? Esimene on mitokonder ja teine on kloroplast Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust,lähtudes nede ehitusest ja
(kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks). 5. Millistes tingimustes bakterid poolduvad, mitu bakterit ühest tekib? - Soodsates; 2 tütarrakku Nimeta 4 tegurit, mida vajavad bakterid paljunemiseks? - Toitainete olemasolu ja rohkus, sobiv temp ja pH (enamasti neutr.), teiste konkureerivate organismide puudumine Millistes tingimustes moodustavad spoore, mitu ühest bakterist tekib? - Ebasoodsate keskkonnatingimuste tekkimisel, ühes rakus üks (endo)spoor. 6. Täida lüngad: a) Bakterid, kes ise valmistavad anorgaanilisest ainest orgaanilist on autotroofid b) Bakterid, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil on heterotroofid b) Heterotroofid, kes kasutavad surnud orgaanilist ainet on sparotroofid
II- Kiire kasvu faas- domineerib rakkude jagunemine III- Tasakaalufaas- uute rakkude teke võrdub suremisega IV- Suremisfaas- rakud hukkuvad tasapisi Paljunemiseks vajalikud tingimused: a) vaba vee olemasolu b) optimaalne temperatuur ja pH c) toitainete küllus ja jääkainete vähesus d) aeroobidele hapnik e) vaid fotosünteesivad bakterid vajavad valgust 2) Sporulatsioon e. spoori teke Kehtib reegel- ühest rakust tekib üks spoor. Spoore on vaja: a) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks b) levimiseks NB: bakterid spooridega ei paljune! Spoore iseloomustavad: a) mitmed paksud kestad b) väike veesisaldus (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetus d) pikk bioloogiline säilivus ning kõrge vastupidavus Spoore saab hävitada steriilimisega (mitte steriliseerimine). Saab leegis, kiirgustega, peamiselt rõhu all kõrgetel temperatuuridel. 3) Suhe hapnikku. Jagunevad: a) aeroobid- oksüdeerijana hapnik
6)Seened on inimesele toiduks samuti kasutatakse neid meditsiini tööstuses,keskkonna kaitses ning alkoholitööstuses 1.1)Vale.Bakterid on prokariootsed organismid.2)vale. pärmseened kuuluvad ainuraksete seente hulka.3)vale. taimed on autotroofsed organismid.4)vale. seenemütsul on harunenud hüüfide poolt moodusstunud seeneniidistik. 2. Tamerakul on rakus tselluloos. Seenerakk on väga sarnane loomrakuga ning kest kitiinist, kest on elastne. 3. Ebasoodsates tingimustes tekitavad bakterid spoore. Nad lasevad endast umbes 1/3 vett välja ning kattuvad tiheda kihiga. Nende ainevahetus peaaegu seiskub 4.Hulkrakne seen koosneb viljakehast, mis on maa peal ning mü.tseenist maa all. Viljakeha koosneb peamiselt kübarast, jalast ja tupest. Mütseel on seeneniidiohk. 5.Taimerakk saab elutegevuseks vajaliku energia fotosünteesi abil, mis toimub rohelstes plastiidides kloroplastides.6. Bakterid on jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Aitavad kaasa mulle tekkele ja kasutavad
e seened e taimerakkudes 7. Võrdle pro- ja eukarüootset rakku esitades kolm erinevuste paari. Prokarüoot Eukarüoot Paljunevad pooldumise teel. Paljunemine toimub mitoosi või meioosi teel. Puudub tuumamembraan Tuuma ümber on membraan Ebasoodsates tingimustes moodustavad Ei moodusta spoore. spoore. 8. nimeta kellele rakk kuulub ja lisa organellide nimetused. 1. Bakterirakk 2.Loomarakk 3.Taimerakk Arvukalt vibureid, Tsütoplasma võrgustik, Tuum-ümbritseb kahekordne membraan. mis aitavad rakul liikuda. mitokonder, rakukest. Mitokonder- rakuhingamine Rakukest- rakumembraani Rakukest- koosneb tselluloosist. ümbritsev kaitsev rakuke
· Soodne temperatuur (nt. osad bakterid paljunevad kõige paremini 36-37C° juures) · Piisav toitainete hulk · Võimalikult vähene jääkainete hulk (bakterite elutegevuse käigus tekib erinevaid jääkaineid, mis kuhjudes takistavad paljunemist) · Sobiv keskkonna happelisus · Piisav hapnikku hulk keskkonnas (aeroobid), kuid on baktereid, kes eelistavad hapnikuvaest keskkonda (anaeroobid). Anaeroobidele mõjub hapnik surmavalt. Osa baktereid moodustab spoore · Spoore moodustatakse ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. · Spoorid on erilise paksu kestaga kaetud rakud, milles on veesisaldus vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. · Ühest rakust tekib üks spoor. Spooride moodustamine ei ole paljunemisviis. Bakterite tähtsus looduses · Bakterid on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad. · Osa baktereid suudavad siduda õhulämmastikku (nt. mügarbakterid liblikõielistel taimedel).
Koostas: Helve Ruul Puiga Põhikool · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused · Baktereid leidub looduses kõikjal! Bakterite laialdast Bakterite paljunemine levikut soodustavad: a. Väikesed mõõtmed b. Kiire paljunemine c. Vastupidavus välistingimustele · EHITUS Koosnevad ainult ühest rakust Puudub tuum- eeltuumne organism; Paljudel limakapsel säilitab niiskust seob baktereid kolooniaks Rakukest- annab kuju Rakumembraan- ainete liikumine ja vahetus · Paljunemine Pooldudes Tingimused paljunemiseks: niiskus soodne tº(3637º) toitainete olemasolu(veeslahustununa) keskkonna happelisus õhuhapniku olemasolu (aeroobid ja anaeroobid) mõned bakterid moodustavad spoore
c) õige pH tase. d) lahustunud kujul toitaineid. e) hapniku olemasolu või puudumine. f) fotosünteesivad bakterid vajavad valgust. g) jääkainete vähesus. Bakterpopulatsiooni kasvukõver( joonist näitan tunnis) : I kohanemisfaas(toiduallikatega) - populatsioon väike. II kiire paljunemine. III statsionaarne faas (suremus = paljunemine) - populatsioon suur. IV suremisfaas (toitainepuudus, jääkained kuhjuvad). *bakterid paljunevad lihtpooldumisega e. amitoosiga. *osa baktereid moodustab spoore. Spooride eripära : a) paksud kestad. b) vähene veesisaldus (15%) c) allasurutud ainevahetus. d) erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. e) elu säilib pikka aega. NB! Bakterid spooride abil ei paljune -spooride abil elab bakter üle ebasoodsaid tingimusi ja levivad. Tööstuses toimub spooride hävitamine: a) steriliseerimine - menetlus, kus hävitatakse nii rakud kui ka spoorid; töötlus kõrgel temperatuuril ja rõhul
nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) Jaotus kontaktsed herbitsiidid süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid valiva toimega herbitsiidid Herbitsiid ehk umbrohumürk Kasutatakse taimede seenhaiguste tõrjumiseks Fungitsiid Hävitab selgrootuid kahjureid Tõhusaim- DDT diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan) Insektitsiid ehk putukamürk Desinfektandid (ained, mis eemaldavad mikroobe, kuid mitte nende spoore) Antiseptikud (hävitavad mikroobe) Antibiootikumid Bakteritsiid Lestade ja puukide tõrje Tiofoss Akaritsiidid Tänan tähelepanu eest
· Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi Bakterite tunnused: · Ainurakne · Puudub rakutuum · Paljunevad pooldudes · Kiire paljunemine, vähenõudlikud, moodustavad spoore Bakteriraku ehitus joonis õp.lk.75 Bakterite pooldumine joonis õp.lk.74 Bakterite tähtsus looduses: · Lagundajad · Osalevad aineringetes · Seovad õhulämmastikku mulda Bakterite kasutamine inimese poolt: · Piimatoodete valmistamine jogurt · Hapukurgi, hapukapsa valmistamisel · Biotõrje · Biogaas · Kasulikud bakterid: 1. soolestikus elavad bakterid aitavad seedida toitu, tootes vitamiine ja ensüüme
Bakteritele meeldib väga kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Biokile õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel. Näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid moodustavad teatud tingimustes spoore. Spoorid kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist kui ka suurt kuumust ja desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm).
Myces- seen Cerevisiae tähendab ladina keeles „õllest tulenev“ Haploidse raku elutsükkel Pagaripärmid saavad elada ja kasvada olles kahes vormis: haploidne ja diploidne Haploidsed rakud teevad läbi lihtsama elutsükli, mis koosneb mitoosist ja kasvamisest Stressi tingimustes nad tavaliselt surevad Diploidse raku elutsükkel Diploidsed rakud (pärmseente eelisvorm) teevad läbi ka lihtsama elutsükli Stressi tingimustes võivad moodustada spoore, minnes läbi meioosi ja moodustades neli haploidset spoori Kasvades täisväärtuslikus söötmes, kahekordistub pagaripärmi kultuur 100 minuti jooksul Keskmine eluiga on umbes 26 jagunemist Kasvutingimused Pagaripärmi tüved võivad kasvada aeroobselt, kasutades glükoosi, maltoosi ja trehhaloosi Ei kasva laktoosi ja tsellobioosi juuresolekul Parimad käärimise süsivesikud on galaktoos ja fruktoos Osad pärmid kasvavad anaeroobselt
Kuna bakterid on tähtsad lagundajad, siis jääksid enamus surnud organismid, jäägid, mürgid ja mitmed kemikaalid lagundamata. Muld ei oleks enam viljakas, sest nende elutegevus on mullas tähtis. Loodus ei saaks enam puhastuda ja algloomadel poleks millest toituda. Kui ei oleks viiruseid, siis ei haigestuks enam nii palju, sest viirushaiguseid on väga palju. 24. Millised on bakteri kujurühmad? Nimeta ja joonista need. 25. Mis tingimustes moodustavad bakterid spoore? Bakterid moodustavad spoore ebasoodsates elutingimustes, et neid üle elada.
need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 6. Milline väide on õige? kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale)
batsillid jt. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 3. Mis mõjutab mikrobioloogiliste protsesside dünaamikat mullas? Nimeta olulisemad tegurid. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika sõltub keskkonna tingimustest nagu näiteks mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus ning mulla keskmine temperatuur. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 4. Mis on iseloomulik klostriididele? Tooge välja eoste tekkepõhjused. Klostriidid on grampositiivsed, valdavalt anaeroobsed, spoore moodustavad pulkbakterid. Eosed moodustuvad klostriidid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. (Allikas: Vikipeedia)
Siberikatku suri igal aastal mitmeid tuhandeid loomi ja umbes 15000 inimest. Koolera, epideemia. Esimese silmapaistva avastuse tegi Friedrich Branell avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Robert Koch avastas samuti siberikatku tekitaja. 19. sajandil Bravel süstis surnud loomade verd elusatele loomadele ja kõik need loomad surid. Järeldas, et haigus levib vere kaudu. On võimelised tekitama spoore ja levib ka õhu kaudu. Voldemar Gutman Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. Aitas kindlaks määrata looma tuberkuloosi. Mallenis levinud haigus hobustel, hobuste tatitõbi väga levinud tsaari Venemaal. Otto Kalning ja C. Hellmann töötasid esimestena maailmas välja malleuse deagnostikumi malleiini. Johan G. N. Dragendorff asutas Tartu Ülikooli juurde sanitaarjaama, mis
Siberikatku suri igal aastal mitmeid tuhandeid loomi ja umbes 15000 inimest. Koolera, epideemia. Esimese silmapaistva avastuse tegi Friedrich Branell avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Robert Koch avastas samuti siberikatku tekitaja. 19. sajandil Bravel süstis surnud loomade verd elusatele loomadele ja kõik need loomad surid. Järeldas, et haigus levib vere kaudu. On võimelised tekitama spoore ja levib ka õhu kaudu. Voldemar Gutman Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. Aitas kindlaks määrata looma tuberkuloosi. Mallenis levinud haigus hobustel, hobuste tatitõbi väga levinud tsaari Venemaal. Otto Kalning ja C. Hellmann töötasid esimestena maailmas välja malleuse deagnostikumi malleiini. Johan G. N. Dragendorff asutas Tartu Ülikooli juurde sanitaarjaama, mis
Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Kõik nad paljunevad pungumisega ja moodustavad ovaalseid või ümaraid rakke. Nad võivad moodustada spoore askustes ning on võimelised kääritama suhkruid ja produtseerima alkoholi. Saccharomyces cerevisiae perekonda kuuluv pärmirakk võib eksisteerida kahte moodi: diploidse ja toidu puudusel haploidse rakuna. Viimasel juhul moodustuvad askuses neli askospoori. Kui toitu on piisavalt, moodustuvad haploidsetest rakkudest konjugatsiooni teel uuesti diploidsed rakud. Pärmseeni kasutatakse pagaritööstustes, piimatööstustes, õlle, veini ja söödapärmi valmistamisel ning
Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilisepakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.)
Selle tulemusena tekib ebameeldiv lõhn. Selleks, et nt. piima kauem kasutadakse - bastoriseeritakse ta. Piimamaitse ei muutu ja see on ka kauem kõlblikum. Palju kasutatakse ka piimapulbrit. Osa baktereid põhjustab inimestel ja loomadele haigusi(kopsup. borelioos). Bakterhaigusi saab ravida antibiootikumidega. Bakteri keskmine suurus on 0.1 - 25 mikromeetrit. Kui bakterid satuvad halbadesse tingimustesse - kasutab ta spoore. Võib elada spoori kujul sadu aastaid. Kui satub headesse tundimustesse ja hakkab elama oma tavapärast elu. N: loomad, kes on surnud, siis nende nahale jääb bakterispoore. Sinikud(tsüanobakterid) - üks rühm baktereid, erinevad sellepoolest, et neil on olemas klorofüll ja võimelised fotosünteesima. Paljunevad augustis, siis kui vesi on soe(lahtedes nt). Selline vesi on ohtlik, kuna seal on sinikute doksiinid. DNAd on leitud ka plasmiidides
3. Mis mõjutab mikrobioloogiliste protsesside dünaamikat mullas? Nimeta olulisemad tegurid. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika sõltub keskkonna tingimustest nagu näiteks mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus ning temperatuur. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 4. Mis on iseloomulik klostriididele? Tooge välja eoste tekkepõhjused. Klostriidid on grampositiivsed, valdavalt anaeroobsed, spoore moodustavad pulkbakterid. Eosed moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. (Allikas: Vikipeedia)
seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid
Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. 4 3. HALLITUSSEENED Hallitusseened on osa seeneriigist. Hallitust leidub kõikjal: sissehingatavas õhus, lillepoti mullal, igasugustel materjalidel ja toiduainetel.
· Mõõdukas temperatuur ning soolsus ja neutraalne pH. · Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. · Ekstremofiilid taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi. · Meeldib elada kinnitatuna tahkele pinnasele sinna absorbeeruvad toitained, mis soodustavad bakterite kasvamist. · Erakordselt vastupidavad. · Võivad elutseda praktiliselt igasugustes keskkondades alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. · Paljud moodustavad ebasoodsates oludes spoore. · Spoorid on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada mitmeks aastaks, taludes nii kuivamist kui ka suurt kuumust. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid
24 N= =2182 , PMÜ/ml (1+ 0,1)∗10 −2 N=361 , PMÜ/ml Kolibaktereid ei olnud jõe- ega kraanivees. Tulemus Jõe- ja kraanivesi on reostunud, kuna mõlemad ületavad piirnormi, milleks jõeveel on 1000 PMÜ/100 ml ning kraaniveel 100 PMÜ/100 ml. Küsimused 1. Mis iseloomustab kolilaadseid baktereid? Tooge välja tuntumad esindajad. Kolibakterid on gramnegatiivsed, spoore mitte moodustavad, oksüdaasnegatiivsed, kepikujulised anaeroobsed bakterid. Tundumad esindajad kuuluvad Escherichia, Enterobacter, Klebsiella ja Citrobacter perekonda. (Allikas: http://veehygieen.edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad. (Allikas: Vikipeedia) 3
Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. 4. Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka
lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes Spoore leidub nakatunud karvades, peanahal ja haigestunud peanaha lähedal õhus Karvakahjustuse tüübid 1. Väikesespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, sprooride Ø 2-6 m ) 2. Suurespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, spooride Ø 5-8 m) 3. Endotriks (spoorid karva sees) 4. Faavus (karvad jämedad hüüfid ja õhuga täidetud tühimikud) Väikesespooriline ektotriks Tekitajad: M. canis M. audouinii Kliiniline leid: Peanahal üksikud ümarovaalsed
ei või (õige) võib, kui on spetsiaalne koht (vale) 12. Toidumürgistuse sümptomiks on sageli... : kurguvalu (vale) köha (vale) kõhulahtisus (õige) kõik eelnimetatud kokku (vale) 13. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? : enamik mikroorganisme ei hävine, kuid nende areng peatub (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävinevad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) 14. Milline nimetatud haigustest on toiduinfektsioon? : trihhinelloos (vale) helmintoos (vale) kampüloos (õige) tenioos (vale) 15. Toiduainete käitlemisega seotud töötajate kaitseriietus peab olema... : valge (vale) desinfitseeritud (vale) triigitud (vale) puhas (õige) Testi tulemus: 13/15 (87%)
BAKTERID Ehitus Fariza Imanova MK13-TE2 Kuju 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Spiraalsed bakterid e. sprillid 4. Keeritsbakterid e. spiroheedid 5. Jatketega bakterid 6. Niitjad bakterid Paljunemine Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega. Temperatuuri mõju Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksul. Tunduvalt termoresistentsemad on bakterite spoorid. Paljud neist võivad elada üle koguni mõnetunnise keetmise. Niiskes kuumuses hukkuvad bakterite spoorid temperatuuril 120130°C 2030 min. jooksul, kuivas kuumuses 160170°C juures 12 tunni vältel
genoomiga. Lämmastikühendite bioloogiline tsükkel Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs. Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH3) teke. Sellest tulenevalt nimetataksegi protsessi ammonifikatsiooniks. Enamus aeroobsetest valgulagundajatest on sporogeenid. Nendest tähtsamad on Bacillus cereus, B. mycoides, B. mesentericus. Aeroobsetest spoore mittemoodustavatest bakteritest on esindatumad Pseudomonas fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt.
Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. 3 Kristel Ausmees Mikroorganismid Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. HALLITUSSEENED Hallitusseened on osa seeneriigist. Hallitust leidub kõikjal: sissehingatavas õhus, lillepoti mullal, igasugustel materjalidel ja toiduainetel. Hallitusseened toodavad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed. Küsimusele,
ensüümide sünteesiks. Bakteritel pole 1) tsütoplasmavõrgustiku 2) Golgi kompleksi 3) Kloroplaste 4) Mitokondreid Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos
Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda. Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks 4. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus.
Nad on tähtsad ka biotõrje seisukohalt. Looduslikus puhastuses on olulised raipeid söövad raisamardikalased. Meditsiinis tarvitatakse villimardikaliste kantaridiini sisaldavat hemolümfi. Kahjurid Osa mardikaid kahjustab taimi otseselt, teised aga kaudselt, siirutades näiteks taimehaigusi. Üks tuntumaid näiteid on suur maltsaürask. Nii tema valmikud kui vastsed närivad elavate puude koore alla käikusid ning kannavad edasi jalaka seenhaiguse spoore. See haigus on hävitanud viimase poole sajandi jooksul suure osa Euroopa jalakatest. Kasutatud kirjandus Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 353 Looduse entsüklopeedia lk 172-173 Eesti Entsüklopeedia 6 lk 174 Kristjan Otti
V: et anda neile immuunsus teatud haiguse vastu ja vähendada nende bakterite olemasolu organismis. 1) Nimeta bakterite omadusi mis tagavad nende laia leviku? V: kiire paljunemine ja väikesed mõõtmed tagavad nende laia leviku. 2) Miks aint bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka? V: Kuna neil puudub välja arenenud tuum. 3) Kuidas saavad bakterid keskkonnas liikuda? V: Viburite abil. 4) Millistes tingimustes moodustavad bakterid spoore? V: siis kui keskkonnatingimused muutuvasd ebasoodsaks 5) Võrdle anaeroobseid baktereid ja aeroobseid baktereid? V: Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikkuvabas keskkonnas. LK31 1) Kirjelda kuidas osalevad bakterid aineringes? V: nad on olulised lagundajad. Nad seovad õhulämmastikku mullas. 2) Milliseid toiduaineid saab bakterite osalusel valmistada?
siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens. 14) Vali enterobakterid: Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp 15) Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 16) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum. 17) Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna.
A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur Plasmiid Bakterid on kõige kauem elavad organismid! Spoore on leitud: 112 000 a. vanusest mastodoni soolestikust. 200 000 a. vanusest jääkilbist 250 000 000 a. vanusest soolakristallist. Fekaalis elavad Salmonella Botulismi tekitaja Katkubakter Kummis liha- ja kalakonservist Streptokokk Tuberkuloositekitaja Bakterirakud paljunevad pooldumisega kromosoom Bakterid paljunevad sobivates tingimustes väga ruttu Arvuta kui palju baktereid tekib 1 tunniga, kui poolestusaeg on 20 minutit?
· Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsevad organellid. · Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Need aitavad organismil veepinnale tõusta või sügavamale vajuda. · Bakterid paljunevad pooldumisega. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks ebasobivasse keskkonda, võivad osad neid moodustada spoore. · Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. · Bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. · Valdav osa bakteritest on heterotroofid. · Bakteritel on eriline tähtsus just mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. · Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. · Bakterid osalevad kõigi peamisete keemiliste elementide süsiniku, hapniku,
üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad- plasmiidid, mis sisaldavad geene bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakter paljuneb pooldumise teel. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Sobivas keskkonnas 37C poolduvad bakterid iga kahekümne minuti tagant. Kui bakter satub ebasobivasse elukeskkonda, võib ta moodustada spoore. Selleks väljutatakse kolmandik tsütoplasmas olevast veest ja väheneb organellide arv. Lõpuks kattub bakter tugeva kestaga, mis võimaldab elada tal aastasadu. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel- raku pinnaga ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte Bakteritel nagu seentelgi on looduses lagundaja roll. Tööstuses kasutatakse baktereid 1. Toiduainetööstuses- hapendamine, piimatooted, toiduainete omaduste parandajad
õhku mullast, veest, puulehtedelt, inimese hingamisteedest (näiteks aevastamisel) jne tuule abil. Õhus on erinevaid mikroobe. Staphylococcus aureus on kõige rohkem leitud mikroob õhust. Teda võib olla õhus vahemikus 0-1/m3 ja 50/m3. Samuti on õhus selliseid mikroobe nagu Fusarium, Alternaria, Cladosporium, Penicillum, Aspergillus. Selge päevaga sisaldab õhk 500 jala kõrgusel Bacillumi ja Clostridiumi eoseid, Myceiliumi osakesi, kõduseene ja Streptomycetaceae spoore, pärmiseene askospoore, õietolmu, algloomade tsüste, Micrococcust, Coynebacteriumi. Kasutatud materjalid 1. http://www.bbc.co.uk/schools/ks3bitesize/science/organisms_behaviour_health/disease /revise4.shtml 2. http://www.edu.pe.ca/southernkings/microhabitats.htm 3. http://www.microbiologyprocedure.com/air-microbiology/air-microflora-significance- in-human-health.htm 4. http://www.microbiologyprocedure
Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. On iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Elutegevuse iseärasused: Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on aeglane. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja lühiajalist keetmist. Tähtsus: Täpse bakterite arvu välja selgitamine on võimatu, sest nad paljunevad väga kiiresti ning uusi liike tekib pidevalt juurde. Kohastuvad edukalt muutuva keskkonnaga. Valdav osa bakteritest on heterotroofid. Omastavad toitained osmoosi teel ümbritsevast
paljunemises. Kõikides bakterirakkudes on ribosoomid, kus sünteesitakse valke. Gaasivakuoolid on bakterirakus asuvad mahutid mis sisald gaase. Neid on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad veekogus vertikaalselt st pinnast põhja ja vastupidi liikuda.Viburid ja karvakesed paiknevad rakukesta peal. Viburid aitavad bakteril liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. Osa baktereid mood ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks spoore. Selleks vähendab ta raku veesisaldust ja ka rakuorganellide arvu.Ühest rakust mood ainult 1 spoor, seega pole spooridel paljunemisfunktsiooni.
● Kõige ohtlikumat vormi - kopsunakkust, mida võib kasutada biorelvana - pole Eestis olnud. ● Esimest korda registreeriti siberi katk Eestis 1919. aastal, viimati põdes siberi katku 1968. aastal üks Tartumaa mees. Vaktsiin ● Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi. ● Biorelvana kasutatavad mikroobitüved on antibiootikumiresistentsed, nende vastu pole ka immuunseerumeid ega vaktsiine. Biorelv ● Siberi katku spoore võib in vitro toota. ● Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. ● Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana. Nimi Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast „süsi“, mustade karbunkulite järgi mis haigus nahale jätab. Antraksi puhangud (osaline) ● 1979. aasta aprillis Sverdlovskis (Jekaterinburgis) vallandunud antraksi puhang (kopsuvorm, inimene).
probiootikumid, kes elavad seedetraktis ning loovad seal tervisele hea mikrofloora. Probiootikume sisaldavad toiduained on näiteks banaan, sibul, küüslauk, spargel, sigur jne. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast pro bios, mis tähendab ,,elu polot" või ,,elu eest". Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud pima joomine ohutu. Küll aga võivad ellu jäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Juba ammustest aegadest kasutab inimene baktereid või ja juustu valmistamiseks ning siiani kasutatakse neid piimasaaduste tootmisel nagu hapupiim, keefir ja jogurt. Nende toiduainetega saame ju valmistada väga palju sööki, milleta me ei kujuta tänast päeva ette.
Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad väga ebasoodsaks, spooridega saavad bakterid levida ühest elukeskkonnast teise. Bakterid paljunevad pooldudes! Bakterite arenguks on vaja niiskust, soodsat temperatuuri, toitainete olemasolu, väikest jääkainete hulka, hapniku (aeroobidel) ja happelisust teatud bakteritel. Bakterid liiguvad keskkonnas erinevalt, mõned kasutavad viburit, mõned liiguvad endast lima välja surudes, mõni aga keerleb pöörleb taoliselt.
organellidega . Bakteriraku ehitus joonis ( lk 75 , lk 35 väikses rohelises ) Bakteri kromosoom ja plasmiid ehk suur ja väike DNA . Kuidas bakterid energiat saavad ? Väga erineval viisil : *Autotrooofid . . . kemosünteesil või fotosünteesil * Heterotroofid . . . anaeroobsel oksüdatsioonil e. kääritakse või rakuhingamisel. Bakterid on kõige kauem elavad organismid! * Spoore on leitud : 112 000 a. vanusest mastodaoni soolestikust . 200 000 a. vanusest jäääkilbist 250 000 000 a. vanusest soolakristallist . Petri tassidel kasvatatakse baktereid . Bakterid Looduses . 1. Lagundajad ehk destruendid . 2.Sümbiondid taimede , loomade ja seentega . Antibakteriaalsed seebid ? < soolekepikesed mügarbakterid Veise maos on tselluloosu lagundajad . Funktsionaalne toit . . .
annaabi.ee 
