KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa
Lagedi Põhikool Adolf Hitler ja natsism Saksamaal 1933-1939 Koostaja: Mariin Virolainen Juhendaja: Sirje Piho Lagedi, 2008 Sisukord · Põhimõisted · Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus · Hitleri võimuletulek · Valitsemislaad · Majandus · Repressioonid · Kultuur · Juutide küsimus Kasutatud kirjandus · Ian Kershaw ,,Hitler" · Richard Overy ,,Diktaatorid" · Stephen J. Lee ,,Euroopa diktatuurid" Pildid: · www.google.ee Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus Adolf Hitler sündis 20.aprillil 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus alamkeskklassi perekonnas. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Adolf Hitler oli väga osav massidega suhtleja ning karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks silmapaistvamaks riigijuhi...
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel
Hispaania kodusõda Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil Hispaania kodusõda 1936-1939. (slaid 1) Hispaania (slaid 2) · Hispaania on kuningriik Lääne-Euroopas, Pürenee poolsaarel. · 1930. aastal elas Hispaanias umbes 23,5 miljonit inimest. Praegu on see arv ligikaudu 45 miljonit. Rahvastikust enamuse moodustavad hispaanlased ehk kastiillased, umbes kuuendiku katalaanid, väikse osa moodustavad veel galeegid, baskid ja mustlased. · 20. sajandi alguses ei olnud majandus kõrgelt arenenud. Heas seisus olid eelkõige linnapiirkonnad, kus tegeleti tekstiilitootmisega. Rauasulatustehaseid oli vähe, ka I MS ei toonud valutöökodade kasvu olulist suurenemist. Põllumajanduse saagikus võrreldes teist Lääne-Euroopa riikidega oli väike. Tänaseks on olukord muutunud. Hispaania kuulub tänapäeva maailma suurimate tööstusriikide hulka (7. koht 2003. aasta maailmam...
Liigid: ·Autoritaarne : 1) enamik võimust on ühe isiku või väikese rühma käes 2) poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3) rahval puudub otsene võimalus juh(t)i(de) otsuseid mõjutada 4) konservatiivsed väärtused 5) ei propageeri vägivalda ·Totalitaarne : 1) võim juhi ja sõltlaste käes 2) kontroll inimeste elu üle 3) hirmuvalitsus 4)Asendada eksisteeriv valitsemisvorm ,,ideaalse" valitsemisvormiga(utoopia). 5)Marksism-leninism, natsism, fasism. 6)Muuta olemasolev süsteem revolutsiooni teel. 6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised. ·Rahvuse kui terviku heaolu. ·Mustsärklaste mäss Roomas. ·1922a. sai Mussolini peaministriks. ·1922a. Itaalia muutus esimeseks riigiks Lääne-Euroopas, kus kehtestati diktatuur.(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a. Üheparteisüsteem ·Duce piiramatu võim. ·Salapolitsei koondlaagrid.
tulemusi. Ühiskond Mõlemad suletud ühiskonnad. Valitses tsensuur kõige üle, mis kirjutati ja avaldati. Nõukogude liidus kommunism, Ideoloogia,partei Mõlemas riigis 1 valitsev Saksamaal natsism. ideoloogia ja partei. Kontroll massikanalite üle Propaganda Suur roll. Üritati inimesi uskuma panna, et see, mida võimulolev partei teeb on õige. Saksamaal inimesed, kes ei olnud vaenalsed, elasid suhteliselt normaalselt. Riigi eesmärk oli rahvale hea elujärg tagada.
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult
hävitamist, samuti põhjarassi tugevdamist, mis peab härrasrahvana valitsema alaväärtuslikke üle. Rassiteooria järgi on "aaria rass" eelkõige sakslased, kes on üle kõigist teistest rassidest. Natsionaalsotsialism rõhutas üldrahvalikku, nõudes üksikisiku tingimatut alistumist kogukonna huvidele ning jutustab karismaatilist usku juhisse. 14. Milliseid totalitaarse riigi tunnuseid leiad tollase Saksamaa juures? · Ainuparteisüsteem · Natsism · Üksikisikule allutatud riigikontroll · Riik kontrollis maj. Elu · Rahvas kaasatud rahvaga manipuleerimine 15. Kas Hitler oli edukas või edutu riigijuht? Mille põhjal sa seda hindaksid? Edukas oli sellepoolest, et enamik kuulasid teda ega julgenud vastu vaielda,aga edutu oli selle poolest, et riigil ei läinud majanduses hästi. Ta oli väga edukas kõnemees,osav kõnepidaja ning suutis inimesi mõjutada enda jutuga. 16
haridust ja arstiabi, leida töö. Pooldavad segamajandust. Suurema tulu saajad peavad maksma ka kõrgemaid makse. 16. Miks on äärmusideoloogia (natsism, kommunism) levitamine keelatud ja karistatav. Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele Üldise olemuse poolest on kõik neli vasakpoolsed, kuna toetavad jõulist riigi sekkumist kuni riigi täieliku kontrollini välja. Samas esindavad natsism ja fašism ka konservatiivseid väärtusi – näiteks ühe rahvuse ülistamine. Seega on kommunism äärmusvasakpoolne ideoloogia ning natsism-fašism pigem äärmusparempoolsed. 17. Demokraatliku ühiskonna tunnused. Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents võimu nimel Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Mõisted:
PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda
Saksamaal peale I maailmasõda, ei tahetud omaks võtta kommunismi, mida sakslased ajakirjanduses punaseks katkuks nimetasid. Saksamaa Kommunistliku Töölispartei põhivaenlaseks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakurühmad, keda hakati riietuse pärast kutsuma pruuniks katkuks. Nad üritasid hirmutada rahva vaenlasi e. juute ja kommuniste ning püüdsid ka algatada mässu, peale mida natsism keelati ja Hitler veetis aasta vanglas. Kui see sai aga taas avalikult tegutsema hakata, kogus see palju poolehoidu. 1932. aastal said hitlerlased kolmandiku saadikukohtadest ning Saksamaa kantsleriks määrati Adolf Hitler. Peale Riigipäevahoone põlengut, aeti kõik erakonnad peale Töölispartei laiali ning Hitlerist sai peale riigipresident Hindenburgi surma füürer. Hitleril oli rahvaga sama soov tõsta riigi sõjalist võimsust
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. Nn alaväärtuslike rahvaste hävitamises. Rassism - maailmavaade, kus rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Repressioon - surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. SS - natside partei sõjaväestatud organisatsioon. Wehrmatch - Hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus.
Tänapäeval on need kohad kuhu maeti inimesed alles, sinna on pandud mälestusmärgid ja platsid on tehtud ilusamaks. Stalin tuli sellise teoga välja lausega: ''Meie ei saa edasi areneda, kui me peame hoidma madalamat rassi, kes ei suuda enda eest hoolitseda''. Ja huvitav on see, et tänapäeval sellest ei räägita kuidas Stalin teisi riike, teisi rahvusi ja isegi oma rahvusest kodanikke näljutas ja mõrvas, mis minu meelest küll nüüd õiglane pole. Roosveld ütles avalikult välja, et natsism ja kommunism on väga sarnased, kuid see siiski polnud nii. Stalin provokeeris Saksamaad, et nad korraldaksid holokausti. Saksamaa mõrvas mitu korda vähem kui NSV Liit, aga Hitler ei jälginud Marxi põhimõtet, et nõrgem rass tuleks hävitada, ta hakkas mõrvama juute, kes on kõrgem rass ning sellega võib väita, et natsism ja kommunism ei olnud sarnased. Kommunistid mõrvasid ja näljutasid kõiki, ükskõik kas nad olid oma rahvusest või teisest rahvusest
konstitutsioonilisel ja õiguspärasel teel. Viimase näiteks on natsionaalsotsialistide võimuletulek vabade valimiste kaudu. Natsionaalsotsialistid kasutasid Weimari vabariigi põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi valimisi nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus. 1 Natsionaalsotsialism Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal 1933 1945. Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur 1 (NSDAP). 2 Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Rassism oli natsionaal- sotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra.
läände jõgi Oderneisse), Saksa dv, Jugoslaavia (pole NL sfääris), Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Albaania. Raudne eesriie ehk eraldusjoon lääneriikide ja NSVL mõjusfääri kuuluva Ida-Euroopa vahel. NL katse takistada mõjude tulekut läänest ja inimeste pääsu idablokist.Saksamaa jaotati võitjate vahel okupatsioonitsoonideks. Samuti ka berliin mis oli dv alal. Neli tsooni USA, GRB, FRA ja NL. Taheti saksamaa demokratiseerida. Jagati kontrollimiseks, et natsism kaoks ja tekiks korralik demokraatlik riik mõeldi üheskoos. Rahareformi taheti et majandus toimiks. NL ei mängi kaasa. Võidurelvastumine- Usa ja NL, külma sõja oluline joon. Mõlemad leiutasid uusi, võimsamaid relvi, USA tuumapommi, NL salaluurel õnnestus varastada selle plaanid ja 1949 katsetasid edukalt. 1952 vesinikutuumapomm. Idabloki riikliku ja ühiskondlikku korra iseloomustus: 1)võim oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte
Parlamentaarne monarhia- valitsemisviis, mille puhul rahvas valib parlamendi. Parlamendi kõrval valitseb ka monarh. Parlamentaarne vabariik- rahvas valib parlamendi, riigipeaks president. Mõlemal puhul riigi põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära võimu piirid. 1.Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)paljud riigid peale I sõda läksid üle demokraatlikule teele. 2)saksamaad võitnud riigid säilitasid demokraatia. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes, olid medõed sõjas. Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufrazettide liikumist. I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufrazettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservati...
riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased
ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm riigijuhti väga karismaatilised liidrid. Nad olid juhid, keda vaadati, usuti ja kuulati. Nad oskasid inimestega väga hästi manipuleerida. Läbiviidud muudatustes viidi läbi uus valitsuskorraldus, kus võimu sai enda kätte üks partei või isik, kõigis kolmes diktatuuri riigis. oma võimu kindlustamiseks kasutati terrorit.
Komintern (Kommunistlik Internatsionaal) üle kogu maailma komm parteisid ühendav organisatsioon, eesmärgiks proletariaadi diktatuuri kehtestamine; Kominterni juhtimisel hakati ette valmistama riigipöördeid Bulgaarias, Poolas, Sks (1924 ka Eestis) 2. fasism sai alguse Itaaliast 1922; rahvuslikule, kultuurilisele, rassilistele tunnustele tuginev, ühe juhtimise all olev sõjaliselt tugev riik (Itaalia 1922 Mussolini) 3. natsism poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mis ühendab rahvuslust ja sotsialismi; tekkis Sks lühidalt peale Versailles rahulepingut; eesmärgiks kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki · patsifism püüti vältida vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest; rahvas oli sõdimisest tüdinud · Sks Vene koostöö algus: põhjuseks Sks tõrjutus sõjasüüdistuste pärast, Venemaa tõrjutus kommunismi pärast; 1922 Genovas Nõukogude Venemaa küsimus (esitati
Itaalia vallutusi Etioopias, lisaks jagati omavahel mõjusfääre Kommunism fasism/natsionaalsotsialism. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid. Nende ühised jooned neid on rohkem kui erinevaid: vihkasid demokraatiat; otsiti vaenlase kuju; võim oli totalitaarne (üheparteivõim); plaanimajandus jm Erinevused: natsid ja fasistid on antikommunistid ja vastupidi.
2)Punaste käes olid kõik tööstuspiirkonnad. 3)Valged ei suutnud leida endale igavesi liitlasi. 4)Sõjakommunismi poliitika ja Tsekaa. 5. Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVL-st, Itaaliast ja Saksamaalt! (TV harjutused) 1) Kõikides kolmes riigis olid ainuvalitsejad. 2) Kõigis kolmes riigis oli vaid üks ideoloogia Itaalias- Fasism , Saksamaal- Natsism ja Venemaal- Kommunism 3) Inimeste pidev hirmu all hoidmine.
Kommunism poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomanditeta hiskond.(kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks juks klassi vistlus, kus tohib kasutada kiki vahendeid : relva abil vimu haarata.) Faism - hirmuvalitsemine. Faistid listsid oma rahvust. Nende arvates, et saavutada majandusliku itsengut ning nneliku elu tuleb vaenlaseid hvitada. Natsionaalsotsialism e. natsism on rmuslik liikumine ja petus Saksamaal aastatel 1919-1945; mis taotles aaria rassi videtavale erandlikkusele toetudes parema hiskonna loomist; seisnes ksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavrtuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hvitamises. 6.Iseloomusta Suurbritannia sisepoliitikat ja majandust peale I maailmasda. Sisepoliitika- Monarhia (2partei ssteem). Poliitiline elu oli pingeline, Sisepoliitiline kriis.
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
totaalriigi nuuskur: ka inetuim tegu, mis tehakse riigi huvides, leiab tunnustust ja on ilus. Totaalne riik on äärmus, milleni küünib ainult üks riik Nõukogude Liit. Ainult seal haaras riigi totaliteet kõiki kolme dimensiooni, milles areneb inimelu poliitika, vaim, majandus. Coudenhove püüdis senist ruumilist skeemi sellega parandada, et asetas poliitilised parteid sirgjoone asemel ringjoonele. Üllataval kombel leiti nüüd, et senised äärmused, kommunism ja natsism, asusid vahetus naabruses.Uus skeem oli, nagu selgus, sisuliselt tugevasti põhjendatud. Kommunismi ja natsismi sarnasused olid suuremad kui erinevused. Coudenhove asetas esimest korda vastamisi ka mitte enam senise korra kaitsjad ja uuendustenõudjad, vaid totaalse ja demokraatliku riigikorra esindajad. Esimesse rühma kuulusid fashistid, natsionaalsotsialistid ja kommunistid, teise konservatiivid, liberaalid ja sotsialistid.
Hannah Arendt Hannah Arendt (1906-1975) oli üks mõjuvõimsam politoloog ja filosoof 20. sajandil. Ta sündis Saksamaal, juutide perekonnas ja oli sellepärast sunnitud lahkuma Saksamaalt 1933. Ta elas 8 aastat Pariisis, töötades paljudes juutide pagulasorganisatsioonides. 1941 ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse ja sai osaks New York´i elavast intellektide ringist. Tal oli mitmeid akadeemilisi positsioone erinevates Ameerika ülikoolides, kus ta õpetas kuni oma surmani. Arendt on põhiliselt teatud oma kahe töö pärast, mis on olnud mõjukad nii ülikoolides kui väljaspool õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta. Teine teos ''The Human Condition'', avaldatud 1958, oli originaalne filosoofiline õpetus ...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne )
regulaarsed valimised, riigivõim lähtub seadustest ning austab inim- ja kodanikuõigusi. (Eesti, Iirimaa, Slovakkia) *DIKTATUUR 1)Autoritaarne riik isiku (monarh) või institutsiooni (partei) ebademokraatlik valitsemine, ajutine iseloom, inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. (Venemaa) 2)Totalitaarne riik hirmuvalitsus, riigivõimu täielik kontroll kodanike ja kõikide eluvaldkondade üle, ühe ideoloogia keskne (kommunism, natsism, islam) ning äärmiselt agressiivne sise- ja välisvaenlaste suhtes. (Põhja-Korea) 1.5 1. Mis on ideoloogia? Miks on ideoloogiaid palju? - Ideid käsitlev teadus. Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 2. Nimetage tähtsamaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiaid. Selgitage nende sisu. Mis
Tsentristid või nisiparteid -Tänapäeval maailma riikides on palju erakondi, mis ei kuuluta end vasak- või parempoolseks ning püüavad ühendada mõlema ideoloogia parimaid külgi.Seetõttu nimetatakse nein tsentristideks ehk keskel asuvateks. -Lisaks on viimastel kümnendikel tekkinud erakondi, mis püüavad populaarsust kindlate valuküsimuste abil.Nt rohelised, kelle peamiseks huviks on erinevad keskkonnateemad Äärmusideoloogiad -20.saj on olnud kõige mõjukamad kommunism, natsism, fasism ja maoism. -Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele -Üldise oleku poolest on kõik neli vasakpoolsed, kuna tüetavad jõulist riigi sekkumist kuni riigi täieliku kontrollini välja. -Samas esindavad natsism ja fasism ka konservatiivseid väärtusi-Nt ühe rahvuse ülistamine. -Seega on kommunism äärmusvasakpoolne ideoloogia ning natsism-fasism pigem äärmusparempoolsed Riigi funktsioonid jagunevad:
aastateni nõukogude psühhiaatriakliinikutes ja vangilaagrites. Selleks, et kirjutada ooperit, on vaja tõeliselt suurt lugu. Ooperi idee pärineb Dortmundi ooperiteatri toonaselt pealavastajalt John Dew'lt. Tüüris äratas see kohe huvi: loos on tema sõnul ooperile kohast ainet ja mõõdet, siin on tugev kangelane, kelle saatus suubub hämarusse. Tüüri köitis seegi, et Wallenberg oli reaalselt eksisteerinud isik, samuti võimalus panna möödunud sajandi kaks kurjusereziimi- natsism ja stalisism- samadele kaalukaussidele. Ka minule pakkus selline süzee väga huvi. Teades, et laval aset leidvad sündmused on meie endi lähisajalugu, muudab sideme teosega palju sügavamaks ning teose üleüldse huvitavamaks. Ooperis puuduvad seebiooperitele sarnanevad armastussteenid, mustlased, kired. Selles ooperis käib jutt lihtsalt inmese elust, mis on ülem kõikidest konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest.
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
· Saksamaa jagamine Briti, Pr., USA, NSVL vahel neljaks okupatsiooniks, võimu Saksamaal teostas Liitlaste sõjaline Administratsioon--> kohtupidamine natsi-saksa juhtide üle. Saksa reparatsioonide tasumise kord demonstreeriti saksa suurte tehaste sisseseaded. · Jätkuv sõda Kaug- Idas. NSVL lubadus Jaapani vastu sõtta astuda, vastutasuks Sahhakini Saare lõunaosa ja Kuriili Saared. · 4-D poliitika, Saksa demokraatlikuks, natsism likvideerida, demilitariseerimine. 8. Teljeriikide lüüasaamise põhjused ( Itaalia, Saksamaa, Jaapan) · lääneriikide suur toetus NL · välksõja plaani läbi kukkumine · väiksemad inim ja materiaalsed ressursid · Inglise ja USA suur vastupanu · USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks
Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.aastal, kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, seda küll edutult, sest esialgu suhtuti natsidesse kui lärmakasse kampa. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaal kehtestati üheparteisüsteem - võim oli koondunud ühe isiku kätte (keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal (19331945). Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht). Peamiseks ülesandeks võtsid natsid riigi rassilise puhtuse tagamise, tagakiusates vähemusrahvusi
kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism. NT: stalin NL-s alates 1922 10.totalitaarse diktatuurile iseloomulikke tunnuses ja näited ! 1 isiku e. Juhikultus. NT: Führer Hitler, Stalin. 2. Üks partei NT: kommunistlik partei, Fasistlik partei, NSDAP. 3. Üks ideoloogia NT: kommunism, Fasism, Natsism 4. Sala ja Julgeolekuteenistused NT: KGB, OVRA, Gestopo 5. Üksikisiku elu allutatud riigile 6. Propaganda NT: rahvast hirmutati pidevalt mingi välisvaenlasega
Inimeste elu hakkas muutuma aina mugavamaks, kuna tehnoloogia arenes iga päevaga. Lisaks muutus infovahetus inimeste vahel lihtsamaks, telefonist sai igapäevakaaslane. Forograafia arenes kiiresti ja sellest omakorda arenes välja filmikunst kino. Rahva elu muutus aina huvitavamaks ja müstilisemaks. Maailmas muutus väga populaarseks demokraatia valitsusvorm, kus kõrgeimaks võimukandjaks on rahvas. Lisaks levisid mitmed liikumised : natsism, kommunism, feminism, fasim jne. Nendest arenesid välja sajandi kõige julmemad sõjad, või koguni üleüldse kõige julmemad sõjad, sest näiteks ainuüksi Teises maailmasõjas hukkus üle 60 miljoni inimese. Leiutatakse tuumapomm ja 1945.aastal kasutas USA seda Jaapani vastu hävisid Nagasaki ja Hiroshima. Kindlasti lisab ka müstilisust see, et 20.sajandil oli tehnoloogia juba nii kiiresti arenenud, et 1961. aastal oli esimene inimene kosmoses Juri Gagarin ning 1961
SOTSIAALSED ,,igaüks on oma kollektiiv peab võrdsus TAOTLUSED õnne sepp", kõik tagama toimetuleku, peaksid töötama riik toetab ainult abivajajaid, ei tohi tekitada abitust PAREMPOOLSUS: konservatiivsus ja traditsioonilisus, erasektor VASAKPOOLSUS: uuendusmeelsus, võrdsus ühiskonnas, avalik sektor ÄÄRMUSIDEOLOOGIAD kommunism, natsism, fasism ja maoism pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele toetavad jõulist riigi sekkumist ühe rahvuse ülistamine (natsism, fasism) ISLAMI FUNDAMENTALISM - Islami fundamentalismi põhiidee on see, et tuleb tagasi pöörduda usulätete juurde. Tuleb tagasi pöörduda puhta usu juurde, mille viimane inimkonnale saadetud prohvet - prohvet Muhammad - 7. sajandil inimkonnale tõi. Ja islami fundamentalismi kaks
9. Võrrelge demokraatlikule ja diktatuuririigile iseloomulikke tunnuseid. Majanduses, poliitikas, kultuuris, ideoloogias. *Majandus- Dem- vaba turumajandus. Dik- majandus riigi kontrolli all *Poliitika.- Dem- mitu parteid, võim on rahval, võimude lahusus. Dik- üks partei, võim on ühel isikul, võimude lahusus puudub. Kultuur- Dem- vaba ajakirjandus. Dik- tsensuur- kõik kirjutatu käis kontrollist läbi *Ideoloogia- Dem- konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Dik- natsism, kommunism, fasism 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles´ süsteemis * pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väiksema rühma kätte,
Riigivõimu täielik rahvas, kes teostab seda läbi ebademokraatlik valitsemine. kontroll kodanike kõikide vabade ja regulaarsete valimiste. Sageli on autoritaarne diktatuur eluvaldkondade üle. Totalitaarne Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ajutise iseloomuga. Inim- ja diktatuur on ühe ideoloogia keskne ning austades inim- ja kodanikuõiguste piirangud (nt kommunism, natsism, islam) kodanikuõigusi lähtuvad diktatuuri püsimise ning äärmiselt argessiivne vajadustest. võimalike sise- ja välisvaendlaste suhtes. Võim võib olla päritav Iirimaa, Slovakkia, Eesti Venemaa, Eesti 1934-1940 Põhja Korea, Afganistan 1996-
Ühepartei süsteem Teisitimõtlejad kõrvaldati vägivallaga Majandus allutati riigi kontollile, plaanitööstus Majandus töötas sõja vaadusteks Füüreri austamine, ülistamine Eraoman oli olemas Eraomandid puudusid, olid suured kolhoosid Võim saavutati valimistega Võim saavutati vägivallaga Riigis valitses natsism Riigis valitses kommunism 13. Miks tulid Saksamaal natsid võimule? Peale ülemaailmse majanduskriisi puhkemist kasutasid Saksamaa kokkuvarisemist ära kommunistid, kes kritiseerisid demokraatlikku riigikorraldust ning üritasid agressiivselt lööksalkade abiga võimu haarata. Paljude sakslaste arvates saab punast katku peatada vaid pruuni katkuga ehk pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmade abil. See tõi kaasa natside
· tema otsused on kohustusliku · korraldab riigi igapäevaelu · üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Poliitilised ideoloogiad Aktsepteeritud Vihatud Konservatism Kommunism Sotsialism Natsionalism Rahvuslus Natsism Liberalism Fasism 4 · Kontenar riik ei peaks sekkuma, erastamine, riigiül. maj.poliitikaga tagada stabiilne maj. · Kensianistid riik peaks sekkuma maj. · Konservatiivid kodumaise turu kaitse, kaitsetollid · Liberaalid erastada · Sotsiaalid võrdsus, peale maksmine, maj. Kontroll · Tänapäeval riik sekkub maj. maksude kaudu, et tagada heaoluriik Konservatism · Liberalismi vastand
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda poln...
Mis on demokraatia ja mis on sellele iseloomulikud jooned? Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1. Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. 2. Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Mis on tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920-30? USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism ...
1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või ...
sest kes seda ei tee, kaotab varem või hiljem suurema osa valijate toetusest. Seepärast ei seletagi poliitilisel areenil esinevad erinevad peamised konkureerivad ideoloogiad üldsuse ja valijate jaoks lahti, mis asi see demokraatia on, nad ainult viitavad sellele ja lisavad oma ideoloogia teatud väärtused. Peaasi, et nende poolt valijatele reklaamitav väärtussüsteem ka demokraatiale osutaks, et selle kaudu suure enamuse toetusele pretendeerida. Äärmusideoloogiad (anarhismi, fashism, natsism jmt) ei tarvitse sellest nõudest kinni pidada, sest teavad, et nad oma ideede süsteemiga laiemat toetust rahvalt niikuinii ei leia. Olgu rõhutatud, et tänapäeva demokraatia polegi see nn õige demokraatia, vaid see on esindusdemokraatia, milles enamuse kodanikkonna hääletamise tulemusena on välja valitud väike vähemus, kes siis ka ise otsustab ja määrab, millised reeglid ühiskonnas kehtima hakkavad.
1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia ...
relvakaupmeeste kaudu maksvusele pääsevad huvid ja sõlmitised. Need on hirmutavad faktid, mis näitavad, et kommunistide selja taga oli jõude, kelle huviks olid hävinguideoloogia levik ja efektiivne toime. Kommunism vs Natsism Millal siis saab Lenini kommunism maailmas vähemalt võrdseks Hitleri natsismiga? Alguses tsiteeritud Ian Kershaw' hoiak on seni omane paljudele lääne arvajatele, isegi mõnele, kes pigem tsentristliku või parempoolse ilmavaatega. Natslikku reziimi on edukalt paljastatud pea kuuekümne aasta jooksul alates Nürnbergi tribunalist kuni paljude üleilmse levikuga raamatute, linateoste ja muuseumideni. Kommunismi kordasaadetu on aga maailmas enamjaolt käsitlemata ja teadvustamata. Prantsuse
Nt. Iirimaa ja Eesti. Diktatuur: Autoritaarne riik isiku (monarh, diktaator) või institutsiooni (partei, sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine, sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga. Inim- ja kodanikuõighuste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. Nt. Venemaa. Totalitaarne riik isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõikide eluvaldkondade üle. Totalitaarne diktatuur on ühe ideoloogia keskne (nt. kommunism, natsism, islam) ning äärmiselt agresiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt. Põhja-Korea. 5. Ideoloogia Ideoloogia korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Vasakpoolsed ideoloogiad: tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Parempoolsed ideoloogiad pooldavad sotsiaalseid erisusi ja erasektoreid. Liberalismi all mõeldakse üldistavat vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanil
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass ERKKI-SVEN TÜÜR Referaat juhendaja:Karin Lükk Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus................................................................................................................3 2)Elulugu.......................................................................................................................4 3)Looming.....................................................................................................................5 4)Orkestrimuusika.........................................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed............
"saksa lambakoertest politseikoerte" järele. Varsti tekkisid "kutsikatehased", kes täitsid küll nõudluse, kuid müüsid tihti küsitava taustaga, alatoitumuses, mõttetult aretatud ja arvukate füüsiliste ja psühholoogiliste vigadega koeri. Võltsitud sugupuud oli igapäevane nähtus. Taoliste kasvatajate ainus mõte oli raha, mida populaarse tõu pealt teenida võis. Kahjuks on see praktika üsna levinud paljudes paikades tänapäevalgi. Kui 1930-tel aastatel natsism üle kogu Saksamaa levis, oli von Stephanitzil üsna raske jätkata SV juhtimist mitmete SV liikmete, natside, vahelesegamise tõttu. Ta loobus 1935. aastal. 22. aprillil 1936, SV loomise 37'l aastapäeval, Max von Stephanitz suri. SV on jätkanud kapten von Stephanitzi tööd, aretades kvaliteetseid koeri ja juurutades uusi meetodeid tõu parandamiseks. Üks selline programm sai alguse 1971 aasta jaanuaris: koera kõrva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
