lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees. Neerude ülesanded: kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happe leelis-tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon, vereloome regulatsioon, arteriaalse vererõhu regulatsioon. Viirused kui patogeenid:viirused on objektid,mis koosnevad valgust ja nukleotiidhappest.On eluta.Omavad pärilikkuse ainet, mille abil ta ennast paljundab elusas rakus.Võib paljuneda lüütiliselt (lagundab peremeesraku), lüsogeenselt (liitub peremeesraku pärilikkuse ainega ja võib olla pikka aega mitteaktiivne ja mingil põhjusel võib ta end avaldada-siis läheb lüütilisele tsüklile üle). Viirused on redutseeritud organismid. Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on
Prioonhaigused- kuru Prioonhaigused e. spongiformsed entsefalopaatiad on nakkuslikud neurodegeneratiivsed haigused, mida põhjustavad prioonid - patogeenid, millel puuduvad informatsioonilised nukleiinhaped. Histopatoloogiliselt iseloomustab neid haigusi kesknärvisüsteemi käsnjas degeneratsioon. Prioonhaigused teeb eriliseks see, et nad on nii nakkuslikud kui ka pärilikud. Prioonid kui nakkustegurid erinevad põhimõtteliselt teistest nakkushaiguste tekitajaist. Valgumolekulidena nad ei paljune bioloogilises mõttes, vaid muudavad rakus sünteesitava valgu struktuuri enda konformatsiooni järgi.
· Patogeen haigusetekitaja bakter · Tavaliselt on igal haigusel oma konkreetne põhjustaja, kelle saab kindlaks teha Koch'i postulaate kasutades; kuid on ka haiguseid millel on mitmeid põhjustajaid (kopsupõletik, toidumürgitus) või mille haiguspildi põhjustab seganakkus (põletushaavade põletikud, kõrvapõletik) · Paljud terved organismid on potensiaalsete patogeensete mikroobide kandjad, aga nad ei nakatu, kuna nende kaitsevõime on hea · Patogeenid on suure peremehespetsiifilusega (süüfilisse loodad ei nakatu) o Põhjuseks võib olla: Spetsiifiliste retseptorite esinemine/puudumine bakteri seostumiseks Toksiini märklaua esinemine/puudumine Keha temperatuur · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste o liigi erinevad tüved on erineva virulentsusega
Bioloogia 22.05.2012 Kaitse haiguste eest Kaasasündinud kaitsemehhanismid 1. Kaitsebarjäär katted, mis takistavad patogeenide pääsemist organismi a. Epiteelides asuvad ripsmed filtreerivad sissehingatavast õhust mehaaniliselt välja õhus olevad väiksemad osakesed b. Tervest nahast ei pääse ka patogeenid läbi c. Epiteelkoed toodavad lima kohtades, kus koed pole nahaga kaetud d. Süljed, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu
2. Füüsilised ja keemilised kalajäätmete omadused Kalajäätmete keemilised omadused on erinevad ja sõltuvad töötlemisest , liigist, kalasuurusest,toidust , keskkonnast jne. On teada, et vikerforelli jäänustes on toitainete sisaldus sama kui erinevate loomade sõnnikus .Sellest saab järeldada, et magevee kalajäänuseid saab utiliseerida sarnaselt kariloomade sõnnikule. Raskemetallide sisaldus kalajäänustes võib tekitada probleeme. Patogeenid Ei ole uurimistööd mis tõestaks,et kalajäätmete patogeenid levivad põllumajanduslikule maale. Võimalus ,et need patogeenid leviksid inimesele jääb hüpoteetiliseks. 3. Kalajäätmete agronoomiline kasutus On tehtud palju eksperimente ,et teha kindlaks kalajäätmete kasutegur. Nt: a) Forelli ja kammelja kalajääke kasutati rohumaadel b) Forelli kalajäänuseid kasutati tomatite kasvatamisel. c) Kammelja kalajääke kasutati suhkrupeedi kasvatamisel.
Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad
2) rakukesta ehituse alusel: gram- positivseteks või g – negatiivseteks (kruvikujulistele seda ei rakendata, kuna värvuvad halvasti) 3) asetuse alusel eukarüootse raku suhtes: Ektratsellulaarsed või intratsellulaarsed (riketsiad, klamüüdiad on raku sees) 4) hingamistüübi alusel: Aeroobid ja anaeroobid 5) rakuseina olemasolu (enamus) või puudumise (mükoplasmad) järgi. 6. Infektsioon e. nakkus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, ...
d) Otsene kontakt haigusega(pidalitõbi) Bakterite roll looduses 1. Lagundajad ehk destruendid Koos seete ja algloomadega olulised orgaanilise aine lagundajad. Tagavad ainete ringlemise ökosüsteemis. Süsinikuringe, Lämmastikuringe. 2. Sümbiondid Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal ja sooles. Liblikõieliste taimede juurtel mügarbakterid. Timetoiduliste seedeolendkonnas tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid Patogeenid haigustekitajad neid on väga vähe bakterite üldhulgas. Bakterite kasutamine a) Ajalooliselt Piimhappebakterid piima ja juustu toted Alkohol: kääritamine b) Puhaskultuurid Enamikes kaasaegsetes protsessides kasutatakse puhaskultuure vaid ühest bakteri riigist(tüvest) pärinevaid rakke. c) Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine: Mikroobide toodetavad ained teiste mikrokoobide vastu
maha käima Levinumad haigused Tuberkoloos · Esinemissagedus TB kasvab paralleelselt HIV-epideemia Lõuna-Aafrikas. · Tuberkuloosi nakatunud inimeste hulk on Aafrikas viimase 25 aastaga kahekordistunud. · Üle ilma sureb igal aastal tuberkuloosi kaks miljonit inimest, neist iga teine on Aafrikast. Malaaria · 80% malaariajuhtumitest esineb Sahara-taguses Aafrikas · Iga 30 sekundi jooksul sureb üks Aafrika laps malaariasse Kõhulahtisuse Patogeenid Haiglanakkused Aids (andmed aastast 2008) · Aafrikas elab 33.4 miljonit HIV-i nakatunud inimest · Igal aastal nakatub Aafrikas HIV-i 2.7 miljonit inimest · Aafrikas sureb aastas AIDS-i 2 miljonit inimest. Toidukriis · Toidukriisi all kannatanute arv suurenes kahe viimase aasta jooksul 100 miljoni inimese võrra. · Toidu hinnad maailmaturul on aafriklaste jaoks liiga kõrged kuna elatustase ja sissetulekud on pea olematud võrreldes arenenud
. insuliin+selle tootmine Viirushaiguse kulgemine võib olla: *äge nakkus(gripp nt , rakkude surm) *peidetud nakkus- ägeneb kui organism nõrgeneb(ohatis) *krooniline e. pidev nakkus. 27.Endospoor- moodustub mõnedel bakt Endospoor eritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 29. Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. 31. Patogeen on mikroorganism, harvem ka mingi keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.Mikroorganismidena võivad patogeenid olla mitmed bakterid, seened, vetikad jne. 33. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu poolt". Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul uuringud on näidanud, et need annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel. 34. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad
Ülerahvastumisega seotud keskkonnaprobleemid Kristi Mets TTÜ 2011 Maailma kasvav rahvaarv Viimase viiekümne aastaga on maailma rahvaarv tõusnud 3 miljardilt 6 miljardini Maailma kasvav rahvaarv Maailma inimpopulatsioon 2010. aastal 6,8 miljardit inimest 2050. aastal 9 + miljardit inimest Selle presentatsiooni esitamiseks kulunud aja jooksul sündinud laste arv: · http://www.overpopulation.org/impact.html Kolm suuremat ohupiirkonda Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia Ülerahvastumisest tulenevad keskkonnaprobleemid: · Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine · Veereostus · Õhusaaste · Metsatustumine ...
· Pärast pingutuse lõppu ei taastu organism normaalne olek kohe Pikaajaline treening · Kopsumaht suureneb · Südamelihas tugevneb löögimaht suureneb · Lihasrakkude suurenemine · Hemoglobiini tase kõrgem Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Võõrliik Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mistahes elustaadiumit, kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda. Krüptogeenseks nimetatakse teadmata päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei kohalikuks ega ka võõraks. Invasioon kaasavõtmine doonorregioonist transport vabastamine uud keskkonda ja esialgne ellujäämine Paljuneva populatsiooni moodustamine Võõrliikide sissetoomised võivad olla juhuslikud või tahtlikud. Üle poole Euroopa veelistest võõrliikidest on põhjaselgrootud, arvukuselt teine organismirühm on makrovetikad. VÕÕRLIIKIDE LEVIMISE VIISID MERES Laevade ballastvesi Tänapäeval kõige olulisem levikuviis Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam ...
(mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakalt järglasi. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus. Veel kasutatakse süstematiseerimisel analoogiat, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese liht- ja putuka liitsilm). Viirused Teadusharu, mis uurib viiruseid nimetatakse viroloogiaks, teadlane on viroloog. Viirused on randitult kõik haigusi esilekutsuvad ehk patogeenid. Viirused ei kuulu elusorganismide hulka kuna neil puudub rakuline ehitus ja nad ei suuda eksisteerida peremeesorganismita. Vastavalt nukleiinhappe esinemisele eristatakse DNA ja RNA viirusi. Viirus koosneb ümbrisest, kapsiidist ja genoomist. Viiruste raviks kasutatakse kaitsevaktsiine. Viiruse omadused määrab ära tema genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Nukleiinhapped säilitavad viiruste pärilikku informatsiooni ja annavad selle edasi järgnevatele viiruse osakestele
Uued epideemilised haigused tekivad aegamisi läbites teatud etappe. Loomade haigustekitajad kanduvad inimestele ( kuid mitte alati ) nt kassiküünistuse palavik, tulareemia, ornitoos. Loomade patogeen hakkab levima inimeselt inimesele. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse nt Lassa palavik, AIDS. Patogeenid evolutsioneeruvad pidevalt. Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad inimeste lähedal. Varasemalt olid need rotid, kuid üha rohkem on patogeenid ennast ka oravate sisse elama sättinud. http://www.ebu.ee/esitlus/orgvssoc2.ppt#263,14,Slide 14 1.3 Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 1. Otsene kontakt haigega/ muu saastunud materjaliga 2. Toidu ja veega edasikantavad infektsioonid 3. Õhu kaudu edasikantavad infektsioonid ( piisknakkus või tolmuosakestega)
vereringepärast punaseks, soojaks ja hakkab paistetama. Valu põhjus: paistetuse tulemusel koed suruvad vastu närve ja retseptorite, ja vigastatud rakud eritavad aineid mis ärritavad närve. Kõik need tunnused toob esile vigastatud rakkudest eritunud histamiin(põhjustab paistetuse ja veresoonte laienemise) See on signaaliks valgetele vererakkudele, leukotsüütidele, mis kogunevad vigastatud kohta ja hävitavad fagotsütoosi teel patogeenid. Mõned patogeenid võivad siiski tungida organismi, sellisel juhul hakkab tegutsema omandatud immuunsus, mida on vaid võimalik teha kui imuunsussüsteem on seda ,,tundma õppinud." Seda suudavad lümfotsüüdid. Selle toimel toimub vaktsineerimine, kehasse viiakse nõrgestatud haigusetekitajad, kes kehale ei suuda halba teha, aga mille kaudu saab organism neid antigeene tundma õppida ja edaspidi neid pantogeene hävitada. Allergia
2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks Mikroobide kiireks paljunemiseks on vajalikud järgmised tingimused: 1. Toitainete olemasolu neid on tavaliselt toidus küllaldaselt kindlustamaks mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. 2. Temperatuur mikroobid võivad olenevalt liigist paljuneda väga temperatuuride vahemikus (-5ºC kuni 90ºC). Enamusele toiduhaigusi põhjustavatele patogeenidele on optimaalseks keha temperatuur, s.o. 37º ümber, seega on vahemik 8...60ºC nn
· tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt
< soolekepikesed mügarbakterid Veise maos on tselluloosu lagundajad . Funktsionaalne toit . . . . toidule on lisatud midagi , et see parandaks inimese tervist . Biokeefir , biojogurt - lisatud probiootilisi baktereid , mis parandavad seedimist immuuunsüsteemi , * " Hellus " sisaldab Eeestis pateeritud Lactobacilllus fermentum ME-3 , mis hävitab düsenteerima , salmonelllooosi ja ateroskleroosi . aterosklerooos - veresoonte lupjumine . 3. Patogeenid - haigustekitajad - neid on väga vähe . KONTROLLTÖÖ : 25.11 KT 7.T Taimerakk , seened , bakterid . Küsimustele vastata . lk 68 , 72, 76 ,80 1. 4. ta on ümbritsetud kahe membraaniga . Membraanidest koosnev taimeraku organell , mis siladab kollaseid ja punaseid pigmente . Plastiiidi ( kolroplastide ehitus ) : * loroplastid * kromoplastid *leukoplastid 5 . putukad näevad paremini , nad naevad lilli nt : tulpe , sinililled. 6
Mügarbakterid elavad hernestel ja ubadel ehk liblikõielistel. Need bakterid muudavad õhu lämmastiku kättesaadavaks taimele nitraadiks. Veise maos on tselluloosi lagundajad. Funktsionaalne toit Toidule lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, - jogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, imuunsüsteemi. "Hellus" sisaldab patenteeritud Lactobacillius fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. 3. Patogeenid haigustekitajad neid on vähe. Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. Toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi.Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viiruhaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest Nakatumine bakterihaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused Nakkusviisid:
Toiduained? Keskkond? Inimene ise? · Vektorid--kuidas kandub edasi allikalt inimesele? · Ennetamine--mida teha haigestumiste ärahoidmiseks? · Muu oluline info--huvitavad faktid, õpetlikud juhtumid? Kirjandus: /1/ Roasto, Tamme, Juhkam Toiduhügieen ja ohutus, Tartu 2004, lk 49-96 /2/ Pärn. Piima ja piimatoodete ohutus.- Piimanduse käsiraamat, Tartu 2001, lk 605-609 Internetis lisaks BBB-le hulgaliselt allikaid, vastavalt teie huvile ja keeleoskusele Toiduga seonduvad patogeenid Listeria monocytogenes Escherichia coli, EHEC Salmonella Campylobacter jejuni näitel Optimaalsed Temp. 1-45oC Temp. 3-46oC Temp. 5-47oC Temp37-42 oC kasvutingimused pH 4,1 9,6 pH 4,4-9,5 pH 4,0-9,0 pH 6,5-7,5
Lagundajad ehk destruendid mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki . garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. Lagundavad orgaanilist ainet. 2. Sümbiondid taimede, loomade aj seentega. Inimese nahal on 1012 (inimese lõhn). Sooletorus elab enamasti soolekepike (aitab moodustada K-vitamiini). Mügarbakterid. Mügarbakterid elavad liblikõieliste juurtel. Muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks nitraadiks. Veise maos elavad tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid bakterid mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekandjaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Funktsionaalne toit Toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist,
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik,...
Toiduhügieeni eesmärgid ·Kaitsta toitu saastumisohu eest e. toidu kaitsmine mikrobioloogilise, füüsikalise ja keemilise saastumise eest e. kontaminatsiooni ärahoidmine. ·Takistada bakterite paljunemist selle tasemeni, mis võib põhjustada tarbija haigestumist või toidu kiiret riknemist: hävitada kõik toidus esinevad patogeenid täielikult või seadusandluses kehtestatud tasemeni, kuumtöötlemise või mõne muu töötlemisviisi abil. termolabiilsete toksiinide hävitamine. Kindlaks on tehtud üle 200 toidutekkelise haiguse. Olulisemad toidupatogeenidest tingitud haigused ·Salmonelloos ·Kampülobakterioos ·Kolibakterioos ·Listerioos ·Botulism ·Jersinioos ·Trihhinelloos ·Koolera Toiduga seonduvad ohud Toiduoht on seotud järgnevaga: ·Inimene teadmised ja oskused, suhtumine, koolitus jne.
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas ...
seente hulgas esinevad viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae - üherakuline seen, enamasti parasiit planktonit moondutavatel vetikatel, püüab rohevetikaid. Hõimkonna Blastocladiomycota esindajad kuulusid varem viburseente hulka. Enamik neist on saprotroofid, kes elavad vees, mullas, mudas või mitmesuguste orgaaniliste vee keskkonnas olevate jäänuste peal. Üksikud neist on taimede, loomade või seente patogeenid. Allomyces – muda või mulla saprotroofid. 2. Millistes hõimkondades esineb veel vees elavaid seeni? Alamhõimkond: Kickxellomycotina ja Hõimkond Kottseened Ascomycetes 3. Mis põhjustab amfiibide surma nakatumisel viburseentega Batrachochytrium dendrobatidi? 1980-datest alates algas dramaatiline konnade ja teiste amfiibide populatsioonide vähenemine üle maailma. Selle aja jooksul on üle 100 liigi amfiibe hakanud välja surema
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999)
eristatakse? Kirjelda. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasma membraani ja rakuümbrise vahel, on rigiidne rakusein. Rakusein on Gram-positiivsetel ja Gram-negatiivsetel mikrorganismidel erinev. Graampositiivsetel bakteritel katab tsütoplasmamembraani paks, mitmekihiline peptidoglükaan. Erinev värvumine Grami järgi tuleneb just peptidoglükaankihi paksuse erinevusest eritüüpi bakteritel. Graampositiivsetest bakteritest on paljud patogeenid. Graamnegatiivsetel bakteritel on ainult üks õhuke peptidoglükaani kiht ja kaks membraani – lisaks tsütoplasma membraanile ka välismembraan, nende vahele jääb periplasmaatiline ruum.. Graamnegatiivsete bakterite grupp on heterogeensem ja siia kuulub ka enamus veebaktereid. 4. Millised on bakterite paljunemise viisid? Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.
Selle asemel oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte. Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP. Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana. Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos. Olulised patogeenid: R. prowazekii ja R. typhii põhjustavad tüüfust e. soetõbe. Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi). Nakatunud täi sooleepiteel rakud sisaldavad riketsiaid. Täid ise surevad mõne päeva jooksul ära ja riketsiad satuvad täide väljaheidega nahavigastuste kaudu inimese verre. Haiguse tunnused: palavik, peavalu, nõrkus. 5-9 päeva pärast ilmneb lööve, mis läheb üle kogu keha, v.a. nägu, peopesad ja jalatallad.
· happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide · naftareostus Reostusallikad - Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilised ained : · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt
...............................................................................................................4 2.Hälbe ulatus ............................................................................................................5 3.Võimalikud põhjused................................................................................................6 3.1Alatoitumine.........................................................................................................6 3.2 Patogeenid ja immuunsuspuudulikkuse teooriad.................................................7 3.2.1 Üldiselt............................................................................................................7 3.2.2 Lest Varroa ja Iisraeli tugeva paralüüsi viirus................................................7 3.2.3 Nosema...........................................................................................................8 3.3 Putukamürgid..................................
1. Rakkude jagunemise tähtsus. Mis on mitoos, mis on meioos? Oska neid võrrelda (leia nii sarnasusi kui erinevusi). Mis on rakutsükkel? Millisteks osadeks see jaguneb? Mis nende etappide ajal rakus toimub? (õpik lk 36-39) o Rakkude jagunemise tõttu saavad tekkida uued rakud. Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud MEIOOS-Tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes 2x geneetilist materjali (esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel) SARNASUS leia veel sarnasusi ERINEVUSED Toimub rakkude jagunemine Meioosil toimub ristsiire, mitoosil mitte Mitoos leiab aset KÕIGIS organismides, meioos ainult suguliselt paljunevates ...
See tuleneb sellest, et hindud keelduvad tunnistamast, et Ema Ganges on muutunud haiguste koldeks. Nad kümblevad Gangeses ja joovad selle vett. Kõige levinum bakter jões on kolibakter, tuntud ka nime all 0157:H7, mis tekitab oksendamist, verist kõhulahtisust, toidumürgistust, neerupuudulikkust ja ekstreemsematel juhtudel isegi surma. USA teadlased on väitnud, et Ganges on nii saastatud ja reostatud, et see on muutunud paigaks, kus geeneetiline materjal muundub ning tekivad uued patogeenid. [9] Maailmapank hindab vee saastatusest tulenevate tervisehädade kulud võrdeliseks 3% India SKP-st. Samuti omistatakse 80% kõigist haigustest ja 1/3 surmadest vesialuselistele nakkustele. [1] 4.2. Liikide hävimine Reostatus hävitab ka kohalikke veeliike. Näiteks viimasel 10 aastal puudub ühel Yamuna jõelõigul täielikult vee-elustik. [2] Paljude liikide populatsioonid on vähenenud ning mõned on sattunud väljasuremisohtu, nagu näiteks Gangese hai ning Gangese delfiin. Maailma
Mikroobide kasv toimub enamasti aw 1-le -Optimaalseks aw väärtuseks mikroobidele loetakse 0,99 0,98 ja enamasti jääb sellesse vahemikku ka kiiresti riknevate toiduainete (piim, liha, kala, juurviljad jt.) vee aktiivsus. Vee aktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega on kasutatav toiduainete ja söötade säilivuse pikendamisel, kuid ainete kontsentratsioon ei tohiks alandada nende kvaliteeti. 0.98 - 0.995 enamus toidud 0.85 - 0.995 patogeenid 0.60 - 0.995 toidu riknemisega seotud mikroobid. -Lahustunud ainete kontsentratsioon e osmootne rõhk: Rakusisene osmootne rõhk erinevatel mikroorganismidel kõigub samuti suurtes piirides. Paljudel toiduainete riknemist põhjustavatel bakteritel on see 515 atm., paljudel mullabakteritel 5080 atm, kuid Aspergilluse perekonna liikidel võib see ulatuda koguni 200 atm. Harilikult on rakusisene osmootne rõhk kõrgem kui toitekeskkonnal.
Temperatuuri mõju mikroorganismidele · Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel, ensüümid on aga temp tundlikud · Temp tõustes teatud piirini ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad (kiireneb kasv) ja temp alanedes reaktsioonid aeglustuvad (aeglustub kasv), kuid alates teatud maxtemp toim reaktsioonide kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub · Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100°Cni) · Mikroobe jagatakse: Mesofiilid o Leidub sooja kliimaga maade mullas, mõõduka ja troopilise kliimaga maade veekogudes, inimese ja loomade soolestikus o 10°- 48°C Psührofiilid e krüofiilid o -10°- 30°C o Saab eraldada merevees, külmunud mullast ja toiduainetest o Põhjustavad toiduainete riknemist ma...
pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus. On ka veel väiksemad põhjused: · Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid raskmetallid happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Kokkuvõte
katete poolt; immuunsüsteem fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud). Omandatud kaitsemehhanismid reageerivad aeglasemalt ja kindlatele patogeenidele (nt antikehad ja tapjarakud). 26. Passiivne kaitse nahk (rakud tihedalt, normaalne mikrofloora, pH natuke happeline, veri hüübib), limaskestad; süljes, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismide arengut; maomahl hävitab seedetrakti sattunud patogeenid 27. Immuunsüsteemi töö: Rakud: Neutrofiilid vigastuste korral nahas asuvad kohe haigustekitajaid ründama Makrofaagid õgirakud (kopsudes, maksas, sooltes, nahas) B-lümfotsüüdid toodavad antikehi Abistaja-T-rakud aitavad toota antikehi ning suurendavad makrofaagide võimet rünnata Tapja-T-rakud hävitavad viirusega nakatunud rakke Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitajad tervelt alla.
Fakultatiivne intratsellulaarne parasiit. Pööratud elektronide voog. Nitrifitseerib NH3 -> NO2- Fermentatiivne. Kasutab Entner-Doudoroffi rada kääritamisel. Saavad energiat sulfiidide, S, tiosulfaadi oksüdeerimisel. N. gonorrhoeae (tripper) ja N. meningitidis (meningiit) on inimese primaarsed patogeenid. Oksüdeerivad sulfiidi elementaarseks väävliks. Elavad organismide soolestikus. Fermenteerivad glükoosi hapeteks. Põhjustab shigelloosi (düsenteeria). Tekitavad sulfaadist H2S-i. Põhjustab salmonelloosi. Kuseteedeinfektsioonid. Redutseerib nitraate. Toodab H2S. Suudab paljuneda 4 kraadi juures
· Toiduainetetööstuses hapupiimatooted · Ravimistööstus antibiootikumid jt ravimid · Materjalide tootmine kilekotid, plastmassid, ämblikuniit, lahustid, etanool · Pesuvahendite ensüümide tootmine · Maakide töötlemine puhastavad kulla ja vase maake. · Naftajääkide töötlemine · Lagundavad prügimägesid · Reovete puhastajad · Põllumajanduses pestitsiidide tootmine Bakterhaigused · Patogeenid haigust tekitavad bakterite poolt toodetavad toksiinid · Ravitakse antibiootikumidega · Antibiootikumid pärsivad bakteri valgusünteesi, rakukesta sünteesi, DNA replikatsiooni ja RNA sünteesi. · Tuntumad haigused: tuberkuloos Prokarüoot Euakrüoot Puudub tuum Tuum olemas
Seesmised säilivust mõjutavad protsessid on järgmised: 1) hingamine 2) taimehormoonide tegevusega seotud muutused 3) kompositsioonilised muutused (veekadu, tärklise ja suhkrute vahekord jne). 4) füsioloogilised häired 5) morfoloogilised muutused (kuju ja struktuur) 6) üldine vananemine. Säilivust mõjutavad välised tingimused on järgmised: 1) temperatuur 2) suhteline õhuniiskus 3) valgus 4) õhu koostis 5) patogeenid 6) gravitatsioon 7) närilised jt füüsiliste vigastuste põhjustajad.
säiltavad elujõulisuse ja kanduvad edasi jõevees ning taimlate ja puukoolide tiikide kastmisvesi võib samuti sisaldada Phytophthora eoseid. · Rododendron on paljudele Phytophthora liikidele peremeestaimeks, taime lehed on patogeeni suhtes vastuvõtlikud. 2.3 Phytophthora isoleerimine ja määramine puhaskultuuri meetodil · Phytophthora on kultuuris aeglase kasvuga. · Perekond Phytophthora hulka kuuluvad laialt levinud ning ohtlikud patogeenid, mis põhjustavad kahju paljudele põllukultuuridele, viljapuudele, metsa- ning taimlataimedele. · Phytophthora liigid on temperatuuride kõikumise ja niiskuse suhtes tundlikud ning lisaks veel aeglase kasvuga.
need mutatsioonid on aluseks populatsioonis toimuvatele muutustele Iga muutus,m is muudab organismi loodusliku selektsiooni survele vastupidavamaks, populatsioonis säilitatakse 10. Mõisted: sterilisatsioon, desinfitseerimine, aseptika Sterilisatsioon – protsess, kus hävitatakse kõik elusmikroobid, k.a. viirused ja endospoorid; mikrobitsiidne Desinfitseerimine – protsess, mis hävitab vegetatiivsed patogeenid, mitte endospoorid; eluta objektidel Aseptika – desinfektant, mida pannakse otse mikroodibele vastuvõtlikule/saastunud keha piirkonnale 11. Keemilised, füüsikalised ja mehhanilised mikroobide kontrollimeetodid – steriliseerivad vs desinfitseerivad meetodid Steriliseerivad meetodid Järkjärguline vee eemaldamine rakkudest, inhibeerides metaboolseid protsesse Suhteliselt ebaefektiivne – paljud rakud säilitavad vee lisamisel võime kasvada ja paljuneda
kasulik olla. Neid tarvitatakse toidulisanditena. Probiootikumid on resistentsed paljudele antibiootikumidele ja seetõttu on kasulik neid antibiootikumidega samaaegselt võtta. Prebiootikumid on ained, mis tõhustavad probiootikute arengut inimese sooltes. NT inuliin (sigur!). Sünbiootikumid on prebiootikumide ja probiootikumide kombineeritud versioon. Kes on gnotobiondid ja mida saab nende abil uurida? Kes on tinglikud patogeenid? Gnotobiondid on organismid, kellel puudub mikrofloora või kelle mikrofloora on teada (neid on nakatatud teatud mikroobiga). Nende abil saab uurida bakterite toimet makroorganismidele. Tinglikud patogeenid om mikroobid, mis tavatingimustes haigusi ei tekita, kuid teatud juhtudel võivad osutudaa ohtlikuks. Olulisimad patogeensed bakterid ja nende poolt põhjustatud haigused. Propionibacterium acnes- akne Malassezia- kõõm Sterptococcus mutans- hambakaaries
· Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP (samasugune antiport ka klamüüdiatel). Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana. · Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos. Olulised patogeenid: · R. prowazekii · põhjustab tüüfust e. soetõbe (tähniline tüüfus). · Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi). Täi imeb haige inimese verd, nakatub ja kannab haiguse üle tervele inimesele. · Esimese Maailmasõja ajal oli tüüfus väga tõsine haigus. Siis tappis see Ida- Euroopas ca 3 miljonit inimest. See on alati olnud oht sõja ajal sõduritele. · Haiguse tunnused: palavik, peavalu, nõrkus
patogeenide poolt põhjustatud häiringute tekkeks (Dale et al. 2001). 3.2 Putukakahjud Putukate ja patogeenide levikut ja populatsiooni suurust mõjutab kõige rohkem kliima. Muutused temperatuuris ja sademetes mõjutab nende ellujäämust, paljunemist ja jaotust (Dale et al. 2001). Kui vältida või vähendada putukatele ja haigustele soodsaid tingimusi, siis väheneb ka nende poolt põhjustatud kahju. Hästi toimivas, terves ökosüsteemis ei tee putukad ja patogeenid metsas suurt kahju, kuid sageli annab mingi eelnev kahjustus neile häiringuagentidele suurema võimaluse kahju teha (Stadelman et al. 2014). Näiteks kui tormimurdu piisavalt kiiresti metsast ära ei koristata võib see põhjustada kooreüraskite populatsiooni kasvu sellise hulgani, et nad hakkavad ka terveid puid kahjustama (Seidl et al. 2011). Kokkuvõte Selleks, et häiringutega paremini toime tulla on neid mitmekülgselt uuritud. Sõna
Üldiselt on orgaaniline materjal taimedele mürgine, kuid seda mürgitust on võimalik eemaldada vihmausskomposteerimisel. Samuti väheneb ka inimese patogeeniliste (haigustekitajate) mikroorganismide populatsioon. Vermikompostimisel on alati soovitatav enne vermikomposti kasutamist töödelda seda termofiilselt (st vermikomposti on vaja töödelda kõrgemal temperatuuril teatud aja vältel), et hävitada ka alles jäänud patogeenid ehk haigustekitajad. Vermikompostimise süsteeme kasutatakse väga laialdaselt. Neid võib kasutada väikeste kompostritena, kus kompostitakse majapidamises tekkinud orgaanilisi jäätmeid (näiteks kontorites, koolides ja kodudes). Samuti on võimalik kasutada vermikompostimise põhimõtet kavihmaussitualettides (Dowmus Composting Toilets), mis on täielikult ebameeldiva lõhna vabad ja loodussõbralikud. Sellised käimlad kavandati Austraalias ning praegu kasutatakse neid
Selle vältimiseks kaksikahelaline RNA molekul lõigatakse DCL poolt väikesteks siRNA molekulideks, mis seonduvad Argonaut (AGO) valguga, et vaigistada viiruse replikatsiooni. Taimedel võib tekkida viiruste vastu resistentsus Mutant taimedel puudub siRNA molekul ja nad on viirustele vastuvõtlikumad siRNA sihtmärgiks on heterokromatiin, transposoonid, viirused jt patogeenid miRNA- vahendatud mRNA lõikamine ja translatsiooni takistamine. Reguleerivad taimedes arengut ja füsioloogilisi protsesse Arenenud siRNAdest Põhjustavad mRNA osadeks lõikamise ja takistavad translatsiooni (RNA vaigistamise fenomeni avastamiseks tehti katseid petuuniatega.) Sir. David Baulcombe Väikeste RNA molekulide rakendus: Nt allergeenide eemaldamine maapählitest Väike RNA molekul, mis on homoloogne viiruse RNA-ga on olemas nii inokuleeritud lehtedes kui ka
Orgaanilised mikrosaastajad Toksilisus Polüklooritud bifenüülid Võimalik bioloogiline efekt Pestitsiidid Toksilisus, vee-elustik, loodus Naftajäägid Negatiivne efekt loodusele, esteetilises mõttes Olme ja loomakasvatuse reovesi Veekvaliteet, hapniku tase vees Bioloogiline hapniku tarvidus (BHT) Veekvaliteet, hapniku tase vees Patogeenid Mõju tervisele Detergendid (seebid) Eutrofikatsioon, loodus, esteetilises mõttes Keemilised kartsinogeenid Pahaloomuliste kasvajate põhjustajad Muda Veekvaliteet, vee-elustik, loodus Maitse, lõhn ja värvus Esteetilises mõttes 7) Pestitsiidid ja nende negatiivne mõju vesikeskkonnale. Tooge näited.
raseduse ajal) võivad tal tekkida antikehad (anti-D). Kell-süsteemiga tuleb vereülekande puhul samuti arvestada. Selles süsteemis on tänaseks avastatud 24 antigeeni. Kõige olulisim nendest on K-antigeen. 15. Omandatud immuunsus PATOGEE N Immuunvastus aktiveerib, kui organismi sisenevad patogeenid. Makrofaagid, mis ANTIGEENI ESITLEVAD ühinevad patogeenidega ja nakatuvad nendest, RAKUD töötlevad ning näitavad antigeeni fragmente oma ühineb T-abirakuga, rakupindadel – need on antigeeni esitlevad interleukiin 1 rakud. Antigeeni esitlev makrofaag ühineb T- T-abirakk toodab abirakuga, mis on võimeline tuvastada sama interleuiin 2 antigeeni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
