............ 8 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID............................................................................................. 8 SISSEJUHATUS Mis on siis tõde, on olnud ajast aega nii filosoofide kui ka kõigi mõtlejate põhiküsimus. Referaadi teemaks valisin skeptikute koolkonna filosoofia. Mulle meeldib nende arvamus, et 3 tõde, kui niisugune, võib olla osaliselt kõigis - aga ka mitte milleski ja skeptikute arvates ei ole vaja tõde ka otsida. Referaadis annan lühikese ülevaate skeptikutest ja skeptikute filosoofiast ja ajaloost. Kirjeldan ja analüüsin skeptikute troope ja otsin erinevusi antiikaja ja tänapäeva vahel.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne
Järelikult on ikka vaja arendamist, sest lihvimata kivist võib pika töö järel särav teemant saada. Teadlased hindavad ennast liiga kõrgelt, tegelikult ei suuda nad enamasti tõde leida. Ma ei nõustu sellega, sest arvan, et väga palju on juba saavutatud ja teadlastel on põhjus enda üle uhked olla. Võttes näiteks NASA, ühe maailma suurima rahakulutaja, arvab enamus, et tulemused on panustatud raha kohta head. Kaheksakümne kuuenda aasta õnnetus kosmoseraketiga Challenger toetas skeptikute arvamusi veelgi. Natuke üle minuti olnud õhus, plahvatas rakett, tappes 7 meeskonnaliiget, nende seas oli ka keskkooli õpetaja. Olgugi, et õnnetus oli kurb ja masendav, ei tasuks sellest end heidutada lasta ja teaduse tehtut alavääristada. Kui poleks teadust, kas me elaksime enda igapäevast elu? Kõik satelliidid, mis meile tunduvad hädavajalikud, ongi teaduse panus. Seetõttu usun, et teadlased leiavad tõe, see võtab ainult natuke aega ja katsetusi.
Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu.Küünikud eitasid moraali mille varjus tehakse alatusi. Nende arvates pole võimalik muuta maailma, vaid on võimalik muuta oma suhtumist maailmasse. 2. Milles seisneb inimlik õnn Epikurose arvates? Naudingutes. Naudingute all mõtleb ta kehalise kannatuste puudumist ja hingerahu-need asjad teevad meid õnnelikuks. 3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Skeptism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada sanaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. 4. Tooge 2 näidet troopidest · Kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Eelkõige on see seos tajujaga(loom, lind,
headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta Õige vastus! Küsimus 3 Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest Vali üks: a. me ei puutu surmaga kunagi kokku. Õige vastus! Epikuros väitis: "Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid." b. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. Küsimus 4 Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? Vali üks: a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. Õige vastus! b. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. c. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. Küsimus 5 Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest Vali üks: a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. Õige vastus! b. mõni nauding on labane. c. mõni nauding ei ole taskukohane. Küsimus 6
Lõpetuseks olen välja toonud troobid. Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud nn troopidena. 1. SKEPTITSISMIST ÜLDISELT Skeptitsism on vaade, mille kohaselt meil võib olla küll arvukalt uskumusi, kuid tegelikult teame väga vähe ning kindlasti vähem, kui tavaliselt arvame teadvat. Skeptitsismi peetakse ka mõtteviisiks, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana-Kreeka skeptikute koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal. Eristatakse teoreetilist ja praktilist skeptitsismi. Inimene võib teoreetiliselt kahtluse alla seada näiteks selle, kas Päike ka tulevikus idast tõuseb või kas kirjutuslaud inimese toas eksisteerib ka siis, kui teda ennast toas ei ole. See tähendab, et teoreetiliselt võib kahtluse alla seada kõike, mida ei saa tõestada. Ainukeseks valdkonnaks, mida ei saa kahtluse alla seada on aprioorne teadmine
kaasa nii positiivseid aspekte kui ka negatiivseid aspekte, uute probleemide näol. Antud arutluses keskendun valimistele ja lapse sünni registreemisele, lahates nende moderniseerimisega tulenevaid positiivseid ja negatiivseid külgi. Digitaalsete edasiminekutega kaasnevad ka suurenenud ning muutuvad ohud valimiste korral on arutellu tõusnud valimistulemuste võimalik võltsimine. Mõningate skeptikute arvamus on, et elektroonilised valimised ei ole piisavalt läbipaistvad ning häältega manipuleerimist on raskem tuvastada ning kontrollida. Seda arvamust toetab fakt, et terves maailmas korraldavad evalimisi sellisel tasemel nagu Eesti, ainult käputäis riike, kuigi vahendid selliste valimiste teostamiseks on palju rohkematel riikidel, kes on teadlikult vältinud elektroonilisi valimisi. Samas on mitmed ITalased
vastava tehnoloogia ja lõhkamisvõtete kasutamisel. Tavalise varingu puhul ei purune tuhanded kandesõlmed kunagi üheaegse ajastatusega. Kui mõni kinnituskoht peab hetkegi kauem vastu, muutub varing ebaühtlaseks ning maja ei kuku oma jälje sisse nagu nende kolme pilvelõhkuja korral, vaid vajub külili. Seda juhtub ka halvasti ajastatud detoneerimiste korral. Ka Pentagoni ei saanud lennuk sisse lennata, kuna auk oli liiga väike ja lennuk ei oleks auku mahtnud. Paljude skeptikute arvates ei ole ka tõenäoline, et 19 vaibanugadega relvastatud isikut suutsid üle kavaldada maailma sõjaliselt ja majanduslikult kõige võimsama riigi luure, sõjaväe ja õhutõrje. Samuti et osa nendest isikutest, kes olid piloodipaberid saanud vaid väikeste lennukitega õppides, oleksid osanud sõita suurte Boeing-tüüpi reisilennukitega (lennundusspetsialistide väidete kohaselt vähetõenäoline) ning sooritama täpseid manöövreid, sõites tornidesse ja
Argentiinas, Hiinas ja paljudes teistes riikides, kus kasvatatkse kõrrelisi. Mõned uurijad on leidnud keskaegsetest ja vanematestki ajaloolistest ürikutest ning suulisest rahvapärimusest teateid, mida võib tõlgendada kui kirjeldusi viljaringidest. On levinud uskumus, et vähemalt osa viljaringide puhul on tegu Maaväliste tsivilisatsioonide esindajate või teadusele seni tundmatute paranormaalsete jõudude tegevusega. Skeptikute arvates on viljaringide näol aga tegu pettuse, nalja või omalaadse maastikukunstiga. Meedias on esinenud ülestunnistustega inimesed, kes kirjeldasid, kuidas nad nööri, laudade ja muu lihtsa varustuse abil kujundeid lõid. Kaks inglast, Doug Bower ja Dave Chorley, teatasid 1980. aastatel, et nad on tegelnud viljaringide loomisega alates 1978. aastast. Põhjalikumal uurimisel ei suutnud nad siiski enamikke juhtumeid seletada
mis näivad olevat küllaldaselt põhjendatud, nõudmata tõestusi. John Locke eristas sellega seoses tunnetus- ja otsustusvõimet. Seal, kus puudub võimalus millegi tõestamiseks , astub lavale otsustusvõime. Ka skeptik David Hume leidis, et praktilist skeptitsismi ei kohta arvatavasti kuskil, sest sellel oleks hukatuslikud tagajärjed. Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse sõnastas kreeka filosoof Pyrrhon Elisest, kes elas aastatel umbes 365 275 e.m.a. Tema on ka skeptikute koolkonna rajaja. Teada on, et Pyrrhon ise midagi pole kirjutanud ja vähesed säilinud pärimused, mis käsitlevad tema õpetuslikke seisukohti, on pärit peamiselt tema õpilastelt. Erilisi teeneid selles suhtes on tema õpilasel Timonil, kes hiljem oma õpetaja vaateid Ateenas on püüdnud populaarseks muuta. Nii Pyrrhon kui ka Timon, kes esinevad nn. vanemat skepsist antiikses filosoofias, tegelevad peamiselt kolme probleemiga ja püüavad neile leida lahendust.
Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne ,,Panegyrikos" järgi kujunes pangeüürikast Kreekas üldmõiste, mis tähendas tervituskõnet pidulikel kokkutulekutel. Et need kõned olid oma laadilt ülistuskõned, hakati Rooma keisriigi ajal panegüürikaks nimetama kõiki kiidukõnesid. 4.saj lõpul eKr tekkis kreeka filosoofias suund, mida nim skeptitsismiks. Skeptikute koolkonna algatas Pyrrhon, kes pani oma filosoofiale aluse ajal, mis ta teenis Aleksander Suure vägedes ning käis Indias. Seal märkas ta, et inimeste veendumused on erinevad ning ei saa kuidagi öelda, et ühel rahval oleksid need õigemad kui teistel. Vastukaaluks kõigele, mida ühes kohas usutakse, on mujal inimesi, kes usuvad vastupidist, ning enamasti on mõlema poole argumendid võrdselt head. Ühtki seletust ei saa pidada teistest tõesemaks.
Oma teleoloogilistes väidetes ühinesid nad peripateetikute ja platoonikutega Epikurose vastu, ründasid teda äärmise teravusega ja isegi laimasid. Idealistlik on stoikute õpetus hinge surematusest. Diadohhide riikide ja hiljem Rooma impeeriumi kõrgemal seismisele rahvuslikest erinevustest vastas nende teostumatu unistus maailmariigist. Kolmas suur Aristotelese järgne filosoofiasuund on skeptitsism. Mõnd aega oli see valdav ka Platoni akadeemias. Kuigi skeptikute (peamised esindajad Pyrrhon, Arkesilaos, Karneades ja Ainesidemos) tõestusviisid ei ühtinud, oli neil ühine põhiseisukoht: tõene tunnetus on võimatu, seepärast peab inimene hoiduma igasugusest otsustusest. Kui ollakse sunnitud tegutsema, siis piisab tõenäosuse, tavade ja harjumuste järgimisest. Sellise otsustustest hoidumise (epoche) ihaldusväärne eesmärk on apaatia ja ataraksia. Seega kummutasid skeptikud põhimõtteliselt Sokratese ajast alates üldiselt tunnustatud
luuakse mingi pilt eesootavast), kui neid püüdes tunnetada oleme ju siiski seotud olevikuga ja sestap ongi A. arvates ajakategooriad seesugused- mineviku olevik ehk olevikus olles saame mälu kaudu tunnetada möödunud aega; oleviku olevik ehk silmaga ja muude meeltega tunnetatav ning tuleviku olevik ehk olevikus olles evime ootusi tuleviku suhtes. Augustinuse tunnetusõpetus. Kas saab midagi kindlalt teada? Ilmselge viide skeptikute mõjule A. filosoofias. Ka skeptikud peavad tunnistama, et mõnda asja ei saa ümber lükata, kuigi neile meeldib näidata vees murduva puuoksa abil, et äkki elame kõik suure illusiooni sees ja meie aistingud petavad meid. A. : "... kaugel olgu meist kahtlemine selle tõesuses, mis me oleme õppinud kehaliste meelte abil; sest nende abil me oleme õppinud tundma taevast ja maad." Me õpime palju teiste tunnistustest, ja tõsiasi, et me saame mõnikord petta, ei ole õigustuseks, et
et tema arvates a. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. >> c. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& & test5 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& & 21st of March 17:57 matis Tõsiasi, et me erinevas meeleolus näeme maailma erinevalt, tõendab skeptikute arvates, et a. maailm on tegelikult selline, millisena me teda näeme. b. mõni meeleolu on petlik. >> c. ei saa öelda, milline on maailm tegelikult. 21st of March 17:57 matis Milliste väidetega nõustuksid stoikud? Matching pairs: Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust (õigustust) -- ei Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane -- ei Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes -- ja
maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele küsimustele peitusid järgnevalt tekkinud filosoofiliste koolkondade - skeptikute, küünikute, epikuurlaste, stoitsistide ning viimaks kristlaste seisukohtades. Skeptitisism ja künism Mõlemad mainitud suunad nii skeptitsism kui ka künism olid kriitilised teiste filosoofiliste lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes. Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism) ning ühiskonnast eemaldumise (künism). Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr
· nauding neutraalne · rumalus kurjus (halb) · õiglus hüve (hea) · suursugune päritolu neutraalne · surm neutraalne · kannatus (valu) neutraalne · tarkus hea · rikkus neutraalne Skeptikute arvates tuleb hingerahu saavutamiseks · leppida tegeliku olukorraga. Ei, see pole skeptikute seisukoht. Stoikud ehk arvasid nii. · hoiduda pidamast midagi heaks/halvaks, väärtuslikuks/väärtusetuks jne. · loobuda püüdlustest, mis käivad üle jõu. Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest · siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. · siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis juhtub. · siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega.
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Blu-ray vs HD DVD Koostaja: Allar Vallaots Juhendaja: Vambola Leping Tartu 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Formaatide sõda..................................................................................................................... 3 Kahe tehnoloogia võrdlus........................................................................................................ 4 Tabel 1: Blu-ray ja HD DVD võrdlus.........................
>>vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. b. illusioon. c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. 21st of March 17:58 matis Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. >> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis >>juhtub. c. siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega. Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? 21st of March 17:59 matis Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? >> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. b. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. c. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. 21st of March 17:59 matis Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi? Matching pairs: Dogmaatikud -- väidavad, et on tõe leidnud
>>vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. b. illusioon. c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. 21st of March 17:58 matis Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. >> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis >>juhtub. c. siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega. Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? 21st of March 17:59 matis Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? >> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. b. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. c. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. 21st of March 17:59 matis Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi? Matching pairs: Dogmaatikud -- väidavad, et on tõe leidnud
maailma ülima õnne seisundis viibivad olendid, keda ei huvita maisesse ellu sekkumine. 22. Kas Epikurose arvates peaks igast kannatusest hoiduma ja iga naudingu poole püüdlema? Selgitage. Epikurose arvates ei peaks igast kannatusest hoiduma, sest kui kannatusele järgneb suurem nauding siis on see kannatus väärt läbielamist. Epikurose arvates ei peaks loobuma sellisest naudingust, millele järgneb suurem kannatus. 23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab? Valisin teise ja neljanda troobi
seisundis viibivad olendid, keda ei huvita maisesse ellu sekkumine. 22. Kas Epikurose arvates peaks igast kannatusest hoiduma ja iga naudingu poole püüdlema? Selgitage. Epikurose arvates ei peaks igast kannatusest hoiduma, sest kui kannatusele järgneb suurem nauding siis on see kannatus väärt läbielamist. Epikurose arvates ei peaks loobuma sellisest naudingust, millele järgneb suurem kannatus. 23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab?
Järelikult ei lähtunud Marx juba oma esimestes teaduslikes uurimistöödes abstraktsetest, puhtteoreetilistest huvidest, vaid vajadusest välja töötada maailmavaade, mis aitaks vastata teda piinavatele küsimusele: kuidas vabastada inimene alistatud olekust, teha ta vabaks. ( Fedossejev et al. 1972: 28) Uurimustöö esimeseks viljaks oli 1839. aastal kirjutatud seitse eeltöövihikut, mis on praegu tuntud kui ,,Epikurose, stoikute ja skeptikute filosoofia ajaloo vihikud" Nendes vihikutes näitas Marx, et filosoofia ei sobi kokku reigiooniga. ( Sealsamas: 22) Väitekirjas hindas Marx kõrgelt osa, mida suurte kreeka atomistide Demokritose ja Epikurose filosoofilised vaated inimkonna vaimses arenemises etendasid. Marxi teeneks oli ka Epikurose filosoofilises süsteemis leiduvate dialektika elementide kättenäitamine. Eriti märkis ta ära Epikurose õpetuse aatomite spontaanse kõrvalekaldumise kohta,
järeldudes üksteisest, ning kogu saladus seisneb vaid selles, et alustada kõige esimestest ja lihtsamatest, minnes neist samm-sammult kaugemate ja keerulisemate poole" D. süstemaatilisel kahtlusel ei ole mingeid piire see hõlmab kõike ja ükskõik mida. See on teoreetiline, sest loomulikult ei saa me oma praktilises ja igapäevases elus ning toimingutes kogu aeg kahelda. D. ei ole skeptik, sest skeptikute jaoks oli kõiges kahtlemine nende uurimustöö tulemus ja lõpp, aga D.-le on kõiges kahtlemine uurimustöö algus ja eelduseks. Erinevatel meelteandmetel põhinev teadmine on alati ebakindel, sest tekivad erinevad tajumisvead või illusioonid (nt. see üldlevinud näide veega täidetud klaas ja kui panna sinna lusikas, siis lusikavars murdub või et tähed taevas näivad meile väikestena). Ehkki D. usub end teadvat tänu meeleelunditele, et istub parajasti, paber käes, meeldivalt
kinga kanna alla peidetud (Clark, 1984). Üks põhjustest, miks Harborview haigla juhtumi korral kõik kirjeldatu tõele vastas, võis olla asjaolu, et patsient oli alateadlikult tajunud ja meelde jätnud detaile, mida ta hiljem endale uudsetena kirjeldas. (Debner, Jacoby, 1994) Pikalt usuti, et Harborview haigla juhtum on eriline, sest esialgselt juhtumit uurinud Clark kirjeldas, kuidas leitud tennist ei olnud võimalik näha haigla siseruumidest. Samas loodi 1996. aastal skeptikute Hayden Ebbern jt. (1996) poolt samas haiglas olukord uuesti ning leiti, et tennist ja tennisepaelte asukohta oli lihtne märgata nii väljaspool haiglat kui ka haigla seest. Seega on põhjust kahelda algsete andmete esitamise tõesuses. On märkimisväärne, et Clark avaldas juhtumi ajakirjanduses seitse aastat pärast selle aset leidmist, mis annab põhjust kahelda kõikide esitatud detailide tõesuses.
Sellega ollakse lihtsalt harjunud, nii on olnud põlvest põlve. Viimasel ajal on aga hakatud tähelepanu pöörama ka teistsugustele õppemeetoditele kui vaid faktekesksetele. Palju kõneainet on saanud meedias Hannes Tamjärve (2012) õhinapõhise õppe idee, kuid samas on paljud selle ning ka teiste uudsete õppemeetodite (nt probleemõpe, projektipõhine õpe, uurimuslik õpe) suhtes skeptilised. Ent skeptikute rollis on enamasti praegune X- generatsioon, kelle lastest käib jutt ning kes ilmselt siiski tahavad, et nende lastel oleksid head tulevikuväljavaated. Muutusi haridussüsteemis nad aga ei poolda. On olemas kolme tüüpi inimesi: need, kes õpivad asju kõige paremini nägemise kaudu, need, kes õpivad kõige paremini kuulmise kaudu ning need, kes eelistavad õppimiseks kasutada emotsionaalset või füüsilist kogemust. Tegu on erinevate õpistiilidega: visuaalne, auditiivne ja
Just selline lähenemine seostub Maslow loova isiksuse käsitlusega, kes elab ,,nüüd ja praegu" elab ilma minevikuta ja elab ilma tulevikuta, vaid lahendab vaid asju, millega ta vahetult kokku puutub. Abraham Maslowi järgi on kõigil inimestel nii vajadus kui ka võime oma potentsiaali realiseerida. Kaasaegne hellenistlik ajastu Kahtlemata ei olnud ei Rogersi ega ka Maslow ideed lääne tsivilisatsioonile midagi uut. Maslow ja Rogers andsid küünikute ja skeptikute ideedele väljenduse tänapäeva mõtlemise kontekstis ja rääkisid nendest asjadest teadlase autoriteediga. See mida nad propageerisid ja mida vahel nimetati ka ataraksiaks (oma tunnete väljendamine ja jagamine), hakkas ajapikku mingil määral juurduma ka kaasaegses lääne kultuuris ja see nii nimetatud kaasaegne hellenistlik ajastu väljendus selles, et kuna meie vanemate tänapäevane ühiskond oli muutunud paljude jaoks
Erinevate riikide ja eraisikute poolt loodud ufo-organisatsioonide sarnaste uuringute tulemused kõiguvadki kuskil 5-10% piirimail, mis näitab, et igal juhul on enamik ufo-vaatlusi eksitused. Kuid see ei luba meil veel ülejäänud identifitseerimata juhtumitele läbi sõrmede vaadata ja arvata, et ilmselt on ka neil mingi ratsionaalne tavapärane seletus -- see 10% (olgem optimistid!) teebki skeptikute ja uskujate vastuseisu lahendamatuks, sest kuidas sellele hulgale juhtumitele vaadata, on täiesti igaühe oma isiklik mure. Mõni pessimist võib arvata, et see 10% kattub ilmselt paadunud valetajate hulgaga ühiskonnas, mõni võib olla täiesti kindel, et see protsent on kinnitus ufode olemasolu kohta. Miks mitte jätta seda protsenti niisama ja öelda, et seisukohavõtuks vajalik info on puudulik? Vastus on inimloomuses. End
8.A klass Paranähtused Referaat Sisuko rd Sisukord........................................................................................................................................ ...........2Sissejuhatus...................................................................................................................... .......................31.Paranähtuste jaotus..............................................................................................................................4 2.Kummitused............................................................................................................................... ..........63.UFOd.............................................................................................................................. ...........
David Cameron EU speech – full text. 2013 jaanuar. [http://www.guardian.co.uk/politics/2013/jan/23/david-cameron-eu-speech-referendum] Viimati sisenetud 14.05.2013. 4 kuna teatav kontingent võib selles näha võimalust ühise Euroopa ideest loobuda ning minna tagasi täielikult rahvustepõhisele riikide kogumile. Euroopa Keskpank ning teised eurotsooni juhtorganid peavad lisaks majanduslikele otsustele pidevalt tõrjuma skeptikute rünnakuid ning pareerima ebapopulaarseid arvamusi. Kõik need tekitavad ka tulevikuks negatiivse kuvandi ning võib-olla polegi oluline, kas Euroopa suudab praegusest kriisist toibuda või mitte. Samas tasub kõige negatiivse valguses alati tuua võrdlusmoment teistega. Martin Kala toob oma äsja ilmunud artiklis välja tõdemuse, et Euroopa kodanikul ei lähe sugugi kehvemini kui teistel, kes elavad kus iganes mujal maailmanurgas. Elatakse kõrge eani, sissetulekud paranevad igal
neid arvamusavaldusi, mis nimetatud nähtustesse skeptiliselt suhtuksid. Selles osas võiks saade Selgeltnägijate tuleproov erand olla ja anda sõnaõigust ka neile, kel maailma asjadest teaduspõhisem vaade ning kes oskaksid selgeltnägijate "saavutusi" seletada ilma imevõimeid appi võtmata. Olen jälginud samalaadset saadet, mis Austraalias eetris. Lisaks nn selgeltnägijatele on stuudiokülaliseks alati ka sealne skeptikute seltsi liige, kes tunneb nn selgeltnägijate trikke ja annab televaatajale vähemalt võimaluse kaaluda ka teistsugust ehk selgemõistuslikku arvamust, kuidas osade silmis kõrgelt austatud ja imevõimetega kaunistatud inimesed oma asju ajavad, millised füüsikalised, psühholoogilised ja muud võimalikud asjaolud ekslikule inimmeelele suudavad jätta muljet, et tegu millegi seletamatu ehk imelisega on. Samuti on skeptik abiks
hea või halb, kuid mitte seda, et ta on 3 küünart pikk või et ta on inimene; aga kui tahame öelda et ta on olemas, siis me ei ütle, et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus Atomistika. Demokritos ja Epikuros
MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE ,,UURIMUS INIMESEST" PÕHJAL Referaat 2006 Mis on inimene 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 ENESETUNNETUSE KRIIS............................................................................................4 SÜMBOL INIMLOOMUSE VÕTI................................................................................7 ERINEVUSED INIMLIKU JA LOOMSE MAAILMA VAHEL.....................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 ...
13 Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks. 2013. 14 András Inotai. The Management of the Costs of Crisis Management Eurozone , EU 2020 and the Future of European Integration. Economic Studies, 2011/2, p. 4. 5 Keskpank ning teised eurotsooni juhtorganid peavad lisaks majanduslikele otsustele pidevalt tõrjuma skeptikute rünnakuid ning pareerima ebapopulaarseid arvamusi. Rahaliidu loomisega majanduslik ühtsus 20. sajandi lõpuks siiski saavutati, kuid loodetud poliitilist koostööd see kaasa pole toonud. Euroopa föderatsiooni idee oli päevakorras näteks sajandi alguses, kuid 2004. aastal loodud Euroopa põhiseaduse lepingut, mis pidi suurendama EL-i institutsioonilisi volitusi, ei ratifisteeritud Hollandi ja Prantsusmaa poolt. Palju on vaieldud põhjuste üle, miks rahvas ei
Positiivne õigus on tuletatud loomulikust õigusest. Inimesel on õigus ja kohustus vastu hakata ebaloomulikule õigusele. Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija – koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Inimene peab lihtsalt olema konformne ja kohanduma selle riigi või paikkonna kommetega. Ükskõik mis, mida inimene usub, võib skeptikute sõnul osutuda valeks ning seetõttu võiks inimene vältida eksimisest tekkivat frustratsiooni lihtsalt mitte millessegi uskudes. Samal ajal leidsid skeptikud, et inimesed peaksid sellegipoolest püüdma käituda pragmaatiliselt ning vastavalt selle ühiskonna reeglitele, mille liikmed nad on; oluline oli lihtsalt teada ja uskuda, et tegelikult ei ole nendel ühiskonnareeglitel mitte mingisugust ratsionaalset alust. Künism - koeralikkus Antisthenes (ca 445-365 e. Kr
on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et ta on 3 küünart pikk või et ta on inimene; aga kui tahame öelda et ta on olemas, siis me ei ütle, et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus ANTIIKATOMISTIKA. Demokritos ja Epikuros
Lühiülevaade Aristotelese eluloost. Aristoteles (384/83 322 e.Kr.) sündis Makedoonias Stageira linnas. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure vanaisa) ihuarst ja sõber. Juba varases nooruses tundis A. huvi loodusteaduste vastu. 18. aastaselt siirdub nooruk Ateenasse, et asuda õppima Platoni Akadeemiasse, kus ta viibib õppides, olles Platoni andekaim õpilane ja hiljem õpetades (kuid ei saanud Platoni mantlipärijaks Akadeemia juhatajana, sest oli välismaalane) kuni Platoni surmani 347. aastal, mil ta lahkub sealt. Platoni ja Aristotelese vahelisi suhteid on kirjeldatud erinevatest vaatenurkadest: alustades sõbralikest lõpetades konfliktsetega (nagu tavaliselt, kipub tõde seal vahepeal olema). Igatahes mõningad filosoofilised erimeelsused neil tekkisid kindlasti, sest A. oli iseseisev mõtleja, kes ei pooldanud Platoni ideedeõpetust heites sellele ette näiteks seda, et kui idee on ainus tõelisus ja kõik esemed on selle...
omaksvõtmist sellest rohkem reada. Vaevalt, et keegi end hästi tunneb, kui selgub, et ta laskis end kellegi suurtest lubadustest haneks tõmmata. Iga kaine aruga inimene kahtleb imerohtudes ning võõramaiste tervisetoodete ja ravitehnikate reklaamides, mis lubavad kõigist haigustest terveks teha. Osa inimesi aga ei vaevu uute ideede kohta isegi järele uurima, vaid heidavad need kohe kõrvale. Sellised inimesed naudivad oma õelaid märkusi ja näitavad idealistidele näpuga. Skeptikute arvates on reiki toetajad ja sellele pühendunud inimesed lihtsalt kamp kergeusklikke. Kahjuks ei ole neil endil iial võimalust õppida reikit hindama sel lihtsalt põhjusel, et nad keelduvad seda proovimast (Phylameana, L. D. : 2004 ; 44-45). Reiki mõjub igale inimesele ainulaadselt Reiki ei tee inimeste vahel vahet. Pole tähtis, millesse ta usub või milline on ta ühiskondlik positsioon. Reiki ravib taakaalutusi. Kuna igal inimesel on ainulaadsed tasakaalutused, reageerib iga
Rumal inimene aga ei omagi muid tunnetusi kui arvamused. Stoikutele oli iseloomulik, et nad vastandasid teravalt tarka ja rumalat, ning, nagu eespool öeldust nähtub, kasutasid nad sellele vastandlikkusele osutamiseks kreeka filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest arvamustest, tähistasid stoikud mõistega epoche. Viimane kujuneb hellenismiaja filosoofia üheks keskseks mõisteks, seda eelkõige stoikute ja skeptikute poleemika kaudu. Loogika oli stoikute õpetuses siiski peamiselt ettevalmistuseks eetikale kui lõppeesmärgile. Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli
argumentide tugevus, valiidsus. Esmapilgul võib küll paista, et väidete puhul, mis võivad omada tõeväärtust, oleks argumentatsioon üldse mõttetu, kui poleks lõpuks ikkagi võimalik otsustada, kumb vastandlikest väidetest siis tegelikult tõeseks osutub. Sel juhul oleksid võrdvaliidsed argumendid vastandlike teeside kasuks käsitletavad ikkagi üksnes ülemineva faasina teadmise arengus üldkehtiva tõe poole. Kuid see pole alati nii. (vt. skeptikute teema) Ehk annab viite sellele, milline võiks siis ikkagi olla Protagorase eespool käsitletud teeside adekvaatne tõlgitsus, üks anekdootlik, ent sümbolitähendusega lugu Protagorase kohta, mille pärimus on talletanud: Protagoras kui sofist olevat ühe oma õpilasega teinud lepingu, et tollel ei ole vaja tasu õpetamise eest maksta mitte kohe, kui ta õppima asub, vaid alles peale seda, kui ta
´´Candyman´´. Refereeritud allikast: http://www.scaryforkids.com/bloody-mary-legend/ !30 Refereeritud allikast: http://www.livescience.com/11364-top-10-famous-ghosts.html 7. Kokkuvõte Kummitustega seotud nähtuste ja uskumuste uurimine laiendab silmaringi ja mõttemaailma. Mõte sellest, et maailmas võib eksisteerida seletamatuid olendeid, on intrigeeriv ning loomulikult diskuteeritav. Tuues välja nii skeptikute kui ka tõsiuskujate seletusi, jääb ainult lugeja otsustada, millist poolt uskuda. Mainimisväärsena võib nentida seda, et üsna palju inimesi, nii teadlased kui ka spirituaalsed inimesed, on tunnistanud kohtumist lahkunud lähedasega. Kuid siiamaani isegi suurest teaduse revolutsioonist hoolimata, on tõendid vaimudega suhtlemisest ebamäärased. Surnutega kontakteerumine pole tõestatud ega ka ümberlükatud, aga laialdaselt arvatakse, et
* Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil. -) Moraali filosoofia tegeleb küsimusega, mis on hea? -) Ajaloo filosoofia kas ajalugu kui teadus on üldse olemas? * Gnoseoloogia/epistemioloogia tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega) -) Subjekt see, kes tunnetab. -) Objekt ümbritsev. *) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem. *) Empirismide arust on kogemus olulisem. *) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme. * Metafüüsika ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. -) Ontoloogiline probleem: Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi? -) Küsimuste hulka kuulub ka see: Kas on vaid üks alge või mitu? Mileetose ehk Joonia koolkond * Joonia piirkond oli see, kust hakkas pihta filosoofiline mõtlemine ning ilmselt juhtus see
teadusaladel. Ta õigustas klassierinevusi, kurnamist ning rõhumist (orjapidajate ideoloog). Aristotelese koolkonnast on pärit õpetus argumenteerimisest (dialektika, loogika, keelefilosoofia). 11.)Hellenismi aja filosoofia- toimusid sügavad ühiskondlikud muudatused. Inimkeskne hoiak füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel (näit stoikude ja Epikurose f.-s). 12.)Hilisantiikaja filosoofia- stoikude, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usundilisi jooni. Platoni f teisenes uusplatonismiks ning sellest sai selle aja peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia sugemeid ning pütagoreismi uuenemine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusesse. Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus. Teemasid kreeka teaduses 1
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
See tõde on aga kujundlikult öeldes meie eest veel peidus. On natuke ebakorrektne rääkida skeptikute õpetusest, sest sõna õpetus seostub alati teatud hulga tõekspeetavate väidetega maailma, inimese jne. kohta. Skeptitsism on pigem mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse, s.t sama veenvalt põhjendatud, sama hästi faktidega kooskõlastatud. Seda seisukohta võiks pidada üheks skeptikute dogmaks. Võrreldes teiste koolkondadega on skeptikutel sellele vaatamata siiski tunduvalt vähem dogmasid. Skeptikud leidsid, et igale väitele saab vastandada samavõrd veenvalt põhjendatud vastupidise väite 16 oleks ainult oskust argumente leida. Me oleme seda tõenäoliselt kõik kogenud, et erinevatel inimestel on erinevad veendumused ja kõigil on oma seisukohtade kaitseks olemas
Tekkisid sõltlased, mistõttu tuli hakata narkootikumide levikut piirama, müües neid apteekides. Kõige sellise hüsteeria käigus muutus ka arstkond üha enam riigisõbralikumaks. Nimelt küüniline küll avastati, et on võimalik raha ikka välja teenida. Seekord enam mitte narkootilisi aineid müües, vaid riigile ja eraisikutele narkoloogia-alast teavet ja ravi(preparaate metadoon) pakkudes. ,,Vanadus" ja ,,vabadus" 20. sajand on skeptikute sajand (Ivan Illich) vaatamata sellele, et Läänemaades on keskmine eluiga tõusnud 45-lt 75-le. Igasugune meditsiiniga seostatav kuritegevus on üks asi seletamaks skeptitsismi, teine aga ringiga tagasi hiiliv paternalismil põhinev autoritaarsus. Viimase arusaamiseks tuleb mõista Põhjamaade eugeenikafenomeni, mil igati korralikud ja heaoluühiskonda ehitavad riigid piirasid üksikisiku õigusi. Tehti seda aga ühiskonna üldise heaolu nimel nii ka nüüd ja edaspidi
Teoseid pole säilinud. Mõjutas Petroniust, Senecat ja Lukianost. Ajajärgu proosa on peamiselt erialane: meditsiin, matemaatika, füüsika, astronoomia, ajalugu (Polybios, "Maailma ajalugu", 5 algusraamatut 40st säilinud. Oli mõjutatud Thukydidesest.) 55. Stoikude koolkond ja õpetus Stoikude koolkonna rajajaks oli Zenon Kitionist (~336-264), (Avrametsa andmetel 355-262); küünikute esindaja Kratese pooldaja. Tegutses koos Stiphoniga. Koolkonna nimetus, erinevalt nt. skeptikute omast ei peegelda õpetuse sisu. Zenoni mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvas sammaskojas (stoa) ja arutlusi esitati seal edasi-tagasi kõndides. Inimesed vältisid seda paika, kuna just seal olid pärast Peloponnesose sõda (404 e. Kr.) võimu haaranud türannid pol. vastaste üle kohut mõistnud. 403. demokr. taastati, kuid Stoa jäi nende sündmuste tunnistajaks. Polise kodanikud vältisid seda kohta, kuid mitteateenlasest Zenonil
sajandi keskpaigast religioossed, majanduslikud, regionaalsed, dünastilised Cicero “loomupärasest sotsiaalsusest” võitlused Kohustustest räägib sellest, mida on õige teha – mida loodus on määranud Reaktsioon: individualism Loodus on määranud, et inimesed tegutseks üheskoos Inspiratsioon antiikaja skeptikute ja epikuurlaste filosoofiast Michel de Montaigne (1533-1592) Võim on “käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve”. Mis Esseed (1580) keskenduvad inimese psühholoogiale annab võimu juurde? Lahtiütlemine vabariiklusest füüsiline tugevus, rikkus, teenrid ja sõbrad, reputatsioon, au
aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad aurupilved, märjapesu hunnikud ja vannid. Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast. Romaan ,,Lõks" oli palju kaalukam ja värvikam, lavale kandes kaotas see midagi oma sisukusest. Lõpuks selgus, et näidendid olid lisaks uuele ja ootamatule ka kõik see vana, millega melodraamade publik oli väga harjunud. Oli tegevuse pingeline arendus, efektsed situatsioonid, oli melodramaatiline pahategija. Tingimata lurjus jälitab oma ohvrit, kes oli puhtuse ja headuse kehastus
aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad aurupilved, märjapesu hunnikud ja vannid. Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast. Teine stseen põhjakäinud alkohoolik, arst keelab joomise, ütleb, et kange alkohol tapaks ta. Ta läheb kõrtsi ja talle valatakse viina, võitlus enda sees, kas juua või mitte. Seejärel näidati üksikasjalikult kuidas ta sureb marus, krambid ja lõpuks heidab hinge. Kriitikute meelest eemaletõukav, nad ei saanud aru publikust, kes leidsid selle meelelahutusliku olevat
teenistuse eetika. Itaalia linnriikides (nt. Machiavelli), aga ka monarhiates (Saksamaal, Prantsusmaal). · Samas 16. sajandi keskpaigast religioossed, majanduslikud, regionaalsed, dünastilised võitlused. 17. saj. lisaks kõrgfeodaalide vastupanu tugevnevale kuningavõimule (Fronde Prantsusmaal). · Ühe reaktsioonina tekib individualism, mis ammutab inspiratsiooni antiikaja (eriti hilis-Rooma) skeptikute ja epikuurlaste filosoofiast. Michel de Montaigne (15331592) · Esseed (1580) keskenduvad inimese psühholoogiale · Radikaalne lahtiütlemine vabariiklikest ideedest või lootusest, et inimeste omavalitsus ehk demokraatia suudaks tollastes poliitilistes oludes lahendust pakkuda. Tugevad monarhiad võitlesid omavahel, võidu korral oldi võimelised mingit turvalisust pakkuma. Inimene pidi pühenduma vooruslikule ja filosoofilisele elule,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
