LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eeln...
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID R...
Küsimused Egle Kaljumäe Kuidas luumurrud paranevad? Luumurrud paranevad põhiliselt tänu kallusele- luumurru murrupindade vahele kasvav ja neid ühendav sidekude, millest vähehaaval areneb kõhr- ja luukude Miks vananedes kuulmine halveneb? Alates viiekümnendast eluaastast võib tekkida füsioloogiline east tingitud kuulmise langus Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras.
Luumurrud NIMI Luumurrud Luumurrud võivad olla: kinnised- nahk luumurru kohal on terve lahtised- murru kohal on haav, luuotsad võivad olla näha dislokatsiooniga- luuotsad on omavahel nihkunud dislokatsioonita- luuosad on paigal Luumurrud Kinnine luumurd Lahtine luumurd Kaebused tugev valu liigutamisel turse, haav, deformatsioon jäseme funktsioon piiratud/võimatu Iga luumurruga kaasneb verekaotus. Kõige suurem verekaotus on vaagnaluudest, reie-ja sääreluust. Luumurruga kaasnevad ohud Tavaliselt kaasneb verejooks Soki oht Kaasnevad närvivigastused, halvatus, tundetus Arterivigastustest ja ravi hilinemisest tingitud koekärbus Lastel luukasvuvööndi vigastused- luukasvu häired Suur põletikuoht Esmaabi Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik * ära li...
kohalt. Tugev valu vigastatud liigese piirkonnas, liigutused võimatud Liiges deformeerunud, jäse ebaloomuliku nurga all ESMAABI nihestuse piirkonda aseta jahedat, soovitavalt jääd. Ära ürita liigest ise paigaldada too kannatanu lähimasse haiglasse, 112 kui: tegemist on puusaliigese, põlveliigese nihestusega; valu on nii tugev, et haige on kaetud külma higiga sokitunnustega haiget ära hakka ise transportima. Kutsu abi kohapeale. Luumurrud Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda sokisümptomid Kinnine luumurd murru kohal puudub haav Lahtine luumurd murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus Kinniste korral kudede vahele (võimalik verekaotuse hulk küünaravarde 0,5 l, õlavarde 1 l, säär 1,5 l, reis 2 l, kõhuõõne 5 l) Lahtiste korral ka väline verejooks ESMAABI
Esmaabi Koostaja: Claudia Juhendaja: Luumurrud Luumurd on vigastus, mille korral luu murdub või mõraneb. On kahte sorti luumurde: lahtine- ja kinnine luumurd. Lahtise luumurru tunnused: vigastatud nahk, verd jookseb, haavast näha luude otsi, jäseme tugev valu, turse, kuju muutus. Kinnine luumurd: tugev valu, vigastatud koha deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutuse. Väldi soki teket. Teadvusekaotusel keera kannatanu püsivasse küliliasendisse. Toeta murrukohta tekirullide abil, kui võimalik. NB! Ä...
saab liiga vähe toitaineid, siis on ta habras ja võib kergelt puruneda ja kui luu saab liiga vähe koormust, siis kui talle järsku survet avaldada, siis on purunemisoht üpris tõenäoline. Vastus: Luustiku ebaküpsus ja kasvuspurdi ajal esinevad n-ö anatoomilised ebakõlad muudavad lapsi sporditraumade suhtes vastuvõtlikuks. Luude pikkuskasvu tippkiirus ennetab 6 kuud luude mineraliseerumise tippkiirust. Sel luude suhtelise rabeduse perioodil kasvuspurdi ajal on luumurrud kõige kergemad tekkima tüdrukutel 9,514,5 ja poistel 1216- aastaselt. Samuti jääb lihaste pikkuskasv mõnevõrra maha luude pikkuskasvust. Pingul lihastega tekivad aga luude ja lihaste vigastused kergemini. Laste sidemed, kõõlused ja lihased on tugevamad kui skeletiluu. Viimase muudavad haavatavaks kõhrelised alad (sh kasvuplaadid). Seetõttu tekib lastel täiskasvanutega analoogse trauma puhul pigem luumurd (kasvuplaadimurd, avulsioonmurd) kui nt sidemerebend
1. Kinnine luumurd välised kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus,verevalum Esmaabi - Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt. Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated. Enne mõtle, siis tegutse! Säilita rahu!
* arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele * puhastada suuõõs närimiskummist, katkistest hammastest (jms.) * kannatanu hingab- kasuta nuuskpiiritust * kui kannatanu ei hinga- alusta kunstlikku hingamist * kutsu abi, transpordi raviasutusse. 7. LUUMURRUD * luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik * aseta hästipolsterdatud lahas 8. NIKASTUS * aseta rõhkside kahjustatud kohale * seo tugevalt, kuid ära takista vereringet * hoia jäset kõrgemal ja liikumatult. ELUSTAMISE ABC * ava hingamisteed * alusta kunstlikku hingamist * alusta südame massaazi. 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu appi 3
Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus Kui lapse süda seiskub on tema päästmiseks aega vaid viis minutit. Selle aja jooksul tuleb viivitamatult hakata last elustama, vastasel juhul kahjustuvad ja viimaks ka hävivad ajurakud. Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg ma...
Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen; Tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus); Voolab ühtlase joana Esmaabi: Peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale. Luumurrud Kuidas luumurrud jaotuvad: 1. Kinnine luumurd Välised kehakatted on terved; Jäseme tugev valu; Jäseme kuju muutus, Turse, verevalum; Jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd Nahk on vigastatud, veri jookseb; Haavast on näha luude otsi; Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; Ebanormaalne liikuvus,verevalum Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol
* arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele * puhastada suuõõs närimiskummist, katkistest hammastest (jms.) * kannatanu hingab kasuta nuuskpiiritust * kui kannatanu ei hinga alusta kunstlikku hingamist * kutsu abi, transpordi raviasutusse. 7. LUUMURRUD * luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik * aseta hästipolsterdatud lahas 8. NIKASTUS * aseta rõhkside kahjustatud kohale * seo tugevalt, kuid ära takista vereringet * hoia jäset kõrgemal ja liikumatult. ELUSTAMISE ABC * ava hingamisteed * alusta kunstlikku hingamist * alusta südame massaazi. 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2
paigaldami ne ning varuväljapä äsu tagamine 3. Kukkumisoht Ohtlik(surm, Õpetajad, 5 Parandada Remondi- Kohe (nt. trepil) luumurrud, õpilased, katkised mees vigastused) koolitöötajad trepid 4. Libe põrand Ohtlik Õpetajad, 5 Pesta Koristaja Kohe (luumurrud, õpilased, põrandaid vigastused, koolitöötajad peale kooli traumad) või
2. Sekretär Elektrilöök, surm 9 Remontida lüliti Koheselt 40- pistikupesa ohutusspetsialist Erineva kõrgusega Trepiastmele tuleb panna Traumad, luumurrud, 3. ja libedad Kõik töölised 6 kattematerjal või muretseda Tööandja Koheselt Kuni 4000- verevalumid trepiastmed ohutusmärgistused Rohkem liikuda, puhata silmi 4
Katkine 2. IT-spetsialist Elektrilöök, surm 9 Parandada lüliti ohutusspetsialis Koheselt 2,5 pistikupesa t Erineva Trepiastmele tuleb panna kõrgusega ja Traumad, luumurrud, kattematerjal või 3. Kõik töölised 6 Tööandja Koheselt Kuni 250 libedad verevalumid muretseda trepiastmed ohutusmärgistused Seljavalu, Rohkem liikuda, puhata 4
Esmaabi enamlevinud traumade korral Enamlevinud spordivigastused on erinevad nahavigastused (haavad), põrutused, nikastused, nihestused ja luumurrud. Esmaabi andes peavad käed kas olema alati pestud või desinfitseeritud või siis peaks kasutama vastavaid kummikindaid. Tugevasti määrdunud marrastuste puhul peab kõigepealt puhastama kohta külma voolava veega ning seejärel tuleb tupsutada desinfitseeriva vahendiga nagu näiteks Asept, Gutasept või siis ka Burnshield. Marrastusi tavaliselt ei pea kinni siduma. Väikeste haavade puhul tuleb haav kõigepealt puhastada kas külma vee või desinfitseeriva vahendiga
Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen; Tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus); Voolab ühtlase joana Esmaabi: Peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale. Luumurrud Kuidas luumurrud jaotuvad: 1. Kinnine luumurd Välised kehakatted on terved; Jäseme tugev valu; Jäseme kuju muutus, Turse, verevalum; Jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd Nahk on vigastatud, veri jookseb; Haavast on näha luude otsi; Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; Ebanormaalne liikuvus,verevalum Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi).
ESMAABI Kolmik: Adele Thele Kuusk, Karmen Hall, Kristel Kangur Miks on esmaabi tähtis? Sa ei tea iial, millal sul esmaabi vaja võib minna Saad aidata nii ennast kui ka teisi Iga vigastus või tervisehäire võib ühel ajahetkel osutuda eluohtlikuks Põhiprintsiibid Põletused Silmade vigastused Vingu- või sõjagaaside sissehingamine Verejooksud Uppumine või elektrishokk Teadvusetusseisund Luumurrud Nikastus Põletused II ja III astme põletus katta steriilse sidemega (kui puudub, jätta katmata) keemiline põletus - pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/plet us.html
Inimene ja töökeskkond Töötervishoiu kirjalik IT Riskianalüüs OP 1 Fred Nääs Juhendaja: Milvi Moks 24.11.2009 Sisukord: 1.MIS ON RISKIANALÜÜS ? Riskianalüüsi peaeesmärgiks on teie ettevõtte töötajate tervise kaitsmine ja edendamine ning töökohal ohutuse tagamine. Selle läbiviimisel hindab ja selgitab riskianalüütik töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada, hindab olemasolevaid meetmeid töötajate tervisekahjustuse ennetamiseks. Riskianalüüs on osa tööhügieeni ja tööohutuse korraldusest teie ettevõttes, mille abil ennetatakse tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste tekke võimalusi. Samuti aitab see hoida Teie ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Riskianalüüsi viivad läbi töötervishoiuarst ja töökeskkonnalabori spetsialistid. Riskianalüüsi tulemused esitatakse ...
RAHHIIT MIS ON RAHHIIT? Rahhiit on imiku- ja varases lapseeas esinev luu ainevahetushaigus. Põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Rahhiit kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret. Kuna rahhiit on raske haigus alustataksegi D-vitamiini profülaktikat juba imikueas. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud.
............3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud.........................................................................5-6 3. RAVI.........................................................................................................................7 3.1. Luumurdude ravi................................................................................................7 3.2. Füsioteraapia...................................................................................................7-8 4. Kasutatud materjal..................
Rahhiiti ehk inglishaigust on kirjeldatud juba 1650. aastal. Rahhiit on kasvava organismi ainevahetushaigus, mille puhul on häirunud tasakaal luu kasvamise ning tugevdumise vahel. Rahhiidi põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Rahhiit tekib sagedamini enneaegsetel, kunstlikul toidul olevatel ning vähe päikese käes olnud lastel sümptomid Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X- jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud. ...
Kutseharidusega seotud tööõnnetused Heli Tammerand TE1 Tervishoiu Kõrgkool 2014 Sissejuhatus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal Tööõnnetuse liigid Kerged Rasked Surmaga lõppevad Statistika Tööõnnetuste arv Eestis 100 000 inimese kohta 1995 aastal registreeriti 300 2000 aastal 425 2005 aastal 565 2008 aastal 620 2009 aastal 490 tööõnnetust Kergemad vigastused Raskemad vigastused Luumurrud Käe, jala ja sõrmede Sisselõiked kaotus Põletused Kukkumised, mille Naha marrastused tagajärjed ilmnevad hiljem KERGEMAD VIGASTUSED RASKEMAD VIGASTUSED Kokkuvõte Kõiki tööõnnetusi on võima...
Kool LEVINUMAD VIGASTUSED TÄNAPÄEVAL NOORTE SPODRIS Ainealane uurimistöö Nimi Klass Juhendaja: Juhendaja Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI..........................................
fosforiga küllastamise häiret. Mis on selle põhjus? Dvitamiini puudus. Ainevahetushäire. Kaltsiumi ja fosfori puudus. Sümptomid Avaldub kolmandas staadiumis. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Randmel ja roietel tuntavad luumügarikud. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku pl õksuna. Ojalgsus, aga ka Xjalgsus. Hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud. Ravivõimalused Dvitamiini. Algul ka kaltsiumi ja fosfori ravi. Toitmise korrigeerimine. Õues, päikese käes, viibimise suurendamine. Ennetamine Dvitamiin (imikud). Kalatooted, sealhulgas kalamaksaõli. Piim ja piimatooted (vanemad lapsed). Liikumine. Peaks eelistama magedamat toitu ja vältima kohvi. Kasutatud allikad http://static.inimene.ee/index.php?disease=r&sisu=disease&did=257 http://w ww.hopsti.ee/kastead/praktilisednouanded/vaikelapsetervisehaired/rahhiit2
Osteoporootilistest murdudest kõige sagedasem on selgroo lülikehamurrud ja kõige ohtlikumad reieluukaelamurrud. Mõlemad põhjustavad inimese elukvaliteedi olulist langust. Reieiluukaelamurru korral võib inimene jääda voodihaigeks. Osteoporoos oma algstaadiumis praktiliselt mingeid kaebusi ei anna ja kui inimesel kuskilt ei valuta, ei muretse ta oma tervise pärast. Hiljem, kui osteoporoos on kaugele arenenud, tekivad valud lülisambas, selgroolülide kokkuvajumine ja ohtlikud luumurrud. Tüüpilised osteoporoosist tingitud luumurrud on: kodarluu distaalse otsa murd, reieluu proksimaalse osa murd, lülisamba kompressioonmurd. Osteoporoosile eelneb osteopeenia ehk luuvähesuse staadium. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. 2.1 Primaarne osteoporoos Primaarne ehk esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Lisaks sellele läheb seniilsus ka esmase osteoporoosi alla. 2.2 Sekundaarne osteoporoos
Näiteks tüüpilise vannitoatrauma (elektriliste vahendite kasutamine vannis, dussi all või seistes märjal põrandal) ning välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, sokk. Lisaks võivad esineda nõrkus, lihaskrambid, luumurrud, peavalu, kuulmislangus, südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, kooma. 2.4. Diagnoosimine Diagnoosimine ei valmista tavaliselt raskusi, kuna kokkupuude elektrivooluga selgub küsitluse (pealtnägijad, sugulased) käigus. Sageli on juba õnnetuspaigal viited elekrtivooluga kokkupuutele olemas.Lisauuringud olenevad kahjustuste raskusest ning asukohast. 6 3. ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL
kindla sagedusega · Koherentne lained on ühesuguse pikkusega · Kollimatiivne valguskiir ei haihtu ruumis Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik) · Kardioloogias ( kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi) · Kirurgiliste haiguste puhul (haavandid, luumurrud, venitused) · Kopsuhaiguste puhul (bronhiit, kopsupõletik) · Nahahaiguste puhul (troofilised haavandid, herpes, ekseem, dermatiit) · Mikrotsirkulatsiooni häired ja veenide laienemine · Liigestepõletik (osteohondroos, radikuliit) Vitiliigo ehk valge laikpigmentsus · http://www.youtube.com/watch?v=DlEPaDn7T · Ravi UVB teraapiaga, taastumine kuni 50 % · Ravi depigmentatsiooni abil Kogutud materjal: · http://www.vita.ee/dyna/site/330est.html · http://www.ohtuleht.ee/index
Rahhiit Rahhiit on luu ainevahetushaigus, mille põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Nende mineraalide ja D-vitamiini puudusel ei saa luu normaalselt areneda ehk luustik jääb hõredaks, luumassi jääb väheks, luu muutub pehmeks. Harvem on rahhiidi tekkepõhjusteks imendumishäiretega haigused, maksahaigused ja epilepsiaravimid, mis takistavad kaltsiumi imendumist. D-vitamiini puudusest tingitud rahhiiti esineb kõige sagedamini kevadel, 6-10 kuu vanustel imikutel. Rahhiidi sümptomid avalduvad haiguse kolmandas staadiumis. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku plõksuna. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sa...
· Sellele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib järjest allapoole. · Võivad tekkida hootised väga valusad lihaskrambid, mis haaravad kogu keha ning mis võivad häirida ka hingamist. · Suureneb krambivalmidus ehk mistahes kerge ärritus (valgus, müra või puudutus) võib vallandada krambihoo. · Rasketel juhtudel võib tõusta vererõhk, palavik ning tekkida tugev higistamine. · Teetanuse tüsistusteks võivad olla tugevatest lihaskrampidest tekkinud luumurrud ja lihasrebendid, samuti kopsupõletik, süvaveenide tromboos või kopsuarteri trombemboolia. · Harvem esineb teetanuse paikset vormi, mille puhul on lihasjäikus vaid haava ümbritsevates lihastes. · See möödub raviga täielikult. Ravi · Raviks kasutatakse antibiootikume · Teetanuse antitoksiini · Lihasrelaksante ehk lihaseid lõõgastavaid ravimeid. · Ravi toimub haiglas. Ennetamiseks
konsulteeri arstidega. Jälgi toitumist (toit tasakaalustatud; vajalike toiduainete sisaldamine, toiduvalik sõltugu muudest tervideaspektidest lähtudes) Millistel juhtudel tuleks luutihedust mõõta? Kui vanus on üle 50 aasta ja on olnud luumurd või esineb vähemalt kolm riskifaktorit. Kui loomulik või kirurgiline menopaus tekkis enne 45. eluaastat. Kui röntgenifilmil esineb osteoporoosile iseloomulikke selgroolülidemuutusi või on osteoporoosikahtlus. Kui luumurrud esinevad minimaalse trauma tagajärjel või korduvad sageli. Kui kehapikkus on vähenenud üle 5 cm või on kujunenudosteoporootiline küür (torakaalküfoos). Osteoporoos Eestis Eestis on praegu hinnanguliselt 77 000 osteoporoosihaiget Kuna aga vaid väike osa elanikest on käinud luutihedust kontrollimas, siis pole enamik oma haigusest teadlik Neil juhtudel avastatakse see alles esimese luumurru korral Terve luukude- osteoporoos Tänan kuulamast !
Osteoporoos Mis on osteporoos? Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Luukude on elus kude. Luudes on tasakaalus vana luukoe lammutamine ja uue luu ehitamine. Luustik kasvab ja tugevneb kogu lapse- ja noorukiea jooksul, aga maksimaalse tugevuse saavutab umbes 30. eluaastaks. Edaspidi on luudes ülekaalus luukoe lammutamine ehk resorptsioon. Tugevad luud on parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti k...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13KÕ Marina Maiste TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 1. Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kooliraamatukogus võimalikud terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid, hinnata kuvariga töötamisel riskitegureid ning ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Töökoha hindamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 362, 15.11.2000 Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded ning Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning sellest tulenevatest määrustest. Riskianalüüsi tegemiseks määratud töökohtade arv: 1; raamatukoguhoidja töökoht. Riskianalüüsi koostamisel on arvesse võetud Kontroll-loendi: Kontoritöö (Lisa 1) abil kogutud info, töökohariski tasemete...
pikaajalisi või reeglipäraselt põhjusta amputatsioon, puuet korduvaid kahjustusi (näiteks pikaajalisi põhjustavad rasked haavad, kerged luumurrud, kahjustusi (näiteks luumurrud, teise ja teise astme põletushaavad kerged haavad, kolmanda astme piiratud osal kehapinnast, silmaärritus, põletushaavad suurel osal
tulemusel. Põhjustab valu, lihase jäikust. Erinevalt lihaserebendist ei ole valu nii hästi lokaliseeritav. Lihaserebend osaline või täielik. Põhjused: lihase liigne pingutamine, löök pingul lihase pihta. Sümptomid: äkiline terav valu, lihase väliskuju muutus (palpeeritav lünk), osaline või täielik liikumispiiratus. Esmaabi: RICE, kiirelt haiglasse. Luumurd Lahtised ehk nahakahjustusega ja kinnised luumurrud. Sümptomid: tugev valu, turse, palpatoorne hellus, jäseme deformatsioon, krepitatsioon, patoloogiline liikuvus, funktsioonihäire. Lahtise luumurru kohal on esmalt oluline sulgeda verejooks. Kahjustatud piirkonda mitte liigutada. Noorte spordiga seotud luumurdudest 84% on ülajäseme piirkonnas. Sagedasemad on sõrmeluude murrud (29%), käsivarreluude distaalse osa murrud (23%) ja kämblaluude murrud (13%) (Wood 2010). Laste luude elastsusest ja suuremast painduvusest ning paksemast ja
Tegutsemine trauma korral: · STOPP! hinda olukorda · Teadvus · Kontrolli pulssi · Helista: 112 · Pulss puudub: ABC · Pulss olemas: traumaasend Kui inimene on sokis siis ta oksendab · Soki põhjused: näiteks luumurrud, põletused, vedeliku- ja vere kaotus. · Verejooksud on sisemised ja välised, mis põhjustavad soki, hirm, mürgitused. · Momentaalne sokk e. anafülaksia tekkib · Sokil on kaks aspekti: aktiivne väljendumine, pulss on kiire teadvuse kaotamine, hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga. · Jalad käed on jääkülmad, viimaseks tekib ajuapaatsus st meie aju ei reageeri enam ümbritsevale. · Soki asend on pikali ja jalad kõrgemal
VÄGA EBATÕENÄONE esineb kord tööstaazi jooksul. Tagajärjed: VÄHEOHTLIK näiteks pindmised vigastused, kerged marrastused, silmaärritus (tolmust), tervisekahjustus, mis põhjustab ajutist ebamugavust; OHTLIK - näiteks rebendid, põletused, raskemad põrutused, tõsised nihestused, kergemad luumurrud, astma, nahahaigused, ülemiste hingamisteede haigused. ERITI OHTLIK näiteks vigastused, mis nõuavad jäseme amputeerimist, rasked luumurrud, mürgitus, mitmekordsed vigastused, vähk, surm) 1. Triviaalne e. vähene risk - I tase - riskide vähendamiseks meetmeid rakendada üldiselt pole vaja, kuid alati tuleks võimalusel need ellu viia, sest 0-riski praktiliselt ei ole olemas. 2. Vastuvõetav risk - II ja III tase - tuleb rakendada meetmeid riskide vähendamiseks, töötajaid teavitada ohutegurite olemasolust ning täita ohutu töö nõudeid. Kui
III IV V TAGAJÄRGEDE ISELOOMUSTUS (BS 8800) Milline kehaosa võib vigastuse saada - Vigastuse iseloom · VÄHEOHTLIK näiteks pindmised vigastused, kerged marrastused, silmaärritus (tolmust), tervisekahjustus, mis põhjustab ajutist ebamugavust; · OHTLIK - näiteks rebendid, põletused, raskemad põrutused, tõsised nihestused, kergemad luumurrud, astma, nahahaigused, ülemiste hingamisteede haigused. · ERITI OHTLIK näiteks vigastused, mis nõuavad jäseme amputeerimist, rasked luumurrud, mürgitus, mitmekordsed vigastused, vähk, surm. ESINEMISSAGEDUSE ISELOOMUSTUS (BS 8800) · TÕENÄONE esineb vähemalt kord kuue kuu jooksul; · VÕRDLEMISI EBATÕENÄONE esineb vähemalt kord viie aasta jooksul;
ja luid hõrenemise eest, ning hoiab tasakaalus vererõhu. Põhjustab emaka limaskesta paksenemist pärast menstruatsiooni. Raseduse ajal soodustab östrogeen rindade ja emaka kasvu, stimuleerib ka sünnituse algust. Östrogeeni hulk väheneb anovulatsiooni ajal - siis, kui munarakud ei küpse või küpsevad puudulikult. Näiteks kliimaksi ajal jäävad ära menstruatsioonid, algab luude hõrenemine, kiireneb veresoonte lupjumine ja nahk kaotab elastsuse. Tagajärjeks on luumurrud, südamehaigused, suguelundite allavaje, uriinipidamatusja Alzheimeri tõbi.
vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. · Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms) · 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms) · Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. · Veega kokkupuutev elekter või välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. · Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaalu
maksahaigused ja kaasneda hammaste arengu epilepsiaravimid, mis häirumine. Aeglustub RAHHIIT takistavad kaltsiumi pikkuskasv ja mõnikord ka (D-vitamiini vaegus) imendumist. üldine areng. Võib tekkida D-vitamiini puudusest tingitud lihasnõrkus, luumurrud. Rickets rahhiiti esineb kõige Kõndival lapsel võivad ENNETAMINE (Vitamin D-deficiency) sagedamini kevadel, 6-10 kuu kõverduda jalad, sagedamini Tagamaks D-vitamiini
sinu keha on tugevam ja tervem.Kuid spordil võib olla ka halvad tagajärjed.Kõige hullemad tagajärjed võivad spordil olla halvatus või isegi surm.Tugitoolisportlasega sarnaseid õnnetusi ei juhtu . Sportides ei tohi ka teha liiga palju trenni, sest liiga palju trenni võib olla väga halb. Kui sa trenni tehes pingutad natukene üle võib su enesetunna halveneda.Ja sa võid ka minestada. Sportides võib ka muidugi juhtuda ka väiksemaidki õnnetusi.Nagu luumurrud ja lihtsalt nihestused.Sellepärast tulebki sporti teha mõõdukalt .Kui sa sõidad jalgrataga pead kandma alati kiivrit. Meie keha organism vajab füüsilist koormust, selleks et normaalselt eksisteerida.Füüsilist koormust saab tehes mõõdukat füüsilist tööd või sporti. Keha arenguks ja kasvuks vajab inimene nii füüsilist kui vaimset koormust millest oluline osa on sport ja tugitoolisport. Nii sport kui tugitoolisport on mõlemad spordialad.Sporti me
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE Kuupäev: Kellaaeg: Raskuste käsitsi teisaldamine TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvu määrusega ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". 2. Vähendada töötajate luu-ja lihaskonna ülekoormuse ning seljavigastuste riski. TEOREETILINE OSA Raskuste käsitsi teisaldamine on ükskõik milline järgnevalt loetletud tegevustest, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene, loom) või elutu (ese). Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervishäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järk-järguline ja süvenev halvenemine (nt. alaseljavalud), aga ka ägedaid traumasid ...
kollasust ehk ikterust. Kui selline tsüst lõhkeb, tekib nahasügelus, palavik ning nahalööve. Vahel võib tekkida isegi surmaga lõppev allergiline reaktsioon. Kopsus paiknev tsüst võib samuti lõhkeda ning siis tekib köha, veriköha ning valu rinnus. Kuna tsüstid sisaldavad ka haigustekitajaid, tekib peale tsüsti lõhkemist rohkelt tsüste üle kogu organismi. Harva satuvad tsüstid luudesse ja kesknärvisüsteemi. Siis võivad tekkida iseeneslikud luumurrud ja ajukahjustus. Heleen Sillasoo Tartu Kommertsgümnaasium 2012
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Luu- ja lihaskonna vaevused-Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast. Samuti võivad sellised vaevused olla õnnetuste tagajärjed, näiteks luumurrud või nihestused. Peamiselt on luu- ja lihaskonna vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega. Luu- ja lihaskonna vaevustest tingitud terviseprobleeme on mitmesuguseid: alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mis põhjustavad töölt puudumist ja nõuavad isegi haiglaravi. Krooniliste vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks – tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus.
Levinumad vigastused minu spordialal ning esmaabi nende korral Referaat Koostaja:Martin Mölder Tartu 2017 SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu
Mis ja kuidas juhtub ERS vigastus? Sagedasim vigastuse põhjus on kontaktspordialad või mäesuusatamine, kus vigastus tekib väänamis-nihkumis või ülesirutus mehhanismi kaudu. Reeglina rebeneb side ise, kuid lastel ja vanemas eas võib tekkida ERS rebenemine sääreluult koos luutükiga. Kaasuda võivad erinevate põlveliigese siseste (meniskid,kõhred), liigeseväliste (külgmised sidemed) pehmete kudede vigastused aga samuti luumurrud. Värske vigastuse korral esineb reeglina veriliiges ja ebastabiilsuse tunne(jalg läheb välja). Kuidas diagnoositakse ERS vigastus? Oluline vigastuse äratundmisel on: - hinnata vigastuse mehhanismi ja vigastusjärgset kulgu (korduv liigese ,,välja käimine") - ebastabiilsuse hindamine : selleks võrreldakse teatud testidega põlve stabiilsust võrreldes terve jalaga Röntgenülesvõttel võib hinnata sideme vigastust koos luukilluga
Mõisted Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu x1 + x 2 + .... + x n x= jagatis. n Mediaan Me arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Mood Mo tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Minimaalne element xmin tunnuste väärtuste hulgas vähim. Maksimaalne element xmax tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne. Variatsioonirida järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada. Variatsioonikordaja Variatsioonirea ulatus u maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. Sagedustabel näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse. Korrelatsioon kasutatakse statistikas võrdlemisel. Näitab, kas uuritavate objektide puhul on tegemist mingite sarnaste ilmingutega või mitte. ( x1 - x )( y1 - y ) + ( x 2 - x )( y 2 - y = +... + ( x n - x )( y n - y ) r= n x ...
murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustest või ravimitest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud. Luuhõrenemisest tingitud luumurde kutsutakse haprusmurdudeks, nende sagedus suureneb vanusega. Üle 50-aastase naise eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 50%, sama vana mehe eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 20%. Kõige sagedasemad on reieluukaela-, randme-, selgroolülide murrud. Reieluukaelamurrud põhjustavad kõrge suremuse (15-30% esimese aasta jooksul) ning vähendavad inimese toimetulekuvõimet
Saksa keemik Justus von Liebig uuris mulla ja taimede keemilist koostist ning määras kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforiidisisaldusest. Seega pani ta aluse kunstväetiste kasutuselevõtule. Antony van Leeuwenhoek avastas 1676. aastal bakterid, kuid läks veel kaua aega kuni neid hakati seostama haigustega. Kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis paneb haava mädanema ja põhjustab surma, kuna kinnised luumurrud paranesid palju kiiremini kui lahtised. Veinis leiduvaid baktereid, mis panid veini roiskuma, uurides avastas Louis Pasteur, et bakterid hävivad kuumutamisel. Seda protsessi hakati nimetama pastöriseerimiseks. Üht hirmsat viirushaigust, marutõbe, uurides, leidis Pasteur, et marutaudi surnud loomalt on võimalik saada vastumürki nakatunud loomale, ent ta ei teadnud kas see töötab ka inimese peal. Joseph Meister oli esimene kes pääses tänu Pasteurile pärast marutõppe nakatumist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
