VIRGINIA A. HENDERSON VIRGINIA A. HENDERSON Sündis 30. nov 1897 Kansases Lucy Abbot Hendersoni ja Daniel B. Hendersoni tütar Sündis pere kaheksast lapsest viiendana Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS, TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Washingtoni sõjaväelisesse õenduskooli 1924. aastal nõustus võtma vastu oma esimese töö õpetajana 1931. aastal sai Henderson Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžist bakalaureusekraadi ning 1934. aastal magistrikraadi Samas koolis oli ta ka aastatel 1934-1948 õpetaja 1953 võttis vastu koha Yale Ülikooli õenduse osakonna poolt rahastatud uuringu teadurina Hiljem keskendus Henderson rahvusvahelisele õpetamisele ja ettekannetele Andis elu jooksul välja mitmeid raamatuid HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA “Funktsioon, mida õde peamiselt täidab, on sõl...
juhtida inimeste käitumist. normatiivsed (neid tuleb järgida). Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teised väärtused nagu näiteks ilu või teisalt aga juhendav ehk normatiivne majanduslik kasu. teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Avalikkus moraalinorm peab olema avalik.
olla objektiivsed, kuna sotsioloogid on oma ideoloogiast mõjutatud maailmavaadete vangid. Relativism. Relativistid on laiendanud nende teadmiste ringi, mida võib pidada isikliku eelistuse küsimuseks, ning ühtlasi suurendanud ka inimeste õigust vastu vaielda. Inimõiguste demokraatiast saab teadmiste demokraatia - kõigi inimeste uskumused võivad olla ühtviisi tõesed. Kokkuvõte. Sotsioloogia arvestab sellega, et reaalsus on sotsioloogiliselt konstrueeritud; teeb kindlaks tegude varajatud põhjused; kirjeldab tegude ettekavatsemata tagajärgi. Marx ja Weber - klass; Weber - ratsionaalsus; Durkheim - anoomia; Merton - kuritegevuse strukturaalsed põhjused; Meadi ja Cooley - sotsialiseerumine; Michels- oligarhia; Parsons - perekond; Becker - sildistamine; Goffman- rollid/ institutsioonid.
VAESUS Sotsialoogia iseseisev töö Tartu 2009 ,,Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis" Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud riikides. Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, m...
mentaalsed, kuid samas ka sotsiaalsed ja praktilised saavutused ning kuhu asetuks ideoloogia? Kuna sotsiaalsed struktuurid on inimeste poolt konstrueeritud, siis on nad seega ka mentaalsed, sotsiaalsed ja praktilised saavutused. Sotsiaalsed strukruurid on eksistentsi omaette valdkond ja seega analüüsi omaette tase. Nad eksisteerivad nii praktiliselt kui ka analüüsi objektina. Ka ideoloogiat kui teadmist on võimalik uurida sotsioloogiliselt. Ideoloogia teenib gruppe nende sotsiaalsete praktikate korraldamise ja juhtimisel. 8. Kas ja kuidas piiritleb Dijk oma töös diskursust teistest märgisüsteemidest? Ta ütleb, et teksti ja kõne omadused lubavad teiste märgisüsteemidega võrreldes abstraktseid ideoloogilisi arvamusi paremini väljendada ja formuleerida. Loomulik keel on tähenduste, teadmiste ja arvamuste otsesel väljendamisel kõige selgem
kasuks pöörata. Me oleme harjunud uskuma, et kui meil ainult oleks raha, küll me oskaksime siis sellega juba õnnelikud olla. Nii nagu Sokratese vestluskaaslased, ei pane me tähelegi, et me vaikimisi eeldame endas selle teadmise olemasolu, mis oskab rikkust, ilu, tervist ja soosingut õigesti ära kasutada. Õnneks on vaja tarkustMis teadmine see niisugune on? Miks me eeldame, et meis on see teadmine olemas? Kui sotsioloogiliselt uurida rikkaid, terveid, ilusaid ja soositud inimesi, siis tuleb välja, et nad ei ole sugugi alati õnnelikud. Ometigi tahavad kõik ülejäänud kas või üleinimlike jõupingutuste hinnaga nendesarnaseks saada. Platon kutsub sellist teadmist, mida õnne jaoks vaja on, tarkuseks. Ta läheb isegi nii kaugele, et ütleb: kui see tarkus on olemas, siis pole raha, tervist, ilu ja soosingut enam vajagi. Tark saab õnnelikuks ka ilma nendeta, samal ajal kui nende asjade omanik ilma tarkuseta
tingimustel. Variaablid esinevad eri keeletasandil : leksikaalsed, foneetilised, fonoloogilised, morfoloogilised,süntaktilised. Põhiosa uuritud variaablitest on häälikud, mida saab vahetada ilma sõna tähendust või grammatilist vormi muutmata. Uurimismetoodika-informantide valik valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist, igal inimesel peab olema sama võimalus informandiks saada ning kuna valik on sotsioloogiliselt esinduslik, siis kirjeldab tulemus eeldatavasti korrektselt kõiki selles piirkonnas kõnelevaid keele variante. Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama sotsiaalse klassi kõne. Ühe inimese kõne võib erineda teiste sama klassi inimeste kõnest ennustamatul moel. Tavaliselt uuritakse igapäeva keelt, sest see on kõige vähem mõjutatud teistest allkeeltest ja korrektsuse ideaali poolt
esile ka skeptilised sotsiaalteadlased. Steve Woolgar esindab kriitiliste sotsiaalteadlaste koolkonda, kes leiavad, et liigne infoühiskonnast ja Internetist rääkimine on viinud meid küberboolini (Cyberbole= cyber + hyperbole), mis tuleb eesliidete liigkasutusest ning on omandanud hüperboolilised mõõtmed. Woolgar väidab, et hype ehk haip on ajaloost tuttav ja korduv nähtus. Iga uut tehnoloogiat või nähtust tutvustatakse kui enneolematut ja revolutsioonilist. Sotsioloogiliselt kriitilist suunda kajastavad üha rohkem raamatuid pealkirjadega, mis kutsuvad üles reaalsuse kontrollile. Põhiliseks argumendiks on see, et inimeste isiklikud kogemused tehnoloogiaga on pigem kaksipidised. Tehnoloogia ei ole kunagi absoluutselt hea või absoluutselt halb, ikka on situatsioone, kus tehnoloogia toimib või ei toimi ning seega pole küberboolilised üldised õigustatud. Veel võtmeteoreetikuid Marshall McLuhan – tehnoloogilise determinismi põhiteoreetik
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
ka käskida õiguse subjekte. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. 6 3. Õiguse juriidilise, sotsioloogilise ja loomuõigusliku käsitluse erisused 3.1. Juriidiline käsitlus Õigust käsitletakse peamiselt kolmel erineval viisil: juriidiliselt, sotsioloogiliselt ning loomuõiguslikult. Juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normativistlikuks kontseptsiooniks, võib nimetada käsitlust, mille põhipostulaadiks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õigusnormid luuakse inimese poolt ning selliselt loodud õigust nimetatakse ka positiivseks õiguseks. Õiguse juriidiline käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
kodutus on kasvuteel. ca 1/3 võrra kasvanud. 1/3 on tugevas sõltuvuses sellest, mida teeb ja mida mitte avalik võim. Kas koolitatakse inimesi. 80dad olid kriisiaastakümme. Eluasemepoliitika oli esimene kärpekääridele ettejäänud. Inglismaal Munitsipaalehitused praktiliselt lõpetati. See oli kindlasti üks põhjus, miks kodutute arv heaoluriikides hakkas kasvama. Sageli kasvu põhjus ja kodanike poolne surve valitsuselekodutute toetamiseks. Tv 3 telefoniküsitlused see pole sotsioloogiliselt korrektne. Aastaid tagasi oli küsimus, kas teotaks kodutuid loomi või inimesi. Ca 80 prots loomi. Kodutus on valitsusel ca 30-das järjekorras, kui raha kusagilt üle jääb. See on ka poliitiline põhjus. Ohuprobleemid, mis ennustavad kodutuse kasvu. Üks kindlasti üksi elavate meeste kasv ühiskonnas. Ca 40 prots eestis elab üksi. Üksi elav mees on kodutuse suur risk. Ja olemegi vaesuse juures tgasi. Naiste kasv on majanduslik sõltumatus
inimese heaolu. Resursijutimine majandusteadusest välja kasvanud suund, kus rssurss on inimene. Selle suuna alla käib ka see kuidas kasuatada maa alasid ka kuidas see seotub elu kvaliteediga. Lonnaplaneerimise alused uurimused 60´datel hakati mõtlema inimese peale, linn ei ole lihtsalt betoon keha, hakati huvituama kuidas inimesed tajuvad seda linna, kuidas saavad aru sellest sturktuurist, tihti hakkasid linna planeeerijad nõudma sotsioloogiliselt psühholoog. Maastikuarhituuri alased uurimused kujunenud täppisteaudste suunast. Tehakse objekti hoone tasandil. Sisekujunduse alased uurimused kuidas mõjub inimesele. Human factor kuidas inimfaktorit arvesse võtta maja planeerimisel. 1970 oli üsna hästi selge me ei saa mõjutada sotsiaalsete suhete rolli ja keskkond on alati sotsiofüüsiline keskkond millega meil tegemist on. Asustusjärgne hinnang keskkonda, objekti vaadeldakse kasutaja seisukohalt. 27.02.2009
sotsiaal-majandusliku staatusega; Vaeste mõiste on seotud enamasti "alamklassi" mõistega Sõltuvus (dependency) Sõltuvus nt riigi abist ja teenustest 27 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Vaene inimene on sotsioloogiliselt vaatepunktist isik, kes vajab abi vahendite puudumise tõttu Põhilise turvalisuse puudumine (haavatavus sots. riskide poolt) (lack of basic security) Kuigi elementaarne turvalisus on võrdsustatud põhivajadustega, siiski võib seda käsitleda ka kui haavatavust sotsiaalsetele riskidele kroonilise vaesuse tulemusena elementaarse turvalisuse puudumine mõjutab
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
ajalooline konstruktsioon. Seksuaalsus ei ole inimesele loomulik vaid kultiveeritud(on millegi harimine, rajamine, viljelemine; millegi kultuurseks muutmine ehk kultuuristamine) omadus. Bourdieu :Prantsuse sotsioloog. Sotsiaalne ebavõrdsus tuleb eelkõige kultuurist. 1) majanduslik kapital, 2) sotsiaalne kapital (see, keda tunned), 3) sümboolne kapital (teod, kuidas kuskil olla), 4) kultuuriline kapital (haridus). Uurib sotsioloogiliselt inimeste harjumusi ja sissetulekuid. Majanduslikus võrdsuses on oluline roll kõikidel kapitalidel – oluline pole muretseda, kellele kuulub labidas, vaid kõik kapitalid peavad võrdselt jaotuma. Nii jaotades luuakse uued rikkused. Räägib kultuuri- (kaotaja võidab) ja majandusväljast (võitja võidab). Need on erinevad. See, kes on võimalikult omamoodi, tuleb esile. Tugeb kultuuriväli teeb maailma sidusamaks. 16. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler.
Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid
selgitaksid? Kultuuri evolutsiooniline kujunemine toimus kahe-kolme miljoni aastaga ja inimkehaga selle aja jooksul toimunud oluliste muutustega. Muutusid toitumis- ja elamisharjumused. Samuti tõusis esile seksuaalse vahekorra tähtsus, mis suurendas inimeste omavahelist suhtlust ja läbikäimist. Evolutsioon tingis ka selle, et järglased jäävad üsna kauaks oma esivanemate juurde ning sellest sai alguse suhtlus ja keele abil arenes kultuur. 3.2. Kuidas «kultuuri» sotsioloogiliselt defineeritakse ning millistele tunnetele selle puhul tähelepanu pööratakse? Kultuur on sellise inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Teine viis kultuuri vaadata, on rõhutada, kuidas see kujundab inimeste maailmatunnetust ja muudab nende eneseväljendust. Kultuuri võti peitub inimestes arenenud võimes kasutada sümboleid - häälitsused, keel, näoilmed, zestid. 3.3
mõningatel juhtudel sunnitud norme rikkuma. Aja märk on olla edukas, rikas, etc. ning inimene olenemata eeldustest paneb mängu kõik mis on et jõuda võimalikult lähedale ideaalile mis ühiskond on eesmärkideks seadnud, teinekord ka vahendeid valimata. Teisalt on inimesed, kes eesmärkidest loobuvad ja lati allapoole lasevad et norme järgida. Prevaleerivaks seisukohaks on siiski see, et maailm on avatud ja normidest mööda vaadates võib inimene kaugele jõuda. Üldiselt on see sotsioloogiliselt tõestatud, et edasiminejatel on olemas spetsiifilised isikuomadused mis ei ole küll üdini positiivsed kuid aitab neil jõuda ühiskonna ülemistesse kihtidesse, vaatamata sellele kas tegemist on positiivse või negatiivse normirikkumisega. Eesti ühiskonnas on hetkel toimunud negatiivne nihe, normide eiramiseks. Suurem osa negatiivsetest nihetest tekib just sotsiaalsetel põhjustel. On leitud, et näiteks enesetappude peamisteks põhjusteks on sotsiaalsed probleemid
"Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama." -Sokrates Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise kirjeldamisega, vaid määrab, milline see peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab juhtida inimeste käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Eetika käsitleb kõlbluse allikaid, motiive, eesmärke ja rakendamist mitmesugustel elualadel. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida).
Electoral System väidab aga, et vähemalt 100 riigis on ühekojaline parlament. Selles raamatus on ära toodud andmed 150 riigi kohta, tollal ÜROs 186 riiki. Paljudel polnud üldse parlamenti, mõnes ta määrati. Seadusandluse dubleerimine teise koja poolt tõstab seaduste kvaliteeti. Teine koda võiks olla maakondade esindus, mis vähendaks Tallinna-keskset ainujuhtimist. Sotsioloogiliselt oleks ühiskonnale parem, kui asjad ei keerleks mitte ühe koja ümber. Psühholoogiline põhjendus: teine koda (pidades silmas 1938. aasta põhiseadust) moodustus vanematest poliitikutest, kes ei taha osaleda valimiskampaanias, kuid tahavad osaleda poliitikas. NB! Tiit Käib tegi ka ettepaneku kolmekojaliseks parlamendiks: esimene koda – üldiselt valitav, teine koda – maakonnad ja linnad, kolmas koda – vallad ja alevid. Vastuväited:
keelt ja teisi koode nagu hääletoon, pealiigutus, kulmukergitus, naeratus, käe- ja käsivarrezestid, kehapoos, silmside, kaugus, kehakalle jne, mida kasutatakse keelega paralleelselt) ülejäänud kultuuri kui isiku universumitunnetuse osa vahel Süsteemvõrgustikke defineerib käitumises (eriti kommunikatiivses) valikute modelleerimise vahendi mõiste kaudu. Taoline lähenemine on orienteeritud rohkem psühholoogiliselt kui sotsioloogiliselt. Universumitunnetus (knowledge of the universe) See pole tunnetus üheski kindlas või määratletud mõttes: see on oletuste sasipundar, tihti emotsionaalse värvinguga ning see muutub pidevalt. See on isiku `subjektiivne reaalsus', kui kasutada Bergeri ja Luckmani terminit. `universum' - tunnetuse kõikehaarav olemus: see on kõik, mida inimene tunneb, kui tahes avara või tühisena see ka ei esine. /vrd semiosfäär/
andmemahud (Eisenhardt, 1989) - Sisuanalüüs N. võtmesõnade leidmine, loendamine, üldistamine Kodeerimine on mingi andmehulga tihendamine leidmaks analüüsitavaid kategooriaid. Kodeerimine on analüüsi protsessi osa kuid mitte terve analüüs. Kodeerimiselt interpreteerimisele liikumine sisaldab kategooriatega mängimist ja avastamist Sotsioloogiliselt konstrueeritud koodid (teooriast juhinduvad) vs. in vivo koodid (andmetest juhinduvad). Esimesed on konstrueeritud teooria põhjal ja neid on võimalik leida enne andmetega tutvumist. Teine on andmetest tulenevad koodid (Coffey & Atkinson, 1996: 26-27, 32, 46; in Piekkari & Welch, 2008) - Cross-case Juhtumite omavaheline võrdlemine ja vastandamine Vorm: tabel N
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
enamus maailma riike on kahekojalised (80%) – toetutakse Viljar Peebu artiklile Postimehes. Electoral System väidab aga vähemalt 100 riigis on ühekojaline parlament. Selles raamatus on ära toodud andmed 150 riigi kohta, tollal ÜROs 186 riiki. Paljudel polnud üldse parlamenti, mõnes ta määrati seadusandluse dubleerimine teise koja poolt tõstab seaduste kvaliteeti teine koda võiks olla maakondade esindus, mis vähendaks Tallinna-keskset ainujuhtimist sotsioloogiliselt oleks ühiskonnale parem, kui asjad ei keerleks mitte ühe koja ümber psühholoogiline põhjendus – teine koda (silmas pidades 1938.a. põhiseadust) moodustus vanematest poliitikutest, kes ei taha osaleda valimiskampaanias, kuid tahavad osaleda poliitikas NB! – Tiit Käbin tegi ka ettepaneku kolmekojaliseks parlamendiks – esimene koda üldiselt valitav, teine koda – maakonnad ja linnad, kolmas koda – vallad ja alevid Vastuväited:
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
Mida rohkem ühiskondlik domineerimine baseerub just õiguslikel-ratsionaalsetel alustel, seda rohkem võime öelda, et ühiskond on liikunud eesmärgiratsionaalsuse suunas. Riigikäsitlus Max Weber ütles: "Riik on ainus, kes omab õigust legitiimsele võimule ja vägivallale". Riik pakub kõigile kaitset oma territooriumi ja riik on ainus, kes omab õigust vägivallale, riigil on legitiimse vägivalla monopol. Kõnes "Poliitika kui elukutse ja kutsumus" ütles Weber: "Kaasaegset riiki võib sotsioloogiliselt defineerida lõppude-lõpuks ainult ühe spetsiifilise vahendi kaudu, mis sellele, nagu üldse igale poliitilisele ühendusele, omane on: füüsilise vägivalla kaudu... Loomulikult ei ole vägivald riigi jaoks normaalseks või ainsaks vahendiks--sellest ei saa juttugi olla; küll aga on ta riigile eriomaseks vahendiks. Just käesoleval ajal on riigi suhe vägivallaga eriti intiimne." Edasi ütles Weber, et läbi aegade on inimkond suhtunud füüsilisse vägivalda kui täiesti
See on nagu õpetaja, kes püüab suunata inimesi järgima antud ühiskonnas valitsevaid objektiivseid seaduspärasusi, pidades kinni sotsiaalse olemise ja käitumise normist. Sanktsiooni kaudu saab inimesi panna arvestama ühiskondlikult hinnatavaid väärtusi. Sanktsioon on rahvusvahelises õiguses majanduslik, sõjaline, vm sunniabinõu, mida kohaldatakse rahvusvahelisi õigusnorme rikkunud rahvusvahelise õiguse subjekti suhtes. Reeglina arvatakse, et sanktsioon on karistus. Sotsioloogiliselt on see reaktsioon hinnang mingile teole, seda nii positiivses, kui negatiivses mõttes. Sanktsioon seostub nii õigusnormidega, kui õigusväliste normidega. Sanktsioonide liigid. positiivsed sanktsioonid õiguspärase käitumise korral, eesmärk soodustada edaspidist normipärast käitumist negatiivsed sanktsioonid õigusnormidel formaalne sotsiaalne kontroll; õigusvälistel mitteformaalne sotsiaalne kontroll pluss mitteformaalsed sanktsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
