4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp, melanhoolik/must sapp, sangviinik/ veri, flegmaatik/ lima) 12. Galenos-oli Vana-Rooma arst ja anatoom. 13. Descartes-(1596-1650 ) Prantsuse filosoof 14. Keha ja hing on eraldiseisvad: 15. mõistust ei ole võimalik kehaliste protsessidega seletada, mõttel ei ole ajas ja ruumis kohta. 16. Inimese võime KAHELDA 17. Endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis: sisevaatlus e introspektsioon. 18. Cogito ergo sum - Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 19. Kant-(1724-1802) 20. Psühholoogia ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks nagu füüsika 21
inimeste haigestumist ning toidu riknemist. Tähtsad inimesed - Hippokrates Hippokrates keda peetakse "meditsiini isaks" , kirjeldas levinud nakkushaigusi. Tema arvates põhjustasid katku õhu haigusesekreedid ehk miasmid, mis pärinesid pinnasest mullast. Tähtsad inimesed – Aristoteles Aristoteles pööras tähelepanu tuulerõugete ja katku nakkavusele. Oma teoloogilise maailamkäsitluse tõttu seostas ta aga taudide teket tähtede "halva seisuga". Tähtsad inimesed - Galenos Arst Galenos pidas nakkushaiguste põhjuseks kaht alget: miasme ja kontagiume. Tema arvates levitavad miasmid õhu kaudu nakkust haigetelt, ka laipadelt, kontagium (kreeka k. puudutus) all mõtles ta haiguste ülekannet vahetu kontaktiga. Influentsa Gripp (influentsa) on viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu,
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline;
aastast kuni surmani. Mercurius - Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Ptolemaios - umbes 83161 oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Plautus - umbes 244 eKr Sarsina (Umbria maakond Itaalias) - 184 eKr Roomaoli Vana- Rooma komöödiakirjanik. Hieronymos - on Rooma Katoliku Kiriku poolt tunnustatud kanoniseeritud pühak. Neptunus - Zeusi vend, merejumal. Galenos - 129 umbes 200 Vana-Rooma arst ja anatoom. Traianus - 18. september 53 7. august 117) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuar 98 kuni surmani. Diana oli Vana-Roomas jahijumalanna. Kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli Apollo kaksikõde ja Jupiteri ja Latona tütar. Caesar Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Crassus (115 eKr 53 eKr) oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha
Vereringe avastamine Meditsiiniajaloo üheks kõige tähtsamaks sündmuseks loetakse vereringe avastamist 17. sajandil. Vereringe avastajaks oli inglise arst ja anatoom William Harvey. Varasemalt arvati, et venoosne veri ja arteriaalne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali. Enne William Harvey sündi oli aga Galenos, Vana-Rooma arst, avastatud väikese vereringe. Galenose arvates olid venoosne ning arteriaalne vereringe üksteisest eraldatud ning puutusid omavahel kokku vaid nähtamatute pooride kaudu. Ka Araabia teadlasel ja arstil Ibn al-Nafisel oli väikesest vereringest oma arusaam ning ta väitis, et veri liigub südamest kopsudesse, kus rikastub hapnikuga, siis liigub veri taas kopsudesse ning jaguneb üle kogu keha laiali. 1628
Teaduse alal olid kreelased roomlastest natuke paremad, kuid roomlased ei jäänud neile üldsegi alla. Astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi paljude eelkäijate töid kokkuvõttes detailselt läbitöötatud ja matemaatiliselt põhjendatud geotsentrilise maailmapildi. Universumi keskpunktis seisis tema arvates kerakujuline Maa ja kõik taevakehad, Päike nende hulgas, tiirlesid selle ümber. Ptolemaiose noorem kaasaegne, kuulus arst Galenos, täiendas Hippokratese pärandit hilisema arstiteadusliku kogemusega. Nende töid hinnati järgnevatel sajanditel kõrgelt ning just nende tööd on ka mõjutanud ka Euroopa kultuuri. Rooma kui õigusteaduse alusepanija. Rooma seadused olid kujunenud pika aja jooksul. 5 sajandil kehtestatud 12 tahvli seadused, mis lähtusid varem aset leidnud juhtumistest. See tähendas seda, et iga konkreetse kohtuotsuse langetamisel püüti lähtuda
koopiamaalijatest esivanematele, kes tänu sellele samale uudishimule on meid toonud siia, kus oleme praegu. Ühiskond on arengu osas teinud lõvihüppe ning ära seletanud nii palju nähtusi kui seni on tänu erinevatele ressurssidele võimalikuks osutunud. Kuid otse silme ees seisev küsimus on seni jäänud veidi tühjemapoolseks. Mis see inimene siis lõppudelõpuks kõigi enda tahkudega on? Teame, et juba enne Kristust püüdis selle küsimusega tegelda Hippokrates, tema jälgedes astus Galenos ning Franz Joseph Gall. Paraku uudishimu sellega ei vaibunud, ning küsimus tundus siiski lahtine, ja sedapuhku oli seda üleskeerutatud tolmu vaja kättevõtmisega maandada. Seda Wilhelm Wundt 1879. aastal tegigi. Teadus teaduseks, kuid küsimus on seniajani jäänud punktita. Arvatakse petlikult, et psühholoogia oskab vastuse anda igale käitumismallile ning liigitada inimesedki kastidesse. Kuidas me ka ei tahaks seda must-valget pilti uskuda, kerkivad päevakorda
vanematepsühholoogia). Praktiline psühholoogia on psühholoogia, millega püütakse parandada inimeste elu ja maailma (nt. keskkonnapsühholoogia). Teoreetiline psühholoogia tegeleb inimeste sisemaailmaga (nt. sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia, mis uurib inimeste arengut jms.) 3. Psühholoogial on lühike ajalugu, kuid selle algeid leiab juba antiikajast. Psühholoogia rajajatena on tuntud vanakreeka arst Hippokrates ja ka Galenos, kes töötasid välja nn kehamahlade teooria temperamendi määramine keha põhimahlade järgi. (veri, sapp, must sapp, lima) . Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal psühholoogiliste fenomenide uurimise. 4. Psühholoogia on tihedalt seotud teiste teadustega, nt. arstiteadusega, filosoofiaga, ka pedagoogikaga (koolipsühholoogid) ja isegi tehnikateadustega (tööstuspsühholoogia).
KT1 1. Galenos 2. Ravimi mõiste, traditsioonilise taimse ravimi mõiste 3. Immuunsust tugevdavad loodustooted 4. Toidulisandi ja ravimi sarnasused ja erinevused: järelvalvet teostavad asutused; toote määratlemine ravimiks või toidulisandiks, nõuded uuringute läbiviimisele, pakendile, väljastamisele, registreerimisele turuletoomisel 1. Galenos vana-Rooma (129-199 pKr). Arendas Hippokratese õpetust. Arvas, et taim sisaldab kahjulikke ja väärtuseta aineid, eraldas taimedest kasulikke aineid (nn elujõu kandjaid), võttis kasutusele mehhaanilised (pressimine) ja ekstrahheerivad (leotamine, keetmine) meetodid, kujundas arusaamise toimeainest. 2. Ravim igasugune keemiline aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või
*Vaatlus-uuritava objekti sihipärane jälgimine faktide kirjeldamiseks ja üldistamiseks,sõltub vaatleja isiksusest,hoiakust ja väärtustest *Küsitlused-küsitakse arvamust mingi konkreetse asja kohta ja tulemused üldistatakse,väga tähtsad arusaamade selgitamisel. *Testid-mõõdetakse isiksuse omadusi/võimeid,kindel küsimuste arv,tulemused skaalal 2. Vanakreeka arst Hippokrates ja kreeka-rooma arst Galenos töötasid välja kehamahlade teooria,mille järgi määravad inimese temperamendi keha põhimahlad Veri(sanguis sangviinik)-tugev liikuv tasakaalustatud tüüp; Lima(flegma flegmaatik)- inertne e liikumatu tüüp; Must sapp(melos chole melanhoolik)-nõrk vägatundlik keskkonnale reageeriv; Sapp(chole koleerik)-tugev liikuv tasakaalustamata tüüp.Tänapäeval lähtutakse temperamendi tüüpide määramisel närviprotsesside
....) 64. Jaak Panksepp (psühhobioloogia,emotsioonid) 65. Jüri Allik (Taju ja isiksusepsüh.) 66. P.Tulviste (kultuuriti võrdlev psüh.) 67. Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879-Leipzigis 1-ne eksperementaalpsüh. lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77. Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson (1902-1994) 78
pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom-Circus Maximus, gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum. Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla...teatrietendused vabas õhus , kuulsaim näitekirjanik Plautus....Vergiliuse eepos ,,Aenis" pühendub roomlaste eelkäijatele.......keisririigi ajal oli kirjanik Lukianos, matemaatik Ptolemaios, arst Galenos Usk Roomas-Jupiter-tormijumal, keskne pühamu asus Kapitooliumil..austati ka Juno(kreeka hera) ja Minerva(Athena)...Venus(Aphrodite) Apollo(Apollon) Pontifex maximus-riigi ülempreester.....Tekkis kristlus Rooma kunst-roomlased hakkasid rakendama kuppel-ja ristvõlvi, Rooma linna veega varustamiseks ehitati akvedukte, ühiskondlik keskus oli foorum.Foorumiga külgnes turg. Väga olulised olid saunad-termid(suurus, raamatukogud,basseinid) Roomlased panid aluse monumenditraditsioonile..
Millega tegeleb farmakoloogia · Farmakokineetika uurib aine saatust organismis · Farmakodünaamika selgitab kus ja kuidas ravim avaldab toimet · Farmakoteraapia uurib ravimite rakenduslikku külge · Toksikoloogia - käsitleb ainete organismi kahjustavat toimet, mürkide kasutamist, mürgistuste ärahoidmist ja ravi Farmakoloogia ajalugu · Hippokrates 460-377 e.m.a. Püüdis kasutusel olevaid ravimeid süstematiseerida kasutamisnäidustuse järgi · Galenos 131-201 farmaatsia rajaja. Rõhutas, et nii teoreetilised kui praktilised kogemused ravimitest on olulised ratsionaalse ravi toime hindamisel. Töötas välja ravimtaimedest valmistatava tõmmiste tehnoloogia (nn. galeenilised preparaadid). · Avicenna 980 1037 süstematiseeris meditsiinialaseid teadmisi teoses "Arstikunsti kaanon". Tema eristas ravimite tajutavat, tugevat ja mürgist toimet · Keskajal teadmised ravimitest taandusid
Vana Rooma meditsiinist ja selle edasi arenemisest annab ülevaate väljapaistev arst ja teadlane Celsius. Tema kapitaalne töö meditsiinist ja kirurgiast sisaldab anatoomia elemente, põletiku klassikaliste tunnuste loetelu ning paljude operatsioonide (amputatsioon, põiekivide eemaldamine, nihestuste ja murdude ravi jt.) tehnilisi kirjeldusi. Täiesti uudne oli ettepanek kasutada veritseva soone sulgemiseks haavades ja operatsioonil ligatuuri. Claudius Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom, kes pani aluse mõistmisele, kui tähtis on teada, kuidas keha toimib. Teda lummas füüsiline struktuur ja ta soovis välja uurida, mida iga organ teeb. Galenos pani tähele, et üks veresoontest läheb maksast südamesse ning surnud sõdureid uurides sai talle selgeks, et südamest lahkuv veri on helepunane ja näib elust pakatavat. Läbilõigatud soonest veri lausa purskas, ja kui seda voolata lasta, siis lahkus elu varsti
ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja) 2) Aischylos, Sophokles, Euripides(tragöödia kirjanikud) 3) Aisopos SKULPTORID 1) Myron (kettaheitja looja) 2) Pheidias(Zeusi kuju looja) ARSTITEADUS 1) Hippokrates 2) Galenos(Kreeka-Rooma arst ja looduseuuria) MATEMAATIKA 1) Pytagoras 2) Eukleides 3) Archimeses SPARTA ATEENA (altaes7.saj eKr) (alates5.saj eKr) eesmärk Kasvatada sõdurit , riigi Kasvatada kaitset ja valitsejat. harmoonili-selt arenenud kodanik-
sureb sellesse rohkem kui 50000 inimest. 3 1. Mis on marutaud Marutaud on viirushaigus, mis kahjustab ägedalt närvisüsteemi ja lõppeb alati surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Marutaudi vaktsiini leiutas aastal 1885 L. Pasteur, aga seda haigust on juba mainitud varemgi. Marutaudi tunti juba hellases( Homerose ja Aischylose teoster), sellest on kirjutanud Aristoteles, Galenos(püüdis määratleda). Paracelsus soovitas puremishaavu imeda ja põletada.(EE 1992) Haigus levib sülje ja teiste kehavedelike kaudu, nakatutakse tavaliselt looma hammustusest. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Nakatunud looma sülg on nakatav juba 4-15 päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. (Kuulo Kutsar ja Marjana Laine) 1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid
aastal raamatus "The Origin of Species". Ehrlich, P. (uusaeg, XIX saj) oli saksa teadlane, tegi kindlaks antikehade keemilise koostise (lukk+võti). Fleming, A. (uusaeg, XIX ja XX saj) oli soti bioloog ja farmakoloog. Fleming avaldas palju artikleid bakterioloogiast, immunoloogiast ja kemoteraapiast. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis Nobeli preemia. Galenos (antiikaeg, Vana-Rooma) arst ja anatoom. 130-200 pKr. Kirjutanud üle 400 teose. Suured teened anatoomias; taimsete ravimite valmistamine (et suhted oleksid õiged jne). Tinktuurid, keedised, tõmmised galeenilised preparaadid. Puuduseks halvad järeldused. Mõju arstiteadusele suur ja pikk, 1500 aastat! Gutmann, V. (Eesti XX saj algus) võttis esimesena kasutusele tuberkuliinimise veistel. Leiutas suurte nabasongade opi meetodi. Kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi professor.
ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja) 2) Aischylos, Sophokles, Euripides(tragöödia kirjanikud) 3) Aisopos SKULPTORID 1) Myron (kettaheitja looja) 2) Pheidias(Zeusi kuju looja) ARSTITEADUS 1) Hippokrates 2) Galenos(Kreeka-Rooma arst ja looduseuuria) MATEMAATIKA 1) Pytagoras 2) Eukleides 3) Archimeses SPARTA ATEENA (alates5.saj (altaes7.saj eKr) eKr) eesmärk Kasvatada sõdurit , riigi kaitset Kasvatada harmoonili- ja valitsejat. selt arenenud kodanik-
- Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik) *sangviinik – veri (seltsivus, tormakus, rõõmsameelsus) *flegmaatik – lima (kannatlik, aeglane, reserveeritud) 2) Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - endomorfne (ülekaaluline: rahulik, heatahtlik), ektomorfne (sale: intellektuaalne, erk), mesomorfne (atleetlik: äkiline) - pükniline, asteeniline, atleetlik 3) G. Allport
tulnud sõna metseen, mis tähendab rikast kultuurisoosijat. Keisririigi ajal idapool jätkus hellenistliku teaduse ja kultuuri viljelemine. Kuulsaim näitekirjanik oli Lukianos, kes pilkas ja naeruvääristas paljusid nähtusi. TEADUS- oli hea teaduse areng ja see oli kreeklaste omast paremini arenenud. Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi geotsentrilise (Maa-keskse) maailmapildi ja koostas maailmakaardi. Galenos oli kuulus arst, kes täiendas Hippokratese pärandit. Järgnevatel sajanditel olid Galenose ja Ptolemaiose tööd väga hinnatud. Hilises Rooma keisririigi kultuuri iseloomustab kristlus, pühakirja sünd, kloostrite teke. 8. Mõisted Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta oli Vana-Rooma kuulsamaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Hieronymus- Tõlkis piibli ladina keelde, mille nimeks sai "Vulgata" O tempora o mores
2.2 Uusaja pööre inimesekäsitluses Kesksel kohal oli antiik- ja keskaja mõtlejatel sellised küsimused nagu: mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldus, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms. Valitses usk, et teadvus peegeldab maailma sellisena, nagu ta on, sinna omalt poolt midagi juurde lisamata. Renessansiajastul hakati nägema maailma konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks. Galenos (kreeka arst, 129-199) liigitas inimesed loomuomaduste ehk temperamendi põhjal. Inimesed erinevad sellepärast, et algelemendid on nende kehades erinevates proprtsioonides (ld sõna temperamentum tähendab `segada vastavates osakaaludes või suhetes`): · Koleerik (kr cholê `sapp`) kergesti ärrituv, tundlik, äge · Melanhoolik (kr melas+ cholê `must+sapp`) kurvameelne, murelik, aeglane · Sangviinik (kr sanguis `veri) keevavereline, tormakas, seltsiv
senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 22) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal. Ristiusu teke 1. Augustuse aeg: Maecenas. Luule: Vergilius, Horatius, Ovidius. Ajalookirjutus (Livius). 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Hellenistlike ja idamaiste kultuste levik: Isis, Mithras. 4. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 23) Hiline keisririik 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. 3
Nõuded inimestele, kes põetasid haigeid (puhtad nii kehalt kui kommetelt) Artistid, kes lõbustavad haigeid Yin ja Yang printsiip Põhilised ravivõtted massaaz, moksa ja akupunktuur Hiina meditsiini eripära on säilinud tänaseni Kreeka Mõjutused vanematest kultuuridest Hippokrates pani alguse inimkeha uurimisele, ravimise ja profülaktika alused Asklepios (arstiteaduse jumal, Epione, Hygeia, Iaso, Panakeia- jumalik perekond Galenos ja Hippokrates Taustaks Arstiteaduse kuulsaim Hippokratese õpetus ja väärikaim nimi, lääne meditsiini alusepanija Kogus meditsiinilised Ravimine tõusis teadmised süsteemi religiooni ja maagia Lahkamised tasandilt teaduseks, mis tegeles süsteemselt inimesega Vastutustunne ja
o kreeka jumalad osutusid tema teostes väiklasteks, tühisteks ja egoistlikeks olenditeksning nende austamine oli seega lihtsalt rumalus o pilkas ka kristust. · teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt · Ptolemaios o aleksandria astronoom astroloog matemaatik geograaf o lõi geotsentrilise (maa keskse) maailmapildi · Galenos o kuulus arst o täiendas Hippokratese pärandit hilisema arstideadusliku kogemusega §27 Usk rooma riigis Rooma jumalused · oldi kreeklaste ja etruskide mõju all mis kajastub ka usundis · varajasel ajal austasid loodusjõude ja vaime · igal asjal looduses on oma nuumen hing · tähtsaimad kaitsevaimud laarid kehastasid esivanemate hingi · maokujuline vaim geenius kaitses abielu ja edendas soojätkmaist
Astroloog, geotsentriline maailmapilt. Aristoteles keskendub loodusteadustele ning organiseerib teadustööd. Entsüklopedist. Rajab formaalse loogika. Lisas neljale algelemendile viienda eetri. Hierarhiate pooldaja. Eitab ideede eraldiseismist tajutavatest asjadest. Asjade ,,loomus" annab neile algpõhjuse ja eesmärgi. Süstematiseerib loomi. Loob kolme hinge teooria Galenos (roomlane) vivisektsioon, tööd anatoomiast, füsioloogiast, neuroloogiast. 5. Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad Maailma neljale elemendile põhines neli kehaehituse tüüpi ja sellele omakorda toetus humoraalpatoloogia: Õhk Sangviinik Veri Tuli Koleerik Kollane sapp Vesi Flegmaatik Lümf Maa Melanhoolik Must sapp 6. Nimetage araabia/islami teaduse olulisi suundi
· püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp) melanhoolik (masendus)- melancholic (must sapp) sangviinik (optimism) - sanguine - (veri) flegmaatik (rahu) - phlegmatic (lima) · William Herbert Sheldon (1898-1977)
· püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp) melanhoolik (masendus)- melancholic (must sapp) sangviinik (optimism) - sanguine - (veri) flegmaatik (rahu) - phlegmatic (lima) · William Herbert Sheldon (1898-1977)
Titus Livius - "Linna asutamisest alates" - Rooma ajalugu Romulusest kuni Augustuseni. Püüdis leida õpetlikku sõnumit. Peam. legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos
8 ole igas koolis, ja kus ka on, siis ehk mõni üksik. Kui õpetaja ebaõiglus esineb koolis korduvalt, on see seotud konkreetsete inimestega, kellele oleks nõuandeid, toetust või isegi koolitust vaja, et ta õpiks eksinud õpilastegagi suhtlema tema väärikust alandamata. 9.Temperamendi teoreetilisi käsitlusi Antiik-Kreeka arst Hippokrates uuris temperamenti V-VI saj. E.m.a. ; ja Rooma arst Claudius Galenos mitu sajandit hiljem. Nad töötasid välja nn kehamahlade teooria, millest temperament lähtub: veri, lima, must sapp ja kollane sapp. Siit tulevad nimetused sangviinik(rõõmsameelne, optimistlik ja hea suhtleja), flegmaatik(rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik), melanhoolik(tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega) ja koleerik(ägestunud, ärritunud, impulssiivne ja arutu). R. Steineri(oli Austria esoteerik ja filosoof, kirjandusteadlane,
mõjutama. Väga tähtsaks peeti nt klimaatilisi ja geograafilisi tingimusi, patsiendi sugu, vanust ning kõikvõimalikke isikliku elu aspekte, lisaks astroloogilisi mõjureid. Teades, et raviti eeskätt inimest, ning kahte sarnast inimest ei ole võimalik leida, oleks välistatud ka kaks sarnast „haigust“. Nii aga tegelikkuses ei olnud. Galenose aja arstid eelistasid dieteetikat ravimitele ning ravimeid kirurgiale. Galenos rõhutas arsti kogemust, eriti prognoosimise oskust. Ravis kasutati aadrilaskmist. 6. 6 mitteloomulikku tegurit tervise tagamisel Dieteetika keskne kontseptsioon pööras tähelepanu kuuele nn mitteloomulikule (organismile humoraalteooria kohaselt mitteomasele) teguripaarile: 1.Valgus ja õhk 2.Toit ja jook 3.Liikumine ja puhkus 4.Uni ja ärkvelolek 5.Eritamine ja “välja heitmine” 6.Erutused ja emotsioonid 7
Juba V saj. e.m.a. kirjutas siin Alcmaeon esimese raamatu inimese anatoomiast. Hippokratest (460-377 e.m.a.), keda tuntakse ka "arstiteaduse isa" nime all, kogus ja süstematiseeris seni teadaolevad andmed inimese anatoomia kohta. Rooma impeeriumi laienemise ja tema hiigelajaga nihkus ka teaduse raskuspunkt sinna. Nii muutus inimese anatoomia keskuseks Rooma. Väga suurt ja pikaajalist mõju inimese anatoomia arenemisele osutas kreeka päritoluga rooma arst ja loodusteadlane Claudius Galenos (u. 130 200m.a.j.) Galenos lahkas loomi, hukatud inimeste laipu ning kirjutas mitmeid töid närvisüsteemi kohta. Galenos muutus selliseks autoriteediks, et tervelt kolmeteistkümne sajandi jooksul õpiti anatoomiat ainult tema töödest. Loomulikult oli tema töödes ka vigu ja rohkesti eksimusi. Rooma riigi langemisega lõpeb teaduste vanaaja kuldne periood. Keskajal läks inimese kehaehituse uurimine üle araabia maade teadlaste kätte. Uusi
eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn Sina(980-1037m.a.j) nimetas ps. Häirete põhjusena materiaalseid ja psühholoogilisi tegureid, hakkas jälgima emotsioonide seost kehaliste funktsioonidega
arstid ise ravimeid, hiljem tegelesid sellega nende abilised. Ravija, kelle patsiendid surid või kes ise haigestus, jäi maine languse tõttu tööta ja pidi elupaika või ametit vahetama. Edukad arstid õpetasid välja oma järglsi ning kirjutasid raamatuid. Kristuse sünni ajal olid Roomas olemas juba sisehaiguste, silma-, naiste- ja hambaarstid; ka gladiaatorite koolis ja sõjaväes olid selleks ajaks oma ravijad. Üks tuntumaid Vana-Rooma arste on Galenos, kes süstematiseeris tolle aja meditsiiniteadmised. 11 KASUTATUD ALLIKAD Giardina, Andrea (koostaja) ,,Vana-Rooma inimene"; ,,Avita" 2004 Kõiv, Mait jt ,,Inimene, ühiskond, kultuur"; ,,Koolibri" Tallinn 2004 Maskin, N. A. ,,Vana-Rooma ajalugu"; Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962 Palamets, H. ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust"; ,,Valgus" Tallinn 1976 Tiidus, Hardi ,,Vana hõbe"; ,,Ilo" 1997
ilmastiku läbi. Kuum, külm, märg, kuiv. Lima talv (külm ja kuiv). Veri kevad (kuum ja märg). Must sapp sügis (külm ja märg). Kollane sap suvi (kuum ja kuiv). Seostas kehavedelike taset mitte ainult haigustega vaid ka kindla isiksusetüübiga. Kõige olulisem väline jõud oli toitumine. Võis kehavedelikud segamini ajada.... Platon. Tema arvates keha ja hing üksteist ei mõjuta. Hing saab olla igavene, see on püsiv. Keha on noorem, aga tekkiv ja kaduv. Galenos (129-199). Vana-Rooma arst ja anatoom. Võttis kokku antiikaegse teadmise ja panustas ka ise. Eelkõige anatoomi karjääriga seostuv. Põhineb Hippokratesel. Töötas gladiaatoritega ja sai sealt palju teadmisi kehast. Lisaks lahkas loomi. Laiendas loomade lahkamise teadmisi inimestele, näiteks lülisamba vigastuste osas. Uskus, et neli kehavedelikku mitte ainult ei määra domineerivat temperamenditüüpi vaid need tüübid ka toetavad kindlate haiguste esinemist. Nii
riigi kontrolli alt, keisrit austati nagu jumalat, suur animalistlik mõju, animism-loodus hingestatus 1)usuti et olemas muumen 2)hinged olulised 3)igal mehel oli genius; peeti tähtsaks ennustamist (linnulennu,kanade söögiisu, ohvrilooma sisikonna järgi), sibüllid-ennustajad,koduõpe-hariti poisse ja tüdrukuid. Rooma kultuuritegelased: Plautus, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Lukianos, Ptolemaios, Galenos. leegion, patriitsid, plebeid, patrooon, klient, 12 tahvli seadused, populus Romanus, Rooma rahu, princeps, imperaator, keiser, koloonia, munitsiipium, provints, liitlane, nobiliteet, imperaator, veto õigus, latifundium, foorum, panteon, tuunika, tooga, akveduktid, termid, Colosseum, Circus Maximus Leegion-vana-rooma sõjaväeline üksus Patriits-vana-rooma riigi kodanik Plebeid-nad olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr. Sinna ei kuulunud patriitsid.
Titius Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates", kus ta esitab Rooma ajaloo Romulusest kuni Augustuseni. Pärast Augustust kirjutati iroonilise sisuga luuletusi epigaramme ja satiire. Näiteks Apuleius mugandas Kreeka jutstuse ,,Kuldne eesel". Ka kreeklased suursid Roomas kirjutada, nt Lukianos, kes pilkas oma könedes könekunsti, filosoofiat, teadust, religiooni jne. Ptolemaios löi Maa-keskse maailmapildi. Galenos täiendas arstteadust. § 27 Usk Rooma riigis nuumen looduse asi vöi elusolend, milll oli hing sees laar esivaneemate hinged, kes kaitsesid maja geenius maokujuline vaim, kees edeendss abielu ja soojäkamist oomen enne, mille järgi ennustati KREEKA ROOMA ÜLESANNE Zeus Jupiter Pea, taeva, pikse, tormi
Situatsionism ja interaktsionism. Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos. Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17. sajandil väga populaarne kirjandusžanr, nt on 1891 välja antud antoloogia "Character writings of the 17th century". Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). “Kehamahlade” psühholoogia (humoral psychology; Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt). Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) – iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. Frenoloogia (F.J. Gall) “Etoloogia” (J.S.Milli “täppisteadus inimloomusest”, mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia])
Antiik Rooma kujutas endast suhteliselt eklektilist ühiskonda, kogumit kogu impeeriumi raamides leiduvast know-how'st. Antud tsivilisatsioon on siiski oluline seniseid teadmisi ja inimkonna saavutusi edasiandva fenomenina. Esialgu oli Rooma ühiskond kreeklastest arstide vastu tõrges, oldi rahul oma traditsioonilise meditsiiniga. Alates Julius Caesarist (a 46 e.m.a.) algas aga tugev ja Rooma riigi poolt sanktsioneeritud kreeklastest arstide sissetung. Tuntuim sellistest oli Galenos. Galenos (ca 130-200) Anatoom, tegi katseid loomadel, esitas küsimusi vereringe, närvisüsteemi jms kohta. Eklektik kombineeris humoraalpatoloogia elementide teooriaga lisades sinna veel pneuma. Vitalism pneuma tekitab vegeteatiivse hinge. Veri kannab pneuma tekitataud "jõudu" organismis laiali. Oli teadlane tegi katseid (ei lahanud inimesi, selelst tekkisid mõningad anatoomia-alased väärarusaamad). Tuntud mh ka seetõttu, et oli väga viljaka sulega ning et tema kirjutatust on palju
· Caesar "Märkmed Gallia sõjast," "Märkmed kodusõjast." 17 · Horatius oodid. · Terentius "Ämm" (Rooma komöödia). · Palutus "Kulla pott," "Hooplev sõdur" (Rooma komöödiad). 6. ANTIIGI ALGUSE SAANUD JA EUROOPA KULTUURI MÕJUTANUD NÄHTUSED. I Pandi alus mitmetele teadustele: a) Filosoofia - Thale, Sokrates jt. b) Ajalugu - Herodotos "Ajaloo isa." c) Meditsiin - Hippokrates, Galenos. d) Füüsika - Demokritos. e) Geograafia - Strabon "Kõõrdsilm." f) Botaanika - Plinius noorem. II Uuendused ehituskunstis: sambad, kuplid, betaan, Vitruvius "Kümme raamatut ehitus kunstist," ehitus stiilid. III Tähestik - laenatud foiniiklastelt, läbi Kreeka ja Rooma meile jõudnud. IV Teater - tragöödiad ja komöödiad. V Kirjandus liigid - ood, valm, eepos. VI Olümpiamängud. 776 eKr - 396 pKr, 1896 kaasaegsed olümpiamängud. VII Inimeste nimed.
Peamised teosed ,,Ajalugu" ja ,,Annaalid", mis käsitlevad Rooma ajalugu. Plutarchos Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse eelkõige tema põhiteoste "Paralleelsed elulood" ja "Moralia" Kirjutas kuulsatest Kreeka ja Rooma figuuridest elulugusid. Ptolemaios Kreeka astroloog, astronoom, matemaatik, geograaf. Kinnitas geotsentrilise maailmasüsteemi. tegutses Egiptuses. Galenos Vana-Rooma arst ja anatoom; teadmised pärinesid gladiaatoritega töötamisest ja loomade lahkamistest ning need jäid Euroopas ületamatuteks kuni 15. sajandini. Markus Vana-Rooma keiser; filosoof keisritroonil. Kirjutas filosoofilise raamatu Aurelius "Iseendale". Valitsejana tuli tal enamiku ajast tegeleda germaanlaste ja teiste vaenulike jõudude rünnakute tõrjumisega, mistõttu ta viibis Roomas väga harva
Alkeemik aga just jumalaga värdväärsusele pretendeeriski ja seetõttu oligi loomulik, miks alkeemiku tegevus renessansi ajal sai meditsiinilise värvingu. Iatrokeemia rajajaks oli Paracelsus (õieti Philippus Aureolus Theophrastus Bombastus von Honenheim), kes elas aastatel 1493 1541. Paracelsus vastandab oma meditsiinilist arusaama antiikautorite Hippokratese (u. 460 u. 377 e.Kr.) ja Galenose (u. 130 200 p.Kr.) omale. Hippokrates ja Galenos soovitasid ravimiseks kasutada looduslikke ravimeid, Paracelsus aga alkeemikute töö vilja, milledeks olid kunstlikud valmistatud keemilised ained. Meditsiiniliste teadmiste täiendamiseks pööras ta suurt tähelepanu rahvapärastele ravivõtetele ja praktilise arstikunsti mitmesuguste esindajate, nagu habemeajajate, soolapuhujate, posijate, ennustajate kogemustele. Paracelsuse iatrokeemia kui omamoodi teoreetiline õpetus oli aga lihtsalt meditsiinilise suunitlusega alkeemia
valmistamist, hakati propageerima keemilisi ravimeid, kirjeldati lämmastikhappe valmistamist, saadi destilleerimise teel etanooli 15. Mis on iatrokeemia? Keda loetakse iatrokeemia rajajaks? Kellele ta vastandas oma seisukohti? Iatrokeemia ehk meditsiiniline keemia (iatros kr.k. arst) renessansiajastu alkeemia ravimite valmistamine keemilisel teel. Iatrokeemia vastandus üsna selgelt antiikmeditsiini (Hippokrates ja Galenos) ja araabia meditsiini (Avicenna) põhimõtetele. Iatrokeemia rajajaks loetakse Paracelsust (saksa keemik, arst), pani põlema Avicenna jm vanade autorite tööd. 16. Milles seisnes flogistoniteooria? Millist rolli see omas keemia edasises arengus? Flogistoniteooria väitis, et põlevad ained on rikkad flogistoni (tuliaine) poolest; ainete põlemisel ja metallide kuumutamisel flogiston eraldub (seostudes õhuga); metallimaagi
kirjutamine, algas romaani võidukäik. Viimadr tätteoseks on Apuleius, teravmeelne lugu"Kuldne eesel". Keisrirg ajal jätkus ka kultuuri areng, mil kuulsaim kirjanik oli Lukianos oma pilavate ja naeruvääristavate kõnede ja satiiridega, tähelepanuväärne on, et ta oli esimeste seas, kes kristlust pilas. Kuulsaimad teadlased sellest perioodist olid geotsentrilise maailmapildi loonud Prolemaios ja Hippokratese pärandit täiendanud Galenos. USK Etruskide ja kreeklaste mõjutused kultuuris väljenduvad ka usus, eriti jumalates. Nuumesn tähistas igas elusolendis peituv jõud, mis olid olemas nii puul, kivil, järvel jne. Laarid tähtsaimad majavaimub, kes kehastasid esivanemate hingi. Neile kuulus majast nurgake, kus nende kujude tähtpäevadel annetusi tehti. Geenius maokujuline abielu kaitsev ja soojätku edendav vaim. Nende kõrval kerkis esile ka antropomorfseid jumalaid:
funktsioonidega. Neli kehavedelikku- Suvi kollane sapp, Sügis Must sapp,. Talv Lima, Kevad Veri. Mis viib tasakaalust välja- Välistegurid, Päike.. Platon Eristas Keha ja vaimu. Hing ja Vaim on oemuselt sarnane kogu maailmale. Hing on igavene, tekkimatu, hävimatu, liigumatu ning ise on liikumise põhjuseks. Hing ideeline, keh aon tekkiv ja kaduv. Hinge tõelise olemuse moodustab Mõistus. Galenos (129-199) Vana-Rooma arst ja anatoom Toetus Hipokratese vaadetele. Loomade lahkamisele toetus Arvas, millistele haigustele vastav isiksusetüüp mis oli määratud keha vedelike järgi vastavalt Hipokratesele. Võib ka haigestuda teatud haigustesse vastavalt. Nägi, kui kehaline kui psüühiline haigus on kehalisel baasil. Tõi sisse Mikroobi- haiguse tekitaja mõiste. Haigus võib lokaliseerida ennast kuhugile kehasse.
lahtisteid, aadrilaskmist, veeprotseduure, dieete. Lähtuvalt humoraalteooriast pöörast ta tähelepanu ka elutingimustele. Kokkuvõtvalt kirjutab J. Saarma, et Hippokrates oli empiirika kaudu jõudnud säästva psühhoterapeutilise reziimi ja tegevusteraapia juurde. Antiikmaailmast vajaks veel mainimist Platon, kes oli üks esimesi, kes mainis psüühikahäirete põhjustajana teravaid psüühilisi elamusi (araablased hiljem korraldavad vastavas vallas loomkatseidki). Galenos nägi psüühikahäirete põhjustajatena aju töö häireid. Galenos (lisades Hippokratese humoraalteooriale pneuma fenomeni) vaatles vaimuhaigusi kui tasakaaluolekut melanhooliat põhjustavat musta sapi üleküllus, maania oleks pidanud olema nn ,,kuum haigus" jne. Lähtuvalt humoraalteooriast oleks tegemist pidanud olema nö kogu keha (mitte üksnes aju) haigustega. Samas Galenos oma anatoomia-alastes töödes sisuliselt defineeris ka motoorsed ja sensoorsed närvid.
Mõju tuleb väljast. Peamine on toitumine. Seostas kehavedelikke ka aastaaegade domineerimisega. Nt lima seostas talvega, veri kevadeda , must sapp sügisega ja kollane sapp suvi. Lisaks oli seos kindla isiksusetüübiga. Sangviinik (jõuline, optimistlik) domineeriv veri. Platon. Tema vastupidiselt vaatas keha ja vaimu kui eraldiseisvat kooslust. Need üksteist ei mõjuta. Ütleb, et keha on noorem kui hing ja et hingel on erinevad osad. Galenos. Vana-Rooma arst ja anatoom. Arendas edasi Hippokratese vaateid. Tema teadmised pärinesid suuresti gladiaatoritega töötamisest ja loomade lahkamisest. Hiljem oli lahkamine keelatud nii et kuni 15.sajandini jäid tema ideed ületamatuteks. Inimesi ta ei lahanud. Tema arvates põhineb nii kehaline kui ka psüühiline haigus kehalisel baasil. Usus, et need neli kehavedelikku ei määra ainult need temperamendi tüübid vaid need tüübid toetavad ka teatavate haiguste teket. Nt
Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri), kehamahlade tasakaal, koostise häired ning selle taastamine. Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni. *vt lisaks pdf Temperament Galenos (130-200 eKr) tugines põhiseisukohtades Hippokratesele. Vaimuhaiguste põhjused pole deemonites. Põhjused nt kehalistes haigustes, elundite kahjustustes, mis häirivad ajutegevust. Vaimuhaiguste ravimisel vaja tugevdada keha üldseisundit ning vaimuhaigete sõbralikku kohtlemist. Keskaeg ja demonoloogia. Psüühilisi häireid seostati kurjade vaimude ja saatanaga, kes oli inimese kehasse läinud ("kurjast vaimust vaevatud") või jumala karistusega
4. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal 1. Augustuse aeg: Maecenas, Vergilius, Horatius, Ovidius, Titus Livius. 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 26) Hiline keisririik ehk dominaat (284-476) 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis.
Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. 2,sajandil tegutsenud Aleksandria astronoom, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi paljude eelkäijate töid kokku võttes geotsentrilise (Maa-keskse) maailmapildi. Tema maailmakaart hõlmas maid Kanaari saartest Hiinani ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrikani. Ptolemaiose kaasaegne oli kuulus arst Galenos, kes täiendas Hippokratese pärandit oma kogemustega. ROOMA JUMALUSED. Ka roomlased austasid antropomorfseid jumalusi. Üks selliseid oli lõpu ja alguse jumal Jaanus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku jne. Enamik rooma jumalaid oli aga kujunenud kreeka eeskujudel. Zeusile vastas Jupiter, Herale Juno, Athenale Minerva, Poseidonile Neptunus, Hephaistosele Vulcanus, Apollonile Apollo,
· Näärmete pärssimine · Suguiha vähendamine · Immuunsüsteemi pärssimine · Perifeerne veresoonte laiendamine · Kehatemperatuuri alandamine Oopiumi ajaloost · Sumeri tekstides on viiteid mooniekstraktide efektidele · "Odüsseia´s" nepenthe - taimne ollus, mis tekitab rahuliku soojustunde, unisuse, une · Kreeka & Rooma jumalaid on kujutatud moonikuparde & -ekstraktianumatega · Galenos (II saj) kasutas valuvaigistina, astma & südamepuudulikkuse korral · 1805. sai Friedrich Sertürner puhast morfiini, struktuur 1902 · 1853. leiutas Alexander Wood süstla · 1875. sünteesiti heroiin, 1898. pakuti turule köharohuna · 1973. aastal leiti opioidiretseptorid · 1975. aastal leiti endopioidid · 1980. aastal algas opioidide designer drugs-ajastu Opiaatide toimemehhanism · Neuronid hüperpolariseeruvad-laenglemine väheneb, põhjuseks kaaliumjuhtivuse suurenemine, kaltsiumi
annaabi.ee 
