BIOLOOGIA 3.?? Kursus Eukarüootsed rakud jagunevad Mitoos kromosoomide arv ei muutu Meioos kromosoomide arv väheneb kaks korda, sest tekivad sugurakud, et saaks toimuda viljastumine gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket
suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb, folliikul kuivab ära, emaka limaskest irdub ja algab menstruatsioon. See kõik toimub progesterooni taseme languse tõttu. Kui munarakk viljastatakse, tõuseb progesterooni tase ja emaka limaskest pakseneb veelgi. Pärast menstruatsiooni on lima vähe, see on paks ja kleepuv ning seemnerakkude jaoks läbitungimatu
Valminud sugurakkude munandimanustes Ei säili, toimub säilumiskoht menstruatsioon Suguraku 72h 36-48h viljastumisvõimelisus Spermatogeneesi ja ovogeneesi sarnasused: - Tekivad haploidse kromosoomistikuga sugurakud 7. Tekkinud rakkudes on vanemorganismi geneetiline materjal Tunnus Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt suurus väiksem suurem liikumisvõi olemas, aktiivne puudub me toitevaru väiksem suurem Eritunnused -vajab arenguks Ainuke loomne rakk, millel on kehatemperatuurist kest. madalamat temperatuuri -ei tohi kokku puutuda verega
Munandimanus spermide talletamine Seemnejuha spermide liikumine Seemnepõieke ja eesnääre sperma tootmine Suguti sigitamine Munasarjad munarakkude valmimine Munajuha munarakkude liikumine, viljastamine Emakas looteareng Tupp ühendab sisemisi elundeid välistega http://www.abiks.pri.ee Sugurakkude ehitus ja erinevus keharakkudest Seemnerakk e spermatosoid e sperm pea, tuum, kael, vibur Munarakk e ovotsüit ümbris, tsütoplasma, tuum Erinevused: haploidsed, kehavõõrad rakud (ei kuulu kudedesse), puudub ainevahetus, ei pooldu, tuumaplasma/tsütoplasma spermid 1/1, munarakud 1/1000 Sugurakkude kujunemine sugunäärmetes Spermatogenees, spermatogoonid e alg seemnerakud _ 4 spermi Ovogenees, algmunarakud e ovogoonid _ 1 munarakk, 3 juhtkeha _= (n2)_mitoos_2n_kasvamine_2n_meioos_n
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2
Erinevused sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel. 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kroma...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elika Saskina EMBRÜOLOOGIA Seminaritöö Tartu 2017 1. Embrüoloogia seminaritöö 1.1. Millised olid eelnevad teadmised? Enamik eelnevaid teadmisi embrüoloogiast sain gümnaasiumi bioloogia tunnist. Näiteks teadsin, et lapse saamiseks peab seemnerakk viljastama munarakku. Terve lapse saamiseks peavad vanemad olema tervisliku eluviisiga seega süüa mitmekesist toitu, olema aktiivsed, lisaks vältima alkoholi, tubaka tooteid ja muid narkootilisi aineid. Meestele pole soovitatav kanda liiga kitsast aluspesu, sest see hävitab spermarakke. Aborti saab teha kuni kolme kuuni alates viljastumisest või 20 nädalani, kui lootel on leitud mõni füüsiline või vaimne puue . Teadsin, et loote sugu sõltub
Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h
seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u.80 päeva; sperme valmib pidevalt alates murdeeast kuni elu lõpuni; ühe seemnepurskega eritub mitusada miljonit spermi; spermid vajavad arenemiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri; spermid ei tohi kokku puutuda organismi verega, sest vere kaitserakud hävitavad
Miks saadakse järglasi? Selle tähendus on muutunud läbi aegade - Müüdid - nt kurge toomine - Tabus nt abielu välised lapsed - Traditsioonid nt ristsed Prenataalne periood: viljastumisest kuni sünnini 280 päevane arengutsükkel Perinataalne periood: 22st nädalast kuni 168 h ( seitsmenda elupäevani) peale sündi . Toimub kolm põhilist ontogeneesi pööret. Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi. Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sugurakkude kromosonaalsed omadused: Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y).
Bioloogia 02.03.2012 Paljunemine Suguline Geneetiline pärilik kahelt vanemalt Vanematel moodustuvad sugurakud e. Gameedid: Seemnerakk e. Spermatosoid Munarakk e. Ovotsüüt Seemnetega paljunemine on suguline paljunemine! Viljastumine Munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk - Haploidne kromosoomistik Seemnerakk Haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk e. Sügoot Diploidne kromosoomistik Kehaväline viljastumine (kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu Kehasisene viljastumine (roomajad, linud, imetajad) Küpsed vähem sugurakke, parem kaitse ebasoodsate tingimuste eest Iseviljastumine
3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Ovulatsioon on küpse munaraku vallandumine munasarjast. Ovulatsioon toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi. Viljastumisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos). Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tulemusena moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula, ning seejärel blastula. Viljastumine Toimub munajuha laienenud osas. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 45 päeva. Umbes 7. nädalal peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale Kunstlik viljastamine
14. Väheneb kaks korda kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus. 15. Meioosi tähtsus on toota sugurakke. 16. Mitoos - keharakkude moodustumine, diploidne kromosoomistik, moodustub kaks uut rakku, ei toimu ristsiiret, toimub üks mitootiline jagunemine, meioos - sugurakkude tootmine, haploidne kromosoomistik, moodustub neli uut rakku, profaasis toimub ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. 17. Munarakk - naisel, kest on, suured on, toitained on, munarakke pole enam menopausi ajal, seemnerakk - vibur on ,kus on mitokondrid liikumisenergia saamiseks, DNA on tihedalt kokku pakitud, mehel, peas esinevad lõhustuvad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks, sarnasus - nii munarakk, kui ka seemnerakk on mõeldud viljastumiseks ja järglaste saamiseks. 18. Ovogenees - munarakkude areng naistel, moodustub üks viljastamisvõimeline munarakk, üks kord kuus on munarakk viljastamisvõimeline, spermatogenees - spermide areng mehel, pidev protsess, mis toimub kehatemp
reeglitena: · aheldusreegel: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad enamasti koos, sealjuures seda sagedamini, mida väiksem on nende vahemaa piki kromosoomi; · ristsiirdereegel: aheldunud geenid rekombineeruvad meiootilise ristsiirde kaudu, kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. Poiss või tüdruk? Nii munarakk kui seemnerakk sisaldavad kromosoome (kumbki 23 üksikut kromosoomi). Seega on viljastatud munarakus kromosoomide arvuks 46. Nendesse kromosoomidesse on kätketud meie tunnusjooned. Igas munarakus on 22 tavalist ja üks niinimetatud X- kromosoom. Seemnerakkudes on 22 tavalist ja lisaks umbes pooltel X-kromosoom ja pooltel Y- kromosoom. X ja Y kromosoomide omavaheline kombinatsioon määrabki loote soo. Kui Y kromosoomiga seemnerakk ühineb munarakuga, siis viljastamisjärgne kromosoomide
Teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust (munarakk, seemnerakk, munasari, munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine
1)Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja moodustub kääviniidistik. 2)Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile 3)Kromatiidid lahkenvad raku poolustele 4)Toimub tsütokinees. ------ Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku. VILJASTUMINE Kehasisene Kehaväline Munarakk, seemnerakk PALJUNEMINE Suguline Mittesuguline Osalus 2(naise ja mehe sugurakk) Osalus 1 Sugurakud Sugurakud puuduvad Pärilikkused erinevad Identsed Mittesuguline paljunemine
ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laiendatud ka mehepoolse või teadmata põhjusega viljatutele paaridele. Hinnanguliselt on viljatuid, kuid lapsi soovivaid paare Eestis umbes 15 kuni 20 tuhat. Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiniline protseduur, mille käigus: 1) kutsutakse kunstlikult esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku; 2) sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku; 3) naisele kantakse üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Meetodid Intrateriinne inseminatsioon (IUI) Protseduuri käigus süstitakse parima kvaliteediga seemnerakud emakaõõnde. Üle 35. aastastel naistel IUI õnnestumise tõenäosus on väga madal ja soovitatav valik on kehaväline viljastamine. Edukus sõltub: naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse
Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega pistikutega Paju, mustsõstar Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega risoomidega Orashein, piparmünt, maikelluke Vegetatiivne paljunemine 8. Taime osadega lehtedega (lehetükikestega) Begoonia, säntpoolia Suguline paljunemine Geneetiline e pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud e gameedid: Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt Suguline paljunemine Omane nii taimedele kui loomadele. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu- elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad
14) Haploidne kromosoomistik-sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 15) Diploidne kromosoomistik-keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina 16) Somaatiline rakk e keharakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk 17) Gameet- sugurakk 18) Kromosoomide ristsiire-meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid 19) Sügoot- viljastatud munarakk 20) Sperm- seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis 21) Sperma-Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme 22) Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermatosoidide areng 23) Munarakk e ovotsüüt- emassugurakk 24) Ovogenees- munarakkude areng 25) Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast. 2. SELGITA 1) Miks paljundatakse kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? - Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada
Juurvõsudega- vaarikas, lepp, haab Maa aluste varte e risosoomidega orashein piparmünt Okstega- sõstrad Lehtedega- mõned toa lilled Miks paljundatakse taimi vegetatiivselt?(2) 1. saadakse lühikese ajaga palju järglasi 2. järglase pärilikkus identne(säilivad sordiomadused) Mis iseloomustab munarakke ja seemnerakke?(eraldi 3 iga kohta) Munarakk Küpsemine toimub tsükliliselt Menopaus 45-55 eluaastal Paljunemine lõppeb looteeas meioos jätkub suguküpsuse saabudes Seemnerakk Pidev protsess Paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Paljunevad alates suguküpsusest Kirjelda mitoosi käiku Profaas, meta faas, anafaas, telofaas Mille poolest erineb meioos mitoosist?( 4 erinevust) Mitoos Meioos 1 jagubemine 2 jagunemist Tekib 2 rakku 4 rakku Kahekordne kromosoomistik(46) 1 kordne kromosoomistik(23)
kromosoomilist spermi. Ovogenees toimub meioosi teel, protsessi käigus tekib ühest ovogoonist üks 23-kromosoomiline munarakk. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest parimini kaitstud, mis võimaldab munarakkude arvu hoida väiksemana. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Kuni ovulatsioonini on munarakk munasarjas ümbritsetud follikuliga, mis rebenedes muutub kollakehaks. Nad eritavad naissuguhormoone östrogeen ja progesteroon, mis soodustavad
läbi emakakaela ja emaka munajuhasse üles ujunud spermatosoidiga. Viljastumine toimub tavaliselt 36 tunni jooksul pärast munaraku vabanemist. (Kliinik Elite s.a) Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis jõuavad läbi emakakaela munajuhade juurde umbes 1,5 tunni pärast. Seemnerakk võib säilida emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku ning sellest hulgast ainult üks seemnerakk viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. (Kool s.a) 3 Viljatuse põhjused Lapsetuse põhjused on jagunenud naiste ja meeste vahel võrdselt ehk 40% on naisepoolseid ja
6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodusutuvad sugurakud ehk gameedid:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatiline rakk e keharakk Igal rakul on oma kindel eluiga ja see sõltub koest kus ta on. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Üks pikemaid rakutsükleid on sidekude. Mitoosi osad: 1) profaas 2) metafaas 3) anafaas 4) telofaas
Pungumine(Korallid, pärmseen, hüdra) Sibulaga(tulp, sibul, liilia) Võsundiga(Maasikas, hanijalg) Mugulaga(Kartul) Juurevõsuga(Lepp, vaarikas) Juurega(Võilill, ohakas) Võrsikutega(Karusmari, mustsõstar) Lehega( Havisaba, varjukannike) Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt Vanematelt moodustuvad sugurakud ehk GAMEEDID Seemnerakk/spermatosoid ja Munarakk/ovotsüüt Viljastumine Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk-haploidne kromosoomistik Seemnerakk- haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk ehk SÜGOOT- dipolidne kromosoomistik Viljastumine Kehaväline viljastumine(kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke. Viljastumine juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu. Kehasisene viljastumine(roomajad, linnud, imetajad) Küpseb vähem sugurakke
→ toimub 14 päeva enne menustratsiooni → peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. → kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk → munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi → seemnerakk kuni 72 tundi → viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu → tekib sügoot ehk viljastatud munarakk → edasi toimub lõigustumine (mitoos) → munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Viljastumine → Munarakku jõudmiseks liiguvad spermid läbi emaka munajuhadesse → munarakuga kohtudes eraldavad spermid lagundavaid ensüüme, et tungida läbi
3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse.
Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Kuidas see toimub ? Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. Ligikaudu 3-6 päeva jooksul jõuab embrüo emakasse. Selle aja kestel koosneb embrüo tervest rakkude grupist, mis hiljem jagunevad
Munaraku kehaväline viljastamine Mis on kehaväline viljastamine ? See on tänapäeval üks peamisi kunstliku viljastamise meetodeid, mis võimaldab lastetuse probleemiga silmitsi seisvatel peredel järglasi saada. Viljastamine Kui on ette nähtud, et seemnerakk ja munarakk kohtuvad naise organismis, siis kehavälise viljastamise korral luuakse kohtumispaik naise organismist väljaspool laboritingimustes. Seal saab jälgida ja loota, et munarakk viljastuks ja areneks embrüoks e. idulaseks. Seejärel viiakse see naise emakasse. Rasestumine toimub ainult siis, kui embrüo kinnitub emaka limaskesta külge. Kui tulemuslik see on ? Eestis tohib naisele siirata korraga kõige rohkem kolm embrüot.
meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. mitoos-päristuumse rakujagunemise viis,millegatagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse somaatiline rakk-organismis ehitusse kuuluv kehaeakk sperm-e.spermatosoid-seemnerakk mis moodustub üldjuhul isasorganismis. spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. spermatogoon-isasorganismis esinev seemneraku eelane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer.-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav loht,kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemine,uus organism pärineb vanema mingist kehaosast.
· Rakud paljunevad jagunemise teel. · Rakk on autonoomne bioloogiline ühik iseseisev eluüksus. · Päristuumne rakk omab tuuma eukarüoot. · Eeltuumne rakk prokarütood. Rakkude liigitus 1.Tuuma olemasolu alusel : 1.1 eeltuumsed rakud ehk prokarütoodid. 1.2 Päristuumsed rakud ehk eukaruoodid. 2. Pärilikuse alusel 2.1 taimsed rakud 2.2 loomsed rakud 2.3 seemnerakud 3. Ülesande alusel 3.1 keharakud 3.2 sugurakud 3.3 munarkk 3.4 seemnerakk 4. Ehituse alusel 4.1 Närvkude närvirakud 4.2 Lihaskude lihasrakud 4.3 Epiteel rakud epiteelkoerakud 4.4 Sidekude esineb inimese organismis erinevad vormid 4.4.1 Luu-ja kõhrkude 4.4.2 Rasvkude 4.4.3 Veri vedela koena vererakud 4.4.3.1 Punased vererakud 4.4.3.2 Valged vererakud 4.4.3.3 Vereliistakud 5. Paljunemise alusel 5.1 Lähterakk rakk, millest areneb tütarrakk 5.2 Tütarrakk rakk,millest on arenenud lähterakk 5
Jagatakse sugurakkudes organismi kromosoomisik kaheks, toimub meioos. Keerulisem mittesugulisest kuna: - On vaja leida sigimispartner - Sugurakud peavad omavahel ühinema - Paljunemisel saab organism vaid pooled oma geenidest Suure geneetiline erinevus aitab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti suurem vastupidavus haigustele. Sugurakkude ühinemist imetatakse viljastumiseks. Viljastumiel ühinevad muna- ja seemnerakk ning nende tuumad liituvad. - Viljastumine toimub munajuhas - Viljastatud munarakk areneb munajuhas - Seemnerakud sisenevad tupe kaudu - Laps sünnib läbi tupe - Emaka kokkutõmbed kutsuvad esile sünnituse - Munarakke toodetakse munasarjades - Ovulatsiooni käigus vabastatakse munarakk munajuhas - Suguhormoone toodetakse munasarjas - Munarakk liigub emakapoole läbi munajuha - Emakat ühendab väliste suguelunditega tupp
tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. o Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. o Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. o Embrüogenees looteline areng o Postembrüogenees lootejärgne areng o Viljastumine Ühinevad muna- ja seemnerakk- alus uue organismi tekkele ja järgnevale arengule o Ontogenees Isendi areng viljastumisest surmani o Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. o Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. o Folliikul Munasarjas munarakku ümbritsev rakkude kiht. o Kollakeha Rebenenud folliikul. o Sügoot viljastunud munarakk. o Gameet organismi sugurakk
IV Mittesuguline paljunemine Vegetatiivse paljunemise liigid Otsepooldumine bakteritel Mitoos ainuraksetel Pungumine ainuõõssetel, käsnadel, pärmseentel Õistaimedel sibula, mugula, risoomi, lehe jms abil Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel V Suguline paljunemine Kaheliviljastumine Toimub õistaimedel. Tolmuteras on kaks seemnerakku (n), üks seemnerakk ühineb munarakuga (n), sellest tekib idu (2n), teine seemnerakk ühineb keskrakuga (2n), sellest tekib toiduvaru ehk endosperm (3n). Neitsisünnitamine- ehk partenogenees, emasorganism saab järglasi ilma isasorganismita Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees
Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ühekordne kromosoomistik Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrisoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees - tuumajagunemine Kliiniline surm teadvus puudub, südametöö ja hingamine seiskunud, võimalik elustada Koorion ehk kõldkest- välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises
KARUSMARI, õunviljalised I II III SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine. Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku
Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.
erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Prenataalne ja postnataalne periood Inimese ontogenees jaotab kaheks etapiks: a) Sünnieelne ehk prenataalne b) Sünnijärgne ehk postnataalne Seemnerakud – Leeuwenhoek, esimest korda kirjeldatud 1677. Munarakk – von Baer, 1862. 1875. aastal demonstreeris emrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk. Olukorda, kus munarakku siseneb korraga rohkem kui üks seemnerakk, esineb suhteliselt harva. Viljastumine toimub tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- ehk pesastumiskohta. Pesastumiskohta jõuab rakukogumik blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab 5 päeva. Fertilisatsiooni bioloogiline tähendus:
Katseklaasilapsed By Marju & Kertu Kunstlik viljastamine mis see on? Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiline protseduur Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Ehk teisisõnu: kunstlik viljastamine Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga
positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eellasrakk Sperm-meessugurakud,viljastumisvõimeline seemnerakk,moodustatakse munandites Munarakk-naissugurakud,tooetakse munasarjades koht kuhu sperm läheb ,ja selle tagajärejel toimub viljastamine Polaarkeha- viljastumisvõimetu munarakk Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarja,valminmine Menstruatsioon- emaka limaskesta ja vere irdumine koos viljastamata munarakuga Menopaus- munarakkude küpsemise peatumine, ovulatsiooni lakkamine Sügoot-viljastatud munarakk mis on tekkinud emas ja isassuguraku ühinemisel.
Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast Partogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust Platsenta emakook, kujuneb raseduse ajal emakas, toimub ema ja lootevaheline ainevahetus. Postembrüogenees lootejärgne areng Rakutsükkel raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Spermatogenees seemnerakkude areng Spermatosoid seemnerakk Sügoot viljastatud munarakk Tetratogeen loote väärarengut põhjustavad faktorid Tsütokinees tsütoplasma jagunemine
Reaktsiooninorm – ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid Reaktsiooninormi üksikisikul määrab ära genotüüp Reaktsiooninormi liigil määrab ära geenifond Kitsas reaktsiooninorm Lai reaktsiooninorm Inimeste juuksevärvus, silmade Inimese kehakaal, intellekt, kanade suurus, karvade läbimõõt munatoodang Ühemunakaksikud: seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks Alati ühte sugu Geneetiliselt identsed Kahemunakaksikud: valmivad kaks munarakku eri viljastumise teel Võivad olla erinevast soost Geneetiliselt erinevad Pärilikud haigused Geenihaigused: kurttummus, hemofiilia, soomustõbi Kromosoomhaigused: Down’i sündroom, kassikisa sündroom Ennetamine: mutageenide vältimine, sugulusabieludest hoidumine,
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe
asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. *Eesnääre meessugurakk, mis viljastab munaraku ja määrab lapse soo (moodustub ja säilib munandites). *Seemnerakk *Mõisted Üldised Hellitused enne seksuaalvahekorda *Eelmäng Teatud piirkonnad, mida puudutades inimene erutub *Erogeensed alad Mehe peenise naise tuppe sisestamine mõnu või järglaste tegemise eesmärgil *Suguline vahekord Orgasmi kätte saamine õrnuse ja katsumise teel *Petting Suguelundi kõvastumine *Erektsioon
Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine).
Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas Selgita ovulatsiooni toimumist. Tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Ovulatsiooni ajal ja mõned päevad pärast seda võib naine rasestuda. Kui kaua võib olla viljastumisvõimeline munarakk ning kui kaua seemnerakk? Munarakk umbes 36 tundi. Seemnerakk kuni 48 tundi. Nimeta erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid. Kondoom, pessaar, hormonaalsed vahendid, spiraal Kirjelda viljastatud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul. Esimese nädala jooksul moodustavad sisemise rakukogumiku rakud kaks kihti hüpoblasti ja epiblasti. Hüpoblastist saab alguse rebukott üks struktuuridest, mille kaudu ema varustab algstaadiumis olevat embrüot toitainetega
kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt
alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja sugurakus on 23 kromosoomi. 7. spermatogenees- on spermide areng. Sp algab suguküpsuse saabumisega ja kestab kõrge eani. 1st spermatogoonist tekib 4 spermi. 8. Millal tekib sügoot e viljastatud munarakk? siis kui ovulatsiooni ajal on valminud munarakk vallandunud munasarjast, liikunud munajuhasse, seal kohtunud spermiga, ühinenud- tekib viljastatud munarakk. *Munarakk-on suur, toitainerikas. *Seemnerakk on munarakust väiksem, viburiga. 9. keha sisene ja väline viljastamine- keha sisene on nt inimese rasedus. Kehaväline nt- konnadel , kaladel mari vees. 10. Embrüogenees- see on aeg, kui loode embrüo areneb ema organismis. * Postembrüomaalne areng- pärast looteline, algab sünniga. Imikuiga, väikelapseiga. *Fülogeneetiline areng- näitab ära liigi ajaloolise arengu. 11. Mis arenevad välja lootelehtedest? elundite alged, milest hiljem arenevad elundid, elundkond.
Paljasseemnetaimede hulgas on puid, põõsaid ja ka palju rohttaimi. Pärismaised liike tuuakse sisse kas tahlikult või tahtmatult, näiteks on meile sisse toodus lehis. Paljud okaspuud sisaldavad vaiku, mis kaitseb neid bakterite ja seente kahjustuste eest. Kõige lihtsama ehitusega taimed on sõnajalgtaimed, sest neil puuduvad juured ja juhtkude. 7. Täienda sammaltaime arengu skeemi järgmiste mõistetega: eos, munarakk, viljastatud munarakk, seemnerakk. 8. Tabelis on hõimkondade kaupa taimeliikide arvud maa ilmas ja Eestis: Hõimkond liikide arv maailmas liikide arv Eestis Sammaltaimed 20 000 530 Sõnajalgtaimed 12 000 50 Paljasseemnetaimed 600 4 Õistaimed 225 000 1500 Missuguseid taimi on maailmas kõige rohkem ?
annaabi.ee 
