CV (Curriculum Vitae) Nimi: Otto Eduard Leopold von Bismarck Sünniaeg ja koht: 1.aprill.1815 Saksamaa, Schönhausen Päritolu: Junkruperekond Hariduskäik: 1832.1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadus Töökogemus: 18621890 Preisi peaminister ja välisminister 1871 SaksaKeisririigi riigikantsler 1867 PõhjaSaksa Liidu kantsler 18591862 Saadik Venemaal 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval Surmaaeg: 30.juuli.1898 Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. On saavutanud väga palju tähtsaid võite poliitikas. Kõige suurim saavutus oli Saksamaa ühendamine. Ta oli 19. sajandi Euroopas üks tuntumaid poliitikuid ning Saksamaa esimene riigikantsler. Minu arvamus: Ta oli oma põhimõtetele kindel ja ei kohkunud ilmselgelt mitte milleg...
The Politics of the New Welfare State, Bruno Palier Eksamiküsimus: iseloomusta 4 faasi, millest ta räägib tekstis! Turning Vice Into Vice – pahede ümberjaotamine (aga ei õnnestunud). Kontinetaal-Euroopa: Bismarcki mudel on sattunud suure surve alla. Majanduslikud allakäigud riikidel (töötus kasvas, raha ei olnud). Bismarcki mudel on mees leivateenija mudel, heaoluriik ei ole disainitud selleks, et aidata naist. Kindlustab pere (naise) läbi töötava mehe. Tänapäeval ei ole väga päevakorrane enam (pered ei ole enam stabiilsed, palju üksikemasid jne). On vaja muuta midagi Kontinentaal-Euroopas, seda otsustati 70-ndatel. Peale seda autor jagab muutuse nelja faasi. Esimene Faas: Päästke tööstus! Püüti kindlustada rohkem töötavat mees
· Elukoht: Schönhaus, Magdeburgi lähedal, Pommeris · Päritolu: Brandenburgi aadlisuguvõsa · Haridus: Göttingeni ja Berliini õigusteaduskonnad · Edasine töökogemus: Poliitikukarjäär 1847.a - Preisi maapäeva saadik 1848. - 1849. a - nõudmine relvi kasutada revolutsiooni vastu 1851. -1859.a - Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval 1859.-1862. a - saadik Venemaal ja Prantsusmaal 1862. - 1890.a - Preisi valitsusjuht Saksamaa ühendamine Liit Bismarcki ja Wilhelm I vahel Sõjaväe reformi elluviimine 1864.a koos Austriaga purustati Taani 1866.a provotseeris Austria-Preisi sõja 1867.a Põhja-Saksa Liidu loomine Bismarck saab Preisi liidukantsleriks e. valitsusjuhiks 1870.a- Saksa-Prantsusmaa sõda Bismarck sai "raudseks kantsleriks" Bismarcki erru minek 1888.a Wilhelm I surm, Wilhelm II saamine troonile 1890.a Bismarck sunniti erru Bismarcki kolmine tagasi mõisasse 1898.a, 30. juuli Bismarcki surm
heakskiitu. Kuningas Wilhelm I ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustad maapäeva mitte arvestada ning tegutses põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus samal aastal Preisi- maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. Wilhelm märkis tema kohta: ,,Äge reaktsionäär, lõhnab vere järele, kasutada hiljem." ,,Hiljem" oli saabunud ning see oli Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega"
heakskiitu. Kuningas Wilhelm I ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustad maapäeva mitte arvestada ning tegutses põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus samal aastal Preisi- maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. Wilhelm märkis tema kohta: ,,Äge reaktsionäär, lõhnab vere järele, kasutada hiljem." ,,Hiljem" oli saabunud ning see oli Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega"
kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862. Aastal Preisi-maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja vere poliitikaga". Nende sõnadega hakati hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Kuningas Wilhelm 1. toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes Wilhelm 1
kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862. Aastal Preisi-maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja vere poliitikaga". Nende sõnadega hakati hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Kuningas Wilhelm 1. toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes Wilhelm I. ja
riigi põhiseadus ja Preisi kuningas lükkas tagasi kesisritiitli. 1850. aastal sai Otto von Bismarck Erfurdi parlamendi saadikuks. Samuti avati Frankfurdi Liidupäev, mille juurde saadikuks Bismarck aastal 1851 määrati. Samal aastal toimus ka Louis Napoleon Bonaparte riigipööre. Aastal 1859 kutsuti Bismarck Frankfurdist ära ning nimetati Preisi saadikuks Peterburis.1862. aastal kutsus kuningas Wilhelm I Preisi-maavalitsusjuhiks ,,tugeva käega" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. Bismarck osutus isegi väga kindlakäeliseks poliitikuks, kes eiras tihti konstitutsioonilisi norme ning ägedas konfliktis saadikute kojaga reformis ta sõjaväge ja veel palju muud. Kord Maapäevl teatas ta vaidlushoos, et suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega" . Nende sõnadega hakatigi hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Bismarcki ühe peamist eesmärki Saksamaa ühendamist. Koos Austriaga purustati 1864
Miks Saksamaa ühendajaks oli Preisimaa? Saksamaal oli kümneid riike, neist kõige võimsamad olid Preisimaa ja Austria, kes tahtsid mitmest väiksest riigist moodustada ühe suure riigi. Ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit oli seadnud eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ilma Austriata. Sooviti ühtlustada Saksamaa poltiitikat, majandust ja juhtpositsiooni Euroopas. Hiljem võitles juba Saksamaa ülemvõimupärast maailmas. Otto von Bismarcki üks peamisi eesmärke oli Saksamaa ühendamine ja tugeva armee loomine võimaldas tal seda ellu viia. Bismarck provotseeris Austriaga, kes alguses aitas neil võita Taani. Austria-Preisi sõda lõppes Austria kaotusega ja Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Põhja-Saksa Liitu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki
Riigipäeval tugines ta junkrute ja suurkodanluse blokile, 18721878 võitles Kulturkampfi raames Saksamaa lõuna- ja lääneosa opositsiooni vastu, paljastas Prantsusmaa revansitaotlusi ning püüdis Prantsusmaa ja Venemaa lähenemist vältida Kolmekeisriliidu (1873) ning Edasikindlustamislepingu (1887) abil. Ta juhtis Kolmikliidu moodustamist ning toetas Saksamaa 18841885 alanud koloniaalekspansiooni. Töölispoliitika nurjumine ja välispoliitikaalased lahkhelid keisriga põhjustasid 1890 Bismarcki errusaatmise. Saksamaa ühendamine Bismarcki üks peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja seda võimaldas tugeva armee loomine. Koos Austriaga purustati 1864. aastal Taani ja võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866. aastal provotseeris Otto von Bismarck Preisi-Austria sõja, kus Austria sai lüüa ja kaotas oma ülemvõimu Põhja- Itaalias ja Saksa aladel. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati Põhja-Saksa Liit
mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki.
SAKSAMAA, PRANTSUSMAA, INGLISMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaal oli tugev armee, väga hästi arenenud majandus ning ka tugev kuningas Friedrich Wilhelm IV. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Otto von Bismarcki poliitika osutus kindlakäeliseks, kus ta ei kasutanud eesmärkide elluviimiseks vahendeid. Tema poliitika oli väga julm ja karm. 3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I Wilhelm II Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi lähenemist. vallutuste, iga riigi poliitikasse. Kolmikkeisriliit. Kolmikliit (sõjaline). 4. Mil määral väljendab Bernhard von Bülowi ütlus ,,Saabuval
~Otto von Bismarck~ 1871. Loodi Saksa keisririik, mille valitsejaks sai Wilhelm I ja kantsleriks (peaministriks) Otto von Bismarck. Otto von Bismarcki elukirjeldus. Sündnud Pommeris, 1815.aastal 1.aprillil. On pärit Brandenburgi aadlisuguvõsast. Ema haris lapsi, ta pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Oli juuraõpilane. Töökogemused: Diplomaat, amentikedutult.Mõisa majandamine, Preisi maapäeva saadik. Suri 1898.aastal 30. juulil. Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. Minu arvamus Otto von Bismarckist: Ta oli julm ega hoolinud teistest. Temaga oli raske koos olla ja tööd teha
juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev.Põhja-Saksa Liidu loomisega hakkas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine.Sellega suurenes Bismarcki toetajaskond.
tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Urbaniseerumine- linnastumine (maa inimesed tulid linna elama.. järjest rohkem inimesi hakkas elama linnades) Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Proletariaat palgatöölised Otto von Bismarck Ta oli Preisimaa valitsusjuht ehk riigikantsler ja kindlakäeline poliitik. Raua ja vere poliitikana iseloomustatakse Bismarcki tegevust tervikuna, sest ta oli öelnud maapäeval vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". Riigikord Saksamaa ühendati keisririigiks aastal 1871. Leiutised: - aurumasin, James Watt - aurik, Robert Fulton - vedur, George Stephemson - patarei, A. Volta - elektrigeneraator, Michael Faraday - elektripirn, T. A. Edison - röntgenitoru, W. Röntgen - telefon, G. Bell
1862. aastal sai Preisimaa valitsusjuhiks kindlakäelise poliitikuna tuntud Otto von Bismarck.Mis oli Saksamaa tuleviku suhtes oluline otsus. Bismarck. sõnade järgi pidi hakkama suuri otsuseid langetama ,,raua ja verega". Wilhelm I toetas igati Bismarcki tegevust ja nenede vahel kujunes välja liit kus vormiliselt oli esimene mees kuningas kuid poliitilisi otsuseid teostas Bismarck. Kuid ta ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega vaid tegutses oma äranägemise järgi. Ta tegutses kinnitamata eelearvega ja teostas sõja väe reformi.1846 võideti koos Austriaga Taanit ja võideti tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel
Kõrgeim võimuorgan Riigipäev Valitsusjuht Otto von Bismarck Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis Välispoliitika Bismarck paljastas Prantsusmaa revanšitaotlusi Kolmekeisriliit ja Edasikindlustamisleping 1884-1885 toimus koloniaalekspansioon Lahkhelid uue keisri Wilhelm II’ga 1890 Otto von Bismarcki erru saatmine Sai hüüdnimeks „raudne kantsler“ Välispoliitika Peale errusaatmist jälgis pidevalt välispoliitikat Bismarck ei usaldanud Suurbritanniat ning ta vihkas Prantsusmaad „Galliakukk ei suuda kuidagi üle elada, et keegi kireb Euroopa kanalas kõvemini.“ Loomulikkeliitlasi nägi Otto Austria-Ungaris ja Venemaas Seos Eestiga 1867.aastal käis Raikkülas oma vana sõbra Alexander von Keyserlingi juures Istutas
* Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse: Sm ühendamine: 1814-1815.a Viini Kongressi otsusega oli loodud 39 riigist koosnev Saksa Liit, see oli nõrgalt seotud Saksa riikide kogum, kus domineerisid Preisimaa, Austria. Loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. 1858.aastal loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtumisel ja ilma Austriata. 1862.aastal kutsus Preisimaa minister-presidentiks Otto von Bismarcki. Bismarck ei hoolinud tihti maapäeva arvamustest, vaid tegutses oma tahtmist mööda. Bismarcki eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine. 1866.aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai lüüa. Selle sõja ajal kaotati Viini Kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati 1867.aastal uus föderaalriik Põhja-Saksa Liit. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mille tulemusel puhkes 1870.aastal Saksa-
19 sajand keiser riigikantsler bundestag 20 sajand President Liidukantsler bundestag Kuulutati pidulikult välja 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. WilhelmI oli Preisimaa kuningas 18591861 ja Saksamaa Keisririigi keiser 1817 aastast kuni surmani. Otto Eduard Leopold von Bismarck 1. aprill 1815 30. juuli 1898 oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm II 27. jaanuar 1859 4. juuni 1941 Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. Friedrich Ebert Weimari vabariigi esimene presidentkes oli olnud ka 1918. a. novembris moodustatud valitsuse juht. Ebert oli tuntud kui ettevaatlik, aga kindlameelne
MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine SOTSIALISM liikumine, mis pooldab võrdset ühiskonda ja leiab, et töölised peaksid osalema riigi juhtimises RESTAURATSIOON vana võimupoliitika taastamine SOVINISM - rassi-, soo- või mingi ingimgrupi üleolek teistest KOLMEKEISRILIIT Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksamaa, Austria- ungari ja Venemaa vahel. Eesmärk: hoida Prantsusmaad tugevnemast. KOLMIKLIIT 1882. a loodud liit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata kolooniaid ja suurendada võimu merel; Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil; Itaalia soovis end kaitsta. REALPOLITIK
loovutama osa piiriäärseid territooriume (Elsassi ja Lotringi). 5. Selgita, mida tähendab reaalpoliitika? Reaalpoliitika peamine idee on see, et poliitikas peaks seisma tegelikkust arvestav praktiline mõtlemine eespool tunnetest ja ideaalidest. Poliitika aluseks olgu kogemus ja kujunenud olukord, mitte moraal ja suured ideed. Tõeline riigipoliitika ei saa lähtuda ilukõnedest, unistustest või idealiseeritud rahvapoliitikast. Reaalpoliitikaga on hakatud seostama just Bismarcki karmikäelist raua ja vere poliitikat, sest ta päriselt tegutses oma eesmärgi nimel. 6. Kes, kuidas ja millal ühendas Saksamaa? Miks sai Berliinist pealinn? 1862. aastal ametisse määratud Preisi peaminister Otto von Bismarck tõi riigi edukalt sõjast Austria (1866) ja Prantsusmaaga (1870) välja. Prantsuse-Preisi sõja hiilgav võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Rahva vaimustus oli suur. Juba sõja ajal algasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks
kokkuvõttes kapitalistlike suhete juurdumist. Ühiskond politiseerus ning tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid. (Tannberg 2, T 2003) 3.6 Saksamaa ühendamine 1861. aastal tõusis troonile Wilhelm I. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862. aastal kutsus ta Preisi- maa valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. See oli Saksamaa tuleviku jaoks oluline otsus. Aja jooksul kujunes kuninga ja Bismarcki vahel liit, kus vormiliselt esimene mees oli kuningas, kuid tegelikku poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarck valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta ning viis ellu sõjaväereformi, nagu oli kavandatud. Bismarcki-vastased poliitilised jõud ei suutnud tema vastu midagi ette võtta. Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Bismarcki ühte peamist eesmärki - Saksamaa ühendamist
Suur-Saksamaa riikide valitsejad ja luua või Preisi Hohenzollernid ühtne rahvusriik, = Väike-Saksamaa (ilma eelistatavalt vabariik Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult valitsusjuhiks määrati raudne Otto von Bismarck, et parlamendist mööda minnes ellu viia kuninga reformikava "Raua ja vere poliitika" muuta Preisimaa suureks ja tugevaks sõjalise jõu abil ning seejärel ühendada selle jõuga Saksamaa "...ajastu suuri küsimusi ei
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Rantjee Marseljees on Prantsuse riigihümn Isikud Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler Wilhelm I oli Preisimaa kuningas Victoria Inglismaa valitseja Napoleon III oli Prantsusmaa president Abraham Lincoln oli Ameerika Ühe...
1833. aastal oli ta sõlminud tollilepingud suurema osa Saksa riikidega ning rajati Saksa tolliliit. Ühtne majandusruum kiirendas oluliselt tööstuse arengut ja raudteede ehitust. 1849. aastal võttis preisimaa eesmärgiks ühendada Saksa riigikesed Preisi valitsuse alla. Austriale see ei meeldinud ja ka Prantsusmaa ja Venemaa olid vastu. Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai OttoVon Bismarck. OttoVon Bismarcki ei vaimustanud Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Aga võimuka inimesena mõistis ta et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Põhja-Saksa liidu loomine: Preisimaa võit otsustas Saksamaa saatuse: bismarck sai vabad käed, et ühendada suurem osa Saksamaa Preisi võimu alla. Saksa liit saadeti laiali ja selle asemel moodustas Bismarck 1867. aastal Põhja-Saksa liidu Saksa keisririigi väljakuulitamine:
ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6
SAKSAMAA · 1850 rahvusliku ühtsuse idee · 1858-psüühiliselt haige kuninga Wilhem 4 kaasvalitsejaks ehk regendiks sainnnnnnnn tema vend Wilhem · 1861- pärast vaimuhaige venna surma sai Wilhemist kuningas Wilhem 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadus · 1862 Wilhem 1 kutsus Preisi-maa valitsusjuhiks tugeva käe poliitikuna tuntud Otto von Bismarck · 1866- Austria Preisi sõda, kus Austria sai hävitavalt lüüaning kaotas oma ülemvõimu Põja- Itaalias ja Saksa aladel · 1867- Põhja-Saksa liit, kuhu kuulus 19 saksa riiki. Selle kõrgemaks riigi organiks oli Riigipäev · 1870-Saksa- Prantsuse sõda. Prantsusmaa sai lüüa. · 1871-Saksa Keisririigi väljakuulutamine Prantsusmaal Versailles' lossis · 1871-Bismarcki jõupingutused välispoliitika vallas.Üksnes üks eesmärk, Saksamaa ühendamine · -1880 -sinna maani jäi saksamaa koloniaalvallutustest kõrvale,kuid majandusringkondade s...
Kodune kontrolltöö lk.39 (2,5,9,10,14,15,17,18,19,20) 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Bismarck oli öelnud vaidlushoos maapäevale, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". See tähendab, et olulisi asju lahendati vägivaldselt, sõdadega. 5. Miks kaotas Inglismaa 20.sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kas seda oleks saanud vältida? Kui võtta näiteks Ameerika Inglismaa asemel, siis Ameerika arenes kiiresti, kuna lõppenud oli kodusõda, mille käigus rändas sisse suur hulk tööjõude
Prantsusmaa liidusuhe kestis 1940. aastani, mil Prantsusmaa alistus Saksamaale. Kolmikliit • 19. sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma.1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Niisiis ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad.
uuesti langes nende kätte. Lõplikult purustati Prantsuse lääne-armee Mans´i lahingus 6. -12. I 1871.a., põhja-armee St.-Quentin´i lahingus 19.I 1871.a. Kagu-Prantsusmaal teotsev Ch.D. S. Bourbaki ida-armee võideti Lisaine´i lahingus 15.-17. I 1871.a. ja sunniti siirduma üle Šveitsi piiri. Ka piiratud Pariisist võeti ette rida väljatunge, mis kõik tagasi löödi. Hoolimata H. V. Moltke vastuseisust pommitati Bismarcki nõudel alates 27. I 1870 Pariisi piiramissuurtükkidega. 28. I 1871.a. kapituleerus Pariis peamiselt toiduainete puudumise tõttu. Sõda lõppes 26.II 1871.a. sõlmitud Versailles´ relvarahuga, millele 10. V 1871.a. järgnes Frankfurti rahu. S-P. s. tõstis Saksamaa esivõimuks Euroopa mandril, põhjustas aga ka kestva vastuolu revanšši-taotleva Prantsusmaaga. P.T. EE. VII. 9. IV 1936.a.(lk.512-513)
Esimese maailmasõja põhjused Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (18141815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920. aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on ting...
8.klass 1. Mida tähendab ,,uus ajastu Preisimaal"? Wilhelm I sai kaasvalitsejaks, loodi Saksa rahvusliit. 2. Kuidas ühendati Saksamaa? Purustati Taani. Kaotati Saksa liit. Alistati Prantsusmaa. 3. Kes olid: Wilhelm I, Wilhelm II, O.von Bismarck. Wilhelm I - Preisi kuningas ja saksa keisririigi keiser. Ühendas Saksamaa Bismarcki abiga. WII = Viimane Preisi kuningas & Saksa keiser. Soovis ainuvalitseda. Bismarck = Preisi valitsusjuht WI ajal. Ühendas Saksamaa. Vägivaldne. 4. Miks oli O.von Bismarck kantslerina raudne? Ta pooldas vägivalda, ei kuulanud Maapäeva. 5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat
Ühinemine alt kukkus Saksamaal läbi. 2) Ühendamine ülalt ühendamine toimuks läbi suurema Saksa riigi kõik teised saksa riigid ühendatakse ühe Saksa riigi alla. Ühendajarollile pretendeerisid Austria(sel korral oleks tekkinud Suur Saksamaa riik) ja Preisimaa(oleks tekkinud Väike Saksamaa). Võitjaks tuli Preisimaa on seotud sellega, et 1861. aastal sai Preisi kuningaks Wilhelm I. 1862. aastal määras Wilhelm I kantsleriks Otto von Bismarcki -> tema oli tegelikult see, kes ühendas Saksamaa. Saksamaa ühendamise poliitika kannab nime raua- ja verepoliitika - > ühendamine toimub sõjalisel teel: kõigepealt oli tarvis luua tugev armee. 1866. aastal toimus Preisi-Austria sõda. Sõja tulemusena kaotas Austria Põhja-Saksamaal oma mõjuvõimu. 1867. aastal moodustati Põhja-Saksa liit Preisimaa juhtimisel. Kõik, kes sinna liitu kuulusid, tunnistasid Preisi valitsejat ja valitsusjuhina Bismarcki.
Gyula Andràssy, kes pidas peavaenlaseks slaavlasi, eriti Suur-Serbia liikumist, ja Balkanile tungivat Venemaad. Uus välisminister taotles koostööd Saksamaaga, pidades silmas liitu Venemaa vastu. Bismarck suhtus tsaaririiki vaenulikult, kuid samal ajal ta ka kartis Venemaad. Ta oskas arvestada Venemaa gigantseid mõõtmeid, suuri inimhulki ja majanduslikke ressursse ning karmi kliimat. Tagantjärele tarkusena jääb kõlama Bismarcki hoiatus, et Saksamaa peab hoiduma sõjast kahel rindel, üheaegselt läänes Prantsusmaa ja idas Venemaa vastu. Venemaa omalt poolt pelgas Saksamaa ja Austria-Ungari liitu, millises osas oli parimaks lahenduseks selles liidus osalemine. Nii kerkiski päevakorda Bismarcki kavandatud Kolme keisri liidu idee. Septembris 1872 toimus Berliinis kolme riigi keisrite esimene kohtumine. Välispoliitilisi probleeme arutati siiski peamiselt diplomaatide kahepoolsetel läbirääkimistel. Arutelud
Ajalugu NEP Referaat Juhendaja: Koostaja: 2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on NEP? 4 NEPi meetmed 5 NEPi lõpp 6 Sissejuhatus Uus majanduspoliitika sai tuntuks oma lühendi tõttu NEP. Toitainete riigile andmise kohustus asendati kinda suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Oluline osa oli rahareformil, mis taastas raha väärtuse.Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla.Kujunes välja omapärane segamajandus. Uus majanduspoliitika tingimustes hakkas vene majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus , mis tuli likvideerida. Mis on NEP? Uus majanduspoliitika ehk nepp (ka: nep); lühend vene keelsest väljendist ( ) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid...
· Abraham Lincoln- oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist. · Washigton- Ameerika esimene president, Iseseisvusdeklaratsioon. · Napoleon- oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta oli suurepärane väejuht. · Otto von Bismarck- oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. · Oliver Cromwell- oli Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik. · AASTAAJAD · Suur Prantsuse revolutsioon- toimus 17891799 Prantsusmaal. · Ameerika kodusõda- 18611865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda · Ameerika iseseisvussõda- 17751783 · Põhjasõda- oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel.
Sõdadevaheliste jätkuvate konfliktide tõttu oli peaaegu võimatu et üks jääb ilma teiseta. Seetõttu olen ma vendunud, et juhul kui Esimene maailmasõda oleks ära hoitud, poleks ka teist toimunud. Esimese maailmasõja peamiseks põhjuseks peetakse Euroopa suurriikide imperialistlikke soove, mis sooviti saavutada teiste riikide arvelt ning oma rahva ohverduste kaudu. Üks kõige imperialistlikum oli ehk Saksa Keisririik. Bismarcki ajastul oli Saksamaa sõlminud tasakaalukad suhted teiste suurriikidega, mis tagas rahu mitmekümneks aastaks. Vaieldamatult tekib küsimus, miks tekkis selline olukord, mis suunas Euroopa sõja poole. Probleem sai alguse riigi ladvikust- keisrist. Wilhelm II soovis muuta Saksamaa Euroopa võimsamaiks riigiks ning seetõttu hakkas ta Suurbritannia mereväega võistlema. Siinpuhul tuleb viidata asjaolule, et saksa rahval sellist soovi ei olnud. Kui võtta näiteks Austria
*kolooniad(E surus oma kultuuri kolooniatele peale)*Relvakonfliktid kolooniate ja emamaa vahel*misjonärid-usulevitajad*S tahab asumaid*kolooniast saadi maavarasid,viidi kaupa sinna ja pandi sealseid inimesi tööle*inimeste arusaamad muutusid seisustesse(aitas kaasa I ms)*naistele oli suur muutuste aeg-pidid tööle minema, muutus mood ja kombed*autod+avariid. +2pg Õpik 1879 Saks. Ja austria-ungari liit, 1882 liitus Itaalia. Saksa keiser Wilhelm II loobus Otto von Bismarcki lepingust, saks ei saanud enam lubadust pidada, et ta ei ründa Prants. Venemaa ja Prants. 1893 liiduleping+Inglismaa. See tegi S-ile elu raskemaks.Antant 1904. Prants ja inglismaa. 1907 kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Võidurelvastumine ja sõjatehnika areng KOLMIKLIIT JA SELLE EESMÄRGID: saks oli juhtpositsioonil ja tema eesmärgiks oli prants.ning kehtestada oma võim Euroopa mandril.Austria-Ungari eemärk oli
wikipedia.org/wiki/Indoneesia http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/227 http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2215569263/ http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2211921371/ Loodus Põhjaosa mägine (Jaya 5030 m), lõunaosa madal ja soostunud. Suuremat osa saarest katab vihmamets. Keskosas on Keskmäestik ja Bismarcki mäed (Wilhelm, 4509 m), idarannikul Owen Stanley ahelik, põhjarannikul katkendlikud http://www.snow-forecast.com/resorts/Carstensz-Pyramid 1000-2000 m kõrgused ahelikud. Kliima See on üks varieeruvama kliimaga riike maailmas. Vihmaperiood on umbes detsembrist märtsini ja kuiv maist oktoobrini. Valitseb niiske lähisekvatoriaalne, põhjarannikul ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur on 25-28°C ning mägedes on
ajakirjanduse keelustamine. Sooviti ka läbi viia reforme mis teevad sotsialistid ja nende organisatsioonid tarbetuks. Saksamaa saab Biscmarcki eestvedamisel Euroopa arenenuima sotsiaalseadusandluse 1880'tel: haiguskindlustus, õnnetuskindlustus, vanaduskindlustus, invaliidsuskindlustus. Sotsialistide populaarsus siiski ei kahane, leitakse, et peaks siiski olema lubatud ka ametiühingud jne. Saksamaa liberaalid ja sotsialistid suhtuvad teatud põlgusega Bismarcki. Sotsialismivastased seadused tühistatakse 1890, siis Bismarck ka lastakse Wilhelm II poolt lahti riigikantsleri ametilt. 1914 ongi Sotsiaaldemokraatlik partei suurim partei. Bismarcki sisepoliitika ei anna soovitud tulemust. Bismarcki liidupoliitika 1871-1890 Annab Saksamaale väga hea tulemuse. Eesmärgiks on Prantsusmaa välispoliitiline isoleerimine nii, et ta ei leiaks endale liitlasi. Bismarck saab
Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDUDE TASAKAAL- keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist kokku. Jõul põhineb hegemoonia. (et keegi ei hakkaks ülbama) Euroopa Kontsert- 1815- 1855- Euroopa suurriikide konsultatsioonpoliitika. Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Koloniaalpoliitika- jagame maailma! II loeng Teooriad-lähenemised Klassikalised teooriad: realism, idealism, liberalism, marksism, nei-neo-neo. Mänguteooria: -Null- summa mäng (kes ees see mees) · Õnn on piiratud (koostöö on kahjulik, tuleks seista enda eest) · Kui keegi võidab, siis keegi kaotab
revolutsiooni poolehoidjatega.Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Prantsuse keisririigi esimene keiser. Metternich- Vürst. Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler,mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Alexander I Venamaa keiser 1801-1825. Tema valitsemisajal taasavati Tartu ülikool. Sõdis Napoleoniga, keda samal ajal vihkas ja imetles. Otto von Bismarck - oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm I ehk Wilhelm Suur oli Preisimaa kuningas 1861 aastast kuni surmani.Saksamaa keisririigi keiser 1871, aastast kuni surmani. Ta tegi palju ära Saksamaa ühendamiseks ning saavutas ka enda Saksa keisriks kuulutamise. Napoleon III oli Prantsusmaa president aastatel 1848 1852, Prantsusmaa keiser 18521871 ning Andorra vürst 18481871. Keisrina edendas Napoleon III hoogsalt majanduselu, arendas
Sepp, saavutades selle romaaniga 2008.aastal III koha noorsooromaanide võistlusel. 15-aastane Heidi Laas elab hästi toimivas maailmas hetkeni mil tema poiss Reimo ta maha jätab. Tüdruk langeb masendusse ja läheb üksi silla alla jooma. Heidi ei mõtlegi sellele, et alkohol ei tee muret ja masendust olematuks, see võib seda süvendada. Aga tänu sellele halvale ideele, minna oma muresid alkoholipudelisse uputama, leiab Heidi aga hoopis oma uue armastuse Taneli Bismarcki. Tanel kes elab luksuslikku elu, puudust tundmata rahast ja uhkest kodust pakkub talle selleks ööks peavarju oma onnis, kus pole keegi peale Taneli ja tema surnud venna käinud. See onn on Taneli jaoks pelgupaik kõigi murede ja inimeste eest. Onn omab Taneli jaoks suuremat tähendust kui tema kodu, seal saab ta teha seda mida ihaldab ja keegi ei saa teda segada. Suhe Heidi ja Taneli vahel muutub vägagi tõsiseks. Taneliga koos olles Heidi sõbrad muutuvad ja ka tema parim
[2] Vastavalt sellele oli tegu väljapressimisega, mille tulemused on õigustühised. Georges Clemencaeau- Prantsusmaa peaminister nõudis, et purustatud Saksamaa maksaks maailmasõja aastail tekitatud kõigi kahjude eest. Tema kolm põhilist nõudmist olid: *Saksamaa peab Prantsusmaale tagastama Alsace' ja Lorrainne' provintsi (Elsass-Lothring). Need oli Bismarcki Saksamaa 1871. aastal pärast Prantsuse-Preisi sõda annekteerinud; *Saksamaa peab Prantsusmaale maksma sõjahüvitist ehk reparatsioone, et korvata lahingutegevusest tingitud kahjud. Esimese maailmasõja tõttu kaotas Prantsusmaa u. 750 000 hoonet ja 23 000 tehast; *Prantsusmaa peab oma valdusesse saama Reinimaa. Selle nõudmise eesmärgiks oli, et hoida ära
1525 sai viimasest Saksa Ordu suurmeistrist Albrechtist Preisi hertsog, tema järeltulija päris hiljem abielu teel ka Brandenburgi. 1701 sai Brandenburgi kuurvürst ja Preisi hertsog Friedrich von Hohenzollern Preisi kuninga tiitli, riigi pealinnaks sai Berliin. Preisimaa tähtsus kasvas läbi 18. sajandi peetud sõdade, ent siis saadi Napoleoni käest lüüa. 1861 tõiusis Preisi troonile Wilhelm I, kes järgmisel aastal nimetas oma valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. 1 Pärusvaldus on päritav, Saksa kuningas ja Püha Rooma keiser olid valitavad 1 Viimase juhtimisel Saksamaa ühendati (Austria-Ungari jäi omaette) ja sõjas Prantsusmaaga 1870-1871 saavutati hiilgav võit. 1871 krooniti Wilhelm I Saksa keisriks, Bismarckist sai Reichskanzler. DEUTSCHES KAISERREICH 1871-1918 1871-1888 keiser Wilhelm I (Bismarcki poliitika)
· 1858. aastal määrati Wilhelm IV kõrvale regendiks tema vend · 1959. aastal asutasid liberaalid Saksa Rahvusliidu, mis oli esimese ülesaksamaaline erakond. · 1861. aastal sai vend kuningaks Wilhelm I nime all Sõjaväe reorganiseerimine · Wilhelm I pidas vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist · 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist · Samal aastal määras ta Preisi valitsuse juhiks Otto Leopold von Bismarcki · Bismarck viis läbi sõjaväereformi · 1866. aastal provotseeris Austria sõja Preisi vastu · Austria armee sai hävitavalt lüüa Põhja-Saksa Liidust keisririigiks · 1867. aastal sõlmiti Põhja-Saksaliit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki ja 3 vabalinna · Uus ühendus oli föderaalriik · Kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev ja riigipeaks Preisi kuningas · Saksamaa ühendamine oli üks Saksa- Prantsuse sõja põhjuseks · Saksamaa ühinemine sai teoks peale
kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgis saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel, 1882.aastal ühines nendega Itaalia. See nn. Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahtust. Noor Saksa keiser Wilhem 2 valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust. 1893. Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaal alla kokkuleppe ametliku nimega ehk Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad. 1907. aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias.
alus kaasnev omand Perevorm Patriarhaalne Paarpere Paarpere+ alternatiivid id suurpere(palju töökäsi) Suurimad Usk,päritolu,rahvus Raha,aeg,sotsiaalne Liberalism,toleranst väärtused staatus Heaoluriigi põhimudelid 1. konservatiiv-korporatiivne mudel: ajalooliselt vanim, alus pandi Bismarcki reformidega Saksamaal Suunatud palgatöötajatele (mitte ülalpeetavatele või tõrjututele). Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia 2. sotsiaaldemokraatlik mudel: hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärand...
Kuidas toimus nende kujunemine? · 1873-1887 Kolme keisri liit Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa · 1879 aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel - Kaksikliit, 1882 aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit (1882-1915) · Kolmikliit tekitas teistes teistest Euroopa riikides rahutust. · Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi- kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. · 1893 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. · 1902 Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa · Inglismaa pidi parandama suhteid Venemaa ja Prantsusmaaga. · 1903 Edward II edukas visiit Prantsusmaale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
