TALLINNA TEENINDUSKOOL Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus.......................................................
Seetõttu võib ta kergesti lehmade lüpsi ajal sattuda väliskeskkonnast ka piima. Clostridium botulinum Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. Hallitused Aspergillus Anamorf-perekond kerahallik (Aspergillus). Aspergilluse liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt Eestis A. fumigatus, A. versicolor ja A. flavus. Neist esimene ja viimane vajavad kasvuks soojemat kliimat. Mitmed kerahalliku Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hinga- misteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline bronhiit, mõnikord kopsupõletik
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT MIKROBIOLOOGILISI TOIDUMÜRGITUSI TEKITAVAD BAKTERID JA HALLITUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused SISSEJUHATUS...................................................................................................... ....................................3 1.Toiduhaiguset sagenemise põhjused................................................................................................4 2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega....................................................................5 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks....................................................
1.6.1. toidubotulism Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks lihakonservid, suitsuliha jms. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. 1.6.2. Haavabotulism Tekib Clostridium botulinumiga nakatunud haavas. 2. Hallitused 2.1. Aspergillus Aspergillus on suur perekond seeni mis kuulub Ascomycota hõimkonda. Nendest mõnisada liiki , millest mõned on olulised ravimi teaduses ja tööstuses. Ta kasvab nagu hallitus, tihti ka taimede peale. Mõned Aspergillus-e liigid põhjustavad tõsiseid haigusi inimestel ja loomadel. Kõige tavalisemad patogeensed liigid on A. Fumigatus ja A. Flavus, mis toodavad aflatoksiini, mis on nii toksiin kui ka kantserogeen, ning mis võivad saastada toiduaineid nagu pähklid. 2
mullabakteritel 50-80 atm.Aspergilluse perel kuni 200 atm.Kõrgem kui toitekeskkonnal. Plasmoptüüs-raku seina purunemine vee tõttu tsütoplasmas, rakk hukkub. Plasmolüüs-raku dehüdratiseerimine, ei saa piisavalt toitaineid. Üks elab kaua, teised hukkuvad.kutsuvad esile kõrged NaCl konsentratsioonid. Taluv NaCl sisaldus 0,5-2,0 %, 7- 10%peatub täielikult. Elavad suhteliselt madalal osmootsel rõhul-osmotolerantsed hallitused, pärmid. Norm.elavad kõgel osmo.rõhul-10-13% NaCl-halofiilsed. 2. Keskkonna füüsikalised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Keskkonna temp.: Psührofiilsed-madal temperatuur min(-10-0), opt(10,15 c), Max(45-50 c). Mesofiilsed- 18-45 c., mõned termoresidentsed. Psührotroofid-arenevad 0 kraadi juures, külmaresidentsed. Kõrged Temperatuurid: Temp. Tõus üle optimumi on tunduvalt ebasoodsam Mikr. Arengule ki selle alandamine. Termoresdentsus-mikro
Tuleks vähem kasutada sellised ained mis on tervisele kahjulikud. Koolis peaks olema kindel suitsuandur , mis ei teeks vale häireid ja õpilased ei peaks igakord klassiruumist lahkuma kui selline olukord on . Bioloogilised omadused: a. Bakterid b. Hallitus c. Viirused Bioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks teha kindlaks ja kõrvaldada kõik niiskuseallikad. Tuleks eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud materjalid. Tuleks teha korralik remont et hallitused ja bakterid ei saaks selles ruumis tekkida. Füsioloogilised omadused: a. Sundasend b. Rasked käekotid / seljakotid. c. Üleväsimus Füsioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks leida sobiv asend endale , vähem asju kotis kanda. Üleväsimuse puhul tuleks rohkem puhata . Psühholoogilised omadused: a. Stress b. Väsimus c. Koolivägivald Psühholoogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta?
pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse ka bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Seened osalevad ka mullatekkes, aitavad taimedel omastada toitaineid, ning põhjustavad organismidel haigusi. Seened võivad inimestele olla nii kasulikud, kuid ka hästi kahjulikud. Näiteks võivad seened hävitada paari aastaga terve maja, süües läbi keldris tähtsad puust talad, mille tagajärjel maja võib kokku variseda. Samuti võivad erinevad hallitused inimesele tekitada erinevaid hingamisteede jms haiguseid. Metsas seenel käies tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, ning korjata vaid neid seeni, milles sa 100% kindel oled, vastasel juhul võid saada raske organismi mürgitusse, ning väga väikese ajaga surra. Seentel on äärmisel suur tähtsus, ilma nendeta ei oleks võimalik toiduainetööstuses pärmi, veinide, õlle jms valmistamine. Seened on ja jäävad ühteteks kõige tähtsamateks organismideks sellel plaaneedil
2. Ohutegurite iseloomustus Töökohal on korraldatud järgmiste ohutegurite hindamist: füüsikalised tegurid - sisekliima, valgustatus, ventilatsioon, müra keemilised tegurid - fenool, formaldehüüd, ammoniaak, tolm füsioloogilised (ergonoomilised) tegurid sundtööasend, töö kuvariga, silmanägemise pingulolek psühholoogilised tegurid - stressid, väsimus bioloogilised tegurid viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused 3. Riskianalüüsi metoodika ja riskitasemete kindlaksmääramine Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS8800 viie astme riskihindamise maatriksit, mille järgi määratakse kindlaks riski tekkimise võimalust ja tagajärgede tõsidust. Riskid liigitatakse tasemete järgi: 1 kuni 5. Tase 1 vähim risk, mille puhul ei ole vajalikud kõrvaldamise abinõud, kuid arvestada neid tuleb. Tasemed 2 ja 3 on vajalikud vähendamise abinõud, töötaja on kohustatud arvestama
arengu jaoks (näiteks on märg tselluloosi sisaldav materjal, papp, kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobivaks kasvulavaks). Materjalidel nagu kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil, polster jm, võib hallitus sobiva niiskusega samuti kasvama hakata tänu nende materjalide pinnale sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda. Hallitused võivad tekkida ka halvasti paigutatud akendest, umbest kanalisatsioonist ja rikkis pesumasin või muu vett tarvitav majapidamismasin mis laseb vett põrandale ning sealt edasi seinapragudesse. Enimlevinud hallitusseened hoonetes on kerahallik (Aspergillus), pintselhallik (Penicillium), Cladosporium, ,,Must hallitus" Stachybotrys chartarum (atra). Eestis ei ole paika pandud kindlaid norme hallitusseente sisaldususe kohta
Plekid üksikud kinnistunud plekid, eemaldatav erimeetoditel. Mustuse tüübid 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ohtlik mustus 1 : Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus Ohtlik mustus 2: Eritiste plekid (lima, väljaheide, okse, veri jms): - plekk eemaldatakse võimalikult kohe peale selle tekkimist; - kasutatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid; - suurem osa plekist imendatakse ühekordsesse lappi;
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustava...
Mõni valgus on liiga here ja rikub silmi. Harva esineb ka keskmist riski. Tervisehäire tekkimise tõenäosus võib ulatuda väikesest kuni suureni, tagajärje raskusaste vastavalt tõsisest tagasihoidlikuni.Hetkel on tagasihoidlik risk oma silmi kahjustada. Kuid selle probleemiga peaks tegelema peatselt (3- 5 kuu jooksul) pärast riski hindamist. Bioloogilised ohutegurid nagu bakterid, viirused, hallitused võivad esineda kuid see on vastuvõetav risk ja pole midagi suurt, lisaabinõusid rakendama ei pea. Tuleks lihtsalt rohkem hooldada ja koristada. Psühholoogilised ohutegurid nagu näiteks monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda jpm. Nende puhul on vähene risk ja ebatõenäoline, et kellegil tekkib muutusi psüühhilises seisundis. Ohtu ei saa ära hoida kuid
Milles seisneb seente kasulikkus ja kahju looduses? Kasulikkus:lagundajad , elupaigaks ja toiduks loomadele , sümbioosis mõndade loomade ja taimedega Kahjulikkus:kahjustavad puid , põhjustavad loomadele haigusi 19. Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 20. Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele? Kasu:Toiduks , ravimiks , loomasöödaks (söödapärmid), käsitööks Kahjulikkus:mürgitused, allergiad kutusvad esile hallitusseente eoseid, haigused , seenhaigused , hallitused (esemel ,toidul ), 21. Kuidas hinnata seeni kui toiduainet, miks? Nad sisaldavad väärtuslike toitained ja vitamiine , 22. Selgita mõisted: Hüüfseeneniit Mütseelseeneniidistik Antibiootikumaine, mis pidurdab bakterite elutegevust või sumavad neid Käärimineprotsess mille käigus laguned suhkur ja eraldub süsihappegaas ja etanool Mükoriisaseeneniitidega ümbritsetud puujuur Punguminepärmseente üks paljunemise viise
SEENED Kõik seened on eukarüoodid, sest nende tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid e. kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste oranismide poolt sünteesitud aineid. Välisehitus: Hulkraksed, keha koosneb seeneniitidest e. hüüfidest, mis moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. mütseeli. Paljunevad eoste abil nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Eosed arenevad viljakehades. Söödavad seened kuuluvad kandseente hulka. Hallitused moodustub mitmetest hallikute liikidest. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest sisaldab mükotoksiine. Tuntuimad mikroskoopilised seened on pärmseened (pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks). Seeneraku ehitus: sarnanevad loomarahu, mitte taimeraku ehitusele. Ühearakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliiki...
bioloogilisi ohutegureid? Regulaarne tervisekontroll, tööandja on kohustatud muretsema vajalikud abivahendid, mis kaitseksid töötajat. VII ESMAABI (Dr. Sirje Marran'i kõik loengumaterjalid) VIII TOIT JA TOITUMISEGA SEOTUD OHUTUS 1. Keemilised-taimekaitsevahendid, pakendid, pesuvahendid, toidu lisaained, keskkonnasaaste(raskmetallid, kütusejäägid jne), toidutöötleja/käsitöeja põhjustatud, bioloogilised, - parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused. immunoloogilised (allergeensed) ja tahkete osakestega seotud ohud. 2. Keemilised ohud -taimekaitsevahendid -Herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid, pakendid, -Tuleb arvestada temperatuuri ja ph taluvust, toiduaine alkoholi ja rasvasisaldust, toiduaine konsistentsi(kuiv, vedel, viskoosne) toidulisaained, pesuvahendid-aluseline ja happeline pesu ja desinfektandid.-osoon, anioonsed ühendid, klooriühendid, kvaternaarsed ammooniumi ühendid 3
Kuna munast koorub elusolend, siis on loodus paika pannud, et muna sisaldab kõike eluks vajalikke toitaineid. Valge, rebu, koor · Munavalge sisaldab täisväärtuslikke valke · Munarebu sisaldab palju vitamiine, mineraalaineid, küllastunud ja küllastumata rasva. · Rasv sisaldab letsitiini, mis emulgaator ja seob vee ning õli ühtseks · Organismis seob ka kolesterooli ja viib organismist välja Munas on palju poore, läbi mille tungivad muna sisemusse lõhnad, bakterid, hallitused Koort katab looduslik kest, mis kaitseb kahjulike bakterite eest. Pesemisel kest kaob ja muna ei säilu MUNA KEEMILINE KOOSTIS Koostisosad Terve Kollane Valge Valgud 13 16 11,5 Rasvad 11,5 32 - Süsivesikud 0,5 0,5 0,5
ümbritsetud põiekesest . Esineb näitseks rohutirtsudel , tarakandisel ja lutikatel . 7. taimede siserõhk , see tekib 8.turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. lk 72 4 . loomarakul ei ole vakuoooli aga seenerakul . Üherakulised pärmseened on ümarad , seenerakul on vakuool ja rakekest . puuduvad sentriooolid ja palstiidid . 5.(Kindlasti kt-s ) Seened on lagundajad . Seened toovad kahju looduses : hallitused , vetikatega , samblikud , Kuidas inimene kasutab seeni : söögiks , meditsiin , ravimiks , veinitööstuses , pagaritööstuses , pärmseened nt : leib .
Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused. Psühholoogilised tegurid- stress, väsimus, pikaajaline istumine ja tegevusetus, silmade pingesolek. Füsioloogilised tegurid- töö kuvariga, pikalt istumine või seismine, sama tüüpi liigutuste kordumine. 2 RISKIHINDAMISE METOODIKA JA RISKITASEMETE ALUSED Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit. Riski suurus = tõenäosus x tagajärg. Tabel 1. Riskihindamismaatriks (Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri
ruumis või siis vähemalt veidikenegi eemal töölauast. Kindlasti peaks seadmetele teostama ka korrapäraselt hooldust. 9. Kontoris töötav raamatupidaja võib kokku puutuda ka erinevate kemikaalidega, näiteks puhastusvahendid. Ohu vältimiseks peavad vahendid olema eraldi kapis ja märgistatud ohumärgisega. 10. Siseruumis töötav isik võib tõsise tervise halvenemise osaks saada ka kokkupuutel erinevate allergeenidega. Neid võivad põhjustada näiteks hallitused liig niiskes ruumis. Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs Kuna raamatupidaja põhitöövahend on arvuti ja tal on istuv töö, siis leian, et ohutusnõuded mida ta peaks järgima tulenevad peamiselt neist ohuteguritest. 1. Arvuti, kui põhiline töövahend peaks olema varustatud kasutusjuhendiga, mis kajastab ohutusnõudeid. Kaitseks võimaliku elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja ohustava mõju eest peaks kasutama kaitsevahendeid.
enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kausikesed mullal, samblal ja puidul on ikka ja jälle seened. Seentel võib olla veel mitmesuguste koorikute või nuiakeste või veel mingi eriilmeline kuju. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel algosakesteks, toiduahelas ja toitainete vahetuses
ta 1945. aastal Nobeli preemia. Esimeseks kommertskasutusse jõudnud antibiootikumiks oli aga prontosiil, mille arendasid välja Gerhard Domagki (Nobeli preemia 1939. aastal) juhitud teadlased saksa meditsiiniettevõttes Bayer. Mõiste "antibiootikum" võttis 1942. aasta kasutusele Selman Waksman. 1929 aastal haiglalaboris katseid tehes märkas ta, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus. Sel ajal ei olnud see midagi ebatavalist, sest hallitused lendlevad kogu aeg õhus. Kuid lähemalt uurides nägi Fleming, et hallituse vahetus läheduses ei suutnud bakterid kasvada ja järeldas sellest, et hallitusseened valmistavad sellist ainet, mis takistab bakterite elutegevust. Kuna selle hallitusseene nimi oli penicillium (pintselhalliks kasutatakse muide paljude juustude valmistamiseks nagu näiteks Brie, Camembert, Roquefort)) nimetas ta aine penitsilliiniks.
viimistlemist struktuurkrohviga. Kokkuvõte Suvel puutusin kokku mõlema ehitusmaterjalidega ehk vahtpolüsürooliga ja mineraalvillaga. Oma kogemuste põhjal julgen väita, et kui on piisavalt finantsilisi resursse, siis võib kasutada mineraalvilla, kuna tulekindlus saab olema parem, materjal on palju püsivam ja seinad saavad õhku. Soomes kasutatakse fassaadide soojendamiseks ainult mineraalvilla, sellepärast, et penoplast ei lase õhku läbi ja sellega tekivad hallitused seinte peale, mis tagab rajatise hävingu. Rääkides tööst iseenesest, siis võin öelda, et kergem on paigaldada vahtpolüstürooli, sest materjal on tugevam. Paigaldamise ajal ei teki mürgist tolmu ja inimese nahka ärritab see vähem. Lisaks penoplast erineb mineraalvillast sellepoolest, sest kui hakata seguga töötama kuival ilmal, siis tuleks kiirustada pinna armeerimisega, et kõik oleks tasane. Kuna ülekäike ei jääks hiljem näha. Mineraalvill tõmbab enda sisse rohkem niiskust.
tolmuosakesed ruumis elektrilised omadused ruumis ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad elktromagnetväljad, negatiivne ionisatsioon ja staatiline elekter, mis seotud eelkõige õhu liikumisega ruumis ja viimistlusmaterjalidega. õhuniiskus ruumis Lubatud 40-60%, inimesele tervisliku õhuniiskuse vahemik jääb 50-60% piiridesse, soovitavalt 50-55%. Kuivem ja niiskem õhk põhjustab tervise häireid. Kui see on püsivalt kõrgem kui 60-70%, siis levivad hallitused, seened, putukad, suurenevad emissioonid materjalidest. Kui õhuniiskus üle 60% või alla 40%- bakterid, viirused, allergiad. Mitmetel just looduslikel materjalidel on võime reguleerida õhuniiskust ja hoida seda inimestele sobilikus vahmikus. müra, vibratsioon ruumis Oluline inimesele stressi tekitav faktor. Müra on ebameeldiv, häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaoli kahjustav heli. Helil on erinevad vaatenurgad, nädalapikkune linnakeskkonna
Plaate niisutatakse ainult sellelt küljelt, mida painutamise käigus kokku surutakse. 27 Kipsplaatseinad Sobivad eelkõige kuivadesse ruumidesse: elamus tubade vaheseinad ja bürooruumide vaheseinad. Niiskes keskkonnas muutub kipsplaadi tselluloosi- rohke kartong- või paberkate ohtlike hallitusseente kasvulavaks. Hallitused on tervisele kahjulikud: eosed, mükotoksiinid, lagunemisproduktid tekitavad ärritus- ning allergianähtusid. Kipsplaatseintel on hallituse tekkimise suur risk: niisketes ja mä märgades ruumides: vannituba, dušš dušš,, wc, saun kütmata hooned, kü külmkambrid; ujula, veekeskus seina vä vä lispind: tuuletõkkeplaat
Kontoritöötaja riskianalüüs Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja telefonimüügiga tegeleva ettevõtte Puudel AS kontoris esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Ettevõtte kontoriruumid asuvad uues büroohoones seistmendal korrusel. Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale....
määrustest. Riskianalüüsi tegemiseks määratud töökohtade arv: 1, kontoritöötaja töökoht kodus. OHUTEGURITE ISELOOMUSTUS Töökohal on korraldatud järgmiste ohutegurite hindamine: Füüsikalised tegurid – sisekliima, ventilatsioon, müra, valgustus Keemilised tegurid – tolm Füsioloogilised(ergonoomilised) tegurid – sundtööasend, töö kuvariga, silmanägemise pingesolek Pshühholoogilised tegurid - stress, väsimus Bioloogilised tegurid – mikroorganismid, hallitused RISKIANALÜÜSI MEETODIKA JA RISKITASEMETE KINDLAKS MÄÄRAMINE Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I-V. I tase näitab vähest riski, mille puhul üldiselt pole vaja meetmeid rakendada, kuid alati tuleks võimalusel need ellu viia, sest 0-riski ei ole praktiliselt olemas. Riski hindamise maatriks BS 8800. Tagajärjed Esinemine Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008].....
Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilis...
Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashall...
abinõusid kasutada ja hoolikalt jälgida bokside kohal valgustust ning proovikabiinides. Mõni valgus on liiga here ja rikub silmi. Harva esineb ka keskmist riski. Tervisehäire tekkimise tõenäosus võib ulatuda väikesest kuni suureni, tagajärje raskusaste vastavalt tõsisest tagasihoidlikuni. Hetkel on tagasihoidlik risk oma silmi kahjustada. Kuid selle probleemiga peaks tegelema peatselt (3- 5 kuu jooksul) pärast riski hindamist. Bioloogilised ohutegurid nagu bakterid, viirused, hallitused võivad esineda kuid see on vastuvõetav risk ja pole midagi suurt, lisaabinõusid rakendama ei pea. Tuleks lihtsalt rohkem hooldada ja koristada. Psühholoogilised ohutegurid nagu näiteks monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda jpm. Nende puhul on vähene risk ja ebatõenäoline, et kellegil tekkib muutusi psüühilises seisundis. Ohtu ei saa ära hoida kuid
Külmutamine toimib kasvu pidurdavalt. Madalaid temperatuur on I grupile 10 ja teisele 3 kraadi. Need normid on rakendatavad ainult vähestele tüvedele ja sõltuvad kasvukeskkonnast. Madalaim pH tase, mille juures toimub veel I grupi tüvede elutegevus, on 4,6 ja II grupil 5,0. Seega on paljud puu- ja juurviljad inhibiitoriteks, kuna nende pH on piisavalt happeline. Happetolerantsed mikroorganismid, nagu pärmid ja hallitused, tõstavad oma elukeskkonnas pH sellise tasemeni, mis võimaldab C. botulinum’il areneda. Optimaalsetes tingimustes on C. botulinum’i kasvu pidurdava soolvee kontsentratsioon I grupi tüvedele umbes 10% ja II grupi tüvedele 5%. Töödeldud toiduainetele lisatakse nitriteid ja nitraate, et inhibeerida C. botulinum’i elutegevust. (Roasto et al., 2011). 14 KOKKUVÕTE
näitajana, kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline CO2 hulgaga. · Siseõhu füüsikalised omadused: valgus, temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumiskiirus, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide toimimine, müra, vibratsioon 5 · Siseõhu mikrobioloogilised omadused mikroobid, hallitused, tolmulest, bakterid - Hoone ohutus Piirdetarindite detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja möödujate turvalisuse Ohutuks klaasiks võib lugeda karastatud klaasi, lamineeritu klaasi ja karastatud ning lamineeritud klaasi Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kon...
seeläbi siseõhk puhtana. Umbes kord kuus puhastage tolmust ülemised tasapinnad. Parim tolmu eemaldamise viis on rahul pühkimine mikrokiudlapiga, - mopiga või põrandakuivatajaga. Tolmu saab eemaldada kõige paremini väheniiske meetodiga. Koristamisel kasutage õiget ainet, mis on õigesti doseeritud. Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus Sageli kannab mikroobe edasi inimene, näiteks kätega. Meie kätel on tavaliselt miljoneid mikroobe, eriliselt heaks pelgupaigaks on sõrmuste alused, küünte alused jne. Seega on väga
Etüleen on gaas, taimehormoon, mis aitab viljadel küpseda ja põhjustab taimede vananemist, lehtede ja õite närtsimist ning varisemist, soodustab idanemist ja avaldab mõju juba väga väikestes kogustes. Etüleeni võivad toota kõik taime organid, aga vananevates kudedes ja mahlakates viljades on selle tootmine suurim. Etüleeni leidub mittetaimsetest allikatest ka põlemisgaasides (autode heitgaasis, ruumide kütmisel, sigaretisuitsus, gaasipliidi kasutamisel) ja seda toodavad osad hallitused. Taime kasvu ja arengut môjutavad välistegurid. Mulla omadustest on taime kasvu ja arengut kõige rohkem mõjutavad tegurid on mulla happelisus, viljakus ning õhustatus. Valgus (et saaks FS, pika ja lühipäevataimed, õitsemise esile kutse), vesi, temperatuur (+5 kraadi, õitsemise esile kutsumine madal temp.) Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine.
aja jooksul. Käitlemisettevõttesse saabunud toidu temperatuuri tuleb kohe saabu- misel kontrollida. Sügavkülmikud ja sügavkülmutatud toit. Kaubanduslikud sügavkülmikud peak- sid töötama 18 °C või veidi madalamal temperatuuril. Sellel temperatuuril säilib toit soovitud aja jooksul ilma igasuguse bakterite kasvuta. Ometi säilivad spoorid ja patogeenid ning temperatuuri tõustes üle 10 °C hakkavad riknemist tekitavad organismid, eriti hallitused ja pärmid, põhjustama probleeme. Töötajaile tuleks jagada informatsiooni sügavkülmikute ja sügavkülmutatud toidu õige käsitsemise kohta. Sügavkülmutatud toidu temperatuuri ja pakendit tuleb enne mahalaadimist kontrollida. Kui temperatuur on 18°C, tuleb toit panna sügavkülmikusse nii kiiresti kui võimalik. Uus varu tuleb alati asetada olemasoleva toidu alla. Toitu ei tohi säilitada üle sügavkülmiku laadimisjoone ning üle tootja poolt soovitatud aja,
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (Referaat õppeaines piimahügieen) Koostaja: Maarja Roosileht Juhendaja: Kadrin Meremäe Tartu 2012 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................3 2.1 Aflatoksiinid..................................................................................................................................4 2.2 Ohratoksiin-A..................................................................................................................................
· metsikud pärmid, mis muudavad õlle häguseks, õlu omandab ebameeldiva lõhna ja maitse, sageli moodustub õlle pinnale kile. · kõrvalised mikroorganismid, mis põhjustavad õlles hägu, õlle hapnemise, õlu omandab ebameeldiva maitseja lõhna. Võõrmikrofloora õlle tooraine koostises o Valmis linnastes kuni 106 bakt./g, 103 hallitusi/g ja 104 pärme/g o Piimhappebakterid (Lactobacillus casei, L. brevis, L. plantarum, L. Delbrueckii, Pediococcus) o Hallitused (Fusarium) deoksünivalenool (toksiline, samuti liigne õlle vahutamine) o Pärmid (Zygosaccharomyces, Kluyveromyces, Saccharomyces)- vale käärimine, hägusus, filtreerimisprobleemid 37. Mis põhjustab õlle füüsikalis-keemilist ebastabiilsust? Õlle kolloidset ebastabiilsust põhjustavad ühendid eemalduvad õllest selle valmistamise tehnoloogilises protsessis: · Virde intensiivsel keetmisel, virde jahutamisel ja käärinud õlle jahutamisel
Külmasildu arvestades ei ole tarindi soojusjuhtivus lubatust suurem 68 34 ... Näiteks peavad soojustused peale ettenähtud soojatõkestusomaduste olema veel vastupidavad mitmetele erinevatele faktoritele: Ilmastiku mõjud (vesi, jää, lumi, tuul, UV jne). Eluslooduse mõjud (närilised, linnud, seened, hallitused, bakterid, putukad jt) Mehaanilised mõjud (paigaldamisel ja ekspluatatsioonis tekkivad koormused ja pinged, deformatsioonid temperatuuri- ja niiskuse mõjul jt). Termilised mõjud (eelkõige tulekindlus, püsivus tuleolukorras, süttuvustundlikkus jt) Aja mõjud (korduv koormamine, murenemine ja erosioon, moraalne e. tehnoloogiline vananemine) Unustada ei maksa, et soojustusmaterjalid peavad olema ka keskkonnaohutud, tervisele ohutud ja
Konkreetse turustamisstandardi alusel turustatavatel toodetel on kohustuslik märkida: · Toote nimetus · Päritoluriik · Kvaliteediklass · Sordinimi (õunad, pirnid, apelsinid ja viinamarjad) Üldise turustamisstandardi alusel turustatavatel värsketel puu- ja köögiviljadel on kohustuslik märkida toote nimetus ja päritoluriik . Etüleen on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, mida eritavad kõik taimed, hallitused ja bakterid. Selle gaasi toimel toimib taimede valmimine. Riknenud tooted eritavad eriti palju etüleeni ja seetõttu on vaja nad kohe eraldada tervetest viljadest. Etüleeni tekitavad ja etüleeni suhtes tundlikud viljad hoida üksteisest võimalikult kaugel. Etüleeni toodavad Etüleeni suhtes tundlikud õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, banaan, maitseroheline, salatid, spinat, seller, porrulauk,
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
mustus mikroobid, viirused, eemaldub tavakoristuse hallitused jms, mida käigus (oluline on aseptiline silmaga ei näe tööviis, puhtad tarvikud!).
Kaartes mille raadius on suurem kui 3-4m ei ole vaja kipsplaate niisutada. Väiksema raadiusega kaarte puhul tuleb kipsplaate niisutada. Plaate niisutatakse ainult sellelt küljelt, mida painutamise käigus kokku surutakse. Sobivad eelkõige kuivadesse ruumidesse: elamus tubade vaheseinad ja bürooruumide vaheseinad. Niiskes keskkonnas muutub kipsplaadi tselluloosirohke kartong või paberkate ohtlike hallitusseente kasvulavaks. Hallitused on tervisele kahjulikud: eosed, mükotoksiinid, lagunemisproduktid tekitavad ärritus ning allergianähtusi. Kipsseintel on hallituse tekkimise suur risk Niisketes ja märgades ruumides: vannituba, duss, wc, saun Kütmata hooned, külmkambrid Seina välispind, tuuletõkkeplaadid Märgades ruumides asendada tsementkuidplaadiga. Karkass: Plaadistus ühel või kahel pool, kuni kolm kihti plaati ühel küljel. Ühekihiline karkass, sik-sak ja topeltkarkass.
Metoodilistel kaalutlustel eristatakse makro- ja mikroseeni (pisiseeni). Süstemaatiliselt jagunevad seened vetikseente (Phycomycota), kottseente (Ascomycota), kandseente (Basidiomycota) hõimkondadeks. Eraldi rühmana käsitletakse mittetäieliku arengutsükliga seeni, teisseeni (Deuteromycetes, Fungi Imperfecti). Seente tähtsus looduses seisneb orgaanilise aine lagundamises. Inimese seisukohalt võetuna on see kas soovitav (mullateke, käärimisprotsessid) või ebasoovitav (puidumädanikud, hallitused, taimehaigused). Mõnedel taimedel esineb mükoriisa (seenjuur), see on moodustis, mis tekib seene ja kõrgema taime kooselu tagajärjel taime juurte läbipõimumisel seeneniidistikuga. Selline suhe on tuntud sümbiotrofismina seen saab taimelt süsivesikuid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Sageli esineb see lehikseente ja puude vahel (kaseriisikad ja kased, männiriisikad ja männid). Paljud pisiseened kutsuvad esile taimede haigestumise. Haiguse all mõistetakse
aastal). 20. sajandi esimestel kümnenditel õpiti viiruseid kasvatama in vitro. Sajandi teisel poolel toimus suur viiruste tundmaõppimine ning neid avastati enam kui 2000. Empiiriliselt võitles viirushaiguste (marutõve) vastu vaktsineerimise teel juba Pasteur. Ravimite loomine viiruste vastu on edukas olnud siiski alles alates 1970. aastatest. Antibiootikumide avastamine võiks olla viimane samm käesolevas peatükis. Empiiriliselt oli ka juba varem selge, et teatavad hallitused omavad ravivat toimet. Pasteur ja teised olid tähele pannud, et üks bakter võib teist välja tõrjuda ajastu kontekstis oli asjal muidugi veel eriti tugev kõla tänu Darwinile arvati end nägevat, kuidas ka bakterite maailmas tugevam õgib nõrgemat. Selle viimase kohta võeti kasutusele isegi termin antibioos. Alexander Fleming (1888-1955), soti päritolu meedik, oli teadusemees, kellele omistatakse penitsilliini kasutuselevõtu au
pooridega sõela, mis baktereid läbi ei lase, küll aga viirusi tubaka mosaiiktõbe uurides, selgus, et haigus võib levida ka ,,vedeliku" kujul (bakterivabalt). Empiiriliselt hakati ka viirushhaiguste vastu võitlema vaktsineerimise teel. Ravimite loomine viiruste vastu on edukas olnud siiski alles alates 1970. aastatest. Antibiootikumide avastamine võiks olla viimane suur peatükk käesolevas lõigus. Empiiriliselt oli ka juba varem selge, et teatavad hallitused omavad ravivat toimet. Pasteur ja teised olid tähele pannud ka seda, et üks bakter võib teist välja tõrjuda ajastu kontekstis oli asjal muidugi veel eriti tugev kõla tänu Darwinile arvati end nägevat, kuidas ka bakterite maailmas tugevam õgib nõrgemat. Selle viimase kohta võeti kasutusele isegi termin antibioos. Alexander Fleming (1888-1955), soti päritolu meedik, oli siis see teadusemees, kellele omistatakse penitsilliini kasutuselevõtu au
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
