Kokkuvõte ajaleht Postimees arvamuse rubriigis ilmunud Ilmar Raagi artiklist ,,Kultuuritust ei ole olemas" Artikili autor Ilmar Raag leiab, et mõistet ,,kultuur" defineeritakse kaheti. Üldjuhul mõeldakse ,,kultuuri" all erinevaid kunste. Näiteks kirjandust ja muusikat. Leiame, et kultuur hõlmab enda tedmisi, uskumusi, moraali. Seega ei saa anda hinnangut teisele inimesele tema kultuurituse kohta, olles ise väljaspool tema kultuuri ruumi, sest erinevatel kultuuridel on erinevad hinnangud. Vaatamata kahele eelnevale definitsioonile on mõju avaldanud ning eesti rahvuse eneseteadlikust muutnud saksa valgusfilosoofia ja ka pratntsuse revulutsioon. Eesti kultuuri kujundavad nii Eesti meedia, mis on tugevate anglo-Ameerika kallutustega, suuriiigi Venemaa naabrus kui ka riik, mille kohustus no luua parim võimalik elukeskkond kultuuri suhtes. Kuna kõik inimesed on kaasatud kultuuri, selle loomisesse ja hoidmisesse
põhjustada õnnetuse ? Vastused: 1.) Nägemine,kuulmine,haistmine,maitsmine ja kompimine.(Silmad,kõrvad,nina,suu jakäed.) 2.) Kõige rohkem võtame vastu informatsiooni silmadega(nägemisega). 3.) Hea kontrast; Kirjapildis kasutada ainult suuri trükitähti. 4.) Ei ole soovitatav. 5.) Jah, peab, sest inimesed võivad näha vaid osasid värve. 6.) Jah, mõistavad erinevalt, sest nende kultuuris võivad teised tähendused värvidel olla. 7.) Jah, võib küll olla, sest erinevatel kultuuridel on erinevad tavad. 8.) Häiresignaal peab olema vali, et kõik kuuleksid seda. Samuti peaks olema valgus signaal, et ka kuulmishäiretega inimesed saaksid aru sellest. 9.) Jah, eriti soovitatakse häiresignaale madala sagedusega hoida. 10.) Jah, võib küll
kogumiseks, mis kõik väljendab ebakindlust ja teeb niimoodi sotsiaalse elu lihtsamaks. Verbaalne suhtlemine on kõige selgem suhtlemisviis, kuid on ka võimalik suhelda peaaegu täiesti mitteverbaalselt. Kehakeel Kehakeel ehk mitteverbaalsel suhtlemisel:see hõlmab puudutamist, füüsilist distantsi ja ruumi, poosi, zeste, näoilmet ja eriti pilku. Enamasti ei ole kehakeel teadlik õppimine, kuigi mõnel juhul võib olla. Kõigil kultuuridel on välja arenenud puudutamisrituaalid, mida sooritatakse kohtumise alguses ja lõpus. Meie kehakeel muutub, kui üritame kasutada pettust. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilid on erinevad ka kultuuride vahel, Nt vaikse ooekani saartel on ebaviisakas vaadata teisele liiga palju silma. Muljete kujundamine
awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 11 Slide 12 Relativismi argument NB! Hollandlased peavad Eri kultuuridel on Relativism erineb skeptitsismist. eutanaasiat moraalselt erinevad õigeks, sakslased moraalinormid. valeks. Seepärast ei ole Moraalne skeptitsism on
On ju leplikkuse definitsioonile omane austus, inimkonna võimelisus tunnustada erinevaid hoiakuid, ideoloogiaid. Vastukaaluks aga teadvustatakse meid tihti läbi meedia, kuidas inimeste tolerantsus või selle puudumine ühiskonnas kurja teeb. See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega inimgruppidel, on läbi aegade olnud probleeme üksteise tunnustamisega. Toetudes kasvõi juutide ja araablaste igipõlisele vastuolule. Selle üle aga, kui palju on lahkhelide põhjuseks erinevad uskumused, võib pikalt vaielda. Miks ei saa muslimid ja juudid Lähis-Idas üksteise kõrval rahulikult elada, kui Sri Lankas kohtame ridamisi olevaid nii moslemite, budiste kui ka kristlaste pühakodasid. Antud vahekorra tüliõunaks on pigem oma riigi küsimus, kuid
Nuga Esimesed noasarnased esemed võeti kasutusele juba 2 ja pool miljonit aastat tagasi, esimesed neist olid kivist tehtud ja ilma käepidemeta. Erinevatel aegadel on noaterasid valmistatud erinevatest materjalidest nt. pronksist, rauast, titaanist. Mitmetel kultuuridel on oma unikaalne versioon noast. Osades kultuurides kasutati nuge religioossete või spirituaalsete rituaalide teostamiseks. Tänapäeval on mitut tüüpi nuge, aga enamjaolt on nad jagatud 2 liiki : Fikseeritud teraga noad ja kokkupandavad noad. Fikseeritud teraga nuga Taskunuga Modernsed noad koosnevad käepidemest ja terast. Tera serv võib olla sile või sakiline või siis kombinatsioon mõlemast
5. vene õigeusu tsiv.- üldiselt tugeva ida-tsiv. mõjutustega, kuna on ajalooliselt olnud tatarlaste võimu all, seda tsiv. peab huntingdon rebestatud tsiv.,peamiselt peab ta venemaad rebestatud riigiks, kus nii eliit kui rahvas on olnud juba sajandeid lõhestatud selles osas, kas kuuluda rohkem läände või Itta. 6. Ladina-ameerika- autoriaarsem, korporatiivsem, ütlaselt katoliiklikum kui lääs ning selles on ka suurem ja jäävam mõju pärismaistel kultuuridel 7. aarfrka tsiv.- sahaara kõrbest lõunapoole jäävad riigid, kus domineerivad kristlus ja animism. 8.huntingdon ei maini eraldi budistliku tsiv. , kuid võiks eristada ka selle. sellesse kuuluksid tiibet, mongoolia, sri lanka, kampuchea , myanmar,. hiina ja tiibeti konflikt eristaks budistliku tsiv. sinoilisest tsiv. , sri lanka pikaajaline budistidest singalte konflikt tamiilidest hindudega osutab vastandumisele hinduistliku tsivilisatsiooniga. 2 TUND Grupitöö
neutraalseks. Inimesed, kes otsutavad õppida õeks ja omandada selle professiooni, peavad olema suhteliselt kindlad oma valikus, et pühendada end ühiskonna abistamisele. Tööalaselt peavad nad olema julged, empaatiavõimelised, oskama teisi inimesi võrdselt kohelda. Õde ei tohi eelistada üht teisele ega aravata mõnda indiviidi teisest paremaks. Samuti on suur tähtus ka keskkonnal, erinevatel kultuuridel ja arusaamadel. Õeks õppinud inimene võiks austada erinevaid kultuure ja ideid, kuna inimesed on kõik erinevad ja kõigil meil on oma arusaam erinevatest asjadest. Seega õde ei tohiks kedagi tema väljavaadete pärast hukka mõista ja talle abi mitte osutada. Mõistmine aitab õel patsiendiga lihtsamalt suhelda ja nii on ka omavahelised arusaamatused välistatud. Inimesed mõistavad tervist ja terve olemist erinevalt, näiteks mõne jaoks on see ainult haigustest vaba olemine, teise jaoks
pool asuvad isasõied, järgnevad mõlemasoolised õied ja kõige tagumised on emasõied, millest arenevad banaanikobarad. Iga kandelehe kaenlas areneb 10 kuni 16 vilja, (araabia keeles tähendab banan sõrme) ,mis moodustavad kämbla--neid me poest ostamegi. Kobaras võib olla 100-300 vilja ja kaaluda võivad nad kuni 30-40 kg. Meie banaani vars on kasvanud poolteist aastat ja viljade valmimiseni kulub veel mõni kuu. Ka ei kasva kobarad nii suureks kui kultuuridel. Aga viljad on magusad ja erinevalt poebanaanidest seemnetega. Pärast viljade valmimist vars hääbub. Sorte paljundatakse risoomiga. Säilitamine rohelised 12-14º C15-20 päeva 20º C4-8 päevakollased 12-14º C3-6 päeva 20º C2-3 päeva ideaalne ºC 12-14º C 3. Papaia perekond: Caricaceae · ladina k: Carica papaya · inglise k: Paw paw, papaya · saksa k: Papaya, Baummelone · rootsi k: Papaya · prantsuse k: Papaye · hispaania k: Papaya
Nende elamust kujunes välja rooma elmau, mille põhimüte levis laialt. Nende kaljuhauad ja nadc pöörasid pali tähelepanu hauatagusele elule. Hauakambri seinad olid kaunistatud maalidega. Ümarplastika-kapitooliumi emahunt. Rooma kunst oli suurest kreeka järgi tegemine, ise olid nad tugevad pragmaatilistes valdkondades. Väga tugevad insener-tehnilistel aladel. Rooma kunst põhineb:Kreeks, Etruski ja vanaitaalia kultuuridel( villanova ja terranova ARHITEKTUURIS osavus sümmeetrias ja teljelisuses, ruumi kujunduses(tähtis nii seest ki väljast. Nad võtsid kasutusele kuplid, kaared ja võlvid. Saavutused:*teedeehituses sillutatud võimalikult otsesed teed, *akveduktid linna veega varustamiseks. *triumfi kaared ja atikad, *termid*forumid-kõrgete müüridega ümbritsetud, et hääl ei hajuks. *pantheon kõigi jumalate auks SKULPTUURis oli originaalsust vähe kuna nad
Anna Nekrassova SUHTLEMISERINEVUSED ERINEVATE KULTUURIDE VAHEL EESTIS Essee õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja: Maris Prits Tartu 2012 1. Sissejuhatus Eesti on multikultuurne riik, kus elavad erinevad rahvuste esindajad ja iga rahvuse prioriteediks on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine räägib konkreetse rahvuse traditsioonidest ja päritolust ning kujuneb ajalooliselt. Kultuurivahelist suhtlust mõjutavad sellised kultuurilised tegurid nagu kultuurierinevused ja nendest tulenevad suhtlemisnormid ja -reeglid. Sotsiaalkultuurilised mõjutegurid on sellised
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on
2. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu fenüülamiidid, ditiokarbamaadid (ehk kartuli lehemädaniku tõrjel kasutatavad preparaadid). Haigusteks oleks peamiselt munasseente poolt tekitavad haigused nagu ebajahukasted, lehemädanikud, tõusmepõletikud ning mida esineb kartulil, tomatil, viinamarjal, kurgil, sibulal jt; 3. taimehaigused, mis ei allu eelmiste rühmade preparaatidele. Neid haigusi põhjustab liblikõielistel, maasikal, porgandil, rapsil jt kultuuridel botrytis haigused nagu okolaadilaiksus, hahkhallitus, valgemädanik, ristikuvähk jne. GrowHow fungitsiidide valikust leiate: Teravilja fungitsiidid Kartuli fungitsiidid Muud fungitsiidid Puhtimispreparaadid Puhtimisvahendeid kasutatakse seemnete, sibulate ja mugulate külvieelseks töötlemiseks seemnetel ja mullas olevate kahjustajate vastu. Puhtimisvahendid võivad olla ühetoimainelised, mõjudes spetsiifiliselt kas taimehaiguste või taimekahjurite vastu.
geenisiirde tulemusena ehk GM herbitsiiditolerantsete taimede ristumisel nende looduslike sugulastega (umbrohtude, aga ka kultuursortidega), mille tulemusena muutuvad need GM taimega sarnaselt umbrohumürgile allumatuks. Herbitsiidiresistentsete (HR) kultuuride kasutuselevõtt lihtsustab maaviljelust, võimaldades loobuda künnist ja kasutada laialdaselt otsekülvitehnoloogiat. Paraku on üheaegselt muundkultuuride levikuga kasvanud ka umbrohutõrjevahendite kasutamine neil kultuuridel. GM seemnete müügiargumendina on biotehnoloogiafi rmad kasutanud GM kultuuride viljelemise keskkonnasäästlikkust. Tegelikult näitavad Põhja-Ameerika kogemused, et herbitsiidide kasutamine USA-s on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures HR kultuure maisi, soja ja puuvilla töödeldi ajavahemikus 1996-2004 herbitsiididega umbes 5 % võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. Sagedasem tõrje on muutnud umbrohutaimed resistentseks nende vahendite suhtes.
puuetest(nägemis-kuulmis-, kõne- ja liikumis- ning vaimupuudest) johtuvate erivajadustega kliendid. sõnad, žestid, pildid või objektid, mis kannavad teatud tähendust. surnud või elavad, reaalsed või kujutletavad, on selliste omadustega isikud, kes on antud kultuuriruumis hinnatud ja kelle käitumine on mõjuavaldav. kollektiivsed toimingud, mida peetakse mõnes kultuuris sotsiaalselt oluliseks ning mida toimetatakse ju nende endi pärast. nasuvad kultuuri südames ja eri kultuuridel võivad väärtushinnangud olla väga erisugused. ostavad vaid antud firma tooteid või teenuseid peale antud firma toodete või teenuste tarbivad ka konkurentide tooteid, teenuseid kuuluvad sihtrühma, kuid pole firma tooteid, teenuseid veel ostnud ostavad konkurentide tooteid, teenuseid Suhtumine ettevõttesse on väga positiivne ja võib loota, et nad kinnitavad seda ka oma tuttavatele. Nee kliendid on rahul ja tunnistavad, et ka tulevikus on nad valmis ettevõttega koostööd jätkama
Eetikas pole universaalset tõde Relativism seab kahtluse alla universaalsete normide olemasolu eetikas. Ei ole mingit moraalitõde, mis kehtiks kõigi rahvaste jaoks kõigil aegadel. On teooria moraali loomusest. Kasutatakse teatud tüüpi argumenti. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõsi ja vale on vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Kultuuridel/ühiskondadel on aga ka palju ühiseid väärtusi, sest inimloomus on universaalne ja inimestel on suhteliselt sarnased vajadused ning huvid. Nt valetamist taunib iga ühiskond ning lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline. Universaalsesse moraali kuulub: · Ära tapa süütuid inimesi!
Kokkuvõte Rahvuslike tunnusjoonte määratlemine on raske, sest võib igal hetkel komistada väärhinnangute ja üllatuslike erandite otsa. Leidub kergestierutavaid soomlasi, puiseid itaalllasi, ettevaatlike ameeriklasi ja karismaatilisi jaapanlasi, kuid sellegipoolest eksisteerib niisugune asi nagu rahvuslik norm. Saab teha teatud üldistusi erinevate rahvuste iseloomu- joonte kohta, kuigi esineb olulisi kõrvalekaldeid. Seepärast on hea teada, millised kombed ja tavad on erinevatel kultuuridel. Oma töö käigus leidsin ma infot, mis tulevikus võib tulla kasuks välismaal reisides. Kasutatud kirjandus: http://www.tlu.ee/~tipitaka/etnoloogia_alused/kultuuride%20konfliktid.pdf https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:3NWp0WzOhXwJ:85-89-34- 175.tt.ee/oppematerjalid/uurimistood_referaadid/uurimistood_2010/Katrina_Aaslaid_ Kehakeel.pdf+%22inimene+paneb+%C3%BChe+v%C3%B5i %22&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShGaQFOaRsTzY2UjDcN1ClplX1gbSL
Transpordivõrgustik Ja kõik muud võimalikud andmed (meedia, reklaam, reisipaketid) Turismi liigitus Massilisus individuaasus, grupid Kestus lühiajaline, pikaajaline Eesmärk öko, soki-, seiklusturism Hooaeg suvi, talv Transport buss, lennuk, laev Kaugus siseturism, rahvusvaheline Turismi kujunemine, areng Massiturismi algus 1950 aastal Suurbritanniast. Vanimad harud terviseveed, kuurordid Nn. Päevitusreisid Alpinism, talisport Jahindus, safarid Palverännakud kõikidel kultuuridel (Kuremäe nunnaklooster Eestis) Tänapäeval vaateturism, meelelahutusturism Rekreatsioon töövõime taastamine looduses aktiivse puhkusega Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele
30.10.2012 Slide 19 Slide 20 Kultuuridel on aga palju ühiseid väärtusi Universaalne moraal Universaalselt on väärtustatud valdkonnad: elu ja tervis, majanduslik jõukus, abielu ja Kõik ühiskonnad vajavad perekond. universaalseid moraalireegleid,
haigusttekitavate viiruste geenidega. Uusimad katsed viitavad sellele, et sel teel moodustuvad uued viirused võivad olla ohtlikumad, kui juba tuntud ja kalduvad eirama liikide piire. Bakertitoksiini tootvad taimed on osutunud tapvaks mitmetele süütutele päevaliblika röövikutele. Sellistel kultuuridel toitunud lehetäid aga, keda see toksiin ei tapa, on osutunud hukutavateks neist toiduahelas järgmises lülis olevaile kiilassilmadele. Järelikult toimub neis monokultuurseis niigi liigivaestes kooslustes edasine vaesustumine. See kõik võib aga osutuda ökoloogiliseks puntraks, mille harutamine võib saada inimesele väga keerukaks. Eelretsenseerimist ootab praegu üks uurimustöö, mis kinnitab BT mürgisust päevapaabusilma röövikutele.
asulakohta/keraamika leiukohta; 3 - matmispaik; 4 - merepiir u. 2500 aastat e.Kr. A. Kriiska 1999 3.3.Nöörkeraamika kultuuri päritolu Nöörkeraamika kultuuride päritolu on veel segane. Tavaliselt seostatakse neid indoeurooplaste esivanemate sisserände või ka suurte mõjudega. Tähele on pandud, et kogu levikualal on nöörkeraamika kultuurid üksteisele sarnased, ent neil aladel varem olnud kultuuridest üsna erinevad. Seega on oletatud, et nöörkeraamika kultuuridel on olnud mingi ühine algkodu. Pakutud on Musta mere põhjaranniku steppe aga ka Visla ja Reini vahelist ala. Tegelikult pole seni leitud kindlaid märke suuremast sisserändest nöörkeraamika kultuuride alale ning kultuuride levikut seletatakse pigem rahvalt rahvale levinud mõjutustega, mida ilmselt toetasid mõned sisserändajad. Sarnane võis olla nöörkeraamika kultuuri jõudmine Kesk- Euroopast otse või Baltimaade kaudu ka Eestisse. Uus esialgu selgelt omapärane
Etruskid ja Egiptlased pöörasid tähelepani hauatagusele elule, selle tõttu olid rikkalikud hauatagused Sarkofaagid- üksikkujudest olid olulisemad Kapitooliumi emahunt ja kõnemees Koraatum(?) Rooma kunst On palju üle võtnud Kreeka kultuurist: nt jumalad, kirjandus, filosoofia jne. Roomlased olid tugevad plagmaatilistes asjades: seadustes, insenertehnilistes valdkondades, sõjaajaloo taastamises/koostamises. Rooma kunst baseerub: Vana-Kreeka kultuuridel Etruski kunst Kreeka kunst Insenertehnilistes valdkondades võtsid kasutusele: Kivide sidumise Võlvid Kuplid Rooma ehituskunsti tähtsamad saavutused: Teedeehitus (ei kuulu ehituskunsti alla) Roomlaste põhiplaan oli luua max. sirgeid teid, takistused eemaldati või ületati. (sõltuvalt kliimast rajati maanteekraave) Akveduktid olid samal ajal sillad ja veejuhtmete kandjad takistuste kohal. Tegemist oli kaarlega?, poolteised või kahekordsed. Säilinud on lõuna-Prantsusmaal, Itaalias
Hmongi kultuuris valitseb veendumus, et öised painajad võivad olla fataalse lõpuga ning just sellise kurja ootus oligi ilmselt 1970ndate lõpul ja 1980ndate alguses aset lednud enam kui 200 hmongi immigrandi surma põhjuseks. Kõikide kultuuride rahvapärimustes esineb ülelooulikke olevusi nagu luupainajad ja naisdeemonid, kes magajat seksuaalselt ründavad. Sellised kujutised paistavad olevat universaalsed tegelased on väga sarnased erinevatel kultuuridel. Me loome lugusid oma öiste kogemuste põhjal, mistegelikult täiesti tavalised, reaalsed ning mille põhjused on psühholoogilised. Kui traditsioonilised tegelasedkujud on oma usutavuse kaotanud, asuvad nende kohale uued tegelased. Hallutsinatsioonid suudavad kõigist teistest ärkveloleku elamustes kõige rohkem tekkida ärevust, hämmastust ja hirmu. 7 KASUTATUD ALLIKAD Sacks, O., 2012. Hallutsinatsioonid. AS Äripäev
kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Kollase värvusega sortidid - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'. Pojengide aiast leiab kevadel õitsemas ka valgete õitega hondo magnoolia (Magnolia kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii). Nõmmeaed Nõmmeaias on kokku 63 taksonit. Suurimad sordikollektsioonid on kanarbiku, punase eerika ja värd-eerika kultuuridel. Põhja-Ameerika päritoluga liikidest on kollektsioonis esindatud lamav talihali (Gaultheria procumbens), vaigu- ebamustikas (Gaylussacia baccata), ahtalehine kalmia (Kalmia angustifolia) ja veel paljud teised. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaiasharilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). Samblaaed
Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad e. üldistavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. (eri kultuuride keeled, või enamik neist, on peamiste loogiliste joonte poolest sarnased, eri kultuurid peavad seetõttu arutlema ühesuguste reeglite alusel, isegi kui neil kultuuridel on algselt erinevad moraaliarvamused) 7 • Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks • Moraaliotsustused on üldistavad. Kõikidele kehtib samas olukorras ühesugune ettekirjutis. • Moraaliarutlustes peavad olema kesksel kohal moraaliprintsiibid • Moraaliprintsiibid ei ole jäigad ega muutumatud Preskriptivismi kriitika: • selle teooria järgi oleksid moraalsed ka need teod, mida me ei pea moraalseteks
Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus ning on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde. Tolerantsus teiste moraalipraktikate suhtes. Relativismist tuleneb, et meie enda ühiskonna moraalikoodeksil pole erilist staatust, ega ole parem või halvem vaid üks paljudest. Relativismi argument: hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole see õige ega vale vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/kultuuriti. Eri kultuuridel erinevad moraalinormid ning seega pole objektiivset tõde. On vaid arvamused, mis erinevad. Loogiliselt järeldus ei tulene eeldusest. Kui eeldus on õige, võib järeldus olla ikkagi vale. Eeldus puudutab seda, mida inimesed usuvad. Järeldus puudutab seda, mis tegelikult on. Teesid · Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti. · Sõltuvuse tees: Kõik moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust.
universiaalsed ettekirjutused. 5 Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad e. üldistavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda (eri kultuuride keeled, või enamik neist, on peamiste loogiliste joonte poolest sarnased, eri kultuurid peavad seetõttu arutlema ühesuguste reeglite alusel, isegi kui neil kultuuridel on algselt erinevad moraaliarvamused) · Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks · Moraaliotsustused on üldistavad. Kõikidele kehtib samas olukorras ühesugune ettekirjutis. · Moraaliarutlustes peavad olema kesksel kohal moraaliprintsiibid · Moraaliprintsiibid ei ole jäigad ega muutumatud Preskriptivismi kriitika: · selle teooria järgi oleksid moraalsed ka need teod, mida me ei pea moraalseteks. Piisab, kui neil
transpiratsiooni., üleväetus magneesiumi omastamine takistatud, kaaliumi luksustarbmimine. Kaltsium: taimedes 0,2-0,3% rikkad vanemad taimeosad, biokeemilise protsesse reguleeriv element, puudus esineb happelistel muldadel.; Magneesium: kesksel kohal klorofülli molekulis, vaegus avaneb kloroosina, lehed kahvatud. Roheline asendub kollasega, vanematel lehtedel. Väävel: valkude, lipiidide ja vitamiinide koostises. Rasvade süntees ristõielistel kultuuridel. Soodustab mügarbakterite arengut, puudus toidunisu kvaliteedi küpsekvaliteet paha. 9. Toitainete omastamine taimede poolt- Omastavad toitaineid nii mullalahusest , kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente Juurtoitumine ja juureväline toitumine. Pasiivne( transpiratsioon-vee liikumine taimes aurumine; difusioon-taimetoiteelementide läbi tungimine läbipoolpaistva membraani) ja aktiivne(asendusadsorbtisoon) autotroofne organism. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted
Õiglus, kohusetunne, tänulikkus enesekontroll, kannatlikkus, visadus, Meelekindlus,mõõdukus,tarkus, arukus, töökus, puhtus jne. õiglus Eetiline relativism: 1.Tegude moraalne õigsus varieerub ühiskonniti ja sõltub kultuurist. Puuduvad universaalsed moraalistandardid, mis oleksid kehtivad kõikidele indiviididele igal ajal. 2.On naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. 3.Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. 4.Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. 5.Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism Eetilise ettevõtte juhtimismudel. 1
Sumner Eksistentsialism- Sartre, Kirkekaard, Freud Vooruste eetika- Aristoteles, Aquino Thomas Nimetus Rajaja/ Sisu tuntuim(ad) Kultuuriline Erinevatel kultuuridel on erinev eetika. Eetika on relativism revolutsiooniline kõrvalprodukt, mis sõltub inimvajadustest ja sotsiaaltingimustest. Universaalset ,,peaks" pole olemas. 1. mitmekesisuse tees- moraalsed kombed ja veendumused on ajaloo lõikes erinevad, pole
Näited: Lorento Oriento Vulci Üksikkujudest on tuntuimad kapitooliumi emahunt ja kõmenees ehk oraator. Rooma kunst Roomlased on palju üle võtnud kreeka kultuuri: jumalad mütoloogia kirjandus, teater, sport, filosoofia jne Roomlased olid tugevad insenertehnilistes valdkondades, seadustes. sõjaajaloo koostamises. Vana-Itaalia kultuuridel: Terramare, Villanova, etruski kunst, kreeka kunst Roomlased andsid ehituskunsti lubi ja kivide sidumiskunsti Võeti kasutusele võlvid ja kuplid Roomasse tuli teedeehitusse : maksimaalsed ehitusteed, taksitus tuli kas ületada või eemaldada, sõltuvalt kliimast maanteekraavid, iga kindla vahemaa tagant pidi olema puhkevõimalus Akveduktid-Sillad ja samal ajal veejuhtmete kandjad takistuste kohal. Tegemist oli kaartega, tavaliselt poolteise või kahekordsed.
ülejäänud udmurdid elavad Baškortostanis, Tatarstanis, Permi ja Kirovi oblastis ning Marimaal. (Fenno-ugria, 2010) Vastavalt asukohale, on olnud mõlemal kultuuril halbu aegu, kuid udmurtide asualal oli palju metallimaaki, maridel aga polnud eriliselt mingeid maake, oli vaid mets. Seetõttu tabas industrialiseerimine udmurte tugevamini, kui marisid. Ajalugu Teadagi asuvad mõlemad kultuurid Venemaa koosseisus ning iseenesest mõistetavalt ei ole Venemaa alade kultuuridel olnud just kerge oma tavasid ning kombeid säilitada. Et jõuda välja tänapäeva olukorrani nendes kultuurides, peab kõigepealt veidi keskenduma maride ja udmurtide ajaloole. Maridel on alates 6. sajandist alates tulnud elada võõrvõimude juhtimisel (551. aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. sajandist bolgarid, 1236. aastal tulid mongolid-tatarlased, 1552. aastal aga venelased). (Fenno-ugria, 2010) 9. sajandil sattusid marid sõltuvusse volga bulgaaridest ning osa nende asualast
subjektiivselt (kõik inimesed on erinevad). Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur. 4. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 5
Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; need on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Relativism on skeptitsismi vastand- kui moraalse skeptitsismi kohaselt pole üldse kehtivaid moraaliprintsiipe siis relativismi kohaselt on need siiski mõneti olemas. Relativismi teesid: Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne= kultuurirelativism.Erinevatel kultuuridel on erinevad tavad ja kombed, kokkuvõttes erinevad arusaamad sellest, mis on õige või vale. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt ehk moraal on kultuurist sõltuv. Seisukohad kujunevad välja olenevalt sellest millises kultuuris üles kasvad, kes ja millised on mõjutajad jne. RELATIVISM= tunnetusteoreetiline suund, mis rõhutab inimtunnetuse suhtelisust, tinglikkust ja subjektiivsust. (ei saa anda hinnanguid) Re kutsub üles sallivusele/tolerantsusele (positiivne väärtus).
1. Rannakarbid On üks levinumaid mereande. Lisaks looduslikult kasvanud rannakarpidele kultiveeritakse neid ka kasvatustes pikkade köite peal. Et kasvatustest pärit karbid ei puutu kokku ookeani põhjaga, siis on nad võrreldes looduslikega magusama maitsega, õrnema tekstuuriga, priskemad ja lihavamad ning nad ei sisalda liivaterakesi. Looduslikel karpidel võib peal olla vetikaid ja mererohtu, kuid kasvatatud kultuuridel on puhas läikiv karp. Lisaks sellele, et rannakarbid on maitsvad, on nad ka kõrge toiteväärtusega - rikkad valgu ja mineraalainete poolest ning madala rasvasisaldusega. 1.1. Rannakarpide ostmine Rannakarpe on lihtne identifitseerida. Neil 5-8 cm pikkune venitatud kolmnurga kujuline mustjas sinaka helendusega kahepoolne karp. Enamasti müüakse neid värskelt koos karpidega. Karbid on tavaliselt kõvasti kinni, kuid kui nad pikemat aega segamatult seisavad,
Viljakukk 0,15-0,20 l/ha 1 ha laia toimespektriga maksumus kontaktne insektitsiid on 80,25- kasutamiseks 107 kr erinevatel kultuuridel. Ooteaeg on 25 päeva ning tööoode 7 päeva. Vee kulunorm on 200-400 l/ha Umbrohtude harilik Logran 20 495 Pritsida kui Laia toimespektriga
- töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta); - tootmisomahind (€/kg, €/100kg, €/t) Kasutusotstarbe alusel võib taimekasvatustoodangu jaotada: 1) universaalsed kultuurid (tera- ja kaunviljad, kartul); 2) kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad); 3) söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais). Põllukultuuride tasuvuse hindamine: - realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel; - väärindushinna alusel – söödakultuuridel. Kasumi kujunemine Kasumit kujundavad põhiliselt hind ja omahind. Hind (realiseerimis- või müügihind) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu(müügitoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud. Tootmisomahinda kujundavad: - muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütusekulud; töötasu de kulud ja teenustööde kulud);
Selleks selgitan välja, kui palju saab talu kasutada sõnnikut ja kui suured on väetist vajavate kultuuride kasvupinnad (ha). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla väetustarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha x Kt x Km Tabel 2. Orgaaniliste väetiste planeerimine tinghektarite meetodil (näidis) Kultuur Pindala Kt * Ting-ha X x/t ha ha Kultuuri tinghektarid Kultuuridel suhteline (ha × e (x)=toodeta väetisevajaduse Kt*Km) - planeeritav v koefitsient, väetisnorm sõnnikukogu
omadustele. 2. Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt. 3. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. 4. Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi, ka juurekarva. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus: (on erinevatel kultuuridel ja kultuurirühmadel erinev) 1. Iseendale järgnevust taluvad kultuurid: mais, kõrrelised heintaimed, kartul, talirukis. 2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3. Ennast mittetaluvad kultuurid: lina, hernes, punane ja roosa ristik, lutsern, raps, rüps, peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid:
Raskema lõimisega mullad on võimelised siduma suhteliselt suurtes kogustes kaaliumi, mistõttu võib neid anda ka varuväetisena. kultuurrohumaadel ei peeta otstarbekaks suurte kaaliumväetisenormide kasutamist, sest heintaimedel võib tekkida nn kaalium luksustarbimine. Magneesium vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju. Puudus eelkõige liivmuldadel. Väävli puudus avaldub eelkõige rist- ja liblikõielistel kultuuridel. Naatrium halvendab mulla struktuuri, kuid mõjub mõõdukates kogustes positiivselt peetidele porganditele ja ristõielistele kultuuridele. Kloor on kasulik mõõdukates annustes peetidele, vähendab köögiviljades nitraatide sisaldust. 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine- Tänapäeval on paljudes riikides enamus kasutatavatest mineraalväetistest kompleksväetised. Kompleksväetiste kasutamisel suureneb töötootlus 24% ning väetiste kasutamisega seoses
Majanduses · valitsevad TNC ehk rahvusvahelised korporatsioonid · Brändid (en.seot TNC-dega) · Kõrgtehnoloogia areng, (sh sidevahendid) · Kiired sidepidamisvõimalused, ka pangatehingud · Kiired transpordivahendid 5. Popkultuuri levik. · Massisuhtlusvahendid · Massiteabevahendite levik on rahvusvaheliselt ebavõrdne 6. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 7
7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kultuur on ühiskonna sots korraldus. Kultuur on selline et seda pole võimalik katsuda materj tajuda. Kultuuri alla käib loov mõtlemine ja selle tulemusena tegevuste tegemine. Inimkuultuuri suurim saavutus on keele areng. Keel lihtsalt sümbolite kogum mis võimaldab kultuuridel omavahel suhelda. Samas keel mitte ainult suhtlemiseks vaid see peegeldab ka kultuuri väärtusi uskumusi ideaale. Me näeme ja mõistame keele abil maailma. Keel pakub huvi nii sotsioloogidele antropoloogidele filoloogidele. Inimeste keele kasutus väljendab väga palju ja kirjeldab nende mõtteviisi. Sapir-Worfi hupotees . Inimesed ei ela ainult objektiivses maiilmas vaid on sõltuvad selle ühiskonnas loodud keelest. Kaks keelt pole kunagi sarnased et neid pidada üheks ja
Ühtset süsteemi ei või riikidele peale suruda, sest sellisel juhul ei pruugi inimesed enam õigussüsteemi usaldada ega seadusi järgida. Mõneti on ühtse õigussüsteemi loomine vajalik: kuna sõlmitakse üha rohkem internatsionaalseid eraõiguslikke lepinguid, siis on oluline panna paika ka rahvusvahelised normid, näiteks lepinguõiguses. Ühtne süsteem oleks ka garantii sõdade vältimiseks ja heade rahvusvaheliste suhete säilitamiseks. Samas, kuna kõigil riikidel, rahvustel ja kultuuridel on oma eripärad, siis peaks riik saama oma õigust siiski ka ise reguleerida. Kui riikidele jääb väga väike võim oma seaduste üle, võib juhtuda, et riigi kodanikud ei ole enam seadustega rahul ning otsustavad neid mitte järgida. Lisaks võivad rahvuslased näha ühtset õigussüsteemi kui iseseisvuse kaotust. Euroopa Liidu õiguse näol on juba tänapäeval kasutusel ius commune sarnane õigus. Euroopa Liidu direktiivid ja otsused kohalduvad kõigis Euroopa Liidu riikides. Euroopa
olid ehted jm pisikesed esemed) -järk-järguline muutus inimeste mõttelaadis, mille tulemusena eelistati innovatsioone Hilisneoliitilsed kultuuritraditsioonid 2900 - 2400 eKr -nöörkeraamika (Ida-Euroopa) -kellpeekrite (Atlantiline ja Kesk- Euroopa) Nöörkeraamika matuse tunnused : venekirves, potikild, tulekivist nuga Kellpeekrite matuse tunnused (Amesbury vibumees) :randmekaitsmed, potikillud, vasest noad, vask pistodad Kas nendel kultuuridel on oma kindel kodumaa, kus tunnused kujunesid välja ja siis levisid, või oli tegemist ideede levikuga? Kellpeekrite vanad asulad Hispaanias(varem avastatud) aga ka Prantsusmaal (hilisemad andmed) Kellpeekritel tekkis sotsiaalne süsteem -> teatud elitaarne esemete komplekt hakkas levima pealikute haudades Hilisneoliitiliste kultuuride iseloomustavad märksõnad -sõjakus -individuaalsus -sugudevahelised erinevused -mobiilsus -karjakasvatus -metallitöö -kauged kaubandus-ja liitlassuhted
kasvama 6...12°C juures, teise rühma kultuurid aga 15...22°C juures. Optimaalne temperatuur on 5...8° C kõrgem. Madalamal ja kõrgemal temperatuuril idandi kasv aeglustub. Idanemine kestab 7..17 päeva. 2. Tärkamisfaas algab esimese lehe ilmumisega mullapinnale. Esimene leht on kaetud sinkaga, mille kasv peatub mullapinnal. Selle faasi ajal on esimene leht taimeliigile ja sordile omase värvuse, kuju ja asetusega. Nende tunnuste järgi saab kultuuridel ja nende sortidel vahet teha. Esimene leht kasvab 6...14 päeva, umbes 5...7 päeva peale esimese lehe ilmumist ilmub teine leht, niisama pika aja päerast kolmas. Samal ajal kasvab taimel ka juurestik, mis taime võrsumise alguseks on 2-3 korda pikem kui taime maapealne osa. Selles faasis kasutab taim ära seemnes olevad varuained ning läheb üle juurtoitumisele. 3. Võrsumisfaas siin moodustuvad taimel külgvõrsed ja lisajuured. Need kõik saavad alguse 1..
2.selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste ( nt niisutussüsteemide )m efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel. 40:Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida , sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes kasutada väärindushinda Väärindushind h=C+0,01r*C C- söödaomahind r- loomakasvatuse rentaablus 41:Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses skeem OSATA SELGITADA SKEEMI!! Millised teurid ja kuidas mõjutavad kasumit taimekasvatusettevõttes? (kuidas seotud,
kuna klient usaldab abiotsimise käigus isikliku või äriliselt tundliku teabe isikule, kellelt ta asjatundlikku abi otsis. Kuldreegel erinevalt väljendatud maailma erinevates religioonides ja kultuuritraditsioonides, kuid üldiselt kõlab nii: "Tee teistele, mida sa tahad, et nemad teeksid sinule", või negatiivne ja tugevam käsk "Ära kunagi tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle samas olukorras teeksid". Kultuurirelativism teooria, mille kohaselt erinevatel kultuuridel on erinevad moraalireeglid. Kultuurirelativismi tees on üldtunnustatud, kuid seejuures tuleb arvestada, et pealispindsed erinevused normides ei tähenda veel tingimata erinevust alusprintsiipide tasandil. Käitumiskoodeks süstemaatiline käitumist käsitlev reeglite või eeskirjade kogum (näiteks ametnikele), mis moodustab aluse käitumise hindamiseks. Liberalism usk üksikisiku autonoomiasse kui moraalse ja poliitilise tegevuse ülimasse
“luksustarbimine” Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Kaltsiumipuudus esineb happelistel muldadel. Magneesium Kesksel kohal klorofülli molekulis. Vaegus avaldub kloroosina: lehed muutuvad kahvatuks, roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt Väävel Valkude, lipoidide ja vitamiinide koostises. Oluline roll rasvade (õlide) sünteesil ristõielistel kultuuridel. Väävelväetised soodustavad mügarbakterite arengut mullas. Viimasel ajal on täheldatud ka väävlipuudusest tingitud toidunisu kvaliteedi (küpsetusomaduste) halvenemist. Mikroelemendid Boor Vask Tsink Molübdeen Koobalt Seleen Muld taimede toitekeskkonnana Toiteelementide vormid mullas: • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel
2.Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste (nt niisutussüsteemide) efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel. 41. Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida , sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes kasutada väärindushinda Väärindushind h=C+0,01r*C C- söödaomahind r- loomakasvatuse rentaablus 42. Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses (skeem) Kasum on üks maj ef kriteeriumitest ning väljendab tegevuse kvantitatiivset tulemust.
annaabi.ee 
