Meditsiini
ja bioloogia ajalugu
Bioloogia
on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja
elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab
inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise,
ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas
Egiptuses
oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a
sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja
eemaldati kusepõiekivisid. Laialdaselt kasutati luumurdude ravis jäigastuvaid sidemeid . Haavade raviks kasutati mett ja õli. Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on Vana-Egiptuse
steel, millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud
inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580-1350 eKr) ajastust. Vanad
kultuurrahvad tundsid mõnede taimede valuvaigistavat toimet. Taimse
päritoluga valuvaigisteid kasutati kas suu kaudu sissevõetavate
ekstraktidena, klüsmadena või naha kaudu
sissehõõrutavatena. Meditsiini saavutustest vanas
Kreekas
annab ülevaate tolleaegne suur arst ja õpetlane Hippokrates oma
töödes. Hippokrates (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka
arst, arstiteaduse ja arsti kutse- eetika rajaja. Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti
kutse-eetika peamised nõuded. Hippokratese meditsiin oli antiikaja
arstiteaduse tipptase. Püsivaim osa tema pärandist on olnud
eetilised põhimõtted. Arstiteaduse isaks on nimetatud Hippokratest
seetõttu, et ta oli esimene läänemaailma arst, kes tahtis eristada
arstiteaduse usust. Hippokratese arvates ei ole haigused jumala
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annaliistk
Õppematerjali autor
Kooli pidi looma, sest veiste katk möllas, hobused sõjaväes haigestusid + sõjakool, mis tõstis hobusearstimise prestiizi. Sai tutvuste kaudu rahad, rajas koolid. Brauell, F. (uusaeg, XIX ja XX saj algus) 1807-1882.a. üks mikrobioloogia rajajaid. Leidis verest siberi katku kepikesed. Tegutses Tartus. Uuris kabja ehitust ja kasvu, suguelundite lihaseid. Cheiron (antiikaeg, Vana-Kreeka) kentaur, meditsiini, eriti vm sümbol. Columella (antiikaeg, Vana-Rooma) I saj pKr. Kõige tunnustatud vetspets. Oskas nii teooriat kui praktikat. Kirjutas põllumajandusest 12-köitelise teose. Tema õpetusi kasutati keskaja lõpuni. Cuvier, G. (uusaeg, XVIII saj) oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks. Darwin, C. (uusaeg, XIX saj) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades
2.SEMINAR Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? See on õpetus haigest inimesest. Vastukaaluks inimese objektina käsitlemisele, eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised
Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe.
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .....
Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus. ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eesti murretele
arteritest hakkas veri kätte voolama. Ja nüüd jõudis veri veenidesse kuigi veenid olid ligatuuri tõttu keha muust vereringest ära lõigatud, seega pidi veri arterite kaudu veenidesse tulema. Ta juhtis ka tähelepanu, et vereringlemine võimaldaks seletada suurt kiirust, millega mürgid organismis levivad. Harvey tähelepanekuid ja katseid ei usutud, oma ideede sellisel viisil esitamisega oli Harvey oma ajast ees. Tal oli vähe mõju tollaegsele meditsiini tavadele – aadrilaskmine jäi endiselt väga populaarseks tegevusks. Alles peale mikroskoobi leiutamisele järgnenud kapillaaride avastamist hakati Harvey ideid vereringlusest tõsiselt võtma. Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) ajalugu Varaseim teadaolev erakorralist meditsiiniabi kirjeldav tekst Erakorralist meditsiiniabi on antud ajast kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni 20 saj keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (sh kiirabi) eraldi
Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need, kes haigust põdenud (Vanas Maailmas suri umbes veerand haigestunutest), enam ei haigestu, viis kunstliku nakatamiseni. Alustasid seda araablased, kasutades inimestelt pärit ,,rõugelima". Protseduuri tuntakse variolatsiooni nime all. 1718
Islami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud. Kolm peamist ravimeetodit, mis Muhamedi poolt on mainitud, on: meega ravimine, kuppude panemine ja kauteriseerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid