Teadmised vanaaja muusikast on praegusel ajal üsna vähesed, kuna üleskirjutusi suuremalt jaolt säilinud ei ole. Kui kiviajal kasutati muusikat ilmselt loodushäältega seoses ning rituaalide läbiviimiseks, siis ka vanaajal kasutati muusikat esmalt usulistel põhjustel ja sellega seotud toimingutel. Samuti suurenes muusika olulisus ilmalikemal üritustel seda kasutati tantsuks ja pidudel saateks, muusika käis kokku ka luulega. Muusikat seostati tugevalt jumalaga, seda peeti taevalikuks ja omistati ka võlujõudu; arvati, et jumala hääl sarnaneb pillihäälega. Muusikuid austati väga ja seda, kes oskas mängida, peeti jumalaga ühenduses olevaks ning eriti tähtsaks. Ka vaaraode jaoks oli oluline muusikute lähedus. Muusikatavad erinesid kultuuriti. Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias t...
Mõlemas tsivilisatsioonis austati jumalaid, kuid nende kujutamine oli erinev. Egiptuses kujutati jumalaid suursugustena ning rangetega ning nad olid tava inimeste kujutistest erinevad. Mesopotaamias olid jumalad aga inimlikud, kuid siiski ka Egiptuses olid jumalate skulptuuridel midagi sarnast ka selle vaaraoga, kellele see tehtud oli. Preestrid olid mõlemas tsivilisatsioonis tõekspidamiste sõnastajad ja kujundajad. Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonides oli palju ühesuguseid külgi, sest nende loodusolud olid sarnased, aga ka midagi erinevat, mis oli ühele või teisele tsivilisatsioonile iseloomulik, näiteks mehe ja naise osakaalu tähtsus perekonnas.
Varastes Idamaades ei tegeldud filosoofiaga sellisel tasemel nagu seda tehti Kreekas. Kreeka filosoofid ning nende arutlused on siiani tuntud ning tunnustatud. Nad tegelesid looduse ja selle tekkepõhjuste uurimise ja selgitamisega. Hellenismiperiood ongi mõjutanud Kreeka ja Idamaade kultuuri tänaseni ja kõige rohkem. On võetud omaks üksteise kultuuri ja teadmisi erinevates asJades. Siiani on osasid neid mõjutusi ka precuts tsivilisatsioonides näha. Kristo Juurikas Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10A
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja kasutama oli hakatud ka metalli. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus ja kujunesid välja erinevad majanduslikud klassid . Enamus tsivilisatsioonides tunti kirja ja sellega kaasnes ka kõrgkultuuri areng. 3000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esimesed tsivilisatsioonid. Millised on vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused? Vanimad tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja Niiluse ääres ning Mesopitaamia Eufrati ning Tigrise alamjooksul.Üleujutuste tõttu oli Niiluse ümber viljakas muld. Kuna Egiptuses vihma ei sadanud oligi põlluharimine
Selles ajal kujunes tsivilisatsioon Kreeta saarel 3. ja 2. sajandi vahetusel eKr ja mõni sajand hiljem see levis ka Mandri- Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta ja Mükeene kultuuris ja ühiskonnas on palju sarnasusi, kui ka erinevusi ning seetõttu jaotatakse Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks, mis oli Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks, mis oli Mandri-Kreekas. Kiri oli tsivilisatsioonides vajalik ning mõlemas nii Kreeta kultuuris, kui ka Mükeene kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada. Mõlemad kirjutasid oma kirja savitahvlitele. Kreetlased olid välja arendanud oma lineaarkirja. Tänapäeva teadlased ei mõista Kreeta lineaarkirja. Mükeenes oli lineaarkiri kohandatud rohkem kreeka keelele. Lossid on alati olnud tähtsad asutused
Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus. Tänu sellele rajati mõnes tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid. Ohverdused isandate jaoks olid n.ö. ,,igapäevaselt lugupeetud''. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta)
analüüsivahendid, seavad kindlad reeglid. koosneb PROBLEEMI PÜSTITAMISEST (olemasolevad teooriad + praktiline vajadus), HÜPOTEESI SÕNASTAMISEST ja KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA. * geograafia areng- kasvas välja Maa looduslike tingimuste, paikade, maade, piirkondade iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsialiseerumine. hüdroloogia, geoloogia jne muutusid eraldi loodusteadusteks. ühiskonnateadustes tekkis esimene fundamentaalteadus- majandusteadus, tekkisid ka demograafia, rahvastikugeograafia, etnograafia jne. toimus ka lõimumine, koostöö eri teaduste vahel, et luua seoseid. kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist * 3 maailma tasandit: 1
Analüüsi allikate põhjal nimetatud tunnuseid ,,tumedal perioodil" Kreekas ning täida tabeli teine pool. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused ,,Tume ajajärk" Kreekas Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna varanduslik kihistumine. Neis tsivilisatsioonides oli kujunenud riiklus. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli kasutusel kiri. Kiri lõi eeldused mitmesuguseks vaimseks tegevuseks. Kirjaga kaasnes kõrgkultuur ka selle kitsamas tähenduses arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teater. 4) Miks nimetatakse perioodi u 1100 -800 eKr Kreeka ajaloos ,,tumedaks ajajärguks"? .............................................................................................................................. .........................
ettevalmistusaega täiskasvanueluks,varasemal ajal kutsuti neid minitäiskasvanuks ehk siis oma vanemate väikesteks koopiateks.Läbi inimkonna ajaloo on paljude põlvkondade lapsed pidanud taluma ränka väärkohtlemist ja hoolimatust.Tavaliseks laste staatuseks oli ,,olla mahajäetud, pekstud, terroriseeritud, seksuaalselt ärakasutatud või tapetud".Infantitsiid oli väga levinud.Seda peeti igapäevaseks iidsetes tsivilisatsioonides nagu muistne Rooma või Kreeka ning see kestis Euroopas 18.saj lõpuni.Imikud visati jõkke, viidi metsa ,kus loomad või linnud neile otsa peale tegid, visati sõnnikuhunnikutesse vm.Vanemad ei pidanud end laste üleskasvatamise eest vastutavaks, lapsi peeti sarnaselt koduloomadega pere majandusliku heaolu saavutamise vahendeiks või suguvõsaliini jätkajaiks.Täiesti armutult suhtuti lastesse, kes olid puudega või kelle füüsisega ei olnud vanemad rahul, samuti nendesse, kes nutsid
Hiljem jõudsid tsvilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Primaarsed e esmased tsivilisatsioonid kõrgkultuurid kujunesid suurel määral üksteiselt sõltumatult, sisemistel põhjustel. Sekundaarsed e tesesed tsivilisatsioonid kõrgkultuuride kujunemist mõjutasid arenenud naaberpiirkonnad Tsivilisatsioonide tekkimist uuritakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal, võrreldes neid etnoloogia andmetega. Varajates tsivilisatsioonides alguses kiri veel puudus või oli algstaadiumis. Palju kirjalikke tekste ei ole. Arheoloogia ja etnoloogia andmete kokkupanemine on aga keeruline ning järeldused on vaieldavad. Inimühiskonna arengu käigus kujunes varanduslikult kihistunud ühiskond elati varasemast märksa rahvarohkemates asulates ülemkihi juhtimise all. Sellest annavad tunnistust arheoloogide leitud ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured ühistööna valminud ehitised.
3. Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas. Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 4. KuningasPreesterkond, asevalitsejaTalupojad, käsitöölisedOrjad Vaitseja Vabad kodanikud Sõltlased Orjad 5. Mesopotaamias oli linnatsivilisatsioon. See ei tähenda, et elanikkonna enamuse moodustasid linlased. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides, nii elas Mesopotaamiaski suurem osa rahvast maal. 6. 1901. aastal leiti Hamurapi seadustetulp. Karistustel oli silm silma, hammas hamba vastu põhimõte. 7. Mesopotaamia usk sarnaneb egiptuse omaga mitme tunnuse poolest. Siingi tegelesid religioossete tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega eelkõige preestrid, kelle kirjapanekutel põhineb ka meie ettekujutus toonaste inimeste uskumustest. Siingi käisid müüdid ja õpetused sageli üksteisele vastu ning
korraldamine Tulemuste publitseerimine Uus teooria Loodusteaduste arengu etapid Loodusteaduse teke Teadmisi looduse kohta koguti kõigepealt Idamaade tsivilisatsioonides, uurimise rajasid kreeklased. (N: Aristoteles) Meetodite revolutsioon Hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks.(N: I. Newton) Geoteaduse teke Koguti palju faktilist materjali Maa looduse kohta. (N: K. Linne) Seletus loodusteadusest Tuli bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitada hüpoteese. Osadel oli kiire edu. (N: C. Lyell)
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MAIS (Zea mays) 1 Päritolu · Mais on üks vanemaid kultuurtaimi. · Pärineb Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima ca 7000 aastat tagasi. · Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonides. · Teda on nimetatud ka indiaanlaste nisuks. 2 Levik · Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani. · 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse. · Esialgu kasvatati maisi soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. · Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 3
Suhtlemisvahend (informatsiooni vahendaja) Kultuslik roll Kultus on ülimalt austav suhtus kellesegi / millesegi. Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning paljud kultuuri-nähtused.
enamasti oli hakatud metalli kasutama. Varajased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad, mille algus langeb tavaliselt varajasse pronksiaega. b) Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus. c) Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks d) Oli kujunenud riiklus. St, et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad: kõrgem ametkond, kes sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust. e) Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja, mis aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastusele ja soodustas riikluse kujunemist. Lisaks kaasnes kirja kasutusele võtuga kõrgkultuur sõna kitsamas tähenduses s.o teadus ja kirjandus. 7. Nimeta varajased tsivilisatsioonid. Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, India, Kesk- Ameerika, Peruu 8. Kirjelda 2 erinevat seisukohta, mis käsitlevad ülemkihi rolli tsivilisatsiooni kujunemisel. Millist seisukohta eeslitate, põhjenda.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Tants päästab paljude elu mõtusklus Õppejõud: Sotsiaalpedagoogika dotsent Mare Leino Tallinn 2014 Tants päästab paljude elu Alustaks sellest, et tants on rütmiline liikumine, mis kuulub inimese eneseväljenduste hulka. Inimene väljendab oma tundeid- nälga, valu, rõõmu, hirmu- oma liigutustes. Kultuuriloos tuntakse tantsimist väga iidsetest aegadest. Tantsul on ajaloolised juured kõikides kultuurides ja tsivilisatsioonides. Vanal ajal oli tantsudel rituaalne iseloom ja maagiliste hoiakutega tantsude abil püüdsid meie esivanemad mõjutada loodusnähtusi. Tantsimist on aastasadu kasutatud kui ühiskondliku suhtlemise ja ravivahendina. Meie ajal paljud teadlased väidavad, et keha vaim ja emotsioonid on oma vah...
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg ...
arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna. b. Ilma kirjata polnud riikide teke ja nende valitsemine mõeldavad, seega kirja leiutamine tegi võimalikuks riigi tekkimise. c. Vanimad säilinud tekstid on majandusliku sisuga, mis näitab, et kiri tekkis igapäevase majanduslike vajaduste rahuldamiseks. d. See kiri tekkis erinevates tsivilisatsioonides üks-teisest sõltumata, näitab, et kirja tekkimine oli vältimatu. e. Kirja tekkega esimestes tsivilisatsioonides jõudis lõpule esiaeg ja algas ajalooline aeg. f. Kirja areng piktogrammist tähestikuks: 3500 eKr 3300 eKr 2900 eKr 1500 eKr Piktograafiline kiri Ideograafiline kiri Silpkiri Tähestikuline kiri Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab silpi
koormiste kohta. 2.5. Muud Kreeta minoilisele kultuurile iseloomulikud tunnused: Kreeta tsivilisatsioonis puuduvad igasugused viited sõjakate joonte olemasolu kohta kultuuris: - Lossid olid kindlustamata. Arvatavasti aitas sellele kaasa ka asjaolu, et tänu saarelisele asendile ja üleolekule merel ei kartnud kreetalased väljastpoolt lähtuvaid rünnakuid ja losside valitsejate vahel sõjalisi konflikte polnud. - Kui teistes tsivilisatsioonides olid valitsejad tavaliselt ka väepealikud, siis Kreeta saart võisid valitsejad olla naispreestrid. - Arheoloogid pole pronksiaja antud perioodist leidnud relvi. - Losside seinu katavad seinamaalid, millel pole kujutatud jahistseene vaid rahulikke ja elurõõmsaid pilte loodusest, loomadest ja lindudest ja spordist. - Arvatavasti domineerisid minoilises kultuuris naised (naisvalitsejad ja -preestrid).
Ajalugu (Vana-Idamaad) 1. Kus, millal ja miks tekkisid vanimad tsivilisatsioonid? Mille poolest olid nad sarnased? V: Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Kõige vanemad on Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nad tekkisid siis kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti oli hakatud ka metalli kasutama. Varased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Nende algus langeb enamasti varasesse pronksiaega. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks majanduslikeks klassideks. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja. 2. Põhjenda, miks püsis Vana-Egiptuse riik ja kultuur ligi 3000 aastat? V: Maa geograafiline asend ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse....
Pärsiast ja Babülooniast on I aastatuhandest e.Kr. säilinud mõned nahaparkimisretseptid. Üks neist kõneleb naha töötlemisest puhta jahuga esmaklassilises vees, õlles ja veinis. Edasi töödeldi härjarasvaga määritud nahku suures pronkskatlas maarjajää ja tammepahkadega. Teine retsept jutustab puhta loomarasvaga töödeldud kitsenaha parkimisest viinamarjamahlas lahjendatud maarjajää ja puupahkadega. Need vanad retseptid on idamaadel kasutusel tänapäevalgi. Vanades tsivilisatsioonides tunti juba ka palju erinevaid nahakaunistamisvõtteid nagu nahalõiget ja nahavooli, aplikatsiooni, intarsiat, nahkesemete vormimist jne. Vanimad leitud nahkehistööd arvatakse olevat pärit aastast 1050 e.Kr. Vanim säilinud nahkehistöö on pärit Egiptusest. Minu referaat annab väikese ülevaate mõningatest nahast rõiva- ja tarbeesemetest. Nahast rõivaesemed Muinasaeg Jahe kliima sundis inimesi endale loomanahku ümber siduma. Tänu sellele said nad hakata
On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotluslikult suurt tähelepanu muinasajale. Seda aega on äärmiselt raske kindlate ajapiiridega määratleda laiemas mõistes on see riigieelne aeg, kuid muinasaja kasvatuskultuuri elemendid on hõlpsasti äratuntavad ka hilisemates tsivilisatsioonides ning eri rahvaste juures. Nüüdisaja kiires elus ei teadvusta me endale tegelikult, kuivõrd oma tänapäevastes kasvatusmallides järgime kaugete esivanemate tähtsustatud nähtusi ja tegevusi. Ma pean siin näiteks silmas iidset toidulaua ja söömise sakraalsust; askeesi, mis oma eri vormides on inimest läbi aja distsiplineerinud; ohverdamist; sõna- kasutuse pühadust; tantsu müstikat ja kindlasti veel paljut muud. Nii mõnigi aspekt nendest tasuks uuesti
algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 12 3. Neis kõigis oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetu- des enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri. Esmalt kasutati seda eelkõige majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate üles- tähenduste tegemiseks. Riiklik korraldus saigi üldjuhul võimalikuks just tänu kirja kasutuselevõtule. 5. Ühtlasi lõi kiri eeldused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks. See või- maldas üles tähendada pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Kuid kirjaga kaasnes ka kõrgkultuur selle sõna kitsamas tähenduses arene-
puutumatust hoolega kaitstakse. Haarem tähendab veel ''õndsuse koda'', kus lausa jumalakartlikult tunnistatakse ainult peremehe seksuaalseid huvisid, kuhu naine on suletud nagu kloostri müüride vahele, jäädes pühaks ja puutumatuks kõigile peale ühe mehe, kes valitseb kogu tema elu üle. Haarem, see rangelt eraldatud naiste maailm, on paljude traditsioonide põimumise tulemus. Naine sümboliseerib kirge, mees arukust. Sumeri, Egiptuse ja Kreeka tsivilisatsioonides oli naistel vaimuelus vägagi suur osa ning kõik nad olid võrdsed meestega. Ajapikku kui arenes põlluharimine, kahanes ka naiste religioossne mõju. Polügaamia ehk mitmenaisepidamine kehtestus majandussuhete tähtsa osisena: mees vajas elatise hankimiseks võimalikult palju töökäsi. Kolmeteistkümnendal sajandil kuulutasid Albertus Magnus ja Thomas Aquinost oma veendumust, et naine on võimeline astuma läbikäimisse Saatanaga
algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 12 3. Neis kõigis oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetu- des enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri. Esmalt kasutati seda eelkõige majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate üles- tähenduste tegemiseks. Riiklik korraldus saigi üldjuhul võimalikuks just tänu kirja kasutuselevõtule. 5. Ühtlasi lõi kiri eeldused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks. See või- maldas üles tähendada pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Kuid kirjaga kaasnes ka kõrgkultuur selle sõna kitsamas tähenduses arene-
Erandid on Boliivia, kus toodetakse 621 kWh elektrit ühe inimese kohta ning Venezuela ja Tšiili, kus toodetakse 4000 kWh elektrienergiat ühe inimese kohta. (Countries Compared by Energy > Electricity > Production, 2016) 4.2. Põllumajandus Põllumajandusega tegelemine Andides on keeruline, kuna Andides on mägine pinnavorm ja järsud nõlvad, saagikus on üldiselt madal. Sellepärast on selles piirkonnas aastatuhaneid õpitud kuidas sellega toime tulla. Juba kunagistes Andide tsivilisatsioonides oli ühine see, et eksisteeris hästi organiseeritud põllumajandus, mis põhines mõistlikul keskkonnakasutusel ja pideval toidutaimede ja koduloomade arendamisel. Andides aretatigi välja mitmed tänapäeval laialt levinud põllukultuurid ja koduloomad. Need tsivilisatsioonid said aru, et põllumajandus on toidu allikaks ja et see garanteerib ühiskonna stabiilsuse. (Andean agriculture, 2016) Üldiselt on Andides vilja saagikus väike, veevaru on vähe ja suur osa piirkonnast on kuiv
ulatuslikuma metallikasutuse algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 3. Neis kõigis oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkoht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli kasutusel kiri. Esmalt kasutati seda eelkõige majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks. Riiklik korraldus saigi üldjuhul võimalikuks just tänu kirja kasutuselevõtule. 4 5. Ühtlasi lõi kiri eeldused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks. See võimaldas üles tähendada pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Kuid kirjaga kaasnes
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest. Uurisin põhjalikult Eesti Panga ajalugu ja tema funktsioonist keskpangana. Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE Pangandus on vana äritegevuse ala. Pangad olid olemas juba iidses Babülonid ja klassikalistes tsivilisatsioonides, eriti Roomas. [1] Sõna pank tuleneb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti, müügilauda või riiulit, kuhu 15. Sajandi Itaalia kullassepad ja rahavahetajad asetasid täpselt lahterdatuna nende juurde kaupmeeste või lihtkodanike hoiule toodud kulla. Juba enne renessanssi õitsele puhkenud Vahemere-äärsete riikide vaheline keskaegne kaubandus nõudis üha suurema hulga kulla olemasolu ja ringlemist, sest kuld oli keskajal põhiliseks maksevahendiks
Tsivilisatsiooni tekkimine:Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr India-Induse jõe ääres; 2000eKr Kreeta saarel, 1700 Hiina Huanghe jõe orus. Hiljem jõudsid tsiv. tasemele ka Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad
2.6. Induse kultuuri allakäik: Induse kultuuri linnad elasid jõudsalt ligikaudu 1000 aastat. Alates 1922. aastast tehtud väljakaevamistel on avastatud, et tegemist oli hügieenile suurt rõhku paneva kultuuriga, sest leitud on suurel hulgal veetorustikke, vanne, pesemispaiku ja saunu. Samas ei ole Induse kultuuris jälgegi armeedest, orjadest, sotsiaalsetest konfliktidest ega teistest pahedest, mis muudes varajastes tsivilisatsioonides olemas olid. Umbes 1700 eKr jäeti Induse kultuuri linnad maha või need hääbusid järk- järgult. Kultuuri allakäigu põhjustes pole teadlased seni veel kokku leppinud. Algselt arvati, et selle võisid põhjustada indoeurooplastest India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 5 aarjalaste sissetung Indiasse. Hiljem on kultuuri allakäiku seotud rohkem
Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust, kuna kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Sisemistes asjades säilitasid impeeriumile allutatud linnad võrdlemisi suure iseseisvuse. Nende igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis sai kuningalt ja tema asevalitsejalt korraldusi ainult olulisemate küsimuste kohta. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides, nii elas Mesopotaamiaski suurem osa rahvast maal. Ometi määrasid just linnad, olles poliitilise, usulise ja majandusliku tegevuse keskusteks, muistse Mesopotaamia ilme. Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Toonasest linnaolustikust annavad ettekujutuse arheoloogiliste kaevamiste leiud. Nende põhjal võib öelda, et tüüpilises
Lisaks elu- ja kultusruumide sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides. Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose. Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse. Nüüd levis minioline kultuur üle Kreeka, aga selle arendajaks said nüüd kreeklased ja Kreeta kaotas oma tähtsuse.
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
majapidamisteks. Sõjavägi. Tavapäraselt koondasid Mesopotaamia riigid oma sõjaväe vastavalt konkreetsele vajadusele asevalitsejad ja ülikud-suurmaavaldajad ruttasid oma vägedega kuninga kutsel tema teenistusse. Ülikud ja nende kaaskondlased sõdisid kaarikutel, vabad talupojad ja linnaelanikud aga moodustasid jalaväe. Linnad Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon. See ei tähendanud, et enamus elanikkonnast elanuks linnades. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides nii elas Mesopotaamiaski suurem osa elanikkonnast maal. Kuid just linnad olid need, mis määrasid muistse Mesopotaamia ilme. Nad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Linnades paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, seal elasid paljud ülikud ja enamus käsitöölistest ning kaupmeestest. Isegi märkimisväärne osa põlluharijatest asus linnas või selle vahetus naabruses kust suundus iga päev tööle ümbruskonna põldudele.
metallikasutuse algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 3. Neis kõigis oli kujunenud riiklus ehk rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri. Riiklik korraldus saigi võimalikuks just tänu kirja kasutuselevõtule. 5. Kirjaga kaasnes kõrgkultuur arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. 7 Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt toimus see umbkaudu 3000 aastat eKr enam-vähem üheaegselt Mesopotaamias (tänapäeva Iraagis) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Aleksander Suur (Egiptus); Kyros Suur (Pärsia); Saalomon (Kaanan?); Caesar (Vana-Rooma); Octavianus (Egiptus, Rooma) Vanimad eeposed: Gilgames (sumeri), Mahabharata (India), Ilias ja Odüsseia (Vana- Kreeka), Vanaaja seitse maailmaimet: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides. Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise (jooks, hüppamine, rohimine) rakenduslikke liikumisviise (ujumine, jahtimine, ratsutamine) sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus, mõõgavõitlus) sõjatantsud ja rituaalid Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks: veeprotseduurid ja saunad, massaaz, jahtimine, pallimängud vähese kehalise liikumisega tegevused Mesopotaamia: Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur)
Karo leiab, et autoroolis klubimuusika või metali kuulamine peaaegu võrdub narkojoobes juhtimisega ja seda peaks kontrollima. Sheryl Crow ,,I shall believe" üks ja sama kitarririff, mis kordub koguaeg koos fraasiga i shall believe ja mõjub uinutavalt. Küsimus, millest lugu räägib, ei ole üldse oluline, st religioossus ja rituaalsus võib avalduda muusikas ka täiesti mitte-religioosse teema puhul. Muusika ja maagia seos. Varasemates tsivilisatsioonides oli väga tõsine ja oluline teema. Sama oluline kui teadus. Babüloonias seostati muusikat täheteaduse ja matemaatikaga. 7 kui püha arv pani aluse lüüra seitsmele keelele; harfi 12 keelt 12 sodiaagimärki. Ka Piibel kõneleb muusikast. Euroopa klassikalise muusika aluseks on olnud keskaegne kirikulaul, nn gregoriuse laul. Seda tuleb käsitleda kui muusikalist palvet. Palve tuum ei ole muusikaline eneseväljendus, selle kaudu suheldakse jumalaga
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................
tasemete sünteesi üle. Tema järgmised raamatud Essay on Philosophical Met- hod (1933) ja An Essay on Metaphysics (1940) räägivad sellest, et filosoofia sõltub inimkonna ajaloost. Oma viimases teoses The Idea of History (1946) arutleb Collingwood ajaloo üle kui distsipliini üle, kus igaüks vabastab aja- loo oma mõtetes. Ainult mõteldes ennast toimunud sündmuste keskele ja neid läbi elades suudab ajaloolane avastada huvitavaid mustreid ja seadus- pärasusi möödaniku tsivilisatsioonides ja kultuurides. Collingwoodi on kritiseeritud püüde pärast liiga intellektuaalse lähene- misega leida ajaloojõudude motivatsiooni. Samas tunnistatakse tema püüet integreerida filosoofiat ja ajalugu kui märkimisväärset õppemetoodilist pa- nust.1 1 Collingwood, R(obin) G(eorge)"Encyclopædia Britannica Online. <❤tt♣✿✴✴♠❡♠❜❡rs✳ ❡❜✳❝♦♠✴❜♦❧✴t♦♣✐❝❄❡✉❂✷✺✶✽✹✫s❝t♥❂✶ > [Accessed 10 November 2000].
Weintstein, R. Ryan, R. ja E. Dic ) on näidanud, et selle põhjuseks võib olla inimese enda seksuaalse orientatsiooni eitamine ja sellest tulenevalt tekib hirm nende enda allasurutud himude esile kerkimisest ning seetõttu tekib vajadus rünnata homoseksuaale. See tähendab seda, et homofoobsed inimesed võivad alla suruda enda seksuaalseid orientatsioone. Kui aga näiteks peaksid tulnukad Maa peale lendama, kas siis ka neid koheldakse taga nii nagu praegu seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid, kelle olemus ,,ei ole mees ega naine". Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba 25 tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub
soorita kuritegu mitte õigluse tundest vaid karistuse pärast, mis muidu järgneks pärast kuriteo sooritamist. Palju on pandud tähele seda, et inimühiskonnas esineb palju sallimatust ja diskrineeri- mist. Näiteks ju seksuaalvähemusi enamasti ei sallita ja nende vastu on üsna sageli suunatud inimeste agressioon. Kui aga näiteks peaksid tulnukad Maa peale lendama, kas siis ka neid kohel- dakse taga nii nagu praegu seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid, kelle olemus ,,ei ole mees ega naine". Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt
Weintstein, R. Ryan, R. ja E. Dic ) on näidanud, et selle põhjuseks võib olla inimese enda seksuaalse orientatsiooni eitamine ja sellest tulenevalt tekib hirm nende enda allasurutud himude esile kerkimisest ning seetõttu tekib vajadus rünnata homoseksuaale. See tähendab seda, et homofoobsed inimesed võivad alla suruda enda seksuaalseid orientatsioone. Kui aga näiteks peaksid tulnukad Maa peale lendama, kas siis ka neid koheldakse taga nii nagu praegu seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid, kelle olemus „ei ole mees ega naine“. Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba 26 tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüü- hika kohastub
emailide koostises klaasisöövituslahuste komponent Kasutatakse ka K, Ba, NH4, Zn, Cu jt. fluorosilikaate (puidu konservandid, betoonide komponendid jm.) Klaas on silikaatide segu (tahke lahus) väga viskoosne vedelik (on ka teisi seisukohti, vt nt JChemEd, 2000, 77(7), 846-848). Kõige lihtsam (odavam) klaas saadakse liiv + sooda + lubjakivi segu kuumutamisel (≈ 1400ºC) Klaasi tuntakse juba väga ammu (Egiptuse ja Hiina varastes tsivilisatsioonides, Kreekas V sajandist p. Kr) Ka värvilist klaasi tunti ammu: intens. sinine (Co-ühendid, lisatakse oksiidide kujul) roheline (Cr, Fe) punane (Cu+, Au kolloidlahus) erelilla (Nd) jpt. Taval. klaasi põhi-struktuuriühikuks on SiO4 tetraeedrid. Klaas on väga tähtis materjal; keemiliselt vastupidav, eriti hapetele (v.a. HF ja kuum H 3PO4) vähem leelistele (kuumalt või/ja pika aja jooksul lahustub tunduvalt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
